- korraldada haridust ja meditsiini - maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED ülesanded: - käsutada riigivara ( mets, teed, kaevandused .. ) - korraldada ühistrantspordi, tervishoiu, kultuuri ja haridust - planeerida regiooni arengut - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust *ametisse valimine: - maavalitsus -> maavanem -> määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 7 aastaks ( kandideerimisõigus Eesti Vabariigi kodanik alates 18. aastast )
teede ja tänavate korrashoid, korraldada sotsiaal teenuseid jne. 4. Nimeta omavalitsuse tulu- ja kuluallikaid. Tulu allikad: maamaks, laenud, kohalikud maksud, riigi toetus. Kulu allikad: haridus, teede korrashoid, sotsiaal toetus, valla valitsemine, tervise hoid 5. Tead maakondi ja maakonnakeskuseid, oskad neid kaardil leida. 6. Mis on riikliku halduse üksus, kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab? Maakond, Juhib maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi (astmed, kohtute nimetused) I Maa ja linna kohtud, II Ringkonnakohus, III Riigikodus Teema 15: Riigikaitse ja julgeolek 1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2. Kes korraldavad Eesti riigikaitset? Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse
kehtestamine; valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; laenude võtmine Valitsus- volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Vallavalitsuse pädevus: valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; lahendab küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele. 16. Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle (õiguskantsler, maavanem ja riigikontroll) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid
Paberimajandus. KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Kahetasandiline halduskorraldus e ühetasandiline omavalitsus: Eesti – vallad ja linnad; maakondlik omavalitsus puudub; sõltuvus valitsuse eraldistest. Kolmetasandiline halduskorraldus e mitmetasandiline omavalitsus (Saksamaa) 31. Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus? 15 maakonda 185 valda 30 linna(+17 vallavalitsust) 215 kohalikku omavalitsust 32. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem juhib maavalitsuse tööd ning koordineerib maakonna omavalitsuste (KOV) ja riigiasutuste koostööd. Maavalitsus on maavanema juhtimisel töötav riigiasutus (riikliku halduse kordineerija) MAAVALITSUSE ÜLESANDED: ● järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi,
,,Meelis" Enn Kippel Elas kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega. Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti
· tervise tõttu sobimatu; · omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; · kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; · kaitseväeteenistuses; · advokaat, notar või kohtutäitur; · Vabariigi Valitsuse liige; · valla- või linnavalitsuse liige; · Vabariigi President; · Riigikogu liige; · maavanem. · Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. · Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu
Valitsus ja kohalik omavalitsus IX klassile Valitsus IX klassile Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse ...
(Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna keskusena) (Püsib ka peale Kat II ahk-d) · (Linnade arv läks 10lt 12le, lisandus Paldiski ja Võru) 5
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maad siis, kui oleks olnud eestis ühtne riik, või vähemalt head kommunikatsiooni sidemed maakondade vahel. Muidugi, eestlased suutsid, üsnagi hästi kaitsta oma maad, ning seda eriti siis, kui nad ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid ...
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Te...
ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust
on õigus valitsus laiali saata. Õiguskantsler teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud
nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. §4 ORAS 12. Mis on munitsipaliseerimine? «Munitsipaliseerimine on omandireformi käigus vara üleandmine valla või linna omandisse või nimetatud omavalitsusüksuste ühisesse omandisse koos erastamiskohustusega või selleta.». §161.(16) Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus. 13. Kes on maa erastamise korraldajaks? Maa erastamist korraldab maavanem. §222.(1) MRS 14. Vara õigusvastane võõrandamine on ... on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. §6.(1) ORAS 15. Kelle kulul toimub maa erastamine? Maa erastamine toimub ostja kulul. §23.(5) MRS
Üldakt Üksikakt Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus määrus korraldus Minister määrus käskkiri, korraldus Maavanem korraldus Valla- ja linnavolikogu määrus otsus Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine OSALUSDEMOKRAATIA 2.4. Kuidas rahvas osaleb valitsemises VÕIMALUSED Riigikogu Kohaliku
reginaalvõimul ja kohalikul võimul- on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus Lähimus- ehk subsidiaarsuspõhimõte Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus 23. Maavanem- kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem juhib maavalitsuse tööd ning koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd. Maavalitsus e. Regionaalvalitsus on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel.
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab ...
HO tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. HO tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse HO pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui HO ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. HO on tavaliselt täidesaatva riigivõimu asutused või nende hallatavad asutused. Riigi keskhaldusorganid: VP, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu, valitsus 7 7. Vabariigi President: ( Põhiseadus) Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises: 1) esindab EV rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
.................. 10 Kasutatud kirjandus:.................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Algallikana on kasutatud Tartu postimehes 24.09. 2013.a. ilmunud artiklit ,,Krossiraja seadustamist saadab tüli". Probleem seisneb selles, et keset Vellaveret ebaseaduslikult rajatud Kulbilohu krossiraja seadustamiseks algatatud detailplaneering tekitab kohalikes inimestes vastuväiteid ja Tartu maavanem jättis planeeringu heaks kiitmata, st. detailplaneering on kehtetu. Krossiraja stardimaja, on ehitatud ehitusloata, Konguta vallavalitsusele on esitatud vaid hoone eskiisprojekt. Ehitusloata käis ka raja asfaltimine, piirdeaia ja muldvallide rajamine. Seega on Kulbilohu krossirajal tegemist ebaseaduslike ehitiste-rajatistega ja Konguta vallas on krossirajaga loodud mudel, mille järgi võib ebaseaduslikult ehitada.
Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub. MAAVANEM kõrgeim riigiametnik maakonas,kelle määrab viieks aastaks ametisse valitsus OMAVALITSUSvaldades ja linnades mood.organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus VALLAVÕI LINNAVOLIKOGU esinduskogu,valitakse kohalikel valimistel neljaks aastaks. · Riigikogu on rahva esindus.Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine. · PÕHILISED ülesanded: võtab vastu riigi eelare,kinnitab selle täitmise,valib
2009 Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. abi andmise meetmete eelistamine, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendavad abivajadust pikemas perspektiivis Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine ning hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. ...
Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita 2 · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) 3
Persidentaalne: 2 peamist parteid parlamentaarses: palju parteisid 10.Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik. Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? Sest nii võetakse vastutust , peab tõotama riigikogu ees, et jääb ustavaks Eesti põhiseaduslikkule korrale ja Eesti vabariigile 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. Ametnik, ükski Eesti seadus ei puuduta maavanemate parteilist kuuluvust, ei tegele otseselt poliitikaga 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Esimesel sajal päeval saab täita valimislubadusi, meedia on leebem, saja päeva jooksul saab anda hinnangu uuele valitsusele 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? 15
Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ Riikik tasand Riik Riigikogu EV Valitsus (nimetab < > Keskvõim annab aru) Maavanem (juhib) Maakond Maavalitsus Regionaalvõim Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust maakonnas Kohalik tasand Linn Volikogu Linna/valla valitsus
sõja korral pidi teenima feodaali ratsaväes. - vabadik- (e. Papid e. Saunikud)- väikese maaga talupoeg kes pidi käima mõisa põllul tööl - raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides. Ajaloolised isikud - Lembitu- Sakala maavanem, kes juhtis eestlasi Vabadusvõitluses. - Kaupo- Liivlaste vanem, kes laskis ennast ristida ristiusu levitajate poolt ja õhutas rahvastki seda tegema. - Piiskop Albert-Bremeni toomhärra, kes määrati Liivimaa piiskopiks ja kelle algatusel hakati rajama Riia linna ja kes asutas Mõõravendade ordu. - Läti Henrik-kroonika kirjutaja, kelle kroonikast saab infot Muistse vabadusvõtluse kohta.
Tegemist on avakõnega ja mingil moel ka poliitilise kõnega. Tänusõnad kõnes olid mõeldud eelkõige kohapealsetele inimestele ja avatud teabepunkt kindlasti üle Eesti kõigile, kes vähegi Ameerika Ühendriikidest huvitatud on. Kõne eesmärk oli tänada Eestimaad ja Ameerikast huvituvaid inimesi, et edaspidi Eesti ja USA suhted oleksid head ja säiliksid. Kõne Asekantsler Pärn, maavanem Raidma, linnapea Tammiste, direktor Erilaid, daamid ja härrad. Mul on hea meel olla täna Narvas, et avada siin meie esimene Ameerika teabepunkt Eestis. See teabepunkt võimaldab Narva ja kogu Kirde-Eesti elanikkonnale vaba juurdepääsu laialdasele informatsioonile Ameerika Ühendriikide valitsuse, ettevõtete, haridussüsteemi, ajaloo, ühiskonna ja kirjanduse kohta. Narvas asuv Ameerika teabepunkt võib kindlalt loota
neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt: 65 kohta Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPÖ) 52 kohta Austria Vabadusparteile (FPÖ) 52 kohta Austria Rahvusparteile (ÖVP) 14 kohta Rohelistele (die Grünen). Riigi kõrgeimateks täidesaatvateks organiteks on liidupresidendi kõrval valitsuse liikmed, kellede eesistujaks on liidukantsler. Iga liidumaa kõrgeimaks täidesaatvaks organiks on liidumaa valitsus, mille eesotsas seisab maavanem. Maa ja rahvas Asukohast tingitult on maa juba ammustest aegadest peale olnud Euroopa majandus- ja kultuuripiirkondi ühendavate suurte liikumisteede sõlmpunkt. Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad
· teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; · annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; · vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kand misest või kergendab karistust; · annab välja seadlusi jne. MAAVALITSUS Igas maakonnas on ametisse nimetatud maavanem, kelle olulisemad ülesanded on: · esindada maakonnas riigi huve ning hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; · juhtida maavalitsuse tööd; · koordineerida ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas; · anda oma tegevusest aru regionaalministrile; · teavitada regionaalministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika küsimustes;
Geograafia. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Referaat Sotsiaalhoolekanne. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi , kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vajaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust , ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada. Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas: · sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abi...
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati ...
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn,
Kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välissuhtluse vallas: Korraldada suhtlemist teiste riikidega (diplomaatia, majandus- ja kultuurilepped) Tagada riigi välisjulgeolek Valitsemisprogramm – Plaanid, mida üks või teine valitsus nendes valdkondade teha kavatseb, lepitakse kokku valitsuskoalitsiooni moodustades 4. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsusega töötava ametnikkonnaga. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid Korraldab ealmu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal. Moodustati põllumeeste kutse- ja nõuandeorganisatsioon Põllutöökoda (1932. a.) Th. Pool-riigimees ja...: Olles Pärnu maavanem, valiti Th. Pool 1919. aastal Töörahva Erakonna nimekirja järgi Asutav Kogu liikmeks. Aastal 1920-1921 oli ta valitud Riigikogu I, II ja III kooseisu. Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Oma vaimurikkuse ja elukogemustega oli valitud ja kutsutud paljude organisatsioonide juhtivtegevusse. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades ja Soomes - ning avaldas selle põhjal trükis põllumajanduslikke reisikirjeldusi. Th. Pool maareform
korraldus) kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Riigisekretär, - käskkiri ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus Vallavanem, linnapea - käskkiri Normatiivne - pädev riigi või omavalitsuse organ, tavaliselt akti Linnaosavanem, - korraldus, käskkiri väljaandja. Kasuaalne ehk kohtulik
EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad
c) teadusuuringud d) kaldaleuhutud agariku kogumine kinnistuomaniku loal e) harpuunpüssiga öösel, tulevalgel sugukalade püük 23. Kalapüügieeskirjas määratletud tegevusi saab vajaduse korral teadussoovitusi arvestades kitsendada: a) EV president b) Peaminister c) Kohaliku omavalitsuse juht (näiteks vallavanem või vallavolikogu esimees) d) Keskkonnaminister oma määrusega, mis on trükitud Riigi Teatajas e) Maavanem oma korraldusega kui on tegemist maakonna piiril voolava vooluveekoguga f) Peipsil Eesti-Vene kalanduskomisjoni otsusega g) Maanteeamet erimäärusega näiteks sildade, truupide jt teedeehitustööde teostamiseks riikliku tähtsusega tugiteedel
Näiteks keskkonnaamet, Terviseamet, Töötukassa, PPA jne. 8 Maavalitsused ja kohahaldusorganid on valitsusasutused. Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning järelvalve maavanematele. 61. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? Näited nende tööst. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. Regionaalminister esitab kandidaadi koos KOV Valitsusele. Valitsus nimetab 5a. ametisse. Tegelevad regionaalse
vahetumise perioodil. Riigisekretär on riigikantsleri juhina samad õigused, mis seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2. linnakohus, 3. halduskohus 22. Selgita. Õiguskantsler juhib iseseisvalt ametkonda. Kohtunik isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist-
Peamine omavalitsuse tunnus . Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: · riiklik tasand riik, maakond korraldab ja kordineerib riiklikku haldust · kohaliku omavalitsuse tasand linn, vald kohalik haldusjaotus 15 maakonda, mis jagunevad 227omavalitsuseks, 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitusel oma põhimäärus. Maakond on riikliku halduse üksus teostab maakonna riiklikku haldust, seda jub maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus 5-aastaks, vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. Finantseeritakse riigi eelarvest Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja kordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut Vald ja linn on kohaliku halduse üksus korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma
Saada ülevaade kogukonnast ja selle ajaloost Saada ülevaade neis piirkondades elavatest inimestest, ühendustest, leibkondadest jne ning nende andmete talletamine Omada ülevaadet piirkonna majanduslikust tegevusest Tegeleda piirkonda puudutavate sotsiaalsete probleemidega Omada ülevaadet KOV lävimisest kogukonnaga. Partnerid: KOV Külavanem Ettevõtjad Kogukonnas töötavad inimesed Maavanem, maakorraldaja Kodu-uurija Võimuesindajad Meedia rollid ja võimalused kogukonnatöös. (Hea kodanik, Külakiri jms) - Meedia võib toetada või kahjustada kogukonnatöö eesmärke ja tegevusi. Oleneb meedia sordist ja sihtrühmast. Kodanikeühenduste tähtsus sotsiaaltöötaja jaoks – Lihtsam teavet ja andmeid saada. Koostöö kodanikeühendustega on positiivne mõlemale poolele. Üks eesmärk ja ühine tegutsemine viib eesmärgile kiiremini lähemale.
20) Milline ametnik juhib Riigikantselit? V: Riigikantseleid juhib riigisekretär 21) Millistele tingimustele peab vastama riigisekretär? V: Peab omama juriidilist kõrgharidust, ta ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 22) Kuidas määratakse ametisse maavanem? V: Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. 23) Kes on portfellita minister? V: Minister ,kellel puudub ministeerium 24) Kui tihti toimuvad EV valitsuse istungid? V: Iga ühe nädala tagant 25) Kellel on õigus teha ettepanekuid erinevate küsimuste võtmiseks, valitsuse istungi päevakorda?
Volikogu valib endi hulgast volikogu esimehe ning seejärel valla- või linnavalitsuse ja see omakorda vallavanema või linnapea. Volikogu ülesanded: · valib valla- või linnavalitsuse · võtab vastu kohaliku eelarve · kehtestab kohalikud maksud või teeb maksusoodustusi · kinnitab kohaliku arengukava · kinnitab ametisse valla- või linnavalitsuse ning vallavanema või linnapea Pärnu linnapea on Toomas Kivimägi Maavalitsus eesotsas on maavanem on n.ö. vahelüli riigi tasandi ja kohaliku võimu vahel. NB! Maavanema kinnitab ametisse EVvalitsus 5 aastaks. Meie maavanem on Andres Metsoja. President - Eesti president on praegu Toomas Hendrik Ilves - on EV riigipea, kelle valib Riigikogu. Kui Riigikogu ei saa sellega hakkama, tuleb kokku Valimiskogu 101 Riigikogu liiget + valdade ja linnade esindajad (kokku u. 350 inimest) Presidendiks võib kandideerida inimene, kes on: * sünnijärgne EV kodanik
Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid). MAAKOND on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus. Maavalitsus riigi täitevvõimu asutus, finantseeritakse riigieelarvest VALD JA LINN iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valla ja linna valitud esindusorgan oma eelarvega. Rahvas valib iga 3 a. tagant. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/ vallavanema valimine Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/ valla valitsuse tööd
kinnistut Kohustused: - Anda tasuta planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale. - Kinnisasja omanik ei tohi ehitada planeeringu koostamisel kehtestatud ajutise ehituskeel piirkoda. 40. Maavanema roll kinnisvarakorralduses Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa- ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Maavanem määrab riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha
Umbusaldusavaldus: 4ndik volikogust. Ühiskondlik: erakondade, survegruppide jne kt (KOV tegevuse analüüs, avalikuse tähelepanu) Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ül täitmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil) Arvestuskt- haldusorganisatsioonist väljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta. Võib ka inertne olla- Riigikontroll ka SA kui KOV asutaja ja AÜ, milles KOVil on enamusoaslus, lisaks kt munistpaalvara valdamisel (ei kt tulemuslikkust). Põhiliselt majanduskt e audit:
arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. /Planeerimisseadus/ Üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut võivad koostada või nende koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. Kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid või juhtida nende koostamist. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuteks on ka isikud, kes on Euroopa Liidu liikmesriigis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab vastavas Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud dokument
4 osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse. Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab
Halduskorraldus on kahetasandiline. 23. KOHALIK OMAVALITSUSE ÜKSUSED JA SELLE TUNNUSED EESTIS KOV üksusteks on vallad ja linnad. Tunnused: 1. Kohaliku esinduskogu olemasolu (Volikogu) 2. Iseseisev eelarve 3. Maksustamise õigus 24. EESTI HALDUSSÜSTEEM (MAAKONNAD JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED – ÜLESANDED JA ÜLESEHITUS) Maakonna/Maavalitsuse roll on Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust maakonnas Maavanem määrab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus Maavanem esindab maakonna/riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. KOV vastutab Haridus, kultuur, sport, sots. hoolekanne, tervishoid, kommunaalmajandus, planeerimistegevus 25. HÄÄLE- JA KANDIDEERIMISÕIGUS OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISTEL EESTIS HÄÄLEÕIGUS: 1. 18.a elanik, kelle elukoht on vallas/linnas ja kes on Eesti või EL kodanik 2
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava 2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga Seminaritöö Jürgen Uuspuu Triin Tinno Erle Neeme RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad...........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
