Mussolini). Oli valitsenud poliitiline, maa ühisomandit ja totalitaarne, tugeva ideoloogiline, võrdsuse põhimõttel diktaatori ja sõjaväega majanduslik, kaupade, teenuste ja riigikord, mis rõhutab sotsiaalne ja sõjaline rikkuste riigi ja rahvuse rassidoktriin, mis ümberjagamist. Rajaja austamise tähtsust. tähtsustas saksa rassi oli Karl Marx. Pooldab keskklassija ajaloolist ja vaimset maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus.
suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers’ lina juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta . Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais’. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. DOFÄÄN CHARLES JA GENERAALSTAATIDE REFORM: Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348- 49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõjakäigus vajas kuningas sõjapidamiseks raha ja nõudis uusi makse. Kuna talupoegi jäi vähemaks, suurendati koormisi. Maksude tõstise pärast suurenes ka linnarahva rahulolematus. Keelduti sõjamakse maksmast. Kuningas oli vangistuses ja valitses troonipärija-> dofään Charles. Kutsus kokku generaalstaadid, lootes saada nende nõusolekut uute maksude kehtestamiseks.
Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
.................................. 3 Eesti allajäämise põhjused:....................................................................................................................... 4 ORDUAEG (1227 1561)................................................................................................................................ 5 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345)............................................................................................................... 6 Maarahvas XIV-XVI sajand....................................................................................................................... 7 Vaimuelu................................................................................................................................................... 7 VANA-LIIVIMAA SISESUHTED.................................................................................................................... 8 VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA.....................
lõpus I mõisade pankrotilaine - Lisafinantside leidmise vajadus, kuna talurahva teokoormuse kasvatamine polnud enam võimalik. Sunnimaise talurahva eluolu 18 saj Eestlastest talurahvas: A. Enamuses adramaatalupojad B. Vabadikud: väike maalapp ja teenisid lisaks taludes ja mõisades(hooajal) C. Liikuv maarahvas: mõisakäsitöölised ja teenijad, talude sulased ja teenijad ja kerjused · Talumaa osakaal kahanes mõisastamise tulemusena ja kasvas teotöö hulk abiteo kujul: - Perioodi lõpuks moodustas teotöö 90% mõisakoormistest - Tp järjest vähem aega oma talutööde jaoks Talurahva õigusliku positsiooni areng 18 saj vältel:
mida tüdruk temas tekitas. ,,Kuid neis polnud õieti enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Ja see tundus kõik nii väga ühe teise laulu moodi, mida ta täpselt küll ei mäletanud. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 33 ). Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat." ( IV peatükk lk 42 ). Tollel ajal haridus eestis
valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord
*Hansa tähtsus suurenes 14.Saj. *Ordu ja Hansa huvid olid vastuolus.(Hansa Liit vältis sõdu) Eesti rahvastik, Majandusolud, linnad, kaubandus 14-16 saj. *14 saj. Keskel elas eestimaal u 100 000 elanikku. *Täna suurte sõdade puudumisele kasvas rahvaarv, 16 saj umbes 300 000 elanikku *Linnasedst suurim oli Tallinn, Umbes 7000-800 elanikkud *Tartu, 5000-6000 elanikku. *Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu Maarahvas. *Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega)
jumalaa luokka (vikerkaar) · vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal (jumal); väljendid: g'umalang'uru (pikne, ,,jumala mürin"), g'umalansä (äiksetorm, ,,jumala ilm"), ka jumalanheboine (vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile
Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn: Saarlased tõusid ülesse. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust (VÕIT). Talv oli pehme, ning alles 1344. aasta veebruaris võisid Ordu väed tungida üle jää Saaremaale. Terve päeva rünnati linnust Karjas (KAOTUS)- Vesse poodi küünarnukke pidi ülesse. Järgmisel aastal rüüstati tugeval ning Saarlased sõlmisid vaherahu, halbadel tingimustel. Pidid ehitama ka karistuslinnuse- Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Õigusi tugevalt kitsendati. Linnade kasv teraviljahindade tõus Euroopa turul Mõisate arvu kasv Eestis Teokohustus Sunnismaisus. PÄRISORJUS Haagi- ehk adrakohtunikud: tegelesid ärakaranud talupoegadega. Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu.
on põhjus, miks tänaselgi päeval eestlastena säilinud oleme. 2 30. Et meie rajooni rahvas kangesti teatrihuviline on, sellest tehti juttu ka hiljutises Eesti Raadio põllumeestesaates. Meil ju Tartu võrdlemisi lähedal, eks rohkem saagi ,,Vanemuise" tükke vaadata, aga Tallinnas sai ka varem päris tihti käidud (Käosaar: 1975). Enamasti arvatakse, et maarahvas ei käi nii palju teatris, kui seda teeb linnainimene. Kuid pole vahet, kas ollakse pärit maalt või linnast, teatrit armastavad ühtmoodi mõlemad. Erinevus on ainult selles, et linnainimesele on teater kättesaadavam, aga Eesti NSV aegsed maainimesed käisid tõesti palju teatris, sest see võimaldas uut teada saada, hetkel toimuvaga seoseid luua, end tööst välja lülitada ja maailma mõista. Kolhoosid sovhoosid
,,apelsin"-Hiina õun. Kodumaa on Hiinas. Laenatud Saksamaalt, Portugallased olid esimesed, kes hakaksid apelsini äriga tegelema. ,,Kartul" Saksa keelest tuli (Kartoffel)-Kartul ja tuffel. Etnonüüm ehk rahvanimi- eestlane tuleneb arvatavalt sõnast aistid. Aistideks nimetasid germaanlased Visla jõest kirdes elanud rahvaid, kes olid peamiselt balti hõimud. Seda mainitud Tacituse germania teoses 1 sajandil. Alles 19 sajandil hakkasime end ise nimetama eestlasteks. Varasemalt olime maarahvas ja kõnelesime maakeelt. Etnonüüme hakati kasutama siis kui taheti end teistsuguse kultuuri ja keelega naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks.
Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast pinnasest. Selle pinnase nimeks on eesti küla. Eesti kultuuri puhul peab võtma eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul. Hõimurahvaste kultuuri idee. 19. saj on eesti küla ainuvõimalik märgisüsteem, millest kirjanik võis saada infot, elanikkond oli ka maal. Kirjutajad olid pärit sellest keskkonnast, oskasid küll hästi saksa keelt jne, aga siiski.. Lugejaskond on ennekõike maarahvas, kellel see külakeskkond on tuttav märgisüsteem. Ta saab sellest aru, kui sellest räägitakse. Talle pakub huvi see aines. Kuni elad sina, elab ka küla- eestlastel. 19. saj ja 20. alguse eesti proosas kirjeldatakse eelkõige seda külaühiskonda, mis tekib nö vene ajal. Peale põhjasõja lõppu, 1710. a. Toob kaasa sellele, et Eesti alad kuuluvad vene riigi koosseisu, saab saksa rüütelkond kõik oma õigused, mis on kirja pandud Rosen’i deklaratsioonis. See tähendab
korral ning peaohtuniku amet. Enamus Eestimaa hertsogkonna asevalitsjaid olid kas taani või taani-eesti rahvusest.[4] liivi ordu vapp Linnade tekkimine Lääne-Rooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll Ida-Rooma keisririigis, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine
· Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas täpsed juhised, kuidas tähistada mingeid tähtpäevi · Riiklikud normid (eesti klassika, maailmaklassika, vene klassika, vennasrahvaste dramaturgia) protsentidega ära määratud tegelikult. · Esmalavastused NL-s · Koostöö autoritega (kirjanikud, heliloojad) uute algupärandite saamiseks · Publiku erinevate huvigruppidega (haritlaskond, üliõpilased, maarahvas, töölised, lapsed) arvestamine · Nn sildlavastused need olid lavastused, mis pakkusid huvi väga paljudele huvigruppidele. Paljud Irdi lavastused olidki just sildlavastused. Poleemika ajakirjanduses 1964 · Poleemika algas Siimiskeri artiklist. ,,Juubelijärgseid küsimusi-kostmisi, milles tehakse juttu... ,, Ühelt poolt ,,Coriolanuse" arvustus, aga samas ka kriitika Irdi teatrijuhi tegevuse kohta. · Feldbach vastab sellele. Vaidleb Siimiskeriga
Tuleb tõdeda, et ükski tema lastest ei armastanud seda. Kõik nad tahtsid sealt ära, sest nad ei tundnud end seal õnnelikena. Või oli ehk neilegi vaja aega kodust eemal olemiseks, et siis õppida seda väärtustama? Selle romaaniga on Tammsaare väga hästi tabanud eestlust seda, missugune töörahvas me tegelikult oleme. Eestlased on sajandeid teinud tugevat füüsist nõudvaid talutöid, orjates siis valitsevat võõrvõimu või hoopiski iseenda maad. Me oleme ikka tõeline maarahvas! Mind paeluski romaanis väga Andres Paasi karakter. Tema isiksus kattub minu jaoks Eesti mehe prototüübiga jõuline suurt kasvu pisut endassetõmbunud mees, kes mingil hetkel lihtsalt plahvatab ning oma viha välja elab. Andresega juhtus see näiteks siis, kui sündmused keerlesid Laulu-Lullu kirjutatud salmide ümber ning Mari seda esialgu mehe eest varjata püüdis. Jäin kokkuvõttes teosega väga rahule, sest käsitletud oli väga erinevaid
Räägib töölisklassi kujunemisest Eestis, lugu noormehest, kes läheb Tallinna. Seejärel ,,Õige mehe koda", tuntud ka kui ,,Võõras maja" 1940. Ärimaailmast, keskklassist ja kaupmeestest. Mees Jakob Kabarik ja tema saamine poesellist poeomanikuks läbi abielu poeomaniku tütrega. Nimi ,,Võõras majas" tuleb sellest, et Kabarikku ei võeta baltisakslaste hulka. Viimaks ,,Rohtaed" 1942. Juulius Kilimit on Eesti haritlaskonnast, aga suurem osa haritlasi on maarahvas. Kilimit on samuti maalt, koolmeistri poeg. Õpib gümnaasiumis, raha selleks saab onult, aga onul ei ole rohkem raha. Kilimit tahaks kirjanikuks saada, läheb tööle ja üürib tuba. Toaomanikul Mamma Neideril on kaks tütart, aga Kilimit võtab vale õe. Teine õde saabub Peterburist ja on rase, aga Kilimiti naine ei saa lapsi. Lõpuks saab Kilimitist ladina ja kreeka keele õpetaja. Kirjutas esimesed pagulusromaanid diloogiatena. Need räägivad Eestist. Eesti vabariik oli
käsitööliste ühingud. Sinna koondusid saksa töölised slp, et ei saaks eestlased neile tulusatele kohtadele tulla. Tekkisid nn tsunftijänesed, kes läksid linnadest välja mõisatesse tööle ja nende kaudu jõudis talupoegadeni käsitöö oskused ja tehnikad. • Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamik tööriistade nimetusi nt haamer, höövel, saag, tangid. • Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha. Suvel valmistuti ka talveks "rege rauta suvel, vankrit paranda suvel". • Põlvest-põlve kantud uskumuste ja tava ja kogemustega arvestamine. Mingite tööde tegemine kindlal ajaperioodil, jälgiti pühasid, tähtpäevi, kuukalendrit.
aastal ja seda kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega. Suurulukijaht jäi aadlike eesõiguseks ka järgmistel sajanditel. Väikeulukijahiski polnud talupoegadel enam palju võimalusi. Jäi vaid õigus küttida röövloomi 1664. aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses fikseeritud kohustus hukata kiskjad ja kullid ning oli lisatud, et ,,seda ei tohi teha kihvtiga". (Randveer 2004) 9 Esimeseks jahimeeste organisatsiooniks Eestis peetakse Eestimaa Jahiharrastajate Seltsi
harimine. 2-3 kohta. Kloostrite juurde tehti avarad kirikud linna rahvale. Mungad rändasid ka väheasustatud paikades ja saavutasid hea kontakti talurahvaga. Kerjusmunga odrdud pidasid end ülal annetustest. Naiskloostrid ehk nunnad. Täitsid hooldus asutuse funktsiooni. 1. tsistertslased- tallinnas tartus ja lihulas. 2. frantsisklased- tartus. 3. püha brigitta ordu klooster pirital. Maarahvas ja usk Loodi kristlik keskkond ja pühakojad eeldades ,et maarahvas muutub nende keskel ise kristlikuks. 16saj suurenes klootrite arv ja süvenes pühakute austamine. Populaarsed palverännu kohad eestis olid pirita klooster, pärnu nikolai kirik ja virunigula maarja kabel. Sammas austas rahvas ka vanu jumalaid edasi salaja ja ka haldjaid. Reformatsioon. Algataja oli martin luther 1517a saksamaal. Tekis vastuseisuks kirikute rikastumisele ja vaimulike moraalsele allakäigule. Sooviti kiriku võimu piiramist ja rahva keelset kirikut.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on šamaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Soomeugrilaste päritoluala kohta on püstitatud erinevaid hüpoteese. Varasemad teooriad kitsalt alalt pärit ja idast läände rännanud soomeugrilaste kohta on seatud kahtluse alla. Uuemate arvamuste järgi olevat uurali keelte kõnelejate esivanemad asustanud laialdast
Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Soomeugrilaste päritoluala kohta on püstitatud erinevaid hüpoteese. Varasemad teooriad kitsalt alalt pärit ja idast läände rännanud soomeugrilaste kohta on seatud kahtluse alla. Uuemate arvamuste järgi olevat uurali keelte kõnelejate esivanemad
rahu sõlmima. o Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. o Jüriöö ülestõus kestis ligi 2 aastat ja hõlmas 3 suurt maakonda. o Kuna ülestõus sai võõrvõimudele ülimlt ohtlikuks, siis sai ülestõusnutele oskas rahvusvaheline tunnustus. MAARAHVAS 14-16 SAJANDIL o Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus- trahvid. o Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. o Hakkasid levima manifaktuurtööstused ja sellest tingituna kasvasid ka linnades teravilja sisseveo vajadus.
Russow tähtsustab haridust, vajadust õpetada õpetajaid, et luterlus jõuaks rahvani. Russow suhtus Moskva poliitikasse halvasti, sest nad olid teisest usust. Venelased pole õiged kristlased, sest neid on palju ja suhtumine naabritesse on agressiivne. Russow nimetab kroonikas linnade nimesid: Riia, Tallinn, Tartu, Paide. Kui sündmused toimuvad maal, nimetatakse seda Liivimaa provintsiks. Siit saab alguse linnarahva narratiiv – linnakultuuri ilmingud, sest alati on eestlased olnud maarahvas. Autori enesehoiak avaldub aadlike laimamises, protestantlikes ideedes ning 1. ptk sisus: vana hea Liivimaa, mina-vorm (erand!), hoiatus järeltulijatele Liivimaa kannatuste kohta. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele 3 Tänu Virginiusele ilmus Wana Testament 1696. Uue Testamendi tõlkis Gutslaff koos pojaga, mis trükiti 1715
Willigerodele. Oli ju selge, et saksa seltskonna kasvõi passiivse toetuseta ei tule peost midagi välja. Jannsenil õnnestus see saavutada. Sakslased kõhklesid küll veel viimasel minutil, aga siis olid trumbid Jannseni käes ning lõppkokkuvõttes laabus peo korraldamine hästi. Üle kogu Eesti oli kokku tulnud 51 laulukoori ja orkestrit 845 esinejaga. Neile elas kaasa 12000-line rahvahulk, peamiselt tartlased. Pole suur liialdus väita, et laulupeole tuli kokku maarahvas, kes laulis siin end rahvuseks. Need olid suurte üksteisemõistmise päevad. Suurt osa etendas siin ka J. Hurda peokõne, kus visandati rahvusliku liikumise programm järgnevateks aastakümneteks. [1] Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsemb er 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964
Suurimad kasvatajad India, Hiina,Tai Puuvill troopiline agrokliimavööde. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Pakistan 57. Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad Arenenud riikides on ületootmine. Osa saaki hävitatakse. Samas arengumaades on nälg ja inimesed on alatoitunud. Toiduained on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimse kohta vähenenud, eriti terav problem on see Aasias
mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
50, Iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse toiduainetetööstuse arengueeldusi ja arengut; ( looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust ja toiduainetööstust); 50. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. 53. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest;
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. *Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti
suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers' linna juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta. Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais'. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. Dojään Charles ja generaalstaatide reform Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348-49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõja käigus vajas kuningas sõjapidamiseks raha ja nõudis uusi makse. Kuna talupoegi jäi vähemaks, suurendati koormisi. Maksude tõstmise pärast suurenes ka linnarahva rahulolematus. Keelduti sõjamakse maksmast. Kuningas oli vangistuses ja valitses troonipärija dofään Charles (temast sai hiljem kuningas Charles V)
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule) Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja lõi Rostock'i ülikooli. EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis
Eestlased on küll säilitanud oma esivanemate uurali keelkonna keele, rassiliselt aga euroopastunud. XIII sajandil eestlasi ühtse etnosena veel ei olnud. Eesti ala, aga ka suuri alasid sellest lõunas ja idas asustasid hõimud, kes vaid üsna ähmaselt tajusid üksteise keelelist ja kultuurilist lähedust: saarlased ja sakalased, liivlased ja ugandlased, harjulased ja vadjalased. Vana-Liivimaa koosseisus kujunes neist hõimudest maarahvas - veel üsna killustatud, harimata, kuid siiski teatava ühisteadvusega tulnukatele vastanduv põlisrahvastik. Rahvuse kujunemine, so. sisemiste kultuuri- ja murdeerinevuste hääbumine, eneseteadvuse kindlustumine ja iseseisva riikluse taotlemine algas alles XIX sajandi keskel ja jõudis lõpule iseseisva rahvusriigi loomise järel. Eesti rahvus osutus küllalt kindlaks üle elama nõukogude okupatsiooni ning kolonisatsiooni ja tohutuid inimkaotusi.
· Valitsuse poliitika- kas on soosiv või mitte Areng: · Palju on maad haritud · Palju toodetakse toiduaineid ja põllumajandussaadusi · Eksport/import · Ja kõik muu mille kohta on informatsiooni Toiduprobleem on kriitiliseim Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Andide piirkonna (Lõuna- Ameerika) maades. Toidupuuduse all kannatavad eelkõige maata maarahvas ning vaesed linlased. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse on põhjusteks võib pidada traditsioonilist(agraarsete) tootmisvormide püsimine, tihe rahvastik (maapuudus) ja kohati halvad loodusolud. 56. Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine
Millised klassid on olemas? · Platon (427 347 e.m.a): - filosoofid - sõdurid - käsitöölised · Eesti ajakirjandus: - Esimene Eesti - Teine Eesti Klassid 19. sajandil · Kapitalistid suurfirmade omanikud, Karl Marx. Marxi nimega on väga tihedalt seotud klassi mõiste. · Väikekodanlus väikefirmade omanikud, Marxi arvates tuleks üldse ära kaotada. · Töölisklass füüsilise töö tegijad linnas · Talupojad maarahvas, Marxi arvates suhteliselt ebaoluline klass. Talupojad on pigem jäänuk Klassid tänapäeval (lihtsustatult) · Ülemklass suurfirmade omanikud ja juhid, tipp-poliitikud, tipp-kunstnikud, aristokraadid · Keskklass keskmiste ja väikefirmade juhid ning omanikud; kõrgharidusega spetsialistid ehk tippspetsialistid e professionaalsed. Marxi arvates ei tohiks seda klassi üldse olemas ollagi. Kõige tähtsam klass arvulises mõttes
poolt koostati kõikvõimalikke plaane õhutusel. Sisserännanud pärinesid esialgu liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Jäik valdavalt Venemaa loodeoblastitest ja nende plaanimajandus välistas turumajandusliku põhimassi moodustasid madala kvalifikat ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut siooniga töölised ning hiljutine maarahvas. käsumajandusele. See omakorda tõi kaasa Nad tõid kaasa teistsugused tavad ja ellusuh kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tumise, ning kujundasid siin kompaktsed ve tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel nekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. tänaselgi päeval. Tööstuse eelisarendamise tagajärjel kas
Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers' linna juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta. Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais'. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. Dojään Charles ja generaalstaatide reform Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348-49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõja käigus vajas kuningas sõjapidamiseks raha ja nõudis uusi makse. Kuna talupoegi jäi vähemaks, suurendati koormisi. Maksude tõstmise pärast suurenes ka linnarahva rahulolematus. Keelduti sõjamakse maksmast. Kuningas oli vangistuses ja valitses troonipärija dofään Charles (temast sai hiljem kuningas Charles V). Kutsus kokku
muutuja alusel – haridus, amet, sissetulek. Need kolm näitajat annavad kõige üldisema pildi inimese elatustasemest ja elustiilist; need näitajad panevad suuresti paika ka inimese klassi kuhu ta kuulub. Klassisüsteemi areng 19. sajandil, Marxi eluajal, võis üldjoontes rääkida järgmistest klassidest - kapitalistid e. kodanlus - suurfirmade omanikud - väikekodanlased – väikefirmade omanikud - töölised e. proletariaat – füüsilise töö tegijad vabrikutes - talupojad – maarahvas Kapitalistid ja töölised on Marxi järgi kapitalistliku ühiskonna kõige olulisemad klassid, kuna nende vaheline vastuolu on ühiskonna edasise arengu alus. Ülejäänud klassid peaksid kõik ajapikku muutuma töölisteks, nii et kapitalistliku süsteemi lõppstaadiumis on järgi ainult kaks klassi. Tänapäeva arenenud kapitalistlikus ühiskonnas võib laias laastus eristada järgmisi klasse:
Ususõda · Sügisel 1793 algab võitlus ristiusu vastu = dekristianiseerimine · Kirikute röövimine, tagakiusamised · Uus ateistlik revolutsiooniline religioon · Uus ajaarvamine (kalender) kehtib kuni 1806 · Ristiusu jumalateenistused keelustati 1793 (lubati uuestu 1799) · Pariisi Notre Damest sai ,,mõistuse tempel" · Suvel 1794 Robespierre ,,kõrgema olendi" kultus · Maarahvas usureforme ei poolda Terrori tippajastu · Septembri dekreedid 1793: sõjaväeline diktatuur ja terrori meelevald · Terror on ,,seaduslik" ! · Jagatakse kodanikutunnistused · ,,Revolutsiooni vaenlaste" süstemaatiline otsimine ja hävitamine · Tulemused 1. Kontrrevolutsioonilised mässud provintsides on minevik 2. Massilised hukkamised mitmes linnas 3. Hukati Marie Antoinette (okt.1793)
piirkonnast. Naturaalandam osa viljasaagist + Kümnis kindel protsent saagist, algselt 10%, hiljem peaagu 50%-ni + Hinnus kindla suurusega osa, nt 10 kotti kartulit sellelt talust Teotöö mõisa põllul töötamine, hiljem on see kui teoorjus Kirikukümnis kirikuõpetajat tuleb ülal pidada ehitustöödel osalemine talupojad ehitasid ehitisi sõjateenistus Maarahvas 14. 16. sajandil Rahvaarvu kasv Sisserändajad + sakslased + rootslased algas XIII sajandi teisel poolel, soodustasid maahärrad, müües neile maa vabasse omandisse - rootslased kohustusid valvama merepiiri ning tõkestama eestlaste väljarännet Soome, mis muistses vabadusvõitluses lüüasaamise järel võis olla oluliselt suur, eriti rannapiirkondades ja saartel
Nende inimeste üle peeti arvestust ning võimude eesmärk oli kogu riigi elanikkond ülekontrollida selles plaanis (tausta kontroll). Iga inimese kohta koostati eraldi kartoteek, kui ta midagit halba sooritas (Kommunistliku reziimi vastast). Arhiivi esmane ülesanne on otsida informatsiooni isikute kohta (negatiivset) ning täiendada rahvavaenlaste kartoteeki. Elanikkonna pasporteerimine- Ehk passide jagamine elanikele. Nõukogude passe hakati Eestis jagama sõja aegsel perioodil, kuid NSVL-us maarahvas sai alles passid 1960ndatel. Pasporteerimise eesmärk oli kõigi isikute tausta kontrollimine ja informatsiooni kogumine. Passi oli vaja selleks, et inimene saaks vabalt liikuda Nõukogude Liidus. NSV Liidu maa elanikkond Hrustsovi ajal oli paikne, sest ilma passita oli võimatu reisida kaugele (Kui maalt elanik läks Moskvasse ning miilitsa ohvitser sai ta kätte siis ta oli seaduse rikkuja, sest tal puudus isikut tõendav dokument)
Millised klassid on olemas? Platon jagas ,,klassid" kolmeks: filosoofid, sõdurid, käsitöölised. Eesti ajakirjanduses on olnud käibel teooria, kus eristatakse esimest Eestit ja teist Eestit. Esimene Eesti on parem, teine viletsam. Klassid 19.sajandil lääne ühiskondades eelkõige: Kapitalistid suurfirmade omanikud Väikekodandlus väikefirmade omanikud Töölisklass füüsilise töö tegijad linnas Talupojad maarahvas. Klassid tänapäeval: Ülemklass suurfirmade omanikud ja juhid, tipp-poliitikud, tipp-kunstnikud, aristokraadid Keskklass keskmiste ja väikefirmade juhid ning omanikud; kõrgharidusega spetsialistid e tippspetsialistid e professionaalid Töölisklass vähest haridust nõudva töö tegijad Alamklass kodutud, alkohoolikud Keskklass: omandanud kõrghariduse ja töötab oma haridusele vastaval töökohal. Elab äärelinnas
Tänapäeva heliloojatest on oma rahvaviisitöötluste poolest tuntud Veljo Tormis, Ester Mägi, Anti Marguste. Kellelgi pole tegelikult võimalust ega kohustust teha täpselt niisugust muusikat, nagu vanasti, sest pärimuskultuur on ennegi muutunud. Meil, tänapäeva eestlastel, on oma kaasaegsed arusaamad muusikast, kuid samas ka suurepärased eeldused vanema muusika helikeele õppimiseks, sest just meile on oma kultuuri pärandanud maarahvas, kes kunagi neid laule laulis, pillilugusid mängis.
a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki PõhjaEesti aladest oli endiselt huvitatud ordu, ordumeister oli Burchard von Dreileber põhiallikas Jüriöö ülestõusu kohta on "Liivimaa noorem riimkroonika" Ülestõusu iseloom: seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest: siinne maarahvas oli säilitanud suurel määral oma vallutuseelsed omandisuhted ja õiguskorra, nad ei olnud pärisorjad ülestõus oli suunatud usu vastu ta oli organiseeritud ülestõusnud valisid omale neli kuningat, hakati oma meeste seast rüütleid lööma, saatkond saadeti Turu foogti juurde ja pakuti end temale vasallideks, eestlased ehitasid omale linnuseid ja kindlustusid (Varbola ja Loone) Ülestõusu käik: a) mandril: algas ööl vastu 24
Eestis algas mudamaadlus liidrikohtade pärast. Hurda pooldajad lahkusid EKmS-st, lõhenes ka Aleksandrikooli peakomitee, kui Köler soovis kogutud rahast 40 000 rubla laenata Krimmi eestlastele mõisa ostmiseks. Hurt oli vastu, kuid jäi vähemusse ning kutsus oma kaebekirjaga tahtmatult peakomiteele kaela riigivõimud, kes kogu asjaajamise enda kontrolli alla võtsid. Seda sündmust loetaks RL on lõpuks. RL tähtsus - paarikümne aastaga kujunes enam-vähem ühtne maarahvas oma rahvuslikku kultuuri ja organisatsioone omavaks eesti rahvaks, kes järjest tungivamalt hakkas endale nõudma iseotsustamise õigust omal maal. VENESTUSAEG EESTIS 1881.a asus Vene troonile tsaar Aleksander III, kes seadis oma eesmärgiks kõige venepärase rõhutamise ning keisri- ja isamaa-armastuse süvendamise. Balti aadlike privileegid (eesõigused) ei sobinud sellesse skeemi ja tsaar jättis need troonile asudes kinnitamata. 1882.a saabus Balti kubermange revideerima
F Rozins. LSDTP sai oma ideed saksamaa sots liikumisest, seotud ka Venemaa SDTP-ga, kuid ideed siiski välismaalt. Piirduti sots ühiskonnast rääkimisest, kaugest sihist, kõigepealt peab sots ühiskond võitma, esimene – isevalitsuse kukutamine, demokr vabariigi sisseseadmine, parlament jne. pöörati vähe tähelepanu –a graarküsimus, saksamaal seda küsimust ei eksisteerinud nagu Liivimaal. Aduti et on terav maanälg, kuid kuidas seda lahendada ei pööratud tähelepanu. Maarahvas jääb kaugeks, pigem vabrikutöölised. Lisaks veel rahvusküsimuse eiramine, tunnustasid rahvaste enesemääramisõigust, kuid puht teoreetiline lähenemine, lootsid sots maailmarevol milles rahvusküismused kaotksid tähenduse. 1903a asutati Sveitsis emigrantide poolt Läti sotsdemo ühendus, mille peamiseks rajajaks ja esimeseks eestvedajaks N. Valters, uuest voolust väljakasvanud. Iseseisvumisel sai Läti esimene sisemin. Valters ja sotsdem, püütsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
