- Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses - Jagatud hingede võrgustik: kõik olendid jagavad üksteisega hingeosasid. Ei ole abstraktne. Kindlad printiisbid: 1) ühtsusprintsiip; 2) tasakaaluprintsiip (tegu/tagajärg); 3) täiendpolaarne mõtlemine; 4) Maagiline kontaktsus – kirjeldab kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad. - Surmakujutelmad: surnukeha hirm. Kujutlus vabahingest – austus, hoolitsus – surnukultus. Neid käsitletakse animismis. Kehahing laguneb ajajooksul, lagunemise kiirus on otseselt seotud laibaga tehtud riitustest. Nt: põletus – kohe, pleegitus – 1a (lavatsite peale); maamatus (laibamatus) – väga kaua. - Dualistlik-pluralistlik eksistentsi idee: vaime on mitu 1. Kehahinged – seotud inimese füüsiliste võimetega ja ka psüühilised võimed 2
H. Rorhchcachi test – projektiivtest (ehk test kus ei ole õigeid ja valesid vastuseid. Inimene tõlgendab) inimesed pidid tõlgendma abstratkseid kujutisi, mis olid tekkinud tindiplekist. Süstematiseeriti teatud inimeste tõlgendused teatud inimtüüpidega. Tõlgendamine peaks väljendama isiku huvisid, kalduvusi, muresid jne. Isik justkui projitseerib oma isiksuse antud tõlgendusse. Kujutlus ja fantaasia Kujutlus on psüühiline protsess, mille tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon on vahend, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest ja
Vektorid Füüsikalised objektid ja suurused • Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest, rangelt defineeritud tähendusega sümbolite keel. • Teadusi, mis kasutavad oma töökeelena matemaatikat, nimetatakse täppisteadusteks. Pikkus, kiirus ja aeg • Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehade ruumilist ulatuvust. • Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. • Pikkuse kui füüsikalise suuruse üldlevinud tähis on l ning mõõtühik meeter (1m). • Pikkuse abil ei saa võrrelda ainult kehi, vaid ka kirjeldada nende asetsemist üksteise suhtes. • Ruumi, kus kehad asuvad, saab kirjeldada erinevate pikkusmõõtude abil. • Ka kehad ise võtavad enda alla mingi ruumi. Kehad ise on ruumilised. Pikkus, kiirus ja aeg
näeb, et tema olemuseks on tahe. Tahe on igavene alge. See pole mitte mõistus ega jumal, ta ei jaotu ruumiliselt, ei ole algust ega lõppu seega ongi asi iseeneses. Kuna tahe on pime siis on Schopenhaueri maailm eesmärgitu. Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja loomadel instiktidena ja ainult inimene saab teadvustada endale, et tema olemuseks on tahe. 2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga. Ta väitis, et solipsismi ei saa ümber lükata, kuid usub, et seda esineb vaid hullumajas. Suhtemise abil saab kindlaks teha, et me näeme maailma ühtemoodi ja tegu pole ettekujutusega
inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2
privaatsust. Vaja otsida tõde loodusest või enda seest – endasse suunatud meditatiivne introspektiivne meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt. Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest, et ta koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt. hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis
Õigupoolest on semiootika aluseks kõigile kultuuriuuringutele. Kõik kultuurid on oma olemuselt semiootilised ja eelkõige seotud märkide tootmise, tõlgendamise, edastamisega. Ka ajalugu on lihtsalt rajatud faktide interpreteerimine. Faktid ei ole kommentaaridest sõltumatud ega eelne nendele. Neid fabritseeritakse, mitte ei tuvastata. Fakt on semiootilise analüüsi tulemus ja alati seotud väärtussüsteemidega. Kultuuri vertikaalse dimensiooni aluseks on kujutlus mikro- ja makroisomorfismist. Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik. (Sellel uskumusel põhineb ennustamine.) Kultuur sisaldab semiootiliselt endas kõik. Nietzsche eristab oma essees "Tragöödia sünd muusika vaimust" Apolloni ja Dionysose kunsti. Tegelikult on ka Apollon duaalne ja sisaldab endas htoonilist alget. Dionüsoslik Apollonlik Kuum Külm
ja handi keelt. Kollektsionäär olen ka kirjanduse vallas. Mulle meeldib lugeda rohkem kirjanduslugusid kui kirjandust ennast. Lapsena oli minu lektüüriks Friedrich Schilleri Lääne- Euroopa kirjanduse ajalugu, seda lugesin korduvalt ja sealt pärineb vist minu põhiline kirja nduslooline eruditsioon. Kui hiljem hakkasin lugema autoreid, kellest selles raamatus juttu on, olin pettund, kuna kirjandus ise ei olnd nii huvitav, kui olin lootnud. Minu kujutlus kirjandusest ei vastand tegelikkusele. Igasugu katalooge, ülevaateid ja lo etelusid uurin praegugi vahel. Lapsepõlves Ülikooli tänaval aga oli üks minu lemmikraamatuid loomulikult Eesti Entsüklopeedia, mille vanaisale oli kinkind väljaandja - k/ü Loodus ja mis imekombel sõjatulest puutumata oli jäänd. Entsüklopeediat uurides veet sin ma palju tunde ja kahtlemata on see aidand kujundada minu maailmapilti, mida ehk võib nimetada entsüklopeediliseks: ta
kehakaalu ja õige toitumisega on otseselt seotud ka tervis. Kui anorektiku keha ei saa eluks vajalikku kätte toidust, hakkab tema organism hankima rasvu, valke ja süsivesikuid ta enda lihastest, südamest, maksast ja isegi ajust... Tüdrukutel jääb ära menstruatsioon ja see takistab luude normaalset arengut. Anoreksia tavalisemad sümptomid: · suur kaalukaotus · toidukoguste vähendamine · rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni üldse toidust keeldumiseni · kujutlus endast kui ülekaalulisest, ehkki peegel näitab muud · suur füüsiline koormus · pidev isupuuduse kurtmine · enda pidev kaalumine · üksindus · probleemi eitamine · juuste õhenemine ja väljalangemine · kuiv ja kollane nahk · kuivad, murduvad juuksed ja küüned Anoreksiat põdedes hävitab inimene ise järk-järgult oma organismi ja iseennast. See on raske haigus, mille kõrvaldamine nõuab rohket keskendumist ja aega .
ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks ...
a.Utoopia = T.More Pragmatism b.Politeia = Platon teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant senised d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse e. Maailm kui tahe ja kujutlus = ja eksituse A.Schopenhauer meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. 7. Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget
oma usust kinni hoidmine või religioosseks olemine ja kui teaduslik maailmapilt tembeldab selle puudulikuks või rumalaks... siis võib-olla peab lihtsalt leppima sellega, et suurem osa inimkonnast on puuduliku maailmavaatega või on rumalad ? Maria Urbel Märkmed Kui ta leiab, et usul ei ole mõistusega seost, siis miks ta räägib mõistusest lähtuvalt ? Algpõhjuse probleem Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab ole- ma põhjus ka jumalal. Kujutlus sellest, et asjadel peab olema tingimata algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. Miks siis on vaja jumala alguse üle vaja vaielda see annab jumalale võimaluse meie arusaamises jäädagi alguseta ja sellegi poolest olemas olla. Ja kuivõrd hirm on julmuse eelkäijaks, ei ole üllatav, et julmus ja usk on käinud käsikäes. Sellepärast et mõlema aluseks on seesama hirm.
Mida ebakindlam on olemine, seda enam tuleb eneseväärikustunnet toestada ning aja jooksul saavad defenssidest iseloomujooned, mida on raske muuta. Üheks selleks võib olla agressiivsus. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakesksus ja sõltuvus 4 muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Vägivaldsusena avalduv agressiivsus on üks nartsissistliku hälbe tundemärke. Agressiivseks ei peeta last, kes vahel enesevalitsemise kaotab või osaleb mõnikord sotsiaalse arenguga paratamatult kaasnevates käsikähmlustes, vaid inimest, keda ajendab hävituskirg, kes vajaduse korral on võimeline kasvõi teist inimest tapma ning kelle agressiivsus on osa haiglasest hingeelust
Nüüdisaegses maailmas on ainult subjektiivsus sest vaatleja vaba vaatlus ehk objektiivsus ei ole võimalik! Mittedualstlik filosoofia: Josef mitterer(2001, 107) Objekt pole muud kui kõnelus siiani, ja iga uus kõnelus muudab senst objekti ja muudab objekti, ehk koguaeg arusaam asjadest koguaeg muutuvad Ajakirjandus ei ole ega saagi olla objektiivne Tunnetusteooria Reaalsus toimub tagantjärele meie kujutlusega, ta lõhub kõik konstruktsioonid mis meie kujutlusse ei sobi Reaalsus enne siis kujutlus On talumees kellel heinakuhi ja peab minema läbi tunneli, tunnel ei ütle kui suur koorem läbi mahub, aga reaalsus lõhub koorma. Pärast kujutlusi tuleb reaalsus ja see lõhub kõik, mis sinna ei sobi. Konstruktivism ei ei eita et realsus on olemas, aga ütleb et meil ei ole otse pääsevust reaalsuse juurde Ajakirjandus valib alati erineva nurga mille (enda perspektiivi) alt avalikkusele lähenedea, ja seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada
- Ehk see tähendus väljendab maastiku ala, kus seaduspäraselt vastavad pinnavormid, taimekooslused ja avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks. Maastiku mõistet kasutatakse ainult teatud suurusjärgus maastiku üksuse paikkonna tähenduses. (3) Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaal liigestuse jaotis. Maastikuüksusteks saab nimetada vooremaastik, luitemaastik, soomaastik. (4) Maastiku välisilme abil saadav emotsionaalne kujutlus ümbritsevast keskkonnast. Seda käsitlust kasutatakse kunstis ja arhitektuuris. (5) Biotiipide maastikumuster. (6) Inimese eluruum. Konkreetne piirkond looduslike ja antropogeensete tegurite koosmõjul. Maa pindmisel kihil looduse ja inimühiskonna vastastikusel toimel tekkinud ruumilisi süsteeme uurib geograafia. Algselt kuulub inimene biosfääri. Kunagine inimene, kelle arvukus oli väike, primitiivsete töövahendite ja korilase eluviisiga ürgneinimene on ise looduse koostisosa
Aforismid: arukas on 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e
vaid eneseaustuse ja -aktsepteerimisega seotud tundeid, see on siiani kõige sagedamini rakendatav enesehinnangu mõõtevahend. Skaala populaarsuse peamiseks põhjuseks näib olevat asjaolu, et skaala koosneb vaid kümnest lihtsalt sõnastatud väitest, mistõttu teda on võimalik kiiresti rakendada, skoorida ja tõlgendada erineva vanuse ning haridustasemega gruppidel. ENESEHINNANGU SEOSED TEISTE ISIKSUSEOMADUSTEGA Eneseselgus ja eneseteadvus Inimesed erinevad selle poolest, kui selge on nende kujutlus iseendast. On inimesi, kellel on väga täpne ja detailne ettekujutlus, kes nad on ja millised on tema isiksuseomadused, ja on inimesi, kelle ettekujutus endast on ähmane. Campell (1990) tuli välja ideega, et eneseselg on püsiv isiksuseomadus, mille poolest võib üks inimene teisest erineda. Uurides üldise enesehinnangu seoseid teiste minakontseptsiooni aspektidega, leidsid Pullmann ja Allik (2000) olulise seose indiviidi eneseselgusega, mis on käsitletav määrana, kuivõrd
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine...
mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. · Aisting · Taju · Mälu · Tähelepanu · Kujutlus · Mõtlemine · Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses
Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. Aisting Taju Mälu 19 Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses
Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil. - See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest. Ruum ja aeg - Ruum. Ma võin roosist kõik tunnused eraldada aga ulatuvust ruumis, ilma et ma kujutlust ennast purustaksin ei saa eraldada. Ruumi kujutlus on antud a priori. Ruum ei ole seotud objekti endaga. Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle. - Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis. - Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. "Ruumil on empiiriline reaalsus" kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa. - Niisiis ruumil on "transtsendentaalne identiteet". See on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm.
VIII. Pärtlipäev 24.VIII on rukkikülvi tähis nagu lauritsapäev ja rukkimaarjapäevgi, ent märgib ka fenoloogilise sügise saabumist, saakide valmimist ning lõikusaja tööjärge. Germaani rahvastel ja soomlastel esinevast uskumusest, et selle päeva juurde kuulub sügistorm - pärtliraju, on eestlastel enamik teateid Ida - Virumaalt. Pärtliraju iseloomustavad tugevad tuuled ja vihmad, mis võisid kasvava vilja kõrrelt maha taguda või külvatud rukkiseemne ära uhtuda. Hingedeaeg. Kujutlus ajast, mil kadunud esivanemate hinged taas külastavad oma kodusid, seostub eestlastel sügisese looduse hääbumise ja talve tulekuga. Ida-Virumaal on see väga kujutlus aastasadade jooksul jätnud kaks erinevalt jälge. nagu Soome lõunarannikulgi, peetakse Eesti põhjarannikul jaguaega. See on ajavahemikul üheksa päeva enne marti (s.o. hingedepäevast 2.XI kuni mardipäevani 10.XI). Teine jälg hingedeajast on 20. sajandisse jõudnud midruskipäeva 26.X kombestik.
Väidetavalt toimub meelespidamise puhul kodeerimine, mis tähendab seoste loomist juba salvestatud objektidega ja uue objekti loogilisse paika paigutamist. Paigutamine on oluline, et see hiljem üles leida. Vastupidiselt meelespidamisele on kombeks ka unustada. Uus info tõrjub välja vana. Seda eriti, kui materjali ei kasutata. Ometi on sellel ka erandeid. Öeldakse, et kes kord on ujuma õppinud, ei unusta seda iial. Mäluga on seotud ka kujutlus. See on varem tajutud kujundite reprodutseerimine. Kujutlus ei tähenda vaid mälupilti visuaalses mõttes, vaid inimene võib kujutleda ka näiteks helisid, maitseid, füüsilist pingutust.. (Tankler, M. 46-50) Imikueas on tegemist ainult tahtmatu mäluga. Ka väikelapseeas on mälu vaid tahtmatu. Sõnamälu võib väikelapsel aga olla väga hea. Koolieelikul on kujundmälu ja piltlik mälu ülekaalus. Samuti hakkab arenema ka sõnalis-loogiline mälu. Koolieas muutub taheline
(muutmine), siis võime nõustuda, et see oli mänguline. Need käsitlusviisid on loogiliselt siiski eristatavad.[1] 6 Veel üks käsitlusviis, mis võib kaht eelmist hõlmata, on see, et vaatlejad määratlevad mängu või mängulisust erinevate mängu kriteeriumide järgi. Mängu peamised kriteeriumid on mõnu, paindlikkus ja kujutlus.[1] Mängu vormid Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng (ka treeningmäng ja müramismäng), mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. [1] Piaget oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia-/kujutlusmäng) kuni reeglitega mänguni.[1] · Füüsiliste tegevustega mängud
klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine on kultuurist sõltuv ilming, mis muutub ajas ning jälgib sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikkus sfääris toimivaid nähtusi. “It takes 20 years to build a reputation and five minutes to ruin it. If you think about that, you'll do things differently.” Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. Leon Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Imidž vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega e antropomorfne. BRÄND. Tooted on need, mida ettevõte toodab. Bränd on see, mida tarbija ostab.
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
kama seksuaalne kirg · Sati aus, vooruslik naisterahvas. Kui moslemid sissetungisid tekkis fanatism sati mistõttu läksid naised oma meeste matustel tuleriidale. · Jauhar massienesetapp. Suurimal hukkus 45 000 inimest. · Koloniaalajastul taasavastatakse oma kultuur neohinduism. Inglaste uurimise tagajärg. Annab aimu, mis võis kunagi olla. Muinas-Egiptuse usund · Teistlik usund usund, kus on väga selgepiiriline jumala kujutlus · Polüteistlik austatakse paljusid erinevaid jumalusi · Henoteistlik jumalakäsitlus erinevaid jumalusi võidakse kasutada ühe jumala erinevate teisenditena · Kultusreligioon · 1880. aastatel desifreeriti hieroglüüfkiri, tänu millele on võimalik seda religiooni tundma õppida. · Vanimad andmed selle usundi kohta on neljandast aastatuhandest · Alam-(põhi) ja Ülem-Egiptus(lõuna) ühinesid u. 3000 a. eKr
ja usu eitamine. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist- luterliku kiriku sees kujunenud voolust,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism
püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Ühiskond- kes palvetavad, kes sõdivad ja kes töötavad. 1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst
emotsionaalsed seisundid. Kujunenud skeemide ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii orienteerumisel igapäevaelu probleemides kui ka koolis õppimisel. Nii teame, kuidas käituda klassis, raamatukogus, restoranis jpt kohtades. Sobimatu skeemi teadvustamine võib põhjustada täiesti ebaadekvaatset käitumist või arusaamist probleemidest. 2.3 Mälu tõlgendav iseloom Inimeste varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõtetuna tunduda. Suutmatus teadvustada õpitavat seoses varasemate teadmisstruktuuridega sunnib õpilast seda pähe õppima. Vahel võibki tajutav olla mitmeti interpreteeritav. 3. UNUSTAMINE Salvestamise ja ammutamise vahepeal säilitatakse info nn mäluhoidlas. Infot saab hoida esialgsel kujul või neid muuta. Sellised muutused võivad kaasa tuua unustamise.
Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm
tundma, et ta suudab tegutseda. Laitmine võib lapse kahtlusi suutlikkuses suurendada. ·Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü -4-5 a. Keele kasutusoskus ja füüsiline aktiivsus arenenud. Laps hakkab esitama erinevaid küsimusi. Kui vanem nendele vastab, siis algatusvõime areneb, kui küsimusi eiratakse areneb süütunne. ·Edukus ja alaväärsus - 6-11a. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse ja julgustatakse, areneb ta töökus ja ettevõtlikus. Kui mitte, võib tekkida kujutlus, et ta ei suuda midagi hästi teha. ·Identsus või rolliähmasus -varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks. Peab kahtulesed selgeks saama. Kes ma olen? Kui rollid paigas, kujuneb välja terviklik ego-identiteet, kui ei, jääb identsus ähmaseks. ·Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga. Nooruk loob lähedase sideme teise inimsega, kui ta seda luua ei suuda, võib tekkida üksildus ja isoleeritustunne.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Ning tagatud peab olema turvalisus ja kaitse. Vanemaks saades hakkavad olulist rolli mängima turvalise seisukohalt ka majanduslik kindlustatus ja rahulik elu. Lapse, noore ja täiskavanu jaoks on tähtis kuhugi kuuluda ning pere ja sõpradega suhelda. Koolis käies või mingil muul viisil teadmisi omandades soovib igas vanuses inimene saada tunnustust. Heade õpitulemuste või muude kordaminekute eest. Samuti on inimeste jaoks tähtis nende kujutlus endast ning tarbimine sõltub sellest, millisena soovitakse end näha. Mida vanemaks saab inimene, seda suuremaks muutub ka soov eneseteostuseks. Tahe kuhugi areneneda, midagi korda saata. 2. Selgita mõistete `'majandus'', `'äri'', ja `'majandusõpetus'' sisu ühe lihtsa näite abil. Majandusõpetuse tunnis õpime hüviste ja teenuste tootmist ja tarbimist käsitlevaid teadmisi. Õpitut saame rakendada ettevõttlusega tegeledes, sest majandus hõlmab
Lapsed matustel Oma näite varal öelda just seda et laps oskab otsustada, kas ta tahab matustel olla või mitte ja kui ta seal ka osaleb siis ärge oodake või sundige teda täitma täiskasvanute rituaale- kui ta ka ei nuta ei tähenda see, et ta ei leina. Surmaga seotud rituaalid varieeruvad oma pisiasjades isegi Eesti eri piirkondades. Veelgi suurem on rituaalide omavaheline erinevus eesti ja venekultuuris. 20. sajandil oli tekkinud ja püsinud kujutlus, et lapsi ei tohiks väga surmaga kokku lasta ning samuti matustele võtta. Lapsed võivad karta täiskasvanute ägedaid reaktsioone matustel, eriti siis, kui lastele ei ole seletatud, miks see nii võib olla. Matuste käigus soovitatakse võimaluse korral kirst avada, kuna isiklik nägemine aitab mõista surma reaalsust ja lõplikkust. Seega on väga oluline, et last valmistaks surnu nägemiseks ette: jutustada , millises ruumis ta on, milline kirst välja
Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb
vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete raskeimaks tagajärjeks on niinimetatud nartsissism, haiglaslik eneseimetlus. See on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakeskesus ja sõltuvus muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna nartsissism väga erinevas tähenduses, selle abil seletatakse kõike: uute rõivaste muretsemist ja võõruspidude korraldamist, rääkimata uue peegli ostmisest. Psühholoogias on nartsissismil siiski väga täpne sisu. Täiskasvanu tervet eneseväärikustunnet ei nimetata nartsissismiks; nartsissism on raske psüühiline hälve, sel juhul on väikelapse
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Üks kuulsaimaid sansoonizanri heliloojaid on Clement Janequin. Keskajal toimus Euroopas üleminek feodalühiskonnale, kus väga suur võim oli kirikul. Tähtsamaiks raamatuks kuulutati Piibel. Jumalasõna levitamiseks ehitati kõige kaunemaid hooneid kirikuid. Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis laulda kargelt ja ebamaiselt, et luua kujutlus paradiisi inglikoorist. Ideaaliks sai kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati paast Gregoorius I auks Gregoriuse koraaliks
Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest
mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. 3. Mina identiteet- selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks välja
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab p...
otsinudki tagasiteed. Lavakujundus Selle etenduse lavakujundus oli väga lihtsalt ja originaalselt teostatud. Lava oli kujutatud lossina või siis lossisaalina, see oli saavutatud lihtsate kardinatega. Kardinad rippusid laest alla ja tänu valgusefektile paistsid kardinad läbi ja oli näha selle taga olevat muinasjutu maailma. Balleti külastajatel tekkis ettekujutus, et nad on sattunud imeilusasse muinasjuttu. Kardinate abil tekkis kujutlus nii lossimüürist või siis jällegi mägedest kus taamal võis ettekujutada lossi. Samas olid nad ka ballisaali sambad. Dekoratsiooniks oli laval veel üks suur peegel. Peegel muutis kõik laval toimuva põnevamaks, lisades kõigele ruumilisust ning maagilisust. Kardinate abil oli ka kujutatud lossimüür koos ehitatud vahitorniga. Kivide vahelt endale teed rajades jooksis välja allikas, mis voolas järve. Järvel aga hõljusid lummavalt ilusad valged luiged ja taamal paistis
on võimalik, et me just sellesama kaudu kujutleme kehalisi asju. Selline mõtlemise viis erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Descartes leiab, et järelikult kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib ja kuna ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis ta järeldab siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib.
Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Vastuväited- ja argumendid Popper väidab, et teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on traditsioon. See tähendab, et pärimuseta oleks meil võimatu üldse midagi teada. Miks ei saa siis olla traditsioon empiiriline algallikas? Popper väidab: (tsiteerin) “Läbinisti usaldatavad pole ei vaatlus ega põhjendus. Intellektuaalne intuitsioon ja kujutlus on ülitähtsad, kuid needki pole usaldusväärsed: nad võivad asjadest küll väga selge pildi anda, ent ometi eksiteele viia.“ Mis või kes saab sel juhul olla sõltumatu vaatleja kui miski/keegi pole usaldatav? Popper väidab, et tõde on üle inim-võimu. Kui aga uurimisvõtted, meie oletuste kriitika, püüdlused selle poole, mida me veel ei tea, on kõik seotud puhtalt inimliku eksistentsi ja olemusega, siis miks pidada tõde
hääl kivil, mille abil saavad inimesed mäletada ja lugu edasi kanda. Mälestuses edasielamine sõltub paljus kuulmisest, kuid eepikas on just nägemine see, mis vallandab kõige võimsamad ja mitmetahulisemad emotsioonid. Hiilguse vaatepildid: kuningas, atleet, sõjamees Kuna Kreeka poeesia oli sügavalt kokku kasvanud laulmise ja jutustamise ühiskondliku funktsiooniga, muutus poeesia esitamine sageli ühiskondliku korra esitamiseks, mis sai sel kombel nähtavaks kokkutulnud rahvale. Kujutlus kuningast kui ühiskondliku korralduse elavast kehastusest on iseloomulik oraalse kultuuri mentaalsusele, kus normid ja ideaalid omandavad kuju konkreetsetes avalikes olukordades, olles kõigi jaoks nähtavad ja kogetavad. Avaliku tunnustuse osaliseks saamine tähendas eriliseks vaatluse objektiks muutumist, hulga seast eristumist. See oli kõikide poolt ihaldatud eesmärk. Sportmängud olid Kreekas kõige tähtsamad vaatemängud. Pindarose ja Bakhylidese oodides
+ veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta. Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad, et teaised neid peavad. Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi
süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslikmotoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada). Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge). Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
