Muusika keskaeg (0)

1 Hindamata

J. Desprez ’i elulugu.
Desprez sündis 1440 .a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie’s ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias – Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503- 1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri.
Desprez’I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi’lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu.

Nooditrüki leiutamine / esimene töö.
15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim Veneetsia trükkal Petrucci avaldas oma esimestes kogumikes Josquini motette ja 1505-1517.a. ilmus kolm kogumikku 17 missaga.

H. Isaac rajas polüfoonia koolkonna Saksamaal.
Heinrich Isaac (1450 – 1517), kes teenis Firenzes Lorenzo de’Medici õukonnas,
Innsbruckis keiser Maximilian I kapellis ja Torgaus Saksi kuurvürsti juures. Tema tegevus on eriti tähtis saksa muusikaloos: koos oma õpilastega rajas ta omapärase polüfooniakoolkonna Saksamaal.

O. di Lasso elulugu.
Di Lasso (1532-1594) oli madalmaalaste hulgas koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik . Di Lasso sündis Prantsusmaal Monsi linnas. 12 aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuninga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis , Milanos ja Roomas ning 1553 .a. sai temast Rooma Laterani basiilika kapellmeister. 1555 või 1556 .a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani.
Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa , umbes 100 magnificat’I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000

Protestantism .
1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja
vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas.

Luteri koraal .
Luteri koraal on Saksa protestantlik kirikulaul , mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Sellest on algusest peale tehtud mitmehäälseid kooriseadeid.

G.P da Palestrina elulugu.
G.P da Palestrina (1525-1594) oli üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid. Teda toetas oluliselt paavst Julius III – 1551.a. sai noorest ja vähetuntust Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht, 1554 .a. ilmus trükis tema esimene missakogumik. 1555.a. katkes Palestrina kiire tõus: ta määrati Lateraani basiilika kapellmeistriks, kust ta konfliktide tõttu lahkus. 1571.a. kuni surmani teenis Palestrina Rooma Peetri kiriku kapelli juhina . 1580.a. suri Palestrina abikaasa.
Palestrina looming on suuremas osas vaimulik, kuid ta on loonud ka umbes 100 ilmalikku madrigali ja 50 vaimulikku madrigali. On säilinud tema 104 missat, motette on vähemalt 400, lisaks hümne, 35 mganificat’I ja teisi kiriklike teoseid.

Ilmalik muusika 16.saj.
Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj. ilmaliku muusika tarbijate ring. Trükiti
väga suurel hulgal seltskonnamuusikat. Tähtsaimaks kirjastajaks oli Pierre Attaignant, kes elas Pariisis ja trükkis üle 50 kogumiku umbes 1500 lauluga. Väljaannete tiitlites leidub enamasti märge “laulmiseks või mängimiseks”, mis viitab suurele varieerimisvõimalusele esituskoosseisudes.
Prantsuse Sansoon – on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. See oli 16.saj. tuntud suures osas Lääne-Euroopast. Algul oli Sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Enamasti olid need armastuslaulud – tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. Üks kuulsaimaid sansoonizanri heliloojaid on Clement Janequin.
Keskajal toimus Euroopas üleminek feodalühiskonnale, kus väga suur võim oli kirikul. Tähtsamaiks raamatuks kuulutati Piibel . Jumalasõna levitamiseks ehitati kõige kaunemaid hooneid – kirikuid. Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis laulda kargelt ja ebamaiselt, et luua kujutlus paradiisi inglikoorist. Ideaaliks sai kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati paast Gregoorius I auks Gregoriuse koraaliks. Gregooriuse koraalid olid nukra varjundiga askeetlikud, karmid laulud. Neile andis omapärase tardunud ilme aeglane rütm ja viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega , välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Ei ole täpselt teada kuna mitmehäälne vaimulik koorilaul e. organum tekkis, kuid vihjeid sellele on juba XII saj. Algul olid organumid 2 häälsed – ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja lihtsamates organumites liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis – niisis oli alumine hääl ülemisega võrdväärne. Niisugust mitmehäälsust, mis tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel nimetatakse polüfooniliseks mitmehäälsuseks. XII – XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad, ei liikunud enam ühes rütmis ja esimest ning teist häält lauldi erinevate sõnadega, niisugusi orgaanume hakati esitama ka väljaspool kirikut ja neid hakati nimetama motettideks. Motet ei jäänud kahehäälseks peagi lisandus kolmas hääl, millel olid oma sõnad. Rändlaulikud – rahvalaulu kultuur oli toitvaks alaks nii kunsti-, kui kirjakultuurile. Rahvalaulu kultuuri edasikandjateks olid rahvalaulikud, kes olid nii laulu loojad, ettekandjad ja võisid olla ka tsirkuseartistid ja loomataltsutajad. Keskaja rändlaulikute eeskäiateks olid antiikaja miimid ja rändnäitlejad. Rändlaulikud olid väga populaarsed , ilma nendeta ei toimunud ühtegi rahvakogunemist. Skandinaavia maade rahvalooming – kõige rikkalikum ja omapärasem on islandi rahvalooming sest seda ei mõjutanud ristiusk . Rahvalaulud jutustavad viikingite heroilistest retkedest palju on mütoloogiat. Notre – Dame koolkond(1159 – 1250 ) - 12 saj. tekkis rändmuusikutest kutseliste muusikute kiht, kes jagunesid tsumftidesse. Pariisist sai haridus ja teadus keskus, kus asutati Notre-Dame katedraali juurde kool, kuhu kogunes ka palju nimekaid heliloojaid – tekkis esimene muusikaline koolkond maailmas. Nende looming põhineb organumil, tekib 3-4 häälsus, kujuneb kaasaaegne noodikiri . Ars-Nova koolkond – tekkis 14 saj. renessansse künnisel. Hakkasid oluliseks pidama loojaisikut. Neil oli täielik noodikiri, kasutati erinevaid meetrumeid.
Muusika keskajal
Kuna keskajal oli väga suur võim kirikul siis oli suurem osa tollasest muusikast vaimulik. Jumalateenistuste ajal esitatav muusika pidi olema karge ja ebamaine, et luua kujutust paradiisi inglikooridest. Keskaegse ühiskonna ideaalid erinesid täielikult antiiksetest: kui antiikajal oli ideaalideks inimese füüsiline välimus ja kõiksugu maiste hüvede nautimine siis keskaegne eluideaal kujutas inimest, kes veedab oma aega piiblit uurides, selle tõdesid levitades ja palvetades. Muusikas oli iluideaaliks vaimulik saateta koorilaul, mida jumalateenistusel esitas kloostrite laulukoolides õppinud munkade koor.
Mitmete sajandite vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis olid hakkanud levima juba Vanast- Roomast alates. Need laulud olid nukra varjundiga ja karmid, neid laule lauldi ilma rõhutamiseta ja algusest lõpuni kõlas viis ühesuguse tugevusega, neid laule lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist. Neid laule nimetati paavst Gregoriius I auks Gregoriuse koraalideks.
Kuigi pole täpselt teada millal hakati vaimulike laule laulma mitmehäälselt on siiski vihjeid mitmehäälsusele juba VII saj. säilinud ürikutes. Mitmehäälsed vaimulikud laulud on tihedalt seotud oreliga- mõlemaid nim. orgaanumiteks. Kuni XII sajandini olid organumid kahehäälsed, kummalgi häälel oli oma tekst. Mitmehäälsus tekkis Euroopa profesionaalses muusikas polüfoonilisena. Polüfooniline mitmehäälsus tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel. Umbes XII – XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad nii, et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Tekkinud uut orgaanumit hakati laulma veelgi aeglasemas tempos, muudeti teksti, mis ei pidanud enam olema lad.k. ja võis olla ka ilmalik, niisugusi orgaanumeid nim. motett . Motetti lisandus varsti ka kolmas hääl millel jällegi olid oma sõnad. Motett tõi rahvalikud viisid ka kirikusse. XV – XVI sajandil eksisteeris juba ka uus stiil – renesanss , mis sai alguse Itaaliast . Renesanss tõi esile jällegi uue iluideaali : Inimese ilu nähti vaimu ja keha harmoonilises tasakaalus. Renesansi ajal hakkas ka elavnema ilmalik muusika. Näiteks rüütlilaulikute, kes laulsid meeleolukaid laule armastusest ja naiste ilust , lauldi ka sõjaretkedest ja seisustest. Nüüd polnud prof . Muusikuteks enam ainult mungad . Renesansiajastul armastati mitmesuguseid ilmalikke polüfoonilisi laule, mis olid muutunud rütmikateks. Populaarseks laululiigiks sai madrigal Madrigalid olid vaba, arenenud vormiga laulud, mis olid algul ühe- hiljem nelja- või viiehäälsed.Need kajastasid igapäevaseid sündmusi – nii kurbi kui rõõmsaid. Tekkisid ka uued vaimulikud laulud näiteks vaimulikud hümnid mida laulsid ketserlike usulahkude liikmed ja protestantlik koraal, mille ülemist viisi laulis terve kogudus ja saateviise mängiti orelil. XVI saj. tekkis homofooniline muusika kus üks hääl on juhtiv ja teistel häältel pole iseseisvat tähendust. Muusika laadis kerkisid esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Uue helikeeleotsingud, mis olid renesansile iseloomulikud said soodustusi instrumentaalmuusika tekkimisest. Seoses inst . Muusika tekkega said nüüd populaarseks omaette esitatavad tantsupalad ja laulude seaded ning ka improvisatsioonid. Eriti väljendusrikkaks peeti vibreerivat kõla. XVI saj. loodigi pill mille hääl oli teistest paremini võomeline vibreerima – viiul . Renesansiajastul tekkisid ka esimesed mitmeosalised muusikateosed – missad, reekviemid passioonid . Loodi ka esimne ilmaliku muusika suurteos – ooper . Ooper on lavateos , mille tegelased väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul – soolo . Kooslaul – ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid : mees-, nais -, laste- ja segakoor . Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt “Eurydike kaudu”. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana.Kreeka tragöödiad. Eriti silmapaistvaks saavutuseks oli esimeste ooperite muusika, kõlasid painduvalt teksti järgivad ilmekad retsitatiivid, mida saatsid vaid akordid . See oli puhtal kujul homofooniline muusika-.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maxer1 Õppematerjali autor

palestriina missa ilmalik muusika keskaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2

Muusika

doc

Renessanss muusikaajalugu

ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia

Muusika ajalugu

doc

10 klass

Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni

Muusikaajalugu

pdf

Muusika ajalugu

Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega,

Muusika

doc

Renesanss

muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)

Muusikaajalugu

docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano

Muusika

doc

Muusikaajalugu 5.-16.saj

Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon-

Muusikaajalugu

doc

Sissejuhatus muusikalukku

Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine

Muusika

Rohkem sarnaseid