Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka: Kuulaja ja vaataja (0)

1 Hindamata
Punktid
Vana-Kreeka-Kuulaja ja vaataja #1 Vana-Kreeka-Kuulaja ja vaataja #2 Vana-Kreeka-Kuulaja ja vaataja #3 Vana-Kreeka-Kuulaja ja vaataja #4 Vana-Kreeka-Kuulaja ja vaataja #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M. P. Õppematerjali autor
Refereering Jean-Pierre Vernant'i raamatu "Vana-Kreeka inimene" peatüki "Kuulaja ja vaataja" põhjal.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Antiikaja teater

Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem(5.saj eKr) tuli nende eest maksta kaks obooli — vaestele andis raha riik etenduste fondist.(Lill, A.2004, lk 210) 13 Tragöödiaetendus Kreekas oli koos massiüritus, korraga nii sotsiaalne kui ka kunstiline nähtus. Teatrisse tuli kokku tavaliselt üle 10 tuhande vaataja, järelikult pidi esitatav kaasa haarama suurt hulka inimesi ja olema neile huvitav. (Lill, A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured – näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill, A.2004, lk 276) 2. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
thumbnail
15
doc

Antiikaja teater

Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist.(KAA 1999. lk 25) (pildil: teatripiletid) Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem( 5.saj eKr) tuli nende eest maksta kaks obooli -- vaestele andis raha riik etenduste fondist.(Lill,A.2004, lk 210) Tragöödiaetendus Kreekas oli koos massiüritus, korraga nii sotsiaalne kui ka kunstiline nähtus. Teatrisse tuli kokku tavaliselt üle 10 tuhande vaataja, järelikult pidi esitatav kaasa haarama suurt hulka inimesi ja olema neile huvitav. (Lill,A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured ­ näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill,A.2004, lk 276) 3. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet

Kultuuriajalugu
thumbnail
12
doc

VANAKREEKA TEATER

VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA ­ kreeka keeles 'tegevus' ­ kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude

Kultuur
thumbnail
13
doc

Kreeka ja Rooma teater

Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma

Uurimistöö alused ja metoodika
thumbnail
18
doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

* räägitakse võitluse kohast, selle laadist Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. · 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. · Kreeka sõna drama tähistab tegevust, mille alla teatriga seotud tähenduses kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline. Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud rituaalsed ja seotud viljakuspidustustega (vana surm ja uue sünd, noore võit vana üle) ja võisid muutuda üsna ohjeldamatuteks. Nende muistsete pidustustega on ilmselt seotud Lääne-Euroopa karnevalitraditsioon.

Antiikkirjandus
thumbnail
19
doc

Nimetu

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus ­ vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr­5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.­6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-A

Kategoriseerimata
thumbnail
13
docx

Maailmakirjandus I. Antiik.

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr ­ 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.­6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.­4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.­1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.­4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti

Kirjandus
thumbnail
38
docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

Kangelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine positiivseks ja vastupidi) Oma kaasajal ei olnud väga populaarne Kahtlemine traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, filosofeerimine, relativism Müüdi ,,madaldamine", realistlik kujutlus, demütologiseerimine Irratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased (P. Vellacott: ,,tema tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid küsimärk") Tragöödiad jätavad vaataja nõutusesse. Järjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks Kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) Ühiskondlik ,,kõlakast" (sh koor kui ,,sisemine publik", kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun