Mis on mõtlemine? (0)

Mis on mõtlemine?• Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine , arutlemine• Teaduslikus psühholoogias:– teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega ( kujundid , mõisted, skeemid , stsenaariumid)
• Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine , probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine
Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid:
1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik
2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined)
3. Kasutatavate teadmiste hulk. Mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Eristatakse teadmiste-vaeseid ( knowledge -lean, knowledgepoor) ja teadmiste-rikkaid (knowledge- rich , knowledge- intensive ) mõtlemisülesandeid
Mõtlemise elemendid

• Teadmiste esitamine: mentaalne representeerimine
  
• Representatsioon on märk või sümbolite kogum, mis esindab meie jaoks midagi muud (välise maailma osa või kujutlus ).
  
• Analoogilisel kujul esitus: kujundid. kujund on meelelise kogemuse vaimne koopia
  

Sümbolilisel kujul esitus:sõnad, skeemid,stsenaariumid
• Sir Francis Galton (1822-1911) - Uurimismeetod : Enese- ettekanded / introspektsioon . Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel? Tulemused pole ühesed.
• Uuem uurimismeetod: mentaalse rotatsiooni katsed (Shepard et al, 1970ndad )
Ruumiline mõtlemine - Aitab ruumis orienteeruda
See, mida me objektidest teame
• Konkreetsed ---- abstraktsed
• Asjadest, tegevustest, omadustest, suhetest
• Propositsioonid: väljendid, mis seovad subjekti (see, millest on juttu ) predikaadiga (see, mida subjekti kohta väidetakse)
• Propositsioonid võivad olla õiged või valed
Skeem: mõistete struktureeritud klaster
Sisaldab: nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid
Stsenaarium : teadmiste struktuur, milles on esitatud tavaelu sündmuste sterotüüpsed tegevuste järgnevused
Sümbolite organisatsioon mälus:
• Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus
• Episoodiline mälu – teadmised enda elusündmustest
• Semantiline mälu – teadmised sõltumatud olukorrast, sõnade ja mõistete tähendused
Võrgustikumudelid:
• Hierarhiline võrgustik – mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed
• Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega
• Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega
Leviva aktivatsiooni mudel
• Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega
• Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud
• Sidemete tugevus on erinev
Probleemide lahendamine
Probleem - Algsituatsioon ? Eesmärk, lõppsituatsioon
James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis,kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks.Uuritakse lahenduseni jõudmise teid ja mis seda takistab-kõva häälega kommenteerimine-ülesande eri etappide lahendamisele kuluv aeg- hinnangud edukusele-ekspertide-algajate võrdlemine
Tööd geshtaltpsühholoogias:
Köhler (1927) uuris, kuidas lahendavad probleeme ahvid. Need uurimused olid ajendatud biheivioristide töödest rottide ja kassidega, kus demonstreeriti katse-eksituse teel õppimist. Köhler muutis katsepüstitust kahes osas:
1) loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine);
2) lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel)
Takistused lahenduse leidmisel: Uuriti probleeme, mille lahendamiseks ei ole vaja spetsiifilisi eelteadmisi – nn teadmiste-vaesed ülesanded:
• Uuriti probleeme, millel üks hea lahendus - nn hästi struktureeritud ülesanne
Ülesannete lahendamise võimalused:
• katse-eksituse teel• meenutamise abil• loovalt, ülesannet uudselt lahendades• Äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded • Lahendamiseks on vaja ülesanne ümber formuleerida , ümber struktureerida
Lahenduse otsimine hästistruktureeritud ülesannetes• Hästistruktureeritud ülesanded on teadmiste-vasesed, kõik vajalik info ülesandes antud, probleemi ei lahendata enamasti äkktaipamise teel
Karl Duncker “maovähi ülesanne” (1945):Inimesel on maovähk, mida ei saa opereerida.Seda saaks ravida kiiritamise teel, aga vajalik kiirte doos on nii tugev, et hävitab ka normaalse koe rakud . Kuidas saaks vähki kiiritada ilma rikkumata tervet kudet?
Lahenduse otsimise hierarhiline protsess: • Mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne • Lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel • Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan• Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini; • Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni
1. Probleemi identifitseerimine 2. Probleemi määratlemine 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine
Oskuste areng. Eksperdiks kujunemine
• Harjutamise jõu seadus – harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega
• Vigadest õppimine – Ohlsson (1996) – õppimine ebaõnnestunud sooritusest – vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad
Oskuste areng. Automatiseerumine ja känkimine
• Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks • Osaülesandel alaeesmärk; osaülesannete lahendamine ühe-astmeline • Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks • Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine . Oskuste omandamine tähendab kvalitatiivselt uut viisi probleemi lahendamisel Praktiseerimise aeg . Kiirus. Infromatsiooni känkimine (tihendamine),lahendusprotseduuride känkimine,Tegevuse automatiseerumine + Saame tegutseda kiiremini
- Automatiseerunud tegevust on raske muuta
Eksperte eristab algajatest: • valdkonnaspetsiifiline mälu on parem • kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid • Probleemi esitused paremini läbi töötatud • Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest • Kujunetakse rohke harjutamisega
Raskused probleemide lahendamisel
• Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on • Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas • Kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur ( mental set)– lahendamist soodustav – lahendamist takistav
Fikseerumine (“kinnijäämine”)eelnevatele lahenduskäikudele
Takistuste ületamine probleemide lahendamisel • Alaeesmärkide püstitamine • Tagasisuunas töötamine• Mäkkeronimine• Tagasipöördumise vältimine• Lõpptulemus - vahendid ( means -end analysis )• Ülesande ümberstruktureerimine
Analoogia leidmine(Analoogia-abil mõtlemises on 3 etappi )
• Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat
• Osa- sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda
• Lahendatava ülesande kohta järlduste tegemine
Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada – kujunevad “naiivsed teooriad” maailmast
Loovmõtlemine • Probleemidele uudsete lahenduste leidmine • Uudne + funktsionaalne • Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine
Etapid (Wallas, 1926) • Ettevalmisus: formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada • Inkubatsioon: probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega • Illuminatsioon : probleemi lahendus kerkib äkki esile • Kontrollimine: kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib
• Probleem: kas suurem osa avastusi tehakse pidevalt töötades või “juhuslikult”?
Järeldamine (reasoning) • Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info ( eelduste ) muutmises selleks,et jõuda tulemuseni (järeldustele)
• Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest)
• Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest
Süllogismid • Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest (2 premises and a conclusion ). Küsimuseks on, kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt
• Võimalikud on järgmised väited:• universaalne jaatav väide (kõik A on B)• osaline jaatav väide (mõned A on B)• universaalne eitav väide (ükski A ei ole B)• osaline eitav väide (mõned A ei ole B)
Raskused keerukamate süllogismide lahendamisel. Enamlevinud vead • Abstraktne vs konkreetne sisu • Eelduste ümberpööramine: kõik A on B = kõik B on A (vale):osa A on B= osa B on A (õige)
• Atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus (kõik, osa, negatiivne)
Tingimuslik järeldamine.Mis mõjutab järeldamist?
• Kui-siis järeldamise positiivsuse reegel: kui esimene osa on õige, on ka teine osa väitest õige
• Kui-siis järeldamise negatiivsuse reegel: Kui me teame, et teine osa on vale, on ka esimene vale
• Elulise konteksti abistav mõju
• Kinnitavate tõendite otsimine ja neile toetumine
Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegiat:
• Heuristikud • Algoritmid
Algoritm on protseduur , kus kõik operatsioonid ,mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult . Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega
• Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse . Heuristikute kasutamine järeldamisel ja otsuste langetamisel
Otsuste langetamisel tuginetakse sageli varasematele kogemustele – hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele ( frequency estimates)
Tüüpvead
• Kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel
• Kui sarnane on sündmus prototüüp-sündmusega (sündmuse tüüpiline esindaja),
• Kui sarnane on sündmus minu kogemusest teadaolevate sündmustega
• Hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad
Raamistamine (framing)
• Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud
Mõtlev aju
• Laialt määratletuna on mõtlemine kogu ajutegevuse tulemus.Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon:
• Mõeldes visuaalselt esitatud materjalidele aktiveerub peamiselt kuklasagar
• Tegeledes keeleliste ülesannetega rakendatakse keelekeskusi (Broca ja Wernicke alad)
• Prefrontaalse ajukoore tähtsus
Kognitsioonid ja teadvus (consciousness)
• Teadvuse mõistmiseks tähtis mõista ka seda, mis toimub väljaspool teadvust
• Tajumine ilma teadlikkuseta – pimenägemine
• Ambivalentsuse mõistmine:
• Automaatne tegutsemine – ukse lukustamine
Kas alateadvus või ebateadlikkus?
Milleks teadvust ja teadlikkust vaja on?Teadvusevälised toimingud on kiired ja efektiivsed, toimuvad automaatselt
• Teadlikkus võimaldab paindlikku tegutsemist , seotud tahtliku käitumisega