Mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele Miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia eksami kordamisküsimused (KG)

Psühholoogia eksami kordamisküsimused (KG) (1)

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele Miks?

Psühholoogia koolieksam
Kordamisküsimused

Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid . Psyche -hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus).

Psüühika on inimese sisemaailm , tema hingeelu , see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust . Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika.
Psüühika jaguneb:

Teadvus-inimestel
Alateadvus- ei jõua teadvusesse
Eelteadvus

Psühholoogia harud
Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus.
Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas.
Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia.
Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia.

Psühholoogia meetodid.
Kirjeldavad meetodid:

juhtumi analüüs
vaatlus
küsitlus- suuline , kirjalik
test- isiksuse, võimete

Orrelatiivse uurimise meetodid:

Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel.

Eksperimendi uurimise meetod:

Ainuke meetod, mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele: ``Miks?``

Psühholoogia mudelid (suunad)
Psühhodünaamiline- rõhutab alateadvuses ja lapsepõlve mõju inimese käitumisele. / S. Freud .
Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson.
Kognitiivne -uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget.
Humanistlik -Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers ; A. Maslow
Psühhobioloogiline- seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust.

Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria).
Üldine tutvustus: Psühhoanalüütikute väitel vallanduvad meie käitumise võimsad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need vormitakse suurel määral lapsepõlvekogemuse poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana.

Teadvus, alateadvus, eelteadvus.

Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi:

ID - tema. Esinem psüühikas neid soove ja tahtmisis, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste vajadusel. ID toimub vastavalt naudinguprintsiibil, mille eesmärk on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine , mittteteadlik.
EGO - mina. Psüühika käitumist juhtiv komponent . Ülesandeks on tasakaalustada ID`i ja SUPEREGO `t. Toimub vastavalt reaalsuseprintsiibile- teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajale mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi.
SUPEREGO - üli mina. Käitub vastavalt moraaliprintsiibile, esineb ühiskonna poolt kehtestatud norme ja muutub isiksuse osaks siis kui lapsed õpivad eristama head halvast ja õiget valest.
1. süüme-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid .
2. ideaalego-põhjendab moraalseid tegusid ja takistab tegemast ebamoraalseid tegusid.

Isiksuse arenemise teooria: Isiksuse areng läbi erinevate staadiumite varasemast lapsepõlvest alates. Põhimõiste lobiido ehk seksuaaltung. Selle teooria järgi on libiido kujunenud erogeensesse tsooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodides.
-oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest.
- anaalne : 2-3a. Pärakuline periood. Nauding väljaheidete väljutamisest ja kinnihoidmisest. Tekivad tualetihatjumused.
-falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost. Selle olemasolu või puudumist uuritakse või elatakse üle. Avaneb Oidipuse/ Elektra kompleks ja taandub.
-latentne:5/6- Noorukiiga . Seksuaalsed huvid on vähetähtsad. Arenevad häbi, vastutustunne ja esteetiline suhtumine.
Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine.

Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks.

Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi.
Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel.
Asendusreaktsioon- ebasoovitav tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale.
Huumor
Ratsionaliseerimine-moonutame tegelikkust kui hindame meiega juhtunud, püüame leida õigustust oma käitumisele.
Eitus- keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost.
Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele.
Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks.

Neofreudistid. ( Jung , Alder)

Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Põhimõisteks sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina, Freudi ideede edasi arendamine.
A. Alder: käsitleb individuaalset psühholoogiat. Inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Olulised terminid on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd, elueesmärgid,elustiil,sotsiaalne huvi.
C.C.Jung: käsitleb analüütilist psühholoogiat. Isikuses kolm tasandit :teadvus, isiklik alateadvus, kollektiivne alateadvus.
E. Fromm : võõrandumine,negatiivne vabadus, inimene on vaba K.Horneye, A.Freud.

Psühhosotsiaalne teooria ( Erik H. Erikson).
APsühhosotsiaalse arengu astmed : areng toimub epigeneetilise printsiibi järgi, areng sõltub eelmisest läbitud fraasist.

Usaldus ja usaldamatus - sünnist kuni 1a.. Laps peab omandama arusaama, et ta võib maailma usaldada . Vanemad peavad andma lapsele piisavalt hellust.
Autonoomia või kahtlemine ja häbi -1-3a. Tähtis saada vanematelt kiitust ja toetust. Laps peab tundma, et ta suudab tegutseda. Laitmine võib lapse kahtlusi suutlikkuses suurendada.
Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü -4-5 a. Keele kasutusoskus ja füüsiline aktiivsus arenenud. Laps hakkab esitama erinevaid küsimusi. Kui vanem nendele vastab, siis algatusvõime areneb, kui küsimusi eiratakse areneb süütunne.
Edukus ja alaväärsus - 6-11a. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse ja julgustatakse, areneb ta töökus ja ettevõtlikus. Kui mitte, võib tekkida kujutlus , et ta ei suuda midagi hästi teha.
Identsus või rolliähmasus -varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks. Peab kahtulesed selgeks saama. Kes ma olen? Kui rollid paigas, kujuneb välja terviklik ego- identiteet , kui ei, jääb identsus ähmaseks.
Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga. Nooruk loob lähedase sideme teise inimsega, kui ta seda luua ei suuda, võib tekkida üksildus ja isoleeritustunne.
Generatiivsus või stagnatsioon - täiskasvanuiga. Laste kasvatamine , õpetamine, järgmise põlvkonna mõjutamine. Kui seda ei tehta, võib tulla stagnatsioon.
Inteapaalseis või meeldeheide - hiline täiskasvanu iga. Ta peab leidma rahulolu iseendaga , kuid võib tunda ka vastupidist. See inimene võib jõuda püsiva meeleheite seisundini.

Abraham Maslow vajaduste hierarhia . Alates suurimast(püramiid) alt üles.

bioloogilised vajadused- söömine, hingamine, WC, magamine jne
turvalisusvajadus-kodu,sõbrad, sissetulek jne.
armastuse/ühtekuuluvusvajadus
tunnustusvajadus
intellektuaalsed vajadused- õppimine jne.
Esteetilised vajadused- ilu
eneseteostusevajadus

Küpsuse teooria (Carl Rogers). Enesekindla inimese tunnused.
Küpse isiksuse teooria(Carl Rogers): Humanistklik. Uurib inimese eesmärke, väärtusi, valiku tegemisi ja teiste tajumist, neid elemente, mille alustel luuakse endale omaenda maailm. Keskendub inimse sisemisele minale, teadvusele ja tunnetele, rõhk on inimese vabal tahtel, tema võimel langetada oma elu puuduvaid otsuseid.
Enesekindla inimese tunnused:

Teab oma tugevaid külgi
tunnistab oma puudusi
usub, kui teda kiidetakse, ja tänab selle eest
usub enda arenemisvõimselisusse
teeb muudatusi oma elus ükshaaval
valitseb aega
ei kadesta teisi
sõelub kriitika mõttes läbi
analüüsib oma ebaõnnestumis ja õpib sellest
väljendab ennast õigesti ja annab võimaluse ka teistel end väljendada
premeerib iseennast
hoolitseb enda välimuse eest
ei karda õnnetumisi
on iseseisev

Isiksuse suundus on tema domineerivate vajaduste, huvide, kalduvuste, väärtuseorientatsioonide, suhtumine ja hoiakute süsteem, mõjurite kogum, mille toimel inimene valib oma suhteid ja tegevusi. Suundus on inimese elu suunahoidjaks, ta annab elule kindla eesmärgi ja suuna.

Temperament on üks selgemalt ja reljeefsemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Esineb igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Temperamendi all mõeldakse inimese psüühika dünaamikat, mis avaldub tema käitumise ja väljendusliigutuste omapäras.
Temperamenditüübid:

Sangviinik : reaktiivsus ja aktiivsus tasakaalus,ekstravertne. Seltsib, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu , mugav, juhtuv .
Koleerik:reaktiivsus ületab aktiivsuse, ohjeldamatu, kannatamatu, äge, tundlik, rahutu , agressiivne, ärrituv, tujukas, impulsiivne , optimistlik, aktiivne.
Flegmaatik:vähene sensitiivsus ja vähene emotsionaalsus, passiivne, hoolikas, mõtlik, rahuarmastav, juhitud , usaldatav, ühtlane, rahulik.
Meanhoolik: kõrge tundlikkus, vähese töövõimega, tujutu, kartlik, jäik, kaine ,pessimistlik, reserveeritud, seltsimatu, rahulilk.

Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist , avaldudes tema käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest, mis väljendavad suhtumist kaasinimestesse, iseendasse ja töösse.

Võimed. Intelligentsus.
Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused. Võimete aluseks on algmed.
Võimekuse tasemed :andekus, talent , geenius .
Võimete liigid:

üksikvõime-seotud mingi psüühilise protsessi või seisundiga
erivõime-teatud valdkonna. Nt: muusika jne
üldvõimed- nt: loovus jne

Intelligentus on vaimsete võimete kogum, mille küllaltki kõrge arengutase tagab vaimse tegevuse suhtelise kerguse ja produktiivsuse.

Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda eset tervikuna vaid selle üksikuid omadusi.
Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikul. Taju koosneb aistingutest. Kogemus.

Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses.
Mälu protsessid: meeldejätmine, meelespidamine je meeldetuletamine
Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete nähtuste vahel
Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.

Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välimistele sündmustele.
Komponendid:

füsioloogilised muutused
käitumisvalmidus
teadlik subjektiivne kogemus
kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent.

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 94 allalaadimist

Psühholoogia eksami kordamisküsimused-KG #1

Psühholoogia eksami kordamisküsimused-KG #2

Psühholoogia eksami kordamisküsimused-KG #3

Psühholoogia eksami kordamisküsimused-KG #4

Psühholoogia eksami kordamisküsimused-KG #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pr0zzu Õppematerjali autor

Konspekt, mõisted

psühholoogia psüühika teadvus humanistlik kognitiivne biheivioristlik psühhodünaamiline

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia kontrolltööks kordamine

harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine)

Psühholoogia

doc

Psühholoogia

PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4

Psühholoogia

doc

Psühholoogia

1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1

Psühholoogia

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

docx

Psüholoogia eksam

KORDAMINE 1. Mis on psüühika ja kuidas jaguneb? · Psüühika elusolendi närvisüsteemi tulemus Tajumine teabe hankimine ümbritsevast maailmast Teabe tõlgendamine seletab tajumise tulemust Hindamine tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers)

Psühholoogia

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid