Meediateooriad (0)

Meediateooriad
kommunikaator
Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus.
Meedia on institutsioon , institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi.
indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega .

• Individuaalsed toimijad:
  
• Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused
  
• Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon
  

Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid
Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad
Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta
Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid.
Ajaleht on kollektiivne organisaator
Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust
Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles
Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled
Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti
Vahendaja –erapooletu, sõltumatu,
Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis
Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine
Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke .

• Tunnetus toimub teadvussüsteemis
  
• Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest)
  

Teadvussüsteemid

• läbipaistmatud, ehk ei näe sinna sisse
  
• On autopoieetilised ehk ennast pidevalt taasloovad
  

Tunnetus ja suhtlus on struktuurse sidususe suhtes ehk kumbki suhtleja ei määra ära mis teises toimub, luuakse ühist, aga e määrata teineteist, nagu abielus ei saa mõista alati teineteist aga saadakse luua ühist
See mis võimaldab üldse suhelda on kollektiivne kultuuriline teadmine.
Diferentseerumine ja väljaliigendumine (seda ei küsi eksamis!!!!!)
Difereintseerumine ehk mis on selle otstarve luhmann „massimeedia reaalsuses “
Meedia on autopoieetiline süsteem ehk loob end pidevalt uuesti ja on vaatlussüsteem, ehk sellega ostun ühiskonnale teenust
Meedia loob tegelikkust – tegelikkus see mida me ise loome , ehk mida me usume teadvat, see ei ole reaalsus !!!
Sõnum meediakommunikatsioonis
Sõnum: Sisu- väited , argumendid
Vorm – kuidas on esitatud ja korrastatud

• Kui sisu vastab aktuaalsusele ja tõesusele siis kõneleme uudisest
  
• Kui sisu vastab väärtusele, kõneleme arvamusest
  
• Kui sisu kannab lõdvestust on meelelahutus
  

Uudis
Uudis pole see kui koer hammustab inimest vaid kui inimene hammustab koera (JohnB), uudsus
Uudised on teatud uue, üksiksisiku või ühiskonna olelusvõitluses ette tuleva tõsisasja kohta.
Uudise rajajaks walter lippmann (1889 - 1974) Lippmanni järgi on tegelikkus nii keerukas, et inimene ei suuda seda täielikult haarata. Seepärast antakse tegelikkus edasi põhiliselt stereotüüpide kaudu. “Public Opinion“
Uudised ei peegelda reaalsust, vaid on selektsiooniotsuste tulemus.
Kurt Lewin : publik sööb seda mida ajakirjanik välja valib
Gatekeeperi mõiste: osa uudiseid läheb prügikasti, see mida gatekeeper välja valib jõuab publikuni
# communication research-ajakiri#
Uudiskriteerimid:
Negatiivsus on uudiskriteeriumina oluline, sest inimene on olelusvõitluses ja see huvitab teda.
Lisaks uudisväärtusele on olemas uudisideoloogia ehk mida oluliseks peetakse
Kommunikatsioon kui kolmekordne valik:

• Informatsioon
  
• Sõnum
  
• arusaamine
  

informatsioon on alati süsteemisisene produkt . Seda misa saatja oma teadvuses loob, ei ole keskkonnasolemas, see on ps
2.loeng
Uudiskriteeriumid ei ole infoga seotud, Objektiivsus
Emil Dovifat – teoreetik: teated uue, üksikisiku või olelusvõtluses ette tuleva tõsiasja kohta (on uudis)
Uudise aluseks on alati sündmus
Uudised keskenduvad üha vähem sündmustele ja portreteerivad üha rohkem kollektiivset kogemust ja arvamust. Antakse üldistatud hinnangut
Reaalsus : meie tunetusest sõltumatu väline maailm, mispeab olemas olema enne, kui me seda tunnetame.
Tegelikkus: meie kgemiuste maailm, mille oleme ise loonud
Aktuaalsus = informatsioon x relevantsus

• Tõesus väljendub objektiivsuse kaudu
  
• Objektiivsus on seos mingi objekti ja seda puudutava sõnumi vahel
  
• Läbi objektiivsuse antakse edasi fakte aha subjektiivsus on kellegi isiklik arvamus
  

Nüüdisaegses maailmas on ainult subjektiivsus sest vaatleja vaba vaatlus ehk objektiivsus ei ole võimalik!
Mittedualstlik filosoofia: Josef mitterer(2001, 107)
Objekt pole muud kui kõnelus siiani, ja iga uus kõnelus muudab senst objekti ja muudab objekti, ehk koguaeg arusaam asjadest koguaeg muutuvad
Ajakirjandus ei ole ega saagi olla objektiivne
Tunnetusteooria
Reaalsus toimub tagantjärele meie kujutlusega, ta lõhub kõik konstruktsioonid mis meie kujutlusse ei sobi
Reaalsus enne siis kujutlus
On talumees kellel heinakuhi ja peab minema läbi tunneli, tunnel ei ütle kui suur koorem läbi mahub, aga reaalsus lõhub koorma.
Pärast kujutlusi tuleb reaalsus ja see lõhub kõik, mis sinna ei sobi.
Konstruktivism ei ei eita et realsus on olemas, aga ütleb et meil ei ole otse pääsevust reaalsuse juurde
Ajakirjandus valib alati erineva nurga mille (enda perspektiivi) alt avalikkusele lähenedea, ja seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada
Uudis ja ajakirjandus on vahendamine
Ajakirjaniku ülesanne on sndmust adekvaatselt kajastada, aga tegelikult on selle adekvaatne edastamine võimatu, see aga tähendab et proovima peab ikka :D lol..
Väärtus – ideaal
Tõekspidamised – meie endi kogemustel põhinev
Vabaajakirjanduse väärtused:
Erapooletus
Sõltumatus
tasakaalustatus –nii süüdistaja kui kaebealune peavad olema esindatud
Faktid
materjali kontrollimine
oma arvamuse välistamine
emotsioonide välistamine
Avalik arvamus peab kujunema alt üles
Need väärtused on kujunenud pika aja joksul ja praktilistel kaalutlustel
Väärtused on fiktsioonid(illusioonid) aga need moodustavad vaba ajakirjanduse kultuurilise aluse
Priming(kruntimine)
Agenda-setting – meediamõju teooria, tematiseerimisteooria
(lyengar and kinder ) –news that matters
Priming on meedias spetsiifiline mõju, meedia pakub vastuvõtjale kindla konteksti milles uudist tuleb mõista
Nt: Skandaalne koolitaja blabla
Agenda-setting osutab teema tähtsusele
Priming kui skeemi esitamine
Framing( raamimine )
Framing ehk väärtuse esitamine
Frame on siis keskne organiseeriv idee käsitleva teema mõistmiseks, esitab sündmuse mingites kindlates raamides või skeemides ehk teatud viisil.
Raamimine on paratamatu, kõik esitused(kõned, kirjutised jne) on tegelikkuse võimalikud konstruktsioonid
Sündmusi saab edastada vaid selekteerides
Ajakirjanikud on pidevalt olukorras kus sündmusteke tuleb anda tähendus
Arvamus
Arvamus. Väärtustav info, eeldab varasemaid sõnumeid nähtuse kohta ehk metaavaldus
Erinevalt uudistest on arvamus tõe suhtes ükskõikne, teda saab käsitleda ainult subjektiivsena
NB! Otsus kujuneb sageli nii, et arvamusi , levitatakse avalikkuses, misjärel saab selgeks kus kujuneb enamus, ehk enamus määrab otsuse
Meedia pakub tähtsamate teemade kohta jooksvalt kommentaare, mis lihtsustab arvamusekujundamist ja juhib seda.
Kommentaaridel või arvamustel on suurem mõju kui uudistel
Bbc talking heads
Meelelahutus
Eesmärk on tugeva emotsionaalse värvinguga sisu pakkumine. Olemas ka infotainment ( info ja meelelahutuse segavorm)
Reaalsus ja tegelikkus kulgevd kõrvuti aga inimeste poolt loodud reaalsus võib katkeda, ehk tegelikkus, aga reaalsus ei katke
Nt raamatus filmis teatris selle sees luuakse reaalsus koos päris reaalsusega
Meelelahutus on vaatluse vorm, ja ka selles antakse edasi väärtusi ja suhtumist teistesse inimestesse, seda tehakse vaid spetsiifilisel viisil
Meelelahutus võimaldab süsteemil end vaadelda.
Vastuvõtja
Mõju uurimine
publiku uurimine
arusaamise uurimine
Elighu Katz ja Paul Felix Lazarsfield(1955) mõju uurimine on kommunikaysiooni uurimise mootor, suhtluse uurimine on lõppkokkuvõttes alati mõju tundmaõppimine
Publiku uurimine
Publik ei ole tänapäeval enam seotud paigaga
Nb: mass koosneb anonüümsetest indiviididest kelle koostöö ja komm on tagasihoidlikud, nende elustiil on erinev, nad pärinevad heterogeense ühisko
Meedia on alati valikute tulemus
Fiktsioonid
On teise maailma kujutamise loomise vorm.
Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast.
Oma orienteerume maailmas oma konstruktsioonide abil (fiktsioonide abil)
Fiktsioone võib vaadelda kultuurilise tegelikkusena, mis juhib inimese tegevust ja tema valikuid .
Meediaühiskond tugineb operatiivsetele fiktsioonidele.
Meediaühiskond: imago , avalikkus, avalik arvamus.
Imago – visuaalne metafoor
Maine –seotud kõnelemise ja kuulmisega (nüüdisaegsem)
Bränd - seotud turundusega, kaubamärk ( logo )
Examil: avaikkuse 3 tähendust ja 3 arengut ära aja sassi!
Avalikkse poliitiline stukruutimuutus – seal tekis suhtekorraldus , reklaam jne, seal hakatai imago ja mainet muutma .