Füüsikalise looduskäsitluse alused (0)

Füüsikalise 
looduskäsitluse 
alused
Füüsika üldmudelid
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Füüsika üldmudelid:
• - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass)
• --  punktmass  (keha mass koondununa ühte 
punkti)
• - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi 
loodusobjekti  ühte kindlat omadust)
• Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, 
st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni 
inimkonnast tervikuna .
• Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised 
kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav 
füüsikalisi objekte kirjeldada.
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja 
omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet.
• Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, 
värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, 
vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid.
• Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad 
muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, 
mida saab esitada kas
• - tabelina (üksikute väärtuste paar)
• - graafikuna (joon, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste 
omavahelist sõltuvust tervikuna)
• - valemina ( sõltuvus  mistahes samalaadse objekti 
uurimisel).
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Kui kaks füüsikalist objekti on omavahel 
põhjuslikus sõltuvuses on üks suurustest põhjus 
(argument x), teine tagajärg (funktsioon 
y=f(x)).
• Põhjusena toimiv suurus kantakse rõhtteljele 
(abstsisstelg) ning tagajärjeks olev suurus 
püstteljele (ordinaattelg) nagu me ka katse 
korral  tegime .
• Füüsikas suuruste sõltuvuse kirjeldamiseks 
kasutame enamasti astme- ja 
eksponentfunktsiooni.
Füüsikalised objektid ja 
suurused
eksponentfunktsioon
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Astmefunktsioon:
• - võrdeline sõltuvus ( astendaja =1, graafikuks 
sirge)
Füüsikalised objektid ja 
suurused
­ pöördvõrdeline sõltuvus (astendaja=­1, graafikuks hüperbool)
Füüsikalised objektid ja 
suurused
­ ruutsõltuvus (astendaja=2, graafikuks  parabool )
Füüsikalised objektid ja 
suurused
­ pöördruutsõltuvus (astendaja=­2)
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Omadused, mille poolest füüsikalised 
objektid üksteisest erinevad:
• -  nimelised  omadused ( sõnaliselt  
väljendatavad, ei saa kirjeldada füüsikalise 
suuruse abil,  mõõtühik  puudub, mõõtmisi 
teostada ei saa, füüsika üldjuhul nendega ei 
tegele),
• - järjestatavad omadused (saab omistada 
järjenumbri,  rangelt  võttes ei saa ka füüsikaliste 
suuruste abil kirjeldada, matemaatilisi mudeleid 
rakendada ei anna),
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• -  kvantitatiivsed   diskreetsed  omadused 
(täpsed arvud, võimalikud ainult kindlad 
väärtused, kirjeldab füüsikaline suurus)
• - kvantitatiivsed  pidevad  omadused ( lõpmatu  
arv täpseid reaalarve, kirjeldab pidev füüsikaline 
suurus).
• Füüsikalisteks suurusteks nimetatakse 
looduse üldisi mudeleid, mis  kirjeldavad  
füüsikaliste objektide kvantitatiivseid omadusi.
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Füüsikalised suurused:
• - skalaarsed (esitatav vaid ühe mõõtarvu ja 
mõõtühikuga,  arvuline  väärtus, suund puudub)
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• - vektoriaalsed (ruumilist suunda ja sihti 
omavad füüsikalised suurused, iseloomustab nii 
pikkus kui ka suund ja siht)
Vektorid
Vektorid
Vektorid
• Mis iseloomustab vektorit
• Samasihilised, vastand-, võrdsed vektorid.
• Vektori moodul
• Vektorite esitamine, koordinaadid, graafikusse 
joonestamine
• Vektori pikkus
• Vektorite  liitmine  ja lahutamine (kolmnurga ning 
rööpkülikureegli järgi)
•  Nullvektor
• Vektori  korrutamine  arvuga,  skalaarkorrutis , 
projektsioon (ei küsi KT-s) ning  vektorkorrutis
Vektorid
• Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku, mida 
iseloomustavad:
• - siht (näitab, kuidas vektor  asetseb)
• - suund (näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud
• - pikkus (vektori arvväärtus)
• Vektorid on samasihilised (kollineaarsed), kui nad on 
paralleelsed. Samasihilised vektorid on kas 
samasuunalised või vastassuunalised.
• Kui kaks vektorit on teineteise vastandvektorid, siis on 
nad ühepikkused ja samasihilised, aga vastassuunalised.
• Vektorid on võrdsed, kui nad on samasihilised, 
samasuunalised ja ühepikkused.
Vektorid
• Vektori pikkust nimetatakse vektori  mooduliks .
Vektorid
Vektorid
Vektorid
•  Joonesta ,(alusta  nullpunktist )
a=(2;5),
b=(0;-4),
c=(-1;2),
d=(-2;-3)
Vektorid
• Joonista vektor ja leia vektori koordinaadid, kui on 
antud vektori algus- ja lõpp-punkt:
A(7;6), B(2;1)
AB=?
C(-2;3), D(4;2)
CD=?
Vektorid
Vektorid
• Leia eelmise ülesande vektorite pikkus ning lisaks 
veel
k=(-6;8)
|k|=?
G(2;7), H(5;3)
|GH|=?
Vektorid
Vektorite liitmine ja lahutamine (lahutamine on vastandvektori liitmine)
( kolmnurgareegel )
Vektorid
Vektorid
Vektorid
Vektorid
• Mees liikus punktist P  200m lõunasse punkti Q ja 
sealt 500m põhja suunas ning jõudis punkti R.
• Leia PR graafiliselt ja algebraliselt.
Vektorid
Pall löödi kahel juhul mõlema vastasmeeskonna mängija poolt.
Kummal juhul lendab pall suurema kiirendusega? 
Vektorid
Vektorite liitmine ja lahutamine (rööpkülikureegel)
Vektorid
Vektorid
Vektorid
Vektorid
Vektori skalaarkorrutis
Vektorid
• Skalaarkorrutise omadused:
• ab=ba
• (λa)b=λ(ab), kus λ on  reaalarv .
• a2=aa=a2
• Skalaarkorrutise saab, teades koordinaate, leida 
nii:
• ab=x x +y y
1 2
1 2
Vektorid
Vektori projektsioon x­ ja y­ teljel .
Vektorid
Vektorid
Vektorkorrutis
Vektorid
a × b = |a| |b| sin( )
θ  n
c  = a b  − a b
x
y z
z y
c  = a b  − a b
y
z x
x z
c  = a b  − a b
z
x y
y x
Vektorid
Vektorid
Vektorid
• a=(2, -1, 3)
• b=(5, 7, -4)
• Leia axb
• a=(2,3,4)
b=(5,6,7)
Leia c=axb
Vektorid
Ülesanne
• Olgu meil punkt A (1;-1), punkt B(4;-2), punkt C(1;-1) ja 
punkt D(4;-1).
• 1. Leidke vektor a=AB ja b=CD koordinaadid ning 
joonestage graafikule.
• 2. Leidke vektorite a ja b pikkus.
• 3. Leidke vektorite a ja b summa ning vahe (graafiliselt ja 
algebraliselt).
• 4. Mis oleksid vektorite koordinaadid, kui vektorid 
korrutada läbi kolmega?
• 5. Leidke vektorite skalaarkorrutis.
• 6. Leidke vektor c = a x b, kui z-telje suunas lisanduks a 
vektorile  koordinaat  2 (2k) ning b vektorile koordinaat -1 
(-k) ning joonestage vektorid a, b ja c graafikule.
Vektorid
Füüsikalised objektid ja 
suurused
• Matemaatika on teadus meid ümbritseva 
maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja 
loogilistest omadustest, rangelt defineeritud 
tähendusega sümbolite keel.
• Teadusi, mis kasutavad oma töökeelena 
matemaatikat, nimetatakse täppisteadusteks.
Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehade 
ruumilist ulatuvust.
• Pikkus on vaatleja  kujutlus , mis tekib kehade 
omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk  mõõdet .
• Pikkuse kui füüsikalise suuruse üldlevinud tähis on l 
ning mõõtühik meeter (1m).
• Pikkuse abil ei saa võrrelda ainult kehi, vaid ka 
kirjeldada nende asetsemist üksteise suhtes.
• Ruumi, kus kehad asuvad, saab kirjeldada erinevate 
pikkusmõõtude abil.
• Ka kehad ise võtavad enda alla mingi ruumi. Kehad 
ise on  ruumilised .
Pikkus, kiirus ja aeg
• Ruumi saame ette kujutada, järelikult on ruum füüsikaline 
mudel.
• Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada 
pikkuste võrdlemise teel.
• Olukorra kirjeldamiseks  piisab  ühemõõtmelisest ruumist 
(nt liiklusõnnetuse paiga kirjeldus), st ainult pikkusest.
• Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste 
kirjeldamiseks kasutatakse kahemõõtmelist ruumi 
( sipelgas  paberil), st pikkust ja laiust.
• Tajume veel kolmemõõtmelist ruumi, st pikkust, laiust 
kõrgust.
• Kolmemõõtmeline ruum võib  sisaldada  
vähemamõõtmelisi  ruume .
Pikkus, kiirus ja aeg
• Kehad liiguvad ning kehade liikumine on alati suhteline: 
keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha 
suhtes.
• Teise keha olemasolu loob tingimused või tausta 
esimese keha liikumise käsitlemiseks, seega teist keha 
nimetame  taustkehaks.
• Mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema 
mälu, st võime korraga töödelda liikuva keha erinevaid 
asukohti käsitlevat infot, järjestada erinevaid sündmusi 
skaalal varem-hiljem.
• Liikumine on seotud  ajaga , kui liikumist ei esineks või 
mingeid sündmusi ei toimuks, poleks vaatlejal mingit 
alust aja mõiste tekitamiseks.
Pikkus, kiirus ja aeg
• Kehad võivad  liikuda  väga erineva kiirusega.
• Keha liikumisolekut kirjeldab füüsikaline suurus, 
mida nimetatakse kiiruseks: kiirus näitab 
ajaühiku jooksul läbitavat teepikkust.
• Mis on aeg? Absoluutse aja mõiste võttis 
kasutusele  Newton : ta järjestas sündmused 
mõtteliselt mingile joonele, mis meenutas 
ühemõõtmelise ruumi mudelit: 
Pikkus, kiirus ja aeg
• Peale järjestamist hakkas ta sündmusi võrdlema.
• Ajaloosündmuste järjestamisel on  nullpunktiks  
võetud Kristuse sünnikuupäev.
• Newton eeldas, et sündmuste toimumishetkede 
järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele 
jäävate ajavahemiks pikkused on kõigi vaatlejate 
jaoks ühesugused (absoluutse aja  kontseptsioon ).
• Kui palju on üks  ajavahemik  absoluutse aja teljel 
teisest pikem? Newton kasutas perioodilisi 
protsesse (nähtusi), millele on omane  korduvus  
või siis muutumatu kiirusega kulgevaid protsesse.
Pikkus, kiirus ja aeg
• Vana-Kreekas eleaat  Zenon  seadis oma 
eesmärgiks tõestada, et liikumine on vaid 
meelepete. Konstrueeris terve rea apooriaid, mis 
pidid tõestama liikumise võimatust.
•  Archilleus  ja kilpkonn.
Pikkus, kiirus ja aeg
• Zenon väidab, et  Achilleus  ei saa kunagi kilpkonna 
kätte, sest  Achilleuse  ja kilpkonna  vahekaugus  ei 
saa kunagi nulliks.
•  Niimoodi  väites eeldab Zenon vaikimisi, et nii 
Achilleuse kui kilpkonna kiirused  kahanevad   sujuvalt  
kuni nullini, mida lähemale kilpkonnale Achilleus 
jõuab, seda väiksemaks muutub kiiruste erinevus.
• Arutlus saab võimalikuks tänu sellele, et Achilleus ei 
kasuta kiiruse mõistet. Kui me teame Achilleuse 
kiirust ja kilpkonna kiirust ning eeldades, et need on 
konstantsed, saame leida aja, mis tegelikult kulub 
Achilleusel kilpkonna kättesaamiseks.
Pikkus, kiirus ja aeg
• Achilleuse ja kilpkonna liikumiste võrdlemine 
kujundab meie jaoks aja mõiste.
• Vaatleme  tervet  hulka  samast  punktist liikumist 
alustavaid kehi, millest esimene liigub kiirusega v1, 
teine kiirusega v2 ja kolmas v3… Kui esimene keha 
läbib pikkuse s1, teine pikkuse s2, kolmas pikkuse s3…, 
siis jääb suhe s1/v1=s2/v2=s3/v3=…=t vaatleja jaoks 
konstantseks. Seda suhet me nimetame ajaks.
• Aja kujundamiseks peame vaatlema vähemalt kolme 
keha:  taustkeha  ning veel kahte liikuvat keha, mille 
liikumisi me omavahel võrdleme (liikuvateks 
kehadeks nt Achilleus ja kilpkonn).
Pikkus, kiirus ja aeg
• Tavaelus võrdleme keha liikumist mingi 
etalonkeha sees toimuva liikumisega (etalonkeha 
nt. kell).
• Eksisteerib kõigi aineliste vaatlejate jaoks rangelt 
ühesugune kiirus – valguse kiirus vaakumis  ehk 
absoluutkiirus  c. (c=299 792 458 m/s)
• Aja definitsioon s /v=s /c=…=t
1
2
• Aeg on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse 
liikumiste omavahelisel võrdlemisel.
• Aeg järjestab sündmused omavahel varem või 
hiljem toimuvaks.
Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid:
• -  kulgemine
• -  pöörlemine
• - kuju muutumine (mille hulgas ka mahu 
muutumine)
• -  võnkumine  (mille hulgas ka lained).
• Kulgemine ( translatsioon ) – keha kõik punktid 
liiguvad ühesuguseid jooni mööda ja  ühesuguste  
kiirustega. Kulgeval liikumisel muutub keha 
asukoht.
Liikumise üldmudelid
• Kui keha kõik punktid liiguvad  ühtemoodi , siis 
võib keha kuju ja mõõtmed arvestamata jätta 
ning käsitleda keha kui ühe punkti liikumist, st 
vaatleme keha punktmassina.
• Kulgemine on seega liikumine, mille korral keha 
mistahes kahte punkti ühendav lõik jääb kogu 
liikumise vältel iseendaga paralleelseks.
• Kulgliikumine jaguneb sirgjooneliseks, 
ringjooneliseks (tiirlemine) ja kõverjooneliseks 
liikumiseks.
Liikumise üldmudelid
• Pöörlemise korral muutub keha asend. Punktid, 
mis kehas ei liigu moodustavad pöörlemistelje, 
kõik ülejäänud punktid liiguvad ümber 
pöörlemistelje mööda ringjooni.
• Pöörlemisteljega ristuvat lõiku, mis ühendab 
mistahes muud keha punktid pöörlemisteljega, 
nim. selle punkti radiaallõiguks ja lõigu pikkust 
vastava punkti raadiuseks.
• Mingi kindla punkti radiaallõigu järjestikused 
asendid on erinevad: lõigu alguspunkt on paigal, 
lõpppunkt aga liigub mööda  ringjoont .
Liikumise üldmudelid
• Kui  kulgemisel  läbitakse ajaühiku jooksul mingi 
pikkus, siis pöörlemisel läbitakse ajaühiku jooksul 
mingi nurk.
• Teljest kaugemal asuvad (suurema  raadiusega ) 
punktid liiguvad mööda suurema raadiusega 
ringjooni ning nende kiirus on suurem, teljel 
asuvad punktid on paigal.
• Pöörlemine (rotatsioon) – liikumise liik, mille 
korral liikumatud punktid moodustavad 
pöörlemistelje ning keha kõik teised punktid 
liiguvad ümber pöörlemistelje mööda ringjooni. 
Muutub keha asend.
Liikumise üldmudelid
• Kuju muutumine ( deformatsioon ) – muutuvad 
keha punktide  omavahelised  kaugused.
• Kui keha punktide omavahelised kaugused 
muutuvad ühel sihil üks ja seesama arv  kordi  (keha 
pikeneb tervikuna mingi arv kordi), siis räägime 
ühtlasest deformatsioonist.
• Deformatsioon tekib kui keha mingi  tahk  fikseerida 
ning teisele tahule rakendada jõudu.
• Kui jõud rakendub risti pinnaga, millele ta mõjub, 
siis on tegemist kas surve või venitusega.
• Kui jõud rakendub mitte ühtleselt kogu pinnale, vaid 
ainult selle ühele osale, siis tekib kõverus.
Liikumise üldmudelid
• Kui jõud rakendub samas tasandis pinnaga, milles 
jõud mõjub, siis tekib deformatsioon, mida 
nimetatakse nihkeks.
• Kui lisaks eelnevale rakendub jõud ka risti 
mingisuguse uuritavat keha läbiva teljega, siis 
toimub keha eri osade pöördumine ümber 
nimetatud telje erinevate nurkade võrra ning 
tekkivat deformatsiooni nim. väändeks.
• Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju 
taastub , siis nim. deformatsiooni elastseks.
• Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju ei 
taastu , siis nim. deformatsiooni plastseks.
Liikumise üldmudelid
• Kuju muutumise  erijuhuks  on keha mahu 
muutumine.
• Füüsikaliselt rangelt võttes muutub kuju kui 
muutuvad keha punktide vahekaugused (k.a. 
paisumine  ja kokkutõmbumine).
•  Võnkumised  – perioodilised ehk kindla 
ajavahemiku (võnkeperioodi) tagant korduvad 
liikumised, keha perioodiline liikumine 
tasakaaluasendi ümber.
• Kehale mõjub tasakaaluasendi poole suunatud 
jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist 
kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga 
pidurdab.
Liikumise üldmudelid
• Laine – võnkumise edasikandumine ruumis, 
võnkumise levimine ruumis (üldjuhul kaasneb 
energi levik). Laine puhul liigub ruumis edasi 
kehade või väljade kindel paigutus ehk 
konfiguratsioon.
• Võib öelda ka, et võnkumine ( seisulaine ) on laine 
erijuht , mille korral energia  levimist  ruumis ei 
toimu.
• Ka väli võib laineliselt  levida .
• Ühine nimetus nii võnke kui laine kohta on 
ostsillatsioon.
Aine ja väli
• Looduse  põhivormid :
• - aine (millest kehad koosnevad, võtavad enda alla 
mingi ruumi, kindlad mõõtmed, liikumine, kalduvus 
säilitada oma liikumisolekut e. inertsus, võime 
osaleda vastastikmõjudes)
• - väli (ei pruugi olla  kindlaid  mõõtmeid, vahendab  
kehade vastastikmõju ning vastastikmõju levib lõpliku 
kiirusega c, omab energiat, väljad ei sega üksteist).
• Vastastikmõju kirjeldab füüsikaline suurus nimega 
jõud F, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust.
• Jõud on  vektoriaalne  suurus, seega joonisel tuleb alati 
näidata vastava vektori suund.
Aine ja väli
• Jõud nende kehade vahel, mille mõõtmeid võib 
mitte arvestada, on kas  tõuke - või tõmbejõud.
• Kui me võime kehi vaadelda punktidena, siis jõud 
mõjub piki neid punkte ühendavat sirget.
• Jõud mõjub alati mingile kehale.
• Väli on jõu tekkimise  võimalikkus : ühe keha poolt 
tekitatud välja olemasolu saame kindlaks teha ainult 
jõu kaudu, mis mõjub teisele kehale.
• Jõud nõrgenevad vastastikmõjus olevate kehade 
vahekauguse suurenemisel ning sama on välja 
puhul, väli nõrgeneb eemaldumisel välja tekitavast 
kehast.
Aine ja väli
• Väli kuulub kindlalt ühele mõjus osalevatest 
kehadest.  Kummalgi  vastastikmõjus osaleval 
kehal on oma väli, mille vahendusel ta mõjutab 
teist keha.
• F =-F
12
21
• Newtoni III seadus: jõud,
millega kaks mistahes keha
teineteist mõjutavad,
on suuruselt võrdsed ja
vastassuunalised.
Aine ja väli
• Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel 
mingil viisil seotud ehkvastastikmõjus olevate 
kehade hulka.
• Kehade süsteemid:
• - avatud (mõjuvad jõud süsteemiväliste kehade 
poolt, esineb aine- või energiavahetus 
väliskeskkonnaga );
• - suletud (süsteemi kuuluvad kehad on 
vastastikmõjus ainult omavahel, puudub aine- ja 
energiavahetus väliskeskkonnaga).
Kehade liikumisoleku 
muutumine
• Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja 
sirgjooneliselt või seista paigal.
• Olukorda, kus kehale mingit jõudu ei mõju, on pea võimatu 
leida. Tavaliselt vastastikmõjud tasakaalustavad teineteist.
• Newtoni I seadus (inertsiseadus): kui kehale ei mõju 
teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, 
siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
• Keha paigal (v=0), liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (a=0, 
v= const ).
• Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma 
liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade 
vastavat omadust inertsuseks.
Kehade liikumisoleku 
muutumine
• Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei 
muutu. 
• Kui kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus, hakkab 
liikumisolek   muutuma .
• Liikumise muutumist saab iseloomustada 
muutumise kiirusega, vastavat füüsikalist suurust 
nimetatakse kiirenduseks. Ehk siis kiirendus on 
kiiruse muutumise kiirus ühes ajaühikus. a=(v-
v )/t.
0
• Ühik on 1 m/s2.
• Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. 
Mõne keha liikumisolekut on raskem muuta, st. 
see keha on suurema inertsusega.
Kehade liikumisoleku 
muutumine
• Kehade inertsust mõõdab mass.
• Mass m iseloomustab keha võimet oma 
liikumisolekut säilitada.
• Suurema massiga keha inertsus on suurem ja 
sama suur jõud suudab sellele anda väiksema 
kiirenduse.
• Newtoni II seadus: a=F/m
• Jõud ja kiirendus on vektoritena alati sama 
suunaga: jõud põhjustab iseendaga 
samasuunalise kiirenduse.
Kehade liikumisoleku 
muutumine
• Newtoni II seadust võib ka käsitleda massi 
definitsioonina: m=F/a. Keha mass näitab, kui 
suurt jõudu on vaja selleks, et anda kehale 
ühikulist kiirendust.
• Massi ühik on  kilogramm  (1 kg).
• Jõu ühik üks  njuuton  (1N) on jõud, mis kehale 
massiga üks kilogramm annab kiirenduse üks 
meeter sekundis sekundi kohta: 1 N = 1 kg m/s2.
Protsessid ja olekud
• Füüsika objektideks olid aine, väli ning samuti 
nähtused.
• Seisund ehk olek iseloomustab objekti või 
mitmest objektist  koosnevat süsteemi ühel kindlal 
ajahetkel.
• Kui olek muutub, siis on tegemist protsessiga: 
protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise 
objekti üleminekut ühest olekust teise.
• Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi 
– keha või kehade süsteemi üleminekut ühest 
olekust teise.
Protsessid ja olekud
• Töö sõltub muutuse ulatusest, mida näitab keha 
poolt läbitud  teepikkus , samuti sõltub ka 
pingutusest, mida muutuse saavutamiseks oli 
vaja teha. Pingutust näitab mõjuv jõud.
• Töö A kui füüsikaline suurus on jõu ja selle jõu 
mõjumise sihis läbitud teepikkuse (nihke) korrutis: 
A=Fs.
• Töö ühik on  džaul  (1J). Üks džaul on töö, mille 
teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle 
jõu mõjul ühe meetri võrra.
Protsessid ja olekud
• Töö on protsess, mille käigus keha seisund ehk olek 
muutub.
• Kui keha on seisundis, mis annab talle võime tööd 
teha, siis öeldakse, et keha omab energiat.
• Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis 
iseloomustab keha võimet teha tööd.
• Töö tegemise käigus energia muutub: A=E1-E2.
• Energia mõõtühikuks on džaul (1J).
• Kehad ja mitmetest kehadest koosnevad süsteemid 
võivad energiat omada tänu nende liikumisele teiste 
kehade suhtes või vastastikmõjule teiste  kehadega .
Protsessid ja olekud
• Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse 
kineetiliseks energiaks: E =mv2/2.
k
• Kehade omavahelise vastastikmõju energiat 
nimetatakse potentsiaalseks energiaks: 
E =mgh, kus m on mass, h on kõrgus ning g=9,8 
p
N/kg=9,8 m/s2 on raskusjõud (kehade vaba 
langemise kiirendus).
• Vastastikmõju olemasolu tähendab ühe keha 
paiknemist teise keha poolt tekitatud väljas, st 
potensiaalset energiat võib nimetada ka välja 
energiaks.
Võimsus ja kasutegur
• Võimsuseks (N või P) nimetatakse füüsikalist 
suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust: 
N=A/t.
• Võimsuse mõõtühikusk on  vatt  (1W).
• Üks vatt on võimsus juhul, kui üks džaul tööd 
tehakse ära ühes sekundis.
• Iga konkreetset masinat või seadet võib 
iseloomustada nimivõimsusega ehk 
võimsusega, mida see seade on suuteline 
normaalses tööolukorras arendama (pikaajaliselt 
taluma ).
Võimsus ja kasutegur
• Mitte kunagi ei õnnestu tööd teha nii, et kogu töö 
läheb vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Kasulik 
töö on alati väiksem kogu tööst.
• Kasutegur on füüsikaline suurus, mis näitab 
kasuliku töö ja kogu töö suhet.
• Kasutegur avaldatakse reeglina protsentides.
Oluline teada
• Mõisted füüsikaline objekt, füüsikaline suurus, 
skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus, 
liikumisolek, kiirus, aeg, kulgemine, pöörlemine, 
kuju muutumine, võnkumine, laine, 
vastastikmõju, jõud, aine, väli, kiirendus, inerts, 
mass, töö, energia, võimsus, kasutegur. 
Füüsikaliste suuruste ühikud.
• Newtoni seadused.
•  Tehted  vektoritega.

Document Outline

• Slide 1
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Vektorid
• Ülesanne
• Vektorid
• Füüsikalised objektid ja suurused
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Pikkus, kiirus ja aeg
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Liikumise üldmudelid
• Aine ja väli
• Aine ja väli
• Aine ja väli
• Aine ja väli
• Kehade liikumisoleku muutumine
• Kehade liikumisoleku muutumine
• Kehade liikumisoleku muutumine
• Kehade liikumisoleku muutumine
• Protsessid ja olekud
• Protsessid ja olekud
• Protsessid ja olekud
• Protsessid ja olekud
• Võimsus ja kasutegur
• Võimsus ja kasutegur
• Oluline teada