Luikede järv retsensioon - lavakujundus ja muusika iseloomustus (0)

Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried . Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga.
Tiit Härma versioon balletis „ Luikede järv“ jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma – salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju.
Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest – Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis.
Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas , et Odette ise on saabunud peole.
Ottilie võrgutas salakavalalt printsi ning Siegfried oli nii võlutud neiust, et pani tema sõrme kihlasõrmuse. Von Rothbart võidutses, sest ta salaplaan õnnestus ja suurest rõõmust otsustas tõe teistele paljastada. Ballile ilmus siis kurb ja ahastav valge luik Odette ja sellega näis printsile, et tema unistusteriik muutus talle jäädavalt kättesaamatuks.
Von Rothbart võidurõõmutses nähes, et oli allutanud printsi sundides teda eemalduma unistusteriigist.
Prints Siegfried oli meeleheitel ja teda vaevasid südametunnistuse piinad . Tema ainus soov oli viibida taas unelmateriigis. Prints kujutles ette kurba ahastavat Odette`i ja tema ettekujutus muutus nii väljakannatamatuks, et ta ei suutnud sellest vabaneda ja pöördus taas Odette`i juurde. Mõistes ja tunnetades noorte suurt armastust tundis von Rothbart abitust ja tema jõud hääbus. Prints Siegfried aga vabastas ennast lõplikult rõhuvatest sundkohustustest ja ületas märkamatult reaalse maailma piiri. Nüüd jõudis prints oma muinasjuturiiki millest ta enam ei otsinudki tagasiteed.
Lavakujundus
Selle etenduse lavakujundus oli väga lihtsalt ja originaalselt teostatud.
Lava oli kujutatud lossina või siis lossisaalina, see oli saavutatud lihtsate kardinatega. Kardinad rippusid laest alla ja tänu valgusefektile paistsid kardinad läbi ja oli näha selle taga olevat muinasjutu maailma. Balleti külastajatel tekkis ettekujutus, et nad on sattunud imeilusasse muinasjuttu.
Kardinate abil tekkis kujutlus nii lossimüürist või siis jällegi mägedest – kus taamal võis ettekujutada lossi. Samas olid nad ka ballisaali sambad.
Dekoratsiooniks oli laval veel üks suur peegel . Peegel muutis kõik laval toimuva põnevamaks, lisades kõigele ruumilisust ning maagilisust. Kardinate abil oli ka kujutatud lossimüür koos ehitatud vahitorniga. Kivide vahelt endale teed rajades jooksis välja allikas, mis voolas järve. Järvel aga hõljusid lummavalt ilusad valged luiged ja taamal paistis mägedes imeilus loss.
Asjaolu, et balleti „Luikede järv“ sünniloos on palju küsimärke , siis arvatakse, et Tšaikovski inspiratsiooniallikaks oli Bayeri printsi Ludwig II . Troonile tõusnuna lasi Ludwig rajada mitu lossi (arhidektuuri imet ). Ühe lossi lähedusse, mäe sisse, laskis ta rajada tehiskoopa ja koopasse – tehisjärve, mida kaunistasid stalaktiidisambad, ning luigepeaga laevuke. Luiged aga olid Ludwigi lemmiklinnud ja ta võis tundide kaupa istuda järve kaldal ja nautida nende liuglemist veel, eelistades seda imeilusat pilti riigi valitsemisele.
Dekoratsioonideks läks vaja

• 200 kg PVA liimi
  
• 450 m puuvillast riiet
  
• 200 m² löögikindlat turvaklaasi
  
• 440 m² gobelääntülli
  
• 80 l erinevaid liimivärve
  
• 5 kg kullapulbrit
  

Muusika iseloomustamine
Minu arvates ei leidu ühtegi inimest kes ei tunneks ära ja ei teaks Pjotr Tšaikovski muusikat. Eriti tuntav on väikeste luikede tants. Seda muusikat kuuldes kipuvad nii täiskasvanud kui lapsed kohe oma oskusi proovile pannes tantsida, sest Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv“ on nii äratuntava sümfooniaga.
Mulle meeldis, et Tšaikovski väljendas oma muusikas tonaalsusega nii rõõmu kui kurbust . Etenduse esimeses vaatuses oli muusika kerge, helge . Kandes endas kõike head, õrna ja ilusat , viies meid kaasa unistuste maailma, siis vastavalt etenduse süžeele ja kulgemisele anti tantsijate karakterite abil edasi muusika jõulisus – sügavus.
Muusika oli seejuures ähvardav ja vali,kurja kuulutavalt sünge. Luues kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja õudust. Peale seda oli muusika jälle ilus ja lendlev.
Kui tantsijad esitasid erinevate rahvaste tantse, siis oli muusika inspireeriv, meeleoolukas – kõlav.
Kostüümide kirjeldus
Eriti meeldis mulle von Rothbarti riietus, mille kujundas Eldor Renter. See oli värvikirev, õlgadel olev keep oli sakilise äärega ja tuletas meelde tohutult suure ja võimsa linnu tiibu. Andrei Mihnevitš oma tantsu ja nende võimsate efektsete tiibadega lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikk, ust.
Tema punakas pea ja suured puhmas kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelaskuju karakterile.
Eriti kenad nägid välja baleriinid oma imeilusates valgetes kleitides (tutudes)
Väga värvikirevad ja ilusad olid ka : Ungari, Hispaania , Napoli ja Poola rahvariided.
Lavastuse kostüümide jaoks läks vaja

• 7600 kalliskivi , ainuüksi regentprintsessi kleidis on 230 kaunistuskivi
  
• 900 g litreid ehk umbes 45 143 litrit
  
• Umbes 500 m tülli (balletiseeliku riiet)
  
• Umbes 2000 m kuld - jahõbepaela ning pitsi
  
• 231 km niiti
  
• 50 m² nahka
  

Kostüüme on kokku 134, nende hulgas 35 luigekostüümi.
Jalanõusid valmistati 90 paari.
Tantsijate kostüümide valmistamisega tegeles 29 inimest ning töö kestis 6 kuud.
Sain teada, et …
… Tšaikovski „Luikede järve“ partituur sai tänavu 135 aastaseks.
Venemaal on peaaegu iga kümnes balletietendus „Luikede järv“
Luikede järve lavastamine balletimaailmas on kõikide maailma juhtivate balletikompaniide jaoks püha kohustus, sest see määrab kompanii saatuse .
Balleti esmalavastus toimus 1877 aastal Moskva Suures Teatris.
Kahjuks kukkus esietendusel „Luikede järv“ mürinaga läbi , kriitika nahutas kõiki etenduse komponente , muuhulgas ka libretot. Näiteks , balleti teadlane V.Gajevski , on libretot nimetanud seejuures spetsiifilise balletimõtetuse etalooniks. Tšaikovski kannatas väga etenduse ebaedu tõttu.
Libreto esimene variant oli veider ja nii keerulist süzheed balletis oli väga raske ladusalt ümber jutustada. Peale Tšaikovski surma , aastal 1893 nõudis publik balleti taastamist. Koreograafid Petipa ja Ivanov lasid Tšaikovski vennal Modestil libreto ümber kirjutada. Kuid vanade puudujääkide asemele tekkisid uued. Libreto teine variant oli küll selgem, kuid samas ka primitiivsem. Küünilised kriitikud nimetasid teost „kopitanud muinasjutuks“.
Viiimasel ajal on sagenenud katsed täiustada balleti nii koreograafiliselt kui ka libreto poolt. Näiteks võib tuua Prantsuse koreograafi Petrice Barti lavastuse Berliinis Deutsche Staatsoperis, kus oli oluliselt muudetud kõiki vaatusi peale teise, niinimetatud luigevaatuse, mille Ivanovi loodud koreograafiat peetakse vaikiva kokkuleppe alusel puutumatuks.
Petipa ja Ivanov muutsid balleti teatriks, tantsu tegevuseks ja koreograafia draamaks ja see oli erakordne. Kõik olid juba unustanud balleti, mis 1877. aastal edutult välja tuli , ning taipasid järsku, et Tšaikovski on loonud geniaalse balleti.
Kes esiniesid ?
Peaosas Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne (valge luik ) kes elas Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shakatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid.
Odette`i osa tantsides oli Alena Shkatula väga õrn ja leebe . Ottilie`t aga tantsides musta luigena oli tantsija väga võrgutav ja siis jälle vastavalt muusikale jõuline. Mulle isiklikult meeldis Alena musta luigena rohkem.
Prints Siegfried tantsis Maksim Tšakarjov. Mulle väga meeldis Maksimi esitus. Enamus ballette mida ma olen vaatamas käinud ongi peaosi peamiselt tantsinud tema…
Kõige põnevamaks tegelaseks oli selles balletis siiski peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevitš. Rothbart oli tõeliselt üks õeluse ja tigeduse kehastus, ta oli väga kaval peaminister. Samas oli ta ka suur võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes isegi mängu oma tütre.
Mis tegi kontserdi eriliseks ?
Juba üksnes see, et ma vaatasin nii kuulsat Pjotr Tšaikovski balletti „Luikede järv“ , on eriline. Juba see tõsiasi, et selle balleti esietendusest on möödunud 135. aastat, näitab seda, et „Luikede järve“ etendus on väga eriline, kuna ta on vastupidanud teatrite repertuaarides tänapäevani.
Milline oli esituse tase ?
Esituse tase oli päris kõrge, sest minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupp koos oma solistidega väga heal tasemel ja kõrge tantsulise tehnikaga, aga siiski ei pakkunud etendus mulle nii suurt rahuldust, kui paljud teised külalisetendused mida ma olen näinud. Minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupil veel palju arenguruumi.
Milliseid emotsioone tekitas?
Olen erinevaid ballette korduvalt vaatamas käinud. „Luikede järv“ andis mulle pikaks ajaks mõtlemisainet ning soovitan ka teistel seda klassikalist balleti vaata minna, sest minu arvates lausa peab iga haritud ja endast lugupidav inimene vaatama ühte ballettide esiteost.
Mulje oli väga hea. Külastajate seas oli silmatorkavalt palju välismaalasi. Teater oli rahvast tulvil. Istuti isegi klapptoolidel, trepiastmetel. Samuti hüüdis keegi rahva seast braavo ja etenduse lõppedes kutsuti esinejad korduvalt rahvale kummardama, kuna ovatsioonid kestsid ja kestsid.
Kuidas jäid külastusega rahule ?
Mis meeldis/ei meeldinud? P’hjenda.
Mulle meeldib väga teatris käia. Eriti huvitab mind lavakujundusega seotud lahendused. Mind huvitab ka laval toimuvad valgusefektid. Olen vahel mõelnud, et tulevikus võiks ka minu töö olla seotud teatriga. Mulle meeldib terve see salapära, mida tunnetad juba teatri uksest sisenedes. „Luikede järve“ etenduses on see salapära olemas. Tšaikovski muusika väljendas lootust, kannatust ja võitu , mille Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester suutis külmavärinad tekitavalt ja võimsalt publikuni tuua.
Mulle meeldis kõik. Seekord oli ka etenduse kava väga hea. Sealt sain nii mõndagi huvitavat teada, millest mul enne polnud aimugi. Näiteks et etendus toimus Moskva Suures Teatris 4. Märtsil 1877. a jne.