2. Elu ja looming Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588.a maapreestri ja talutütre noorema pojana väikeses külas Malemsboury lähedal Edela-Inglismaal. Ta õppis algul oma sünnikoha koolis, hiljem Malmesbury erakoolis klassikalisi keeli. Ühe sugulase toetus võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi Ülikoolis, mille ta lõpetas 1608. aastal bakalaurusena. Samast aastast oli Thomase koduõpetaja William Cavendishi, Hardwiki paruni, pärastise Devonshire' krahvi juures ja tegi tema pojaga oma esimesed õppereisid välismaale. Kui mitte arvestada lühikesi katkestusi, jäi ta selle perekonna juurde aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628. avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peleponnesose sõja tõlke. Pikkadel reisidel vahemikus 1629-1634. a sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase-ja filosoofi karjääri seisukohast oluline tähtsus. Ta
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
Münnichile, kellele jäi mõis enam kui kahekümneks aastaks. 10. mail 1766. aastal restitueeris Peeter I Mooste taas krahv Ernst Münnichile, kelle järeltulijate kätte jäi mõis nüüd kuni riigistamiseni. 1788. aasta märtsis sõlmisid krahv Ernst Münnichi pärijad lepingu, millega loovutasid 75000 rubla eest Mooste ja Luunja ning Saksamaal Oldenburgis asunud Neuenhuntorfi ja Münchenau perekonnamõisate omandiõiguse krahvi pojale-riiginõunik krahv Johann Gottlieb Münnichile. 2 Perekonnad 2.1 Esimesed Nolckenid 1815. aastal päris krahv Münnichi tütar Maria Ernestina von Nolcken Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana- Kastre mõisad. Abielust maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga oli parunessil neli last. Rootsi õuetallmeistri poeg Axel von Nolcken pärines nimekast Rootsis elutsevast Nolckenite suguvõsast, millele oli 1747. aastal omistatud vabahärra seisus
pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid rahvusvalised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. 2. Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülem krahvi järgi, Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama
- tema väiksem saagikus võrreldes odra ja nisuga, - töömahukas koristamine, - raskused kvaliteetse tera saamisel. 28. Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused. Talirukki laialdasem levik algas 11. sajandi teisel poolel. 29. Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939. a ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi `Sangaste' edasiaretamise õiguse. Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste` (1875), `Jõgeva 112' (1963), 'Vambo` (1976), 'Tulvi` (1986), 'Elvi` (1993; Sordileht). Krahvi pojapoeg Rene Roman Alexsander von Berg jätkas `Sangaste' rukki aretamist Kanadas (`Kodiak', 1971).
Rahast ei hoolita, raha peale ei mõelda, sellega tegelemine on alandav ja väiklane. Poeg kaotab 49000 rubla, isa ei tee etteheiteid, on mõistev. Lõpuks krahv sureb, selgub, et perel on 2 korda rohkem võlgasid, kui on varandust, aga kõik ei kahanda nende kokkuhoidmist ja peretunnet. Nüüd poeg asub riigiametisse, et teenida ja võlad tasuda ning perekonna au päästa. Keskseks tegelaseks on Natasa, kes on teine laps. Paralleel on Kareninast Kittyga. Üks kangelane teel on Pierre Bezzuhov. Krahvi vallaspoeg, kes on isa ainus pärija. Saab suured rikkused ja esialgu lihtsameelsuse tõttu elabki prassides ja elu nautides. Siis tunneb, et see ei paku midagi sügavat ja sisulist. Loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tahab tappa Napoleoni. Leiab ühe naise, hiljem abiellub Natasaga. Raamat lõpeb sõja lõpuga. Elu läheb edasi ja elu igikestvust kuulutab see romaan. J.W.Cooper Sündis USAs. Isa oli mõisnik. Isa on linnaomanik
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pöörat...
Samal ajal on raske leida teist inimest, kellele saatus oleks andnud nii täpse ja hävitava löögi. Et mõista kurdistunud helilooja õnnetuse suurust, võiks võrdluseks kujutleda pimedaks jäänud maalikunstnikku või jalutuks jäänud jooksjat. Kuid Beethoven saatis korda ime. Ta jätkas muusika kirjutamist. Varane looming (1792 1802) 1792. aasta novembri algul sõitis Beethoven Viini, et seekord saada Haydni õpilaseks. See reis sai võimalikuks täna noore ja muusikaliselt andeka krahvi Ferdinand von Waldsteini antud stipendiumile. Mõned oma 1790. aastatel Viinis sündinud teostest on Beethoven kaunistanud küll pühendusega Haydnile, ent samas on ta väljendanud tõsist vastumeelsust Viini seltskonna lemmiku "papa Haydni" suhtes ja öelnud koguni, et ei õppinud temalt tegelikult midagi. Beethoveni kaalukamad teosed valmisid alates 1794. - 1795. aastast. Sel ajal kirjutas Beethoven palju teoseid traditsioonilistele kammerkooseisudele. Nagu Mozart, nii
See uudis kurvastas Goldmundi sügavalt. Veidiks ajaks sai ta peavarjule kunagi külastatud pererahva juurde, kes teda ei põlanud. Mitu päeva ta ainult joonistas kõiki, kes tema elust läbi on käinud. Ühel päeval mööda linna uidates nägi ta ühte naist, Agnest, kelle näojoontest leidis ta mitmeid sarnasusi enda omaga ja too naine lummas teda ning ta jälitas teda paar päeva. Kolmandal päeval ta kohtus Agnesega, naine andis talle enda kaelaketi, et Goldmund saaks lossi, kus ta elas krahvi armukesena, sisse ilma probleemideta. Agnese toas veetsid nad aega nii nagu Goldmund alati naistega aega veedab. Teisel õhtul, mil ta Agnest külastas, jäi ta krahvile vahele ning ta viidi kongi üles poomist ootama. Seal olles ja surma oodates jättis ta mõtteis jumalaga kõigiga, kes talle kallid. Mõned tunnid enne koidu saabumist alustas ta põgenemisplaani haudumist. Plaanis oli sees ka vaimuliku tapmine, kes tuleb teda vaatama enne hukkamist. Kuid kui preester tuli, nägi
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks...
aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga Fortitudine et constantia. Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss. Enam suvitajatele ruume välja ei üüritud ja mõisa kasutas krahvi perekond, kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee
neiu Sarah põgeneb kõrtsipidajatest vanemate Rebecca ja Chagali turvalisest kodust lähedalasuvasse vampiirkrahvi Von Krolocki lossi. Isa Chagal, valmis tütart päästma, langeb aga ise vampiiri küüsi ning viib hiljem endaga igavikku ka oma armukese, kuraasika ja rinnaka kõrtsiteenijanna Magda. Kõrtsis peatuvad professor Abronsius ja tema assistent Alfred, kes on Sarah`sse kõrvuni armunud, suunduvad seepeale Sarah't päästma. Hämaras lossis tuleb neil rinda pista nii krahvi homoseksuaalse vampiiripoja Herberti kui ka muude öiste jubedustega. Viimaks toimubki vampiiride kesköine ball, vampiirid ronivad oma haudadest välja, sirutavad kangestunud jäsemeid ning suunduvad ballile. Krahv Krolock ilmub kalmistule ning vaatab tagasi oma igavesele elule. Ta mõistab, et soovib üle kõige surra, et igavesele kurbusele ometigi lõpp saabuks, kuna iga kord, kui ta leiab armastuse, ta selle samas ka hävitab
,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp
islamlased kogunesid; Bütsantsi, Euroopa, ja Islami vahel tekkis suur vaen; kaubalinnad teenisid mitmeti kasumit; Läänemere regiooni ristiusk araabia teaduse ja kultuuri levik Euroopasse; kuningavõimu tugevnemine, suurfeodaalide langus; rahvusriigi idée 12. Euroopa riigid keskajal 13. Riigivõim, aadelkond, rüütlid Kesk-Euroopa feodaalne killustumus: nt. Saksa-Rooma riigis kuni 600 väikeriiki; igal hertsogil oma väikeriik Kuninga langus krahvi tasemele, maavaldused olid väga väikesed Inglismaa tsentraalsus: serifid krahvkonna eesotsas | vasallid allusid kõrgeimale isandale: kuningale Keskaegne riik: valitsejate valdused olid mitmes kohas laiali riikide abiellumispoliitika (Habsburgid) ühtne riik keele ja kultuuri alusel Valitseja roll: pidi maid vallutama ja neid jagama oma vasallidele (lisaks ka abielud)
mahasurumist. Metslaste seas oleks üks neist kolmest surnud ja seega asjade keeruliseks minekut takistatud. Ma ei väida et brutaalsusega saab probleeme lahendada, kuid kõik oleks olnud hulga lihtsam, kui Karenin Vronski duellile oleks kutsunud. Kuid mis üldse pani Anna oma täiuslikust elust loobuma? Ta oli nagu korralikkuse etalon, kuni saabus suur armastus (mida küünikud "kunstlikest oludest tingitud ajutiseks hullumeelsuseks" kutsuvad). Miks pidi üles ütlema nii palju tähtsat ühe krahvi pärast? Võtan asja Anna vaatepunktist just sellepärast, et teda kahjustas see suhe tunduvalt rohkem.'' Kui mees petab, on see, nagu sülitataks aknast välja. Kui naine petab, sülitatakse aknast sisse." Arusaamatu, kuid just selline on rahva suhtumine, tõestuseks romaanis oleks Stiiva ja Dolly. Kui nende kahe käitumised vahetada, ei oleks nad kohe kindlasti olnud seltskonnas nii tunnustatud. Ja nimelt see põhimõte sai avaliku arvamuse kujunemise aluseks -
XII vastu. Puhtsõjalises mõttes oli see Inglismaale edukas, kuningas lõi prantslasi Guinegate'i lahingus ja vallutas paljud Põhja-Prantsusmaa kindlused, sealhulgas vallutamatuks peetud Tournai. Tema maine tõusis tuntavalt. Samas ei olnud sellel erilisi poliitilisi tagajärgi, pigem oli tegu armee ja kuninga sõjameheoskuste eksponeerimisega, mis majanduslikult oli riigile äärmiselt kurnav. Tunduvalt kaalukam oli Inglismaale regendiks jäetud kuninganna ja Surrey krahvi Thomas Howardi korraldatud vastulöök prantslaste liitlastele sotlastele, kes 1513.aastal Flodden Fieldi lahingus täielikult purustati, ka nende kuningas James IV langes. 1510. ja 1520. aastatel nähti Henrys tõelist rüütlivooruste kehastust, kes alati tegi seda, mis rüütlikoodeksi kohaselt oli õige: pidas sõna, hoolitses oma pere ja riigi hiilguse kasvatamise eest ning oli ühtviisi osav nii sõnaseadja kui ka turniirivõitlejana. Pärast 1513
Esifassaadil paikneb nelinurkne vaatetorn ja tagafasaadil massiivne rõdu. Samuti kui väliskujunduses, on ka sisekujunduses domineerivaks neogooti vormid. Lossi kujundati teemaruume: näiteks mauri dekooriga cabinet ja inglise stiilis söögituba. Kuppelsaali kõrval on mauri stiilis seinanissidega väike nn Hispaania saal, teasel pool ruumide traktis Inglise stiilis tammepuidust lae ja seinatahveldisega jahitrofeede saal, selle kohal teasel korrusel piljardisaal ja raamatukogu. Krahvi magamistuba asus esimesel korrusel, keldris oli tema töötuba. Teasel korrusel olid lisaks juba mainitud raamatukogule ja pilardisaalile poja pere eluruumid, kolmandal korrusel teenihate ruumid ning külaliste magamistoad. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi.
Kogudusevaimulikud (küreed, vikaarid) olid oma elulaadilt lähedased talupoegadele ja käsitöölistele. Aadli hulka kuulus koos perekonnaliikmetega umbes 550 000 inimest. Seisuslikult tehti vahet vana päritolu nn. mõõga-aadli ja kodanluse seest pärineva nn. mantliaadli vahel. Ainult mõõga-aadlisse kuuluvad mehed võisid käia koos kuningaga jahil, osaleda kuningapaari õhtusöögil ja istuda kuninglikku tõlda. tegelikult kuulus õukonda kõrgaadel, kellel oli hertsogi, markii, krahvi või vikondi tiitel. Neile laekus lisaks talupoegadelt saadavatele maksudele, rendile ja andamitele sissetulekuid ka riigikassast. Aadlike seas oli levinud arvamus, et neil ei sobi töötada. Keelatud oli olla väikekaupmees või käsitööline, lubamatu oli rentida maad, sobimatu olla väikeametnik. Vääriliseks tegevuseks peeti teenistust ohvitserina. Kolmanda seisuse moodustas kogu ülejäänud elanikkond (u. 98%). Siin oli
peremees. Kümmet Orléans'i katedraali kanoonikut süüdistati just maniluse järgmises. 1022. Aastast on pärit esimene ketserite põletamise juhtum, see toimus nimelt Orléns'i kirkukogu juhtimisel ja kus mõisteti surma vähemalt need kümme kanoonikut. Ka seda ei saa kindlalt pidada inkvisitsiooni alguseks. On veel mitmeid erinevaid seisukohti ja tõendeid inkvisitsiooni alguse kohta. Jean Guiraud arvab, et inkvisitsiooni tekkeajaks tuleb pidada aastaid 1227-1229, mil Toulouse'i krahvi valdused läksid Prantsuse krooni kätte ja ,,hakkas kehtima kiriku ning ilmalike võimude koostöö ketserite otsimisel ja karistamisel"10 Ameeriklane Shannon leiab, et inkvisitsiooni algusajaks tuleks lugeda 1231.aastat, mil Gregorius XI edikti alusel heideti kirikust välja kõik usutaganejad, Roomas aga määrati ametisse inkvisiitorid, kellel oli õigus nii ketserite süüasju uurida kui ka nende üle kohut mõista
inimeste ja uute suhete sünd selle oma ajale vastava kurjuse keskel. ,,Sortsid"- see on tema üks keerulisemaid teoseid, mis on suunatud 1860.-1870. aastate vene revolutsioonilise liikumise vastu. ,,Nooruk"- See romaan on kirjutatud Venemaa tulevikule mõeldes. ,,Vennad Karamazovid"- romaan on ühtlasi kirjaniku viimane teos (lõpetatud on ainult esimene osa). Lev Tolstoi elulugu Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla
) ning teiseks oli ta olnud Elisabethi armuke, ning sellest teadis kogu Euroopa. Sellist vääritud aadlikut soovitada oli tõesti teotus. Maria Stuart ei näidanud solvumist välja, vaid saatis James Melville'i abieluläbirääkimistele Londonisse, pidades ise hoopis teisi kosjaplaane. Elisabeth edvistas suuresti Melville'i ees ja pressis välja komplimente. Seejärel troonis ta oma armukese Robert Dudley Leicesteri krahvi ja Denbigh'i paruni ausse. Melville, kui Maria ustav teener, läks kõigega kaasa, ent tegi ka oma lisaülesandeid sõlmis Henry Darnley'ga, Tudori soost Maria Stuarti abielukandidaadiga, diskreetse ühenduse, ning tolle auahne emaga, Margarete Lennoxiga, pidas läbirääkimisi. 1565. aastal said lord Lennox ja Darnley loa naaseda Sotimaale. (Kas see oli Elisabethi kaksikmäng või lihtsalt rumalus?) Maria Stuart armus koheselt Darnley' sse. Mees, ehkki mitte just
Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline. Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja tööline tahab palju saada. Charles Furlied-furielistlik ühiskond. Oli kaupmehe poeg. Temast sai jõukas kaupmees
hekid jäeti ära, parterite vahel olid sammaskäik, galerii. Parter on prantuse aia tähtsaim komponenet, millest arendas Le Notre hiljem regulaaraias võimsad perspektiivid. 3. J. du Cerceau Charlevali lossi aed jätkab prantsuse kanalaia traditsiooni, kui seal rõhutati esimest korda prantuse aiakunstis lossi ja aia selget vormilist ühtsust. 4. E. du Peraci töötas arhitektina Henri IV ja Aumale krahvi teenistuses. Krahvile projekteeris Anet' lossi, kasutas uut tüüpi parterit "ehistikandite kvartali"- kus oli rikkalikuga vormiga väänkasvude ja lillede kujutised. 5. C. Mollet ja J. Boyseau tegutsesid Henri IV ja Louis XIII ajastu alguses kujundasi hilisrenesansi stiili ja andsid tõuke barokaia arengule 17 saj. lõpul. Suundumus suuremale pargi tervikule ja parterisüsteemi tervikkäsitlusele
Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline. Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja tööline tahab palju saada. Charles Furlied-furielistlik ühiskond. Oli kaupmehe poeg. Temast sai jõukas kaupmees. Sai inspiratsiooni ühest õunast, mida talle serveeriti restoranis ja tema
Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, riigiettevõte Eesti Raudtee ~ RE Eesti Raudtee, riigiaktsiaselts Saarte Liinid ~ RAS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~ AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Tallinna linnaettevõte Vago ~ Tallinna LiE Vago, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Esmar ~ OÜ Esmar, Värska laulukoor Leiko; Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei. Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: "Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda "Virust" ja "Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on
Cauchy oli siiralt õnnelik. Ta õppis kiiresti ära itaalia keele ja pidas loenguid värskelt omandatud keeles. Kui ta lühikeselt haiguspuhkuselt Torinosse tagasi saabus, et edasi õpetada ja uurida, tungis tölpaslik Charles X taas matemaatiku ellu, ja kavatses oma truule pooldajale teenet osutada, pakkus talle üsna viletsat teenistust: 1833. a. usaldas ta Cauchyle oma pärija, kolmeteistkümneaastase Bordeaux' hertsogi, hilisema krahvi (Comte de Chambord) kasvatamise. Lapsetüdrukut ja koolmeistrit mängida oli viimane, mida Cauchy igatses. Ometi sõitis ta kohusetruult Charles'i juurde Prahasse. Perekonnal laskis ta sinna järele tulla. Bourbonide pärija kasvatamine polnud meelakkumine. Hommikust õhtuni pidi Cauchy end vaevama, et ebameeldivale kuninglikule põngerjale teadmisi anda, ja seejuures veel seda silmas pidada, et tema kaitsealune hullamisel oma põlvi katki ei kukuks. Tema kasvatusmeetod seisnes
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus ...
e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli
ilmast hoolimata väljas looduses maalimas. 15. oktoobril 1906.a. ta külmetus ja suri 22. oktoobril. Pärast surma selgus lõplikult, millise tohutu loomingulise pärandi jättis Paul Cezanne-üle 800 lõuendi, 350 akvarelli ja sama palju joonistusi. HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal. Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et
(sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui
naasis ning ise kellassepalt abi palus. Nimelt soovis ta tabada varga, kes tema kirjutuslaua laekast oli aastate jooksul märkimisväärse hulga raha varastanud. Mitte 7 Mäkela (1994:19) 21 ühestki abinõust, lukkude vahetamisest ustele salariivide paigutamiseni, polevat kasu olnud, Escalopieri ainsaks lootuseks olid jäänud Roberti mehaanikuoskused. Robert nõustus krahvi aitama ning valmistas ühe ööga keeruka mehhanismi alarmseadeldise, mille tõttu tungib laeka võtit keerava varga kätte tilluke tearav küüs, jättes endast järele tätoveeringu ,,varas". Samal ajal kõlab ka püstolipauk, mis äratab teenijad ning annab Escalopierile kurjategija tabamisest teada. Krahv väitis aga, et seadeldis on liiga julm, jättes eluks ajaks märgi külge. Lisaks võivat mõni tema
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA
.. Need batareid seal ootvad meil, mis eemalt hirmus näha. Ai viivadi... Siis jäime seisma paigale, et kantsid üles teha. Ai viivadi... Nüüd hakkas pommi laskmine, mis tuuris seitse tundi. Ai viivadi... Krahv laskis rahu paluda, kas kolm ehk neli tundi. Ai viivadi... Me enne ei või puhata, kui jõuan Krossa sundi. Ai viivadi... Sest tundis krahv nii selgesti, et armu polnud loota. Ai viivadi... Siis võidetud sai krahvi riik ja tema sõjariistad kõik. Ai viivadi... Nüüd mindi jälle edas, saaks Tubaselja mäele. Ai viivadi... Viissada sülda kasepuid sai põlema siis süütud. Ai viivadi... Ja Hiiuriik ja sõjaväed said lipu alla hüütud. Ai viivadi... Üks Hiiumaa tuntud laulu üks variantidest on üles kirjutatud ka Marie Kaljult 1920. aastal Hiiumaal. Marie sõnul laulis seda lugu Tõnis Sehla juba 1870.aastal.
5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine - Novgorodi kasetohu kirjandus - Kirikute arhitektuur, kuplid II KÕRG JA HILISKESKAEG X XV SAJ. §13 Riigivõim 1. Euroopa keskvõimu nõrgenemise põhjused: - Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks - Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tänapäeva riigist: - Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid - Riiki ei ühendanud mitte maa ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt. abielu kaudu oli võimalik mitu riiki liita) - Alamate heaolu sõltus valitseja isikuomadustest - Valitsusaparaati ei moodustanud vastava hariduse saanud professionaalid vaid mõjuvõimsad ülikud Keskaegse esinduskogu erinevused tänapäeva parlamendist:
või sarvest. Keskaja tsinke, mida on liigitatud ventiilideta trompetiteks, valmistati nii sirgeid kui ka kumeraid. Tsinke kasutati koos tromboonide ja orelitega koorisaateks. Kõrgemas registris sarnanes kõla trompetiga, madalamas trombooniga. Plokkflööt 11. sajandi Prantsuse miniatuuril on näha kitseneva avaga pikiflööt. Seega on võimalik, et Inglismaale tõid selle normannid. Ingliskeelset nimetust recorder on esimest korda kasutatud 1388. aastal. Plokkflööt oli kirjas Derby krahvi, hilisema kuninga Henry IV varanimistus. Kuni 1470. aastani oli plokkflöödil 6 võrdsete vahedega sõrmeava ja 1 pöidlaava. Vanim teadaolev säilinud plokkflööt leiti ühe 15. sajandi hoone alt Dordrechtis. Plokkflööt oli Euroopa renessanss- ja barokkmuusikas üks populaarsemaid pille. Tromboon Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes
sõjaväes). Vasallid pidid senjöörile nõu andma + aitama maksta lunaraha senjööri vangilangemise korral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma. Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud. Rüütliseisus Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest hertsogi tiitel, frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks aadliks. Rüütliks saamine Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening. 7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. 15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted. 20 a
Krahv keeras rahulikult teisele küljele ja vastas: "Nad oodaku senikaua, kui ma olen saunast väljas!" Ilma mingi ruttamiseta pesi ta end siis edasi. Saunast väljunud, ligines ta vaenlastele ning võttes kaasa hariliku peapadja, sõnas seda avades: "Välja, välja, hobu ja mees!" Padjast võetud suled lendlasid tuules ning igaüks neist muutus ratsanikuks ühes hobusega. Niiviisi oli vaenlane peagi võidetud. Kuigi puudus krahvil jällegi sõjavägi. Kuna vanakurat oli krahvi liitlane, ronis see kirikukatusele ning hakkas säält laastusid maha kiskuma. Iga hoobi juures hüüdis vanakurat: "Hobu ja mees!" Mahakukkuvad laastud muutusid kõik ratsanikkudeks ning krahv võitis lahingu. Saadan aga nõudis säärase abi eest oma osa ning käis mitu korda vana sõjamehe hinge ära toomas. Krahv lamas aga voodis ning palus kurja sõpra, et see senikaua ootaks, kuni krahv on täielikult riietunud. Vanakuri tõotas seda, kuid kauem enam oodata ei lubanud, kuna
kõrgeima tiitli (Landhofmeister), tegeledes lõpuks piiskopi kohtu administreerimisega. Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis. Aastatel 1522 kuni 1524 oli ta Reichsregiment liige sellel ajal koostas JFS ka käesoleva töö keskmeks oleva CCC. Samal ajal oli ta ka Frangimaa rüütelkonna eesotsas, mis oli seotud Brandenburgi krahvi ja Würzburgi piiskopiga. JFS oli moralist ja reformist. Ta oli Martin Lutheri varajane pooldaja ja sõber peites enda juures pagendusse määratud usulahu järgijaid. 1535 aastal avaldati Augsburgis tema viimase üllitisena ja lahkunu järelhüüdeks JFS filosoofiliste jutustuste antoloogia ,,der teutsch Cicero". 1.5 CCC adressaat CCC adressaadiks olid peamiselt kohtunikud ka kohtumõistmisega tegelevad ametnikud sh kohtuametnikud
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest.
ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 ...
läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament oli kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad. Ristisõda albilaste vastu 1209-1229. Albilased olid ususekt Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi Raimond VI paazi poolt. Ristisõdijad Simon de Monforti juhtimisel võidavad nii Toulouse krahvi, kui ka tema liitlase Aragoni kuninga Pedro II (viimane hukkus Muret' lahingus 1213) ja allutavad Lõuna-Prantsusmaa. 1218 Simon de Monfort hukkus ja Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja kuninga vahel rahu. Nende sõdade käigus tapeti enamus albilasi ära, usulahk kadus tasapisi.
Järgmisena sai võimule Matthew Stuart, Lennoxi krahv, Jamesi vanaisa, kes aga tapeti juba järgmisel aastal. Seejärel sai regendiks Mari krahv John Erskine, kes oli mõjukamaid mehi Sotimaal, kuid tema mõrvati juba 1572. aastal. Siis aga sai võimule James Douglas, kes suutis võimul püsida koguni 1581. aastani, siis tapeti küll ka tema. Klannide ja ülikute omavahelised vaenutsemised jätkusid ka edaspidi ning sageli oli ohus ka kuninga enda elu. 15811583 oli kuningas uue Lennoxi krahvi, Esmé Stuarti mõju all. Mõned soti ülikud otsustasid aga kuninga röövida ning sundida teda oma favoriidist lahti ütlema, seda nii enda võimu suurendamiseks kui ka seetõttu, et Stuart oli katoliiklike sümpaatiatega. Plaan saigi teoks ning on ajaloos tuntud Ruthveni haaranguna. James vangistati jahiretkel William Ruthveni lossi ning teda hoiti seal kümme kuud. Selle aja jooksul tapeti Esmé Stuart ning vandenõulased valitsesid kuninga nimel. Kuid siis õnnestus
Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal. Rukkiküla asub küngaste ja viljapõldude vahel ning sinna jõudes hõljus õhus omaküpsetatud sooja leiva lõhn. Sangaste lossile lähenedes tabas mind vaimustus, kuna tegu on Inglise stiilis mõisaga, mis on väga suursugune ja kaunis. Mõisa territooriumil sain vaadata lossi, ringtalli, meiereid, aita ja veetorni. Sisse pääsesin kahjuks vaid lossi. Seal kuulasin lugusid lossi ehitamisest, krahvi perest, Sangaste rukkist ja Sangaste Rukkikülast. Meeldiva üllatusena saime maitsta Sangaste Rukkikülas kasvatatud ja valmistatud tooteid, mis olid valmistatud rukkist, ulukilihast, kanepist, küüslaugust jne. Lossi taga on dendropark, kuhu tellisime ekskursioon koos spetsialistiga. Lisaks kasutasime võimalust osa võtta ekskursioonist "Rukkikrahvi radadel". Külastasime nelja Rukkiküla liiget ja tutvusime nende tegemistega
tugevasti eliidist, ei olnud vabad. Tänapäeva mõistes ei olnud aga keegi vaba, kuna kõik sõtlusid kellestki ( kuningas sõltus rahva tahtest jne). Vabadusi piirati teiste arvelt, kui liiga palju piirati, järgnes vastuhakk. Mittevaba oli õiguse subjekt, tema tapmine oli karistatav, tal oli õigusjõud. Krahv: piirkonna valitseja, kuningaasemik. Markkrahv: piirkonna ( margi ) asevalitseja. Krahvamet muutus päritavaks ja hiljem krahvi aadlitiitel samamoodi. Hiliskeskajal jagunesid krahvid kaheks tiitlipõhised krahvid ja maa-alade valitsejad krahvid. Pflalzi valitsev krahv oli pflalzkrahv. Sellest süsteemist kujunes aga tituleeritud aadlihierarhia hertsog > markii > krahv. Nendest saavad niisiis päritavad aadlitiitlid. Keskaja riikide administratsioon: Keskaja riikide administratsiooni moodustasid kuninga usaldusisikud, kes vajadusel asendasid kuningat. Administratsiooni roll eriaegadel oli erisugune
kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle. Bouvines' lahing 1214 lõi Prantsuse kuningas Phillippe II Auguste'i vägi Inglise kuningas John Maata liitlaste Saksa-Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troontülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. Prantsusmaa riigiaparaadi tsentraliseerimine Õukonna aadlikud asendati keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine
Hermeneutiline ring 1. samm: Eelmõistmine e. oletused, mida võiks tekst sisaldada. Teksti interpreteerimise lähtekohaks on umbkaudne ettekujutus tema tähendusest. 2. samm: Teksti või selle osa tõlgendamine; eelmõistmise käigus tekkinud oletusi muudetakse või arendatakse edasi; tõlgendaja peab olema valmis oma ennetavat tähendusekirjeldust revideerima. Hermeneutiline ring Herman Sergo: Randröövel. Tln, 1987.,,Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O.R.L. von Ungern-Sternbergist (1744-1811), kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele." Hermeneutiline ring Andrus Kivirähk: Sirli, Siim ja saladused. Tln, 1999.,,Lüüriline ja südamlik raamat unistustest ja neile truuks jäämisest. Siim ja Sirli elavad oma isa ja emaga tavalises linnamajas. Igaühel
ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates
Katar tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab "puhas". Õpetus ise pärineb Vahemere idaosast ja selle juured viivad antiikaja lõpuperioodi. Gnostitsism maailm on võitlus hea ja halva: Jumala ja Kuradi vahel. Maine elu on midagi, mis lähtub Kuradist maailm ja naudingud on Saatana loodud. Nende doktriin ei nõudnud enda järgijate enamuselt erilisi eneseohverdusi. Katarite liikumine haaras kõiki elanikekihte nt ka Toulouse'i krahvi. Katarite sekt likvideeriti 13. saj alguses albilaste ristisõdade käigus, aga üksikud rühmad püsisid ka veel 14. saj. Valdeslaste sekti rajas Lyoni kaupmees Valdes 12. saj , algus dateeritud 1173. a. Ühel pühapäeval lasi Valdes endale piiblit seletada ning hakkas selle ideaale ise järgima loobus varast, saatis tütred kloostrisse, andis naisele vara ja jättis ta maha.Ta ei tahtnud ise olla ketser, aga õpetus balansseeris sotsiaalse vastuhaku piiril teda manitsetakse
Tõsi, enamasti võlgu, kuid võlg ei takistanud vastsetel taluomanikel ennast pärisperemeestena tundmast ning vastavalt käitumast. Umber kujunesid ka mõisad. Teolistest ilmajäämine sundis mõisnike üle minema palgalisele tööjõule ja oma majandamist muulgi viisil kaasajastamast, mille tagajärjel paljudest mõisadest kujunesid igati eesrindlikud majandid, kus rakendati uudset tehnikat ja katsetati uusi põllukultuure. Edumeelne mõsnik oli ntks Sangaste krahvi Friedrich von Berg. Tema aretas kuulsa Sangaste rukki. Põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panama piimakarjale, endiselt oli tulus linakasvatus. Maaharimise ja loomakasvatuse tõusul oli paraku ka varjukülg : maatameeste (sulased, moonakad, saunikud) soov omaenda maalapi järele tugevnes ja sellele vastavalt suurenes nende rahulolematus olukorraga. Paratamatult kukus nii välja, et maapuuduses oli süüdi suurmaaomandi st
Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle. Bouvines' lahing 1214 lõi Prantsuse kuningas Phillippe II Auguste'i vägi Inglise kuningas John Maata liitlaste Saksa-Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas kaotas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troontülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. Prantsusmaa riigiaparaadi tsentraliseerimine Õukonna aadlikud asendati keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
