Thomas hobbes (2)

Sisukord
Sisukord 2
1. Sissejuhatus
3
2. Elu ja looming 4
2.1 Kust sai Hobbes ’i filosoofia mõjutusi.
4
3. Hobbes’i filosoofia 4
3.1 Materiaalne maailm 5
3.2 Inimese olemus on hirm. „Inimene on inimesele hunt” 5
(homo homini lupus est).
3.3. Riik 5
4. Hobbes’i filosoofia mõju 6
5. Minu seisukoht 7
6. Kokkuvõte 7
7. Kasutatud kirjandus 8
1. Sissejuhatus
Thomas Hobbes(1588- 1679 ) on Inglismaa tuntumaid filosoofe, kelle põhihuvide hulka kuulvad poliitika, metafüüsika ja keel. Temalt on mõjutusi saanud mitmed kuulsad filosoofid ning ideoloogiad.
Hobbes elas ajal, mil mida märgisatsid kodusõda ja veretööd. Ta sündimise ajal ähvardasid Inglismaad Hispaania laevastikumaardla, senise maailma kõige võimsam sõjamasin. 17.sajandi keskpaiku olid Euroopat kohutavad reformijärgsed ususõjad: 1562 -1598 Prantsusmaal, 1642- 1646 .a Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648.a Kesk-Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõike olid teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteadus . Need olid kogemused, mis olid aluseks Thomas Hobbes’i mehhanistlikule süsteemile. (1)
Thomas Hobbes’i kohta on üsna palju allikaid , nii Internetis kui raamatutes, kuid tunduvalt rohkem on seda liikvel inglise keelsena. Samuti on mitmed tänapäeva ühiskonnategelased ja arvamusliidrid kasutanud oma tööde ilmestamiseks mõtteid Hobbes’ilt ning võrrelnud tänapäeva ühiskonda tema väljapakutud mudeliga.
Milles seisneb kuulsa Inglise filosoofi Thomas Hobbes’i filosoofia, keda ta on sellega mõjutanud? Kas tema mõttemaailma järgi ideaalne ühiskond saaks ka tänapäeval toimida?
2. Elu ja looming
Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588.a maapreestri ja talutütre noorema pojana väikeses külas Malemsboury lähedal Edela-Inglismaal. Ta õppis algul oma sünnikoha koolis, hiljem Malmesbury erakoolis klassikalisi keeli. Ühe sugulase toetus võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi Ülikoolis, mille ta lõpetas 1608 . aastal bakalaurusena. Samast aastast oli Thomase koduõpetaja William Cavendishi, Hardwiki paruni , pärastise Devonshire’ krahvi juures ja tegi tema pojaga oma esimesed õppereisid välismaale. Kui mitte arvestada lühikesi katkestusi, jäi ta selle perekonna juurde aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628. avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peleponnesose sõja tõlke. Pikkadel reisidel vahemikus 1629-1634. a sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase-ja filosoofi karjääri seisukohast oluline tähtsus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes ’iga, matemaatik Marin Mersenne’iga ning filosoof ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese „Elementide” lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud endale peale parlamendi meelepaha, poliitiliste konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgmised 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II-le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta raamtu „Kodanikust” (De cive) , oma kavas oleva 3-köitelise filosoofilise peateose „Filosoofia elemendid”, kolmanda osa, mis käsitles riigiteooriat. Veidi aega enne Inglismaale naasmist 1651 . aastal ilmus tema kuulus raamat „Levitaan”, mida üldiselt peetakse tähtsaimaks ingliskeelseks poliitikafilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa: „Kehast” ja „Inimesest” . Oma 1688. aastal lõpetatud teose „Behemot”, kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal. Vedi aega enne surma tõlkis Hobbes inglise keelde Homerose Iliase ja Odüsseia. Ta suri 4. detsembril Hardwickis. (1)
2.1 Kust sai Hobbes’i filosoofia mõjutusi?
Hobbes’i vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis tõuke saada Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kuid tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemat mõju avaldas talle seal Pierre Gasendi ( 1592 -1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materjalismi, ja munk Mariane Mersenne(1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud Descartes’i ideedega. (50) Tema maailmapilt on saanud ka mõjutusi Itaalia filosoofilt Niccolo Di Bernardio Dei Machiavelli ’lt. (1469- 1527 ) Ideaalse riigi otsimise ideed mõjutas tõenäoliselt tema kaasaegne ühiskond ning seal toimuvad sündmused. (1)
3. Hobbes filosoofia.
Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega. Tema kõige kuulsam teos " Leviaatan " ilmus 1651. aastal inglise ning 1668 . aastal ladina keeles. Seal avaldas ta idee poliitiliste prinsiipide õigustatusest vabade ja ratsionaalsete indiviidide mõtete läbi-,et põhjendada vajadust suveräänse võimu järele. (100 filos ) (2)
3.1 Materiaalne maailm.
Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle „geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses: „Kehast”, „Inimesest” ja „Kodanikust”. Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud kui masin. (50 klassikut ) Inimene on elundite liikumine. „Sest mis muud on süda kui vibu , mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on liigesed kui rattad , mis annavad liikumist edasi kogu kehale.” Inimene on automaat , mille süda paneb liikuma, samamoodi kui pingul vibu lennutab noole teele. Nooles ei ole elu, vibus ei ole elu. Seega elu, kui vaimset protsessi pole olemas. Hobbes’i materialism oli jahmatav.(3)
3.2. Inimese olemus on hirm. „Inimene on inimesele hunt” (homo homini lupus est).
Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast, ütleb, et inimene on inimesele hunt. See ei ole Hobbesile moraalitaotlus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides-see on rahuolukorras on igaüks enesekeskne ja suhtub maailma lähtudes omakasust. Inimene on isekas ja vägivaldne, sest tema põhiajeks on enese alalhoid. Võim pillutab meid, meie soov valitseda valitseb meid, kuid lõppude lõpuks on asi vaid soovis olemas olla. Tahame end alal hoida, vajame võimu. Põhjuseks on inimliku olukorra põhiolemus, millest kellelgi pole pääsu. Inimene ei ole oma olemuselt ühiskondlik olend , seltsinguline loom ega rühma lige. Kuna teised inimesed võivad su hävitada, võisteldakse, võidetakse kuulsust , kindlustatakse oma vaimset ülekaalu. Nii et võimu ikka rohkem ja rohkem, sest ei kao kartus , et tuleb keegi ja hävitab sind. Inimlik põhiolukord: kõikide sõda kõikide vastu. Iga inimene on isekas egoist ja kõik kardavad kõiki. Siit avanebki Hobbes’i maailmapildi inimese olemus-hirm-ükskõik võib tappa ükskõik kelle. Surmahirm on inimesele sama loomulik kui kivi maha kukkumine . Looduslikus seisundis, kus pole väärtusi, seadusi ega käitumisreegleid, on igaühe loomulikuks kalduvuseks aidata mõeldavate vahenditega kaasa alalhoiule- Inimene on inimesele hunt.(3)
3.3 Riik.
See materialistlik inimeseteooria on lähtekohaks Hobbes’i filosoofia kõige tähtsamele ja jäävamale osale- tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsi veel nautida. Ta tahab endale võimalikult palju aega ega hooli oma ligimesest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene on kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist.
Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi-suverääni-osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni suveräänse lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu-ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi. Suverään peaks olema absoluutne valitseja, keda ei kontrolli teised instantsid, sest tema võimu igasugune kärpimine tooks kaasa segaste võimuvahekordade tekkimise ning seetõttu ka kodusõdade ohu. (1) Inimese loomulikud kired viiksid sõjani. Kokkuvõtteks, me nõustume olema valitsetud, et saada üksteise eest kaitstud. (2)
Hobbesi riigiteooriat käsitleb põhjalikult tema raamat „Leviaatan”, mis sa nime Vana Testamendi koletise järg, kes pidi sümboliseerima riigivõimu. See on ühtalasi ta kõige kuulsam teos, kuid oma jahmatavuse tõttu ei meeldinud see kellelegi. Teos võeti Vatikani keelatud raamatute nimekirja, ja hiljem ei saanud ta kodumaal Inglismaal oma raamatutele isegi mitte avaldamisluba. (1)
4.Hobbes filosoofia mõju.
Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest . Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4)
Hobbesi materialistlik tunnetusteooria , mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele, sai eeskujuks moodsale „positivismile”, mis räägib positiivsest, see tähendab „antud” tajuandmisest, koormamata end arutlemisega, mil määra needsamad on kooskõlas nende asjadega ”iseeneses”, millele nad vastavad, kui aga neil meie jaoks mõte on. Nii tugineś Hobbesile ka 19.sajandi positivism.
Kontroversiaalne saksa riigiõigusteoreetik Carl Schmitt(1888-1985) tugines samuti Hobbesile, kui ta tugeva keskvõimu puudumisest Weimari vabariigi ajal, mil viis korduvalt kodusõjalaadse olukorrani, tegi järelduse, et riigi saab stabiliseerida üksnes Hitleri-taoline tugev just. Tal ei tulnud aga pähe-ja Hobbes ei võinud seda omal ajal teada, et säärane piiramatu võimuga juht toob mõnel juhul veel rohkem õnnetust kui kodusõjalaadne kaos .(1)
5. Minu seisukoht.
Absoluutse valitsejaga riiki ma ei poolda, kuna ajaloost on teada, kuhu taoline võim võib viia, kuid Hobbes ei pruukinud seda teada.
Hobbesi inimolemuse maailmapildiga ma nõustun- selleks, et midagi saavutada, peab olema teistest tugevam. Füüsilist võimekust saab kompenseerida kavaluse või teise abiga. Inimühiskonnas on samasugune konkurent, kui loomariigis.
Osaliselt nõustun ka tema hirmuteooriaga. Tänapäeval ei valitse enam kirjeldatud surmahirm maailma, küll aga inimest paneb tegutsema hirm. Hirm millegi kaotamise ees, õnnelikuks mitte saamise ees, mitte edukas olla või mitte saavutada enda seatud eesmärke maises elus.
6. Kokkuvõte.
Thomas Hobbes elas ajal, mil Euroopas möllasid kodusõjad. See on ka põhjuseks, miks tema filsoofia põhjal ideaalriiki juhib absouluutse võimuga valitseja, kes hoiab ära taolised kriisid . Inimene on materialistlik olend, kes oma loomuselt ei ole seltsiv ega ühiskondlik. Enesesäilitamise huvides allutavad inimesed end ühiskondliku kokkuleppega end absoluutsele suveräänile, kes ei lase neil üksteist hävitada. Inimese põhiolemus on iseenda kehtestamine, võimu suurendamine ning see võib viima kodusõdadeni. Inimese olemus, mille järgi inimriik sarnaneb loomariigiga-igaühe eesmärk on oma võimu suurendamine. Selle eesmärgiks on iseenese alalhoidmine. Põhjuseks fakt-inimese on teisele inimesele hunt. Kogu tema teooria on mõjutanud hilisemaid ühiskonnafilosoofe ja ideoloogiaid ning temast on saanud tuntumaid Inglise filosoofe.
Taolise võimuga riiki ei saaks suure tõenäosusega enamasti demokraatlikus maailmas eksisteerida, kuna meie rahu ja stabiilset arengut kontrollivad mitmed organisatsioonid . Samuti on lähiajaloost teada mitmeid näiteid, mil kõikvõimsa valitseja võimuletulek on pigem kahju kui kasu toonud. Küll aga on ka tänasest maailmast teda riike, kus puudub demokraatia ning võimu koondumine ühe isiku kätte pole välistatud.
7. Kasutatud kirjandus

Edmund Jacoby „50 klassikut.filosoofid-mõtlejaid antiigist tänapäevani”, Tea 2003

Peter J. King „Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö”, Sinisukk 2005

Filosoofiaõpik gümnaasiumile

http://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Hobbes ,29.01.2009, kell 18.00
7