AJALUGU esimene maailmasõda (0)

1.Maailmasõda.

1. Põhjused:
Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.
Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814–1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine).
Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest.
1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid rahvusvalised institutsioonid , mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt.
2. Sõjaplaanid
Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud s­­tra­tee­gi­li­sed­ plaanid:
2.1. Saksa sõjaplaan
Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja , Saksa kindralstaabi ülem krahvi järgi, Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga . Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma.
2.2. Prantsuse sõjaplaan
Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung .
2.3. Inglismaa sõjaplaan
Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada.
2.4. Venemaa sõjaplaan
Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari, vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. Päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austra -Ungarile.
2.5. Austria-Ungari sõjaplaan
Austra-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austra-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austra-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega.
3. Suuremad murdepunktid, sõjakäigud
Sõjategevus 1914- 1918
3.1. Sõjategevus läänerindel
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4 augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated sellest levisid üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka seni sõjast kõrvale jäänud riikides.
Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega.
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamas. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Pikaajalise postisioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt ehitada. Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud industriaalühiskonnas. Lääneriikidel olid need võimalused olemas.
Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa oma peamised jõud läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale, vaid lasi seda teha lääneliitlastel, lootes, et nende jõud raugeb. Sakslased lasid rajada eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel nii tühje kaevikuid pommitada. 1917. aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, see lahing läks ajalukku Prantsuse armee ülemjuhataja, kindral Nivelle 'i. nime järgi. Edukam polnud ka inglaste rünnak 1917. aasta novembris-detsembris Cambria all. Inglased jätsid ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi, suunates suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta.
3.2. Sõjategevus idarindel
1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest.
Edukamalt tegutses Vene armee Austria-Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria-Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurde. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia-, Daugavpilsi-, Pinski - ja Tsernovtsõ joonel .
1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima.
1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa.
3.3. Sõda merel
Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kui 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, inglased isegi mõnevõrra suuremaid . Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelhingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele.
3.4. Piirilahing
Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust läänerinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi, kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist.
3.5. Marne 'i lahing
Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud . Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.
3.6. Tannembergi lahing
Lahing toimus 26.-30. august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile. Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg'iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida- Preisimaalt lahkuma .
3.7. Ypres 'i lahing
Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerindest, see ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega . 22.aprill 1915 kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdrut, kellest 5000 suri.

3.8. Verduni lahing
Saksa majanduslik olukord oli kehv , taheti anda pealeläk läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Saksamaa tahtis anda läägi vastaste peatoele Verduni kindlusele. 21. veebruaril 1916 alustas 270 000 sakslast pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu.
3.9. Somme lahing
Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil 1916 alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit.
3.10. USA astumine sõtta
USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeedele varustust tarninud. Antandiga liitumist soodustasid ka Ühendriikides levivad saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias ning Lusitania uputamine, eriti aga sakslaste alustatud allveesõda tervikuna , mis röövis Ühendriikidelt nii inimelusid, kui ka kaubanduslikke kasumeid. 6. aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. USA sõtta-astumine ei tähendanud kohest ega otsest pööret. Ameeriklaste maaväed olid väikesed ja väljaõpetamata ning üksuste saatmine Euroopasse võttis aega. Saksamaa mõistis, et enam ei saa oodata passivselt Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljale ilmub.
8. jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. 15.juulil 1918 alanud teises Marne'i lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile. Antandi vägedega oli liitunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Saksa väed purustati.
4. Tulemused

Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriume ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit).
Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal, Austrias , Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles -Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da
http://www.slideshare.net/madlimaria/soda
„Lähiajalugu gümnaasiumile I“ Mart Laar, Lauri Vahtre
8