jaanuar 1832 Pariis 30. aprill 1883 Pariis) on Prantsuse maalikunstnik ja revolutsionäär vastu enda tahtmist. Ta soovis ametlikku tunnustust, kuid lugupidamatus vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega ,,Eine murul" ja ,,Olympia" andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas
Flaneur ja modernsuse kriis Gustave Gaillebotte maal "Noormees akna all" jälgib noormees vaadet, aga ta teeb seda nii nagu ta oleks teatris ja tänav oleks lava. tekib tetektiivlik soov jälgida naist keda noormees vaatab, tema tulekut ja minekut, luua oma jutustus Filosoofiline falaneur Edouard Manet' looming vastab kõige selgemalt Boudelaire'i käsitlusele flaneur'-detektiivist. Näiteks maalis "Kontsert Tuileries' aias" Manet justkui naerab meie üle. Ta on tekitanud seal segaseid seoseid, milles midagi nagu ütleb miskit aga ei ütle kaa ja ajab vaatajat segadusse, Manet ise naerab pildi all nurgas meie üle. Manet ja naise kujutamine Manet' maalidel pannakse vaaataja piinlikku olukorda, sest naised keda ta vaatab vaatavad talle vastu "Kohkunud nümf". Algselt sellel maalil oli saatür kes naist jälgis, sega oli tema süüdlane, aga hiljem on saatür eemaldatud ja nüüd on süüdlane vaataja ise
- tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841-1919). Ta maalid kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelisse sõitudest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Impressionistide rühmitusega seotakse mitmeid kunstnikke, kes ise päris puhtakujulised impressionistid polnudki, näiteks Edouard Manet (1832-- 1883), kelle tööd "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli impressionistide sõpruskonnale pigem vanem sõber ja toetaja nende võitluses oma kunstile eluõiguse saavutamise eest. Kunagi ei omandanud päris impressionistlikku pintslitehnikat Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna 4
Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad „EINE MURUL“ JA „OLYMPIA“. 1863.
inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. Edouard Manet, Manet segas endiselt värve paletil , kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni. Tema peateemaks olid inimesed. Claude Monet, Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng
kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali,
Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli
Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on võrdselt olulised ja kiiduväärsed nii erialased kunstiteadmised kui laiem silmaring ehk huvi maailma vastu, teoseid vaadates ning analüüsides arenevad aga mõlemad oskused.
Kõik kommentaarid