Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo referaat - Henry VIII (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Henry VIII 1
1.Sissejuhatuseks 2
2. Henry VIII noorus 2
3.Troonile pääsemine 2
4.Esimesed valitsusaastad 3
5. Reformatsioon 4
6.Valitsusaja teine pool 6
7. Viimased valitsusaastad 7
8.Pildid 8
9.Kokkuvõtteks 14
10.Kasutatud kirjandus 14

Henry VIII


  • Sissejuhatuseks


    Henry VIII on sündinud 28.juunil 1941 ja suri 28.jaanuaril 1547 . Ta oli pärit Tudorite dünastiast, mis valitses Inglismaad aastatel 1485- 1603 . 1509-1547 oli Henry Inglismaa ja Iirimaa kuningas.
    Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Henry oli kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega .
  • Henry VIII noorus


    Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat , musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks inglise keelele oskas ta ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest. Lapepõlves oli tema õpetajaks brutaalne ja vägagi ilmaliku eluviisdiga, kuid andekas kirikumees John Skelton, kel oli oma õpilasega sarnaselt ka luuleannet. Noort printsi külastas mitmel korral ka selle aja kuulsaim humanist  Rotterdami Erasmus, kes oli vaimustatud Henry vaimuannetest ning rüütellikust kasvatusest ning pühendas talle isegi ühe oma Inglismaast jutustava teose. Suurt mõju avaldas Henryle mõistagi ka tema isa, kuid kes oma elu viimastel aastatel kannatas mitmete tervisehädade käes, mis paraku ka tema vaimujõudu pärssisid.
  • Troonile pääsemine


    Henry VIII oli Henry VII ja ta naise  Yorki Elisabethi  teine poeg. 1494.aastal nimetati Henry VIII Yorki hertsogiks. Olles Henry VII teine poeg, nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid kuna tema vanem vend, Walesi prints Arthur , suri ootamatult 1502.aastal sai Henryst tulevane troonipärija. Pärast Arthuri surma keskenduti Henry VIII valitsejaks kasvatamisele, nõnda ei saa teda troonile tõusmise ajal riigiasjades kogenematuks pidada. Henry peamiseks õpetajaks, hiljem abiliseks valitsusasjades oli  kardinal   Thomas Wolsey.
    Henry VIII armastas oma vanema venna leske Katariinat, kuid nende abiellumine osutus problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend, et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505.aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte enam abielu mõttekaks ning hoidis Katariinat pantvangis. Henry VIII ei saanud kihlatu heaks midagi teha. Abielu sõlmiti alles 1509.aastal, mil Henry VIII sai oma isa surma järel troonile. See toimus veel enne seda, kui Henry ametlikult kuningaks krooniti. Henry põhjendas abiellumisega kiirustamist sellega, et isa oli tal seda surivoodil teha käskinud, kuid see pole päris kindel.
    Kroonimine toimus 24.juunil 1509, mil tulevane kuningas oli vaid 17-aastane.
  • Esimesed valitsusaastad


    Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma võimeka ja lahke monarhina, kelle õnne tumestasid aga naise pidevad nurisünnitused ja sündinud poeglaste kiire suremine  1511 ., 1513. ja 1514. aastal. Alles  1516 .aastal sündis tütar  Mary , kes jäi elama ning nimetati  1525 . aastal Walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks. Samas kohtles Henry äärmiselt hästi ka oma 1519. aastal sündinud ebaseaduslikku poega  Henry Fitzroyd, kes sai Richmondi ja Somerseti hertsogiks ning keda kuni oma surmani  1536 . aastal nägid paljud teda kõige tõenäolisema troonipärijana.
    Henry, kes nägi end õigluse eestvõitlejana, püüdis endale võita ka Prantsusmaa trooni, et korrata oma nimekaimu Henry V kunagist saavutust. Selleks alustas ta 1513. aastal koos keiser Maximilian I ja äia Fernando II-ga  Cambrai liiga raames sõda kuningas Louis XII vastu. Puhtsõjalises mõttes oli see Inglismaale edukas, kuningas lõi prantslasi Guinegate'i lahingus ja vallutas paljud Põhja-Prantsusmaa kindlused , sealhulgas vallutamatuks peetud Tournai. Tema maine tõusis tuntavalt. Samas ei olnud sellel erilisi poliitilisi tagajärgi, pigem oli tegu armee ja kuninga sõjameheoskuste eksponeerimisega, mis majanduslikult oli riigile äärmiselt kurnav. Tunduvalt kaalukam oli Inglismaale regendiks jäetud kuninganna ja Surrey krahvi Thomas Howardi korraldatud vastulöök prantslaste liitlastele šotlastele, kes 1513.aastal Flodden Fieldi lahingus täielikult purustati, ka nende kuningas James IV langes.
    1510 . ja  1520 . aastatel nähti Henrys tõelist rüütlivooruste kehastust, kes alati tegi seda, mis rüütlikoodeksi kohaselt oli õige: pidas sõna, hoolitses oma pere ja riigi hiilguse kasvatamise eest ning oli ühtviisi osav nii sõnaseadja kui ka turniirivõitlejana.
    Pärast 1513. aasta sõjaretke Inglismaa ja Prantsusmaa suhted siiski paranesid, seda suuresti tänu kuningas François I trooniletõusule, kes tahtis olla vähemalt sama hiilgavalt rüütellik kui Henry. Nendevahelisi suhteid tihendas ka ühine kirg ratsahobuste vastu. 1520. aastal kohtusid valitsejad  Kuldbrokaatlaagris, kus korraldati arvutuid bankette ja turniire ning mis pidi olema nende täieliku üksmeele manifestatsiooniks. Kuningad püüdsid ükesteist viisakuses ja rüütellikes oskustes üle trumbata, kerge ülekaal vähemalt viimase osas tundus jäävat inglaste poolele. Hiljem kuningate suhted siiski pingestusid ning Henry asus toetama oma naise õepoega, keiser Karl V-t, kellega ta esmakordselt kohtus juba 1521. aastal, kui too Henryl Londonis külas käis.
    Suhted Henry ja Katariina vahel pingestusid just kuninganna suutmatuse tõttu meessoost pärijat sünnitada üha enam ning Henry sai teiste naistega mitmeid vallaslapsi, kõige enam käis ta armukestega läbi 1510. aastate lõpus ja 1520. aastate alguses. 1521. aasta alguses elas Katariina üle viimase nurisünnituse, rohkem ta enam ei rasestunud ning ajapikku hakkas kuningas mõtlema abielu tühistamisele.
    1522. aastal läks kuningas taas prantslaste vastu sõtta, olles keiser Karl V ustavaim liitlane . Tema ettevalmistused sõjaks võtsid siiski pikka aega ning 1525. aastal, kui inglased olid valmis suure armeega Prantsusmaale tungima , oli Karl juba François'd Pavia lahingus otsustavalt võitnud. Viimane langes esimese kätte vangi ning keiser dikteeris talle rängad rahutingimused. Henry soovidele oli selline rahu risti vastupidine , üksinda prantslaste vastu jäädes oli ta sunnitud samuti rahu tegema. Seetõttu halvenesid tunduvalt ka Henry ja Karli suhted, mida süvendas veelgi keisri loobumine abielust Henry tütre Maryga, milles oldi enne sõjalise liidu sõlmimist kokku lepitud. Nõnda sai alguse Henry ja François' lähenemine, mis halvendas veelgi ka Henry ja Katariina omavahelisi suhteid.

    5. Reformatsioon


    1525. aasta paiku armus Henry sügavalt Anne Boleyni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Sellel ajal küpses temas ka plaan oma senine abielu ükskõik kuidas tühistada ning Anne'iga lõpuks ometi seaduslik troonipärija saada. Alates 1527. aastast asus ta oma plaani ellu viima, teatades Katariinale avalikult, et peab nende kooselu õigustühiseks. Samas plaanis ta ka Katariinale tagada kuningannale väärilise elustiili jätkumise. Kuid too ei nõustunud vabatahtlikult Henryst lahku minema ning püüdis end näidata parima ja vooruslikema abikaasana, ka tema vagadus süvenes veelgi.
    Esialgu püüdis Henry saavutada paavstipoolset otsust abielu tühistamiseks. 1521. aastal oli ta paavstilt saanud 'usu kaitsja' tiitli  Martin Lutheri  vastase pamfleti eest, juba varem oli katoliku kiriku pea omistanud talle ka tavaliselt Prantsuse kuningale kuuluva kõige kristlikuma kuninga nimetuse. Seetõttu võis ta loota paavsti heatahtlikule suhtumisele. Usuasjades ning õigusteaduses end koduselt tundev kuningas kirjutas pikki traktaate paavstile ja tema kardinalidest õigusekspertidele, kus põhjendas väga detailselt oma seisukohti. Paraku oli paavst  Clemens VII just 1527. aastal, pärast  Rooma linna rüüstamistlangenud keiser Karl V mõjuvõimu alla ega saanud teha midagi tema poliitikaga vastuollu minevat. Seetõttu ei tulnud Karli tädi ja Henry abielu tühistamine kõne allagi, kuid paavst püüdis ka kuningat mitte pahandada ning andis petlikke lubadusi, hakates tühistamisprotsessi venitama. Henry püüdis asjade kulgu kõigitimõeldavatel viisidel kiirendada, esitades ettepanekuid koguni tema puhul kahenaisepidamise lubamiseks. Protsessis olulisel kohal seisnud Henry peamise ametnik kardinal Wolsey vaikis fantastilisimad ettepanekud paavstile siiski maha ning suutis viimaks, 1529. aastaks, saavutada kohtuprotsessi käimalükkamise Londonis. Tema ja paavsti legaat  Lorenzo Campeggio asusid seda juhtima, samas kui Henry esines ise tühistamist pooldava juristina ning Katariina selle vastasena. Protsessi lõpptulemusel ei tohtinuks olla kahtlust, sest Katariina pooldajate hulk oli kuninga ja Wosley mõjutamisel vähenenud. Aasta lõpuks saabus aga Londonisse paavsti otsus jätkata protsessi Roomas. Maruvihane Henry kaotas kannatuse, otsustades asja ise lahendada, valides katoliku kirikust lahkulöömise tee. Oma koha kaotas ka kuninga senine suurim usaldusalune Wolsey, kelle asemele ajapikku tõusis mõõdukat luterlust pooldav Thomas Cromwell.
    Henry VIII pidas katoliku kiriku rüpest lahkumist siiski küllaltki problemaatiliseks, sest enamik Euroopa riike olid toona veel katoliiklikud ning järsk eemaldumine Roomast oleks võinud kaasa tuua diplomaatilise isolatsiooni. Seetõttu võttis sidemete lõplik katkestamine pikka aega ning inglise kiriku ametlik liturgia jäi endiselt katoliiklusele lähedaseks, mis näitas seda, et Henryle polnud paavsti vaimuliku võimu alt lahkumisel olulised mitte usu sisulised küsimused, vaid poliitilised põhjused.  1530 . aastal saatis Henry Katariina õukonnast minema ning järgmisel aastal teadustas, et nad pole mees ja naine. 1532. aastal lasi Henry parlamendil Inglismaa paavstikuuriast sõltumatuks kuulutada ning 1533. aasta jaanuaris Henry ja Anne laulatati. Samal aastal kuulutati ametlikult välja ka uue  anglikaani kiriku loomine. Paavst pakkus Henryle võimalust oma patud lunastada võttes Katariina tagasi, kuid kuningas oli oma otsuse teinud. Tema ja Katariina abielu tühistati lõplikult ning Anne krooniti Inglismaa kuningannaks. Peagi sündis Henryle järjekordne tütar, kes sai nimeks  Elizabeth . Poegi ei sünnitanud Henryle ka Anne.
  • Valitsusaja teine pool


    1535. aastal korraldati Inglismaal esimene prominentsete kuningavastaste hukkamine , kelle hulgas olid ka Thomas More ning kuninganna Katariina ustav toetaja kardinal John Fisher . Henryl ei olnud enam rahva hulgas nõnda suurt toetust ning teda hakati kujutama koletisliku despoodina, tema noorusaegne populaarsus oli aga juba ammu kadunud. Samaaegselt muutus Henry üha enesekesksemaks ja kuulas üha vähem oma nõunikke, uskudes, et suudab oma pika valitsusaja jooksul kogutud kogemustega ise kõik probleemid kõige paremini lahendada.
    Ajapikku halvenesid Henry ja Anne suhted üha, sest ka viimane elas üle mitmeid nurisünnitusi. Henry lootis aga veel meessoost pärijat saada ning hakkas seetõttu otsima endale uut sobivamat abikaasat. Anne püüdis oma positsiooni muidugi iga hinna eest säilitada, kuid tõmbas oma intriigitsemisega Henry viha üha enam enda peale. Lisaks sellele oli Henryl probleeme ka oma vanema tütre Maryga, kes keeldus Walesi printsessi tiitlist ning katoliku usust loobumast. 1536. aastal, kui suri Henry esimene naine Katariina, langes lõplikult ebasoosingusse ka Anne, kui sünnitas veidi hiljem surnud poisslapse. Oma esimese naise surma tähistas Henry pidutsemisega, kus figureeris juba tema uus soosik  Jane Seymour . Samal aastal fabritseeriti Anne'i-vastane protsess, teda süüdistati kuninga petmises mitme poliitiliselt mõjuka mehe, sealhulgas omaenese vennaga. 19. mail ta hukati. Anne'i saatusest hirmunud Mary loobus Walesi printsessi tiitlist ning seega ka oma õigustest troonile, seda oli viimasele soovitanud ka keiser Karl V.
    1536. aasta 30. mail abiellus Henry Jane Seymour'iga. Temaga õnnestus tal viimaks ka kauaigatsetud meessoost järglane saada: 1537. aastal sündis Walesi prints Edward. Kuid juba paari päeva pärast suri Jane ning murest murtud Henry oli taas naiseta. Vahepeal oli Henry Mary Londonisse kutsunud ning kohtles teda küllaltki hästi, temast sai koguni Edwardi ristiema. Hästi hoolitses Henry ka oma teise tütre Elizabethi eest.
    Peale mõningast kaalumist otsustas Henry ka neljandat korda abielluda , sedakorda olid kaalutlused aga poliitilised. Väljavalituks oli protestandist Cleve hertsogi õde Anna, kellega ta abiellus 1540. aasta alguses. Ent naine oli talle ebasümpaatne ning pealegi muutus sel ajal poliitiline olukord Euroopas tunduvalt: Prantsuse kuningas François I ja keiser Karl V, kes olid vahepeal liiduleppe sõlminud (ja sellega ka Henry abielupoliitikat mõjutanud), eemaldusid taas üksteisest ning nii sai Henry taas loota liidule keisriga. Seetõttu oli keisririigi protestantide hülgamine suisa vajalik ning juba 1540. aasta keskel kuulutati Anna ja Henry abielu tühistatuks. Anna jättis Henry ellu ning maksis talle ka küllaltki suurt pensioni. Küll aga käis halvemini Anna kuningale välja valinud Thomas Cromwelli  käsi, kes õige pea pärast Anna-afääri riigireeturiks kuulutati ning hukati.
    Juba samal aastal abiellus Henry aga uuesti, sedakorda sai tema abikaasaks tema ühe lähema kaastöölise Thomas Howardi sugulane Kathryn Howard . Ent too osutus vananevale kuningale truudusetuks ning hukati seetõttu  1542 . aasta alguses. Kuningas oli sellest tugevalt löödud ning langes üha suuremasse depressiooni.
    1530. aastate lõpust süvenesid üha Henry VIII tervislikud hädad: ta läks üha tüsedamaks ning ei suutnud kuigivõrd enam omal jalul liikuda , sest need paistetasid üles ja tekkisid kroonilised mädanevad haavandid, mis oleks Henry 1530. aastate lõpul peaaegu tapnud : jalahaavandist lähtuv tromb sattus tema kopsu ning kuningas oleks peaaegu lämbunud. Pärast seda hoidsid arstid haavandeid pidevalt avatuna, et mäda saaks välja voolata. Peale selle vaevasid kuningat ka pidevad peavalud . Lisaks sellele muutus ta üha julmemaks ja hoolimatuks, hukates ka oma kunagisi lähedasi sõpru. Samal ajal jäi Henry suhtumine kirikuasjadesse küllaltki veidraks: ühest küljest oli ta küll end selgelt eraldanud paavstlusest, kuid pidas Lutherit endiselt ketseriks, kirikus jätkusid missad ja ladinakeelsed palvused. Seega oli Henry üleminek katoliiklusest protestantismi tegelikult rohkem vormiline kui tegelik. Ainus, mis reaalselt muutus, oli see, et kaotati kloostrid (aastatel 1538– 1539 ) ning kloostrimaad koos nende suurte varandustega võttis Henry endale. Kuningas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt silma peal ning kirjutas ise anglikaani kiriku eeskirju, mis olid äärmiselt detailsed ja lihtrahvale raskesti mõistetavas vormis kirjutatud.
  • Viimased valitsusaastad


    1543 . aastal abiellus Henry viimast korda, tema kuuendaks naiseks sai Katherine Parr . Temaga ta enam lapsi ei saanud, küll aga sai ta endale hea ja hoolitseva kaasa. Problemaatiliseks osutus aga Katherine'i usutunnistus, sest tegu oli veendunud protestandiga. Ent Lutheri ja mitmete teiste juhtivate protestantide teosed olid riigis endiselt keelu all ning nõnda ähvardas Henry viimast naist samuti vahepeal surm. Siiski otsustas kuningas teda sellest säästa, sest vajas enda kõrvale heasoovlikku ja ustavat inimest.
    1544. aastal võttis Henry ette viimase suure sõjakäigu oma vana vastase François I vastu. Sõlminud uuesti liidu Karl V-ga, tungisid Inglise väed Calais'st lõunasse ning asusid Boulogne'i piirama. Ehkki kokku lepitud strateegia kohaselt pidid mõlemad väed võimalikult kiiresti Pariisi alla tungima, otsustas Henry tugeva kindluse kõigepealt alistada, et sellest Inglismaale Põhja-Prantsusmaal hea tugipunkt teha. Linna piiramisega läks siiski kauem aega kui ta oli arvanud ning Karl, kes leidis, et üksinda Pariisi peale marssida pole tal mõtet, sõlmis prantslastega taas eraldirahu. Sedakorda Henry aga sõda katki ei jätnud, sest soovis Boulogne'i kindlasti enda kätte saada. Aasta lõpuks langeski see tema kätte, kuid edasist edu inglastel polnud. Aastatel 1544–1546 pidid nad kõvasti vaeva nägema, et Boulogne'i enda käes hoida. Viimaks sõlmiti vaherahu , millega linn jäi inglastele. Boulogne'i sõjakäiku juhtis Henry ise, kelle tervis väljaspool tubaseid tingimusi oluliselt paranes . Ta liikus koguni kaitskraavides vastase tule all ringi ning jagas eesliinile käske. Kui sõjakäik aga lõppes ning kuningas Inglismaale naasis, halvenes ta tervis uuesti.
    Viimastel eluaastatel oli Henry tervis äärmiselt vilets, ta ei suutnud enam ise käia ning lebas enamuse ajast voodis . Siiski püsis ta mõistus teravana ning ta jätkas riigi juhtimist. 1546. aastal pani ta paika riigi täpse pärimiskorra, millega tema surma järel pidi troon minema Edwardile, seejärel Maryle ning lõpuks Elizabethile. Juhuks, kui neil järglasi ei ole, pidi Inglismaa troon minema Henry õe Margareti järglastele (Stuartite dünastiale).
    1547. aasta alguses halvenes Henry tervis veelgi, ta hakkas nägema hallutsinatsioone ning kaotas puhuti teadvuse. Siiski püüdis ta endiselt riigi juhtimist jätkata ning dikteeris selgematel hetkedel voodist kuninglikke dekreete. Viimaks tabas teda siiski saatuslik haigusehoog ning 28. jaanuarl ta suri. Tõenäoliselt oli tõsiseimaks haiguseks, mis ta hauda viis, süüfilis, aga kuningas kannatas ka  podagra  ja arvatavasti ka mitmesuguste külmetushaiguste käes.
  • Pildid


    Henry VIII http://www.luminarium.org/renlit/henry81540c.jpg
    Henry VIII 1.naine Katariina http://www.berkshirehistory.com/bios/images/caragon.gif
    Henry VIII 2.naine Anne Boleyn http://images2.fanpop.com/images/photos/8200000/Anne-Boleyn-2nd-Queen-of-Henry-VIII-king-henry-viii-8263782-400-560.jpg
    Henry VIII 3.naine Jane Seymour http://www.mtholyoke.edu/~brown24e/classweb/images/image06.jpg
    Henry VIII 4.naine Anna http://2.bp.blogspot.com/_QjuzUIuGxF4/TEDViShix2I/AAAAAAAAARw/O2UXMwM-ZGQ/s1600/Anne+of+Cleves.jpg
    Henry VIII 5.naine Kathryn Howard http://static.ulike.net/img/01_Portrait_of_Catherine_Howard.jpg
    Henry VIII 6.naine Katherine Parr http://englishhistory.net/tudor/monarchs/parrbiography.jpg
    Henry VIII tütar Mary http://images1.fanpop.com/images/photos/2500000/Henry-VIII-s-Daughter-Mary-king-henry-viii-2530763-623-860.jpg
    Henry VIII tütar Elizabeth http://www.artpictures.co.uk/images/jl8813.jpg
    Henry VIII poeg Edward http://images2.fanpop.com/images/photos/4700000/Edward-VI-Henry-VIII-s-Son-king-henry-viii-4765868-311-599.jpg
  • Kokkuvõtteks


    Henry õppis nooruses nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning omas teadmisi ka teistes valdkondades. Henry oskas lisaks inglise keelele veel kolme keelt : ladina, prantuse ja itaalia ning juba noorusest oli ta väga huvitatud usuasjadest. Henry VIII esimeseks abikaasaks sai tema vanema venna lesk Katariina, kuid kuna too ei sünnitanud kuningale meessoost järglasi, kes hiljem troonipärijateks oleks, lahutati abielu. Henry teiseks abikaasaks oli Anne Boleyn, kes oli kuninga kunagise armukese Mary noorem õde. Seegi abielu lõppes lahutusega, kuna ka Anne ei toonud ilmale meessoost pärijat. Henry uueks soosikuks sai Jane Seymour, kellega kuningas 30.mail 1536.aastal abiellus. Temaga õnnestus Henryl viimaks saada meessoost pärija, Edward, kellest sai Walesi prints. Kuid paari päeva pärast suri Anne ning kuningas oli taas abikaasata. Neljandaks abikaasaks sai Anna, kes oli protestandist Cleve hertsogi õde, kuid ka see abielu lahutati protestantide hülgamise tõttu. Juba samal aastal abiellus Henry kaastöölise Thomas Howardi sugulase Kathryn Howardiga ent too oli kuningale truudusetu ning hukati 1542.aastal. Henry kuuendaks ja ühtlasi ka viimaseks naiseks sai Katherine Parr, kellega kuningas lapsi ei saanud. 1546.aastal pani kuningas paika täpse pärimiskorra, millega tema surma järel jääks troon Edwardile, peale teda Maryle ning peale teda Elizabethile. Juhuks, kui neil järglasi ei ole, pidi troon minema Henry õe Margareti järglastele. 1547. aastaks oli Henry tervis juba väga halb ning 28.jaanuaril ta suri, jättes troonile oma poja Edwardi VI.
  • Kasutatud kirjandus


    http://et.wikipedia.org/wiki/Edward_VI
    http://en.wikipedia.org/wiki/Henry_VIII_of_England
  • Vasakule Paremale
    Ajaloo referaat - Henry VIII #1 Ajaloo referaat - Henry VIII #2 Ajaloo referaat - Henry VIII #3 Ajaloo referaat - Henry VIII #4 Ajaloo referaat - Henry VIII #5 Ajaloo referaat - Henry VIII #6 Ajaloo referaat - Henry VIII #7 Ajaloo referaat - Henry VIII #8 Ajaloo referaat - Henry VIII #9 Ajaloo referaat - Henry VIII #10 Ajaloo referaat - Henry VIII #11 Ajaloo referaat - Henry VIII #12 Ajaloo referaat - Henry VIII #13 Ajaloo referaat - Henry VIII #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karolin005 Õppematerjali autor
    Ajaloo täiesti valmis referaat Henry VIII'st. Põhjalik teemakäsitlus ja lisatud pildid.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Henry VIII
    8
    odt

    Henry VIII

    Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks

    Ajalugu
    Inglise valitsejad
    8
    docx

    Inglise valitsejad

    Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija · VALGE ROOS Lõpp · 1485. A. Bosworthi lahing ­ Henry Tudor lõi Richard III vägesid ning Inglismaal algas Tudorite ajastu · Uus kuningas ­ Henry VII Tudor (1485-1509) · Tudorid olid troonil 118 aastat, absolutistlik monarhia Henry VII Tudor

    Ajalugu
    Elizabeth I-John Ernest Neale
    3
    doc

    "Elizabeth I" John Ernest Neale

    Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end

    Ajalugu
    Referaat Henry VIII
    5
    docx

    Referaat Henry VIII

    Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Henry VIII Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Henry VIII troonile tõus Henry oli Henry VII ja Elisabeth Yorki teine poeg. Olles troonipärimise järjekorras teine, pidi temast saama vaimulik. Kui Henry vend Arthur ootamatult oma mesinädalalatel sureb, saab Henryst troonipärja. 1509 sureb Henry VII ning Henry´st saab Inglismaa kuningas, Henry VIII. Pärast oma isa surma ja enne oma ametliku kuningaks kroonimist, abiellus Henry VII oma venna Arthuri lesega, Catherinega. Henry VII oli teine Tudori dünastia valitseja ning tema jaoks oli oluline tagada Tudorite dünastia vereliini. Sportlik kuningas Henry nautis küttimist, vibu laskmist, tennist ja piigivõistlust. Tema jaoks oli küttimine olnud kui pääs igavast poliitikast ja mõnus ajaviide

    Ajalugu
    Anne Boleyni
    8
    doc

    Anne Boleyni

    Anne Boleyni õnn ja hukk Robert Widl Margus Peil 11c Olenemata sellest, et konkreetset raamatut nimekirjas ei olnud, valisin selle tuttava soovitusel, kuna antud raamat oli kodus olemas. Teisi nimekirjas olnud raamatuid ei õnnestunud aga kuskilt saada. Loodan, et ka see raamat sobib, sest ajastu ja teema peaksid õiged olema. Henry VIII on Inglismaa kuningas, kes on abiellus Catherine'iga. Kuningat kirjeldatakse järgmiselt: ,,Tema majesteet on erakordselt ilus. Tal on väga hele nahk ja ta on imeliselt propotsionaalse kehaehitusega. Tal on palju andeid, ta on hea muusik, komponeerib väga hästi, on suurepärane ratsutaja, osav vehkleja, ta kuulab päevas kolm missat./ Ta armastab väga jahti ja harrastab ka tennisesporti." Thomas More oli Henry VIII hea sõber ja mitukümmend aastat ülemkoja liige ja kaks

    Kirjandus
    Henry VII
    22
    odt

    Henry VII

    Rapla Vesiroosi Gümnaasium Henri VIII Põhineb Carolly Ericksoni teosel ,,Henry VIII: Rüütelprintsist koletiseks" XI b klass 2009 Rapla Sisukord: 1.Eessõna.......................................................................................................................................lk 2.Henry lapsepõlv..........................................................................................................................lk 3

    Ajalugu
    Madame Tussaud- Vahakujude muuseum
    4
    doc

    Madame Tussaud " Vahakujude muuseum

    Elas 1761 ­ 1850. Oli pärit Sveitsist. Elas Versailles's Marie Antoinette ja Louis XVI juures. Prantsusmaal abiellus 1795. aastal Francois Tussaud'ga. Pärast Prantsusmaad läks ta Inglismaale. 1835 muutub püsiekspositsiooniks. Alates 1884 asub ekspositsioon seal, kus praegu. Sinna viisid selle tema lapselapsed. 1993 avatakse rahvale 5 min pikkune "The Spirit of London". 70 liikuvat vahakuju, neist 32 robotid. Time taxi. Henry VIII (1491­1547) Tal oli 6 naist. 1. Catherine of Aragon ­ Catherine Aragooniast. 1485 ­ sünd, 1509 ­ abiellus, 1533 ­ lahutas, 1536 ­ sureb (loomulik surm). Henry ei viitsinud matustele minna. 1516 sündis tütar Mary Tudor (Verine). Oli katoliiklane, valitses 1553 ­ 58. Vihkas anglikaani kirikut. Korraldas ketserite (anglikaanlased) põletamisi ­ sellest nimi Verine. Thomas Cranmer (1489 ­ 1556) 1556. a

    Kunstiajalugu
    Anne Boleyni õnn ja hukk-- Robert Widl
    16
    doc

    "Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl

    Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn ­ kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 ­ 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja.

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    orukas profiilipilt
    Riin Orupõld: materjal on väga hea. sain 4
    23:30 28-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun