TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
INKVISITSIOON JA
INKVISITSIOONILINE PROTSESS
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
INKVISITSIOONI ALGUS 4
1.1Hereesia ja selle tähendus 4
1.2 Inkvisitsiooni teooriad 5
1.2.1 Aadama ja Eeva teooria 5
1.2.2 Erinevaid seisukohti
inkvisitsiooni alguse kohta 6
INKVISITSIOONILINE PROTSESS 7
2.1 Kohtunikud 7
2.2 Süüdistus 8
2.2.1 Juurdlus 9
2.2.2 Ülekuulamine ja piinamine 9
2.2.3 Kohtuotsus 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD MATERJALID 12
Inkvisitsioon Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon tekkis 1232.aastal ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest ( neist Hispaanias 5 000). Täielikult kaotati inkvisitsioon 19 sajandil. Inkvisitsiooni on erinevate autorite poolt nii kaitstud, kui ka laidetud. Inkvisitsioon loodi ketserluse ( ketseriks loeti usklikku, kes tundis küll katoliiklikku õpetust, ent sellegipoolest seda eitas) jälitamiseks ja väljajuurimiseks vägivalla, mitte veenmisega. Tuhanded mitte milleski süüdi olevad inimesed langesid inkvisiatsiooni ohvriks tänu pealekaebamisele või siis inkvisiitorite himust saada enesele nende varandus. Inkvisitsiooni kõrgeim juht oli Rooma paavst
maailma on loonud Jumal ja Saatan koos, kusjuures head asjad lõi Jumal. Hiliskatarlust enam aadel ei toetanud, sest ka hiliskatarluses oli tähtsal kohal kasina elu nõue, ent sel ajal võisid aadlikud endale hakata lubama luksuslikumat elu kui talupojad. Katarlastest talupoegade hävitamiseks korraldati veel ristisõdu. 7 Katarluse likvideerimiseks asutati 1229 inkvisitsioon. Aastal 1244 hukati hulk katarite olulisi juhte ning põletati tuleriidal. Nende toetajaid ähvardati karmide karistustega, nad pidid põgenema ja laialipillutatutena end varjama. Pärast 1330. aastat katarite tegevuse kohta teateid praktiliselt pole, kuid on võimalik, et üksikud rühmad püsisid kuni 15. sajandini. Siiski on katarlus mõjutanud tugevalt Lõuna-Prantsusmaa rahvapärimust. Oletused katarite kohta
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Sisukord. Elulugu............................................................................................... 3 Teosed. .............................................................................................. 5 ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts".............................. 6 Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism. ............................. 6 ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. .................................. 8 Kasuistika, probabilism ja kõlblus. .................................................. 10 Kokkuvõte ........................................................................................
Paavstide püüe jõuda universaalse monarhiani oli kaugele jõudnud, aga selleks puudus mehhanism. Suurte 13. saj paavstide seas oli esimene Innocentius III (1198-1216), kelle ajal said paavstidest ka juristid. Paavsti võim nii ilmalikes kui vaimulikes asjades oli kindlustatud. Saksamaal oli Suure Interregnumi ajal paavstidel roll olla vahekohtunik. Inglismaal analoogselt konfliktis John Maata ja tema aadlikkonna vahel.13. saj muutus nt kanoniseerimine paavsti asjaks sellest sai formaalne protsess kuuria juures. 1294. a sai paavstiks Celestines V, kes astus aga kohe tagasi, sest mõistis, et paavstlus talle ei sobi. Tema asemel sai paavstiks Bonifacius VIII. Tema vastaseks oli Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus, kes oli võimuahne mees, kes oli rahahädas. Rahamurede lahendamiseks maksustas ta ka vaimulikud, paavst aga keelas selle. Philippe seevastu keelas ära kõikide väärismetallide väljaveo paavsti varandust piirati suureti. Prantsuse juristid tõstatasid ka küsimuse,
tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende arvates polnud kirik oma rikkusega Jumalale meelepärane. Tõeline, jumalale meelepärane inimene pidi olema vaene, nagu olid Jeesuse jüngrid. Sellise suhtumisega ei saanud rahul olla katoliku kirik ja ta püüdis ketsereid ümber veenda. Moodustati isegi ketserite vastu võitlemiseks eriline kohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama ketserid ja veenma neid oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud pidi määrama kohese karistuse. Tavaliseks karistuseks sai ketserite põletamine tuleriidal. Paavstivõimu nõrgenemine Kuni Euroopa oli feodaalselt killustatud ja kuningavõim paljudes maades nõrk, vajasid valitsejad kiriku toetust ja olid nõus paavsti sekkumisega omaa maa kirikuasjadesse. Liit paavstiga lisas kuningatele mainet ja võimaldas neil
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta,
vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Ketserid ja inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid vaimulike elukombeid. Katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada oli inkvisitsioon. Inkvisitsiooni kohus kujunes 13ndal sajandil ja selle tegevust kontrollis paavst. Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül
Kõik kommentaarid