Facebook Like

Lex Frisionum (allika analüüs) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÜLIKOOL
TEADUSKONNA NIMI
ÕPPETOOL
Töö koostaja nimi
Kursuse number
LEX FRISIONUM
Allika analüüs
Juhendaja : (nimi)
Koht, aasta

Sisukord


  • Lex Frisionumi ajalugu
    1.1. Autorid
    1.2. Nummerdamine
  • Lex Frisionumi sisu
    2.1 Trahvid ja wergeld
    2.1.1 Mõrv
    2.1.2. Haavad
    2.1.3. Vargus
    2.2. Ordaalid
    2.3. Duellid
    2.4. Mehed ja naised
    2.4.1. Abieluasjad
    2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine
    2.5. Rahasüsteem
    2.6. Orjad
    2.7. Ihunuhtlus
    2.8. Vande andmine
  • Lex Frisionum ja kristlus
    3.1. Vastsündinud laste tapmine
    3.2. Templi rüvetamine
  • Kokkuvõte
    5. Kasutatud kirjandus

    Sissejuhatus


    Käesoleva allika analüüsi koostasin Lex Frisionumi põhjal. Peale 9. sajandist pärineva nn Friisi Seadusekogumiku (Lex Frisionumi) tuginen võrdlusteks ka teistele toonastele germaani seadustele .
    Valisin allika analüüsiks Lex Frisionumi, sest juba tema kõige kurikuulsam säte on paljude teadlaste seas ja ka minus tekitanud huvi ja müstikat. Lisaks sellele arvan, et kuigi on palju räägitud Karl Suure (Charlemagne) valitsemisajast ja tema vallutustest, on kahjuks jäänud suurema tähelepanuta tema töö rahvaste ristiusustamisel just rahvaste endi seaduste kaudu, mis just Lex Frisionumi puhul aset leidis.
    Antud allikaanalüüsis üritan luua pildi toonasest Friisi seadusandlusest, lisaks ka välja tuua seadusest tulenevaid erinevusi Friisia enda piirkonda seas, samuti analüüsin kristlikke ja paganlikke erinevusi erinevate germaani seaduste hulgas. Töö eesmärgiks on põhjalikumalt analüüsida kristluse mõju antud seadusele.
    Allikaanalüüsis tuginen põhiliselt erinevate teadlaste tänuväärsetele töödele, mis on põhjalikumalt kajastanud ja analüüsinud Lex Frisionumi sätete tagamaid.
    1. Allika ajalugu
    ´´Kui keegi murrab sisse pühamusse ja varastab sealt asju, mis on pühad, siis ta viiakse mere äärde liivale, millele tuleb tõus, tema kõrvad lõigutakse ning ta kastreeritakse ja ohverdatakse jumalale, kelle templit ta rüvetas.´´ (Add. XI)
    See õudustäratav reegel on üks tuntumaid lõike Lex Frisionumist, friislaste seadusest Charlemagne valitsemise ajast. Uurimustes, mis mainivad seda seadust, on tavaliselt seda reeglit tsiteeritud. Mõnikord on ka teist silmapaistvat reeglit mainitud , mis räägib vastsündinud laste tapmisest. Tegelikult on Lex Frisionum harukordne ning tavapäratult ulatuslik keskaja allikas. See pakub palju rohkem kui ainult kahte ebatavalist reeglit.
    Lex Frisionum pandi algselt kirja aastal 790 ning sellest ei ole säilinud ühtegi käsikirja. Ainus ning ka vanim allikas on trükitud versioon aastast 1557 . Sellel aastal, koostas Baselist pärit trükkija Joannis Basilius Herold kokkuvõtte kõikidest germaani seadustest Charlemagne valitsemise ajal. Nende seas ka Lex Frisionum. Heroldil pidi arvatavasti olema vana, võimalik et ka originaalnäidis, kuid seda pole tänapäeval leitud. Kuivõrd täpselt ja täielikult ta selle kopeeris pole teada, kuid see on ainus, mis tänapäeval saada. 19. ja 20. sajandil on mitmed teadlased uurinud Lex Frisionumi. Üks kõige varasemaid uurimusi annab välja ladina keelse teksti koos kommentaaridega (Von Richthofen, 1866). Kõige üksikasjalikum uurimus ja üks tähtsamaid on Siemsi väitekiri (1980). Eckhardt & Eckhardt (1984) väljastasid täieliku ladina keelse teksti koos saksa keelse tõlkega. Hilisem töö, Henstra väitekiri (1999) analüüsib täpsemalt seaduses olevaid trahve. Info teistest germaani seadustest pärineb Algra uurimusest (2000).
    Keskajal hõlmas Friisia palju rohkemat kui pelgalt Friisimaa provintsi: see koosnes täielikust pankrannikust alates Flanders'ist, läbi Hollandi kuni Põhja-Saksamaani. Lex Frisionum katab kogu muistse Friisia ala, kuid piirkondlikult eristatakse erinevaid reegleid. Kesk-Friisiale kehtib kogu seadus aga ülejäänud Friisiale kehtivaid teistsuguseid reegleid märgitakse erandite all. Sellistel juhtudel, mainitakse seaduses ``Zwini ja Vlie vahel`` (rääkides Lääne-Friisiast, mis tänapäeval on Hollandi ja Zeeland ) või ``Lauwersi ja Wezer'i vahel`` (rääkides Ida-Friisiast, mis on Friisimaa ja ida suunas).
    Friisia tavapärane seadus, mis on Lex Frisionumi kirja pandud, oli arvatavasti eksisteerinud sajandeid . Ainult siis kirjutati see üles, kui Charlemagne oli vastavalt määranud. See arvatavasti toimus vahemikus 785-793 p.Kr. Kogu seadus kodifitseeriti ühe korraga; tänapäeva teadlased ei toeta kompileerimise teooriat (see eeldab, et seadus koosnes segmentidest, mis hiljem kirjutati üles üksteisest iseseivalt, mitme aastaste intervallidega)
    Igal juhul nõustutakse, et Lex Frisionum on kirja pandud peale 785. aastat : sellel aastal viisid Frangid lõpuni Friisia vallutamise, mässajast juhi Widukindi lüüa saamisega. Alles siis oleks saadud alustada kogu Friisia seaduste üleskirjutamisega.
    Siems (1980) eeldab, et Lex Frisionum koostati koostöös 802/803 Reichstag 'iga Aachenis. Tol korral kehtestati ametlikult mitu germaani seaduseraamatut. Seesäärast seotuse argumenti toetab vaimulikkonna reeglite puudumine friisi seadusest (ja ka teistest seadustest). Täpselt samal Reichstag'il määras Charlemagne spetsiaalse seaduseraamatu loomise vaimulikkonnale. Seega ei kaasatud neid seadusi rahva-seadustesse. Pole tõestatud kas ka Lex Frisionum kehtestati ametlikult 802/803 Reichstag'il, sest ametlikku Frangi versiooni Friisi Seadusekogumikust pole säilinud. Siemsi sõnastus ``koostöös Reichstag'iga`` on mõnevõrra segadusse ajav, sest seda saaks lugeda kui ``Reichstagi ajal`` (nagu Halberstma 2000. aasta uurimuses, lk 165). Kuid Henstra on maininud, et tegeliku Friisi seaduste kogumise (siiani oli neid kohaldatud ainult suuliselt) ja kirjapanemise aeg oleks olnud pikk ja töömahukas protsess. Seda arvatavasti alustati mitmeid aastaid enne Reichstag'i. Oli ju Charlemagne hõivatud erinevate germaani tavapäraste seaduste üleskirjutamistega juba 780. a. lõpus, eesmärgiga need hiljem ametlikult kehtestada (Henstra, lk 51 ja 71). Henstra arvab , et Lex Frisionumi mustandi kirjapanemine oleks pidanud lõppema umbes 10 aastat enne Reichstag'i. See arvamus põhineb erinevate rahaühikute mainimisel seaduses. Mitmes kohas räägib see ``uuest rahast`` või ``vanast rahast``. 8. sajandil leidsid Frangi valitsejate käsul kaks rahareformi aset: 745/755 (Pippin Lühikese valitsemisel) ja 793/794 (Charlemagne ajal). Mündis sisalduva hõbeda kogus hinnati ümber. Küsimus on aga selles, kas uue/vana eristamine seaduses viitab esimesele või teisele reformile. Henstra arvutas, et see pidi olema esimese reformi ajal. Seega oleks pidanud Lex Frisionumi mustand valmima enne teist reformi 793. aastal. See tähendab, et seadus pärineb ametlikult umbes 790. aastast.
    Miks seaduse ülekirjutamine lõpetati 793. aastal või ennem pole teada. Seaduse tekst lõpeb üpris ootamatult, vihjates, et ka mustandi koostamine lõppes äkitselt ilma lõpuni viimata. Henstra kahtlustab, et sellel on midagi pistmist neil aastail Frangi valitsejate vastu toimunud mässuga Ida-Friisimaal. On võimalik, et seaduse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lex Frisionum-allika analüüs #1 Lex Frisionum-allika analüüs #2 Lex Frisionum-allika analüüs #3 Lex Frisionum-allika analüüs #4 Lex Frisionum-allika analüüs #5 Lex Frisionum-allika analüüs #6 Lex Frisionum-allika analüüs #7 Lex Frisionum-allika analüüs #8 Lex Frisionum-allika analüüs #9 Lex Frisionum-allika analüüs #10 Lex Frisionum-allika analüüs #11 Lex Frisionum-allika analüüs #12 Lex Frisionum-allika analüüs #13 Lex Frisionum-allika analüüs #14 Lex Frisionum-allika analüüs #15 Lex Frisionum-allika analüüs #16 Lex Frisionum-allika analüüs #17 Lex Frisionum-allika analüüs #18
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stiinapv Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    0
    docx
    A dumas Kolm musketäri terve raamat
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    290
    pdf
    Holokaust
    226
    doc
    Portugali põhjalik referaat
    117
    docx
    Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun