Romantism ja tema kuulsaimad esindajad (0)

Goethe järg
Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule.
Kui haruldane , rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus
Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija . Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et maailma tuleb muuta esteetiliselt – kunsti abil. Kahe aasta pärast jõuab tagasi Herderi palvel Weimarisse, keskendub rohkem kunstile. Itaalias viibimine on mõjutanud tema loomingut nt draama ’Iphigeneia Taurises’. Itaaliast naasmise järel tutvus ühe noore neiuga – Christiane Vulpiusega, kellest sai Goethe laste ema. Goethe ei häbenenud, et naine oli lihtsa ametniku tütar. Õukonna jaoks oli probleemiks naise päritolu. Aga Christiane ikkagi inspireeris teda ja luulekogu ’ Rooma eleegiad’ räägivadki sellest armastusest. ’Wilhelm Meisteri õpiaastad’ – kujunemisromaan. Eeskujuks oli kelmiromaan . Raamat räägib tema eneseleidmisest. 20 aasta pärast kirjutab teise osa ’Wilhelm Meisteri rännuaastad’, rändab koos oma pojaga. Tema hilsluulelooming on mõjutatud idamaadest. Elu üle mõtisklemine jätab jälje ka luules. Itaalias käies arendas ta Fausti edasi ja lõplikult sai valmis esimene osa 1801 ja trükki jõudis alles 1808.
Romantism
Kujunes 18 saj lõpp, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt. Tekkis kuna Prantsuse revolutsioon tõi kasu ainult kodanlusele, mitte kõrgemale klassile. Kodanlus oli romantismile vastuoluline . Romantism rõhutab üksikisikut, kodanlus rohkem masse. Hiljem oli romantismi kantsiks ka Prantsusmaa ja ka terve maailm, aga eri piirkondades oli erinev mõju. Nooremates kultuurides oli valgustusliku kallakuga nt. Ida-Euroopa.
Toodi tulevikulisi toone, romantikud rõhutasid vabadust ja õiglust, vabaduse ja õiglust vaatlus -ühiskonnas mõisteti, et ameeriklased jms ei ole halvemad. Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimesi. Tähtis oli loomulikkus. Kirjandus oli tihti muinasjutu laadne , tulid maagia , müstika. Tegevus toimub (romaani puhul) mineviku eksootilistes paikades- Hispaania, Kreeka, need on põnevad kohad, teistsugused . Esiplaanile tõusis lüürika. Hakati hindama vanu rahvalaule, nt. Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid. Loomulikkus asub looduses. Looduspildid iseloomustavad inimese tundeid. Rõhutati armastust ja elupühadust. Tekkis ajaloolise romaani žanr. Sageli oli kangelane salapärane, keegi ei teadnud kes ta on. Eelistati sügist, romantikud olid kannatajad. Lemmikpäeva osaks oli videvik.
Goerge Gordon Byron
Sündis Londonis, suursugusest perest. Isa poolt lordide suguvõsast, ema oli šoti kuninga pojapojatütar. Vanemate kooselu oli õnnetu – isa oli seikleja . George sünniga läks ema Šotimaale. Loomingut ja elukäiku mõjutas tema lonkav jalg. Maal puutus kokku eheda rahvaga ja loodusega. Loomingut läbib igatsus kõrguse ja avatuse järgi, humaansus , üksinduse otsing. 10.a. suri tema vanaonu, kes jättis poisile lordi tiitli ja lossi. Tema olemus oli vastuoluline nagu emalgi-kord seltskondlik, kord üksik. Esimene teadaolev armumine 16.a., väljendas seda luuletustes . 17.a. läks Cambridge’i. Ilmus I luulekogu anonüümselt, 1807 II luulekogu, mis sai kõva kriitikat. Vastas kriitikale luuletusega „Inglise bardid ja Šoti kriitikud“. 21.a. sai lordide koja liikmeks. Tegeles poliitikaga lühikest aega. Võttis ette Euroopa retke poliitika asemel. Reisi vältel kirjutas kaks esimest osa „ Childe Haroldi palveränd“. Ühest küljest oli reisikiri , aga ka arutles ja üldistas poliitilist olukorda, kujutas loodust, ettetulnud armastust, need kõik olid põimunud. Kõike seda hoogsas, ladusas ja kaunis keeles. Kritiseeris võõrvõimu vallutusi, oli aeg kus Napoleon vallutas Euroopat. Pöördus inglismaale tagasi pärast 3 aastat. Oli abielus kauni ja jõuka naisega, aga nende kooselu ei klappinud. Tekkisid tal suhted poolõega. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkus Inglismaalt. Jõuab avaldada Inglismaal poeeme, mida kutsutakse idapooemideks, sest temaatika on seotud idamaaga. „ Gjaur “ seal kesksel kohal on romantiline kangelane, keda seostatakse vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest trotsib maailma pahesid. Kuid kõige juures pessimist, sest tajub et ühiskonda ei saa muuta, sest mass on allaheitlik ja pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale, läheb mandri euroopasse. „Chilloni vang“ räägib Šveitsi vabadusvõitlusest. Üha rohkem hakkas talle korda minema kreeklaste käekäik. Kreeklased olid Türgi impeeriumi ikke all. Aga Byronile olid kultuur ja rahvas sümpaatsed ning hakkas toetama Kreeka vabadusvõistlust. Enne surma jõudis kirjutada mõningad teosed. Nt. „Don Juan “. Käsitleb, et Don Juan pole kees , kes ei kasuta ära naisi vaid vastupidi. Don Juan satub erinevatesse riikidesse. Byronil on ka mõned tuntud draamateosed, kellest kõige tuntum on „Kain“, mis on piibliteemaline ja kirikuringkondades tekitas pahameelt.
Aleksandr Šergejevitš Puškin
1799- 1837
Sündis Moskvas põlisaadlike peres, ema poolt oli aafrika päritolu. Oli tõmmut verd ja neegrilokkidega. Esivanem oli Aabram hannibal, 21 aastat elust elas Eestis. Isa poolt olid haritud aadlikud , kellest üks oli tegelenud luuletamisega. Majanduslik seis oli laostumise äärel. Isa oli küll teenistuses, aga elasid priiskavat elu. Puškinit kasvatasid peamiselt hoidjt, seetõttu tema suhted vanematega olid halvad, ta pole luuletustes midagi vanematele pühendanud. Lähedased suhted on õe hoidja Marinaga, kellele ta on pühendanud mõnegi luuletuse. Kodus sai hea hariduse, haldas prantsuse keelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu oli vaikne ja tagasihoidlik , aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puškin tegeles ka ratsutamise, vehklemise ja ujumisega. Kool saavutas eristaatuse, mida on võrreldud ka ülikoolidega. Esimene ilmunud luuletus 1814 , kasutas pseudonüümi N.k.š.p. Kui lütseumi lõpetas, oli tuntud nimi. Teda huvitas rohkem luuletamine kui välisministeeriumis olemine. Ei pooldanud muudatusi. Tolle aja silmapaistvamad luuletused : „Küla“, räägib maaelust idealiseerivas võtmes, seal pole ametnikule piiravaid norme, inimesed on võrdsed. Puškinit hinnatakse, sest ta käsitleb igapäevast elu, aga toob välja harjumuspärast ja ebaloomulikkust nt orjus. „ Priius “ –mõistab hukka türanlikkuse kui ka rahvavägivalla (pr revolutsioon). Pigem kujutab ideaalis ette konstitutsioonilist monarhiat . Viljeles ka epigramme (lühike, pilkav luuletus). Kirjutas nii tsaari kui tema soosikute kohta teravaid avaldusi . Aja jooksul tuli välja, ks on autor ja ta saadeti pagendusse lõunasse. Kus ta pidi töötama. Samal ajal lõpetab esimese rahvusliku temaatikaga teose „Ruslan ja Ludmilla “, mis räägib vanast Kiievi ajast,kus Ruslanil on pulmad Ludmillaga, nõid röövib Ludmilla, kolm vägilast lähevad teda vabastama. Rahvaluulel põhinev, lõpp on õnnelik. Puškin ühendab kõrgeluulestiili jämekoomilisega, sellega eirab tolle aja luulenorme. Julgeb luuletada oma tahtsi, mitte lähtudes kehtivatest luulereeglitest. Läheb teenistuskohta, kus on terviseprobleemid , ujub Dnepris, külmetab ja põeb väga raskelt , siiski paraneb . Jõuab ametikohta ja tutvub ühe kindraliga Rajevskiga. Kindralil on suur pere, palju tütreid, Puškin on kordamööda kõikidesse tütardesse armunud, sõprus jätkub edaspidigi ja mitmed tütarde mehed on dekabristid . Tervise pärast saab ta ülemustelt terviseparanduse puhkust, koos kindrali perega rändab Musta mere äärde. Puudub kokku kasakatega, näeb mägilaste eluolu. Tema jaoks on see pagendusse saatmine rikastav. Sügisel jõuab tööle tagasi, tegi paberitööd. Lõunas olles sai inspiratsiooni Lõunapoeemide tsükli. „ Kaukasuse vang“, „Bahtšisarai purskkaev“.
„ Jevgeni Onegin “ – Onegin on aadli perekonnast.
Mihhail Lermontov
„Meie aja kangelane“
Ajaline järjekord:

Taman

Vürstitar Mary

Bela algus

Fatalist

Bela lõpp

Maksim Maksimõts

Petšorini päeviku eessõna
Leht
Lev Tolstoi 1828
Isa oli krahv , ema oli vürstitar. Lapsepõlv oli kurb, ema suri kui Lev oli 2-aastane. Isa suri, kui Lev oli 9’ne ja siis jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja 1 õde. Noores eas oli isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakuse, julguse ja uhkusega. Ta oli ka õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta ülikooli Kaasanisse, kus alguses õppis idamaa keeli ja hiljem õigusteadust. Kuna ei kohanenud ülikooli eluga, arvas ennast koolist välja, põhendades seda halva tervise ja koduste asjaoludega. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud. Kirjaniku aastaid hakatakse lugema 1851 aastast, kui alustas kirjutamist „Minu päeviku lugu“. Samal aastal otsustas ta koos vend Nikolaiga minna Kaukaasiasse sõtta. Jasnaja Poljana ­– Lev Tolstoi mõis. Sõjas oli ta vapper ja seal sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852 ilmus autobiograafiline trioloogia , osadeks „Lapsepõlv“, „Poisiiga“, „Noorus“. Ilmusid 2 aastaste vahedega. Toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust. Lapsepõlv oli kõige olulisem kordumatu elu osa. Poisieas ta järk-järguls hakkas tundma oma seisust ühiskonnas ja jaotas inimesed korralikeks ja mitte korralikeks. Viimasesse kuulus näiteks ka lihtrahvas . Kirjeldab seda ajajärku, mile inimene püüdleb enesetäiustuse poole. Otsitakse ennast ja arendatakse. Sündides on kõik inimesed head, aga ühiskond muudab nad halvaks. Kaukaasia sõdadest kirjutas ta veel mitu jutustust „Rünnak“, „Metsaraiumine“. Jutustused on pühendatud Venemaa sõjategevusele Kaukaasias. Aadlikud läksid sõtta, et mängida kangelast. Sellest tulenevalt on kaks vapruse tüüpi – sõdurivaprus e loomulik kangelaslikkus ja ohvitserivaprus e mäng ja teesklus . 1854 Läks üle Krimmi armeesse, kuna seal oli alanud sõda. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, Krimmi perioodil võttis seda kui oma kodulinna kaitsmist. Kirjutas kolm jutustust sellest linnast Sevastoopolist. 1857 tegi oma esimese välisreisi, mis valmistas talle suure pettumuse. Reisilt naasedes üritas rahvale läheneda ja aidata. 1858 avas Jasnaja Poljanas kooli, kiindus töösse väga, oli tugev side talurahvaga. Laps peab õppima oma huvist lähtuvalt, mitte sunniviisiliselt. Abiellus nimeka arsti tütre Sophis Bers’iga. Tolstoi oli abielludes 34-aastane, naine oli 16 või 18-aastane.
Anna Karenina põhiprobleemid:

• Anna on kahevahel, üheltpoolt on Vronski ja Anna iseseisvus ja teiselt poolt emalikud kohustused ja sotsiaalsed tavad.
  

Sõda ja rahu
Peategelane on rahvas. Üldiselt käsitleb ta venemaa ajalugu ja rahvast. Toob välja seisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisikut vaid rahvast. Uurijate poolt on võetud mõiste parv , parve moodustavad inimesed, kes moodustavad sotsiaalse rühma, nt. ühiskonna alus on perekond. Kesksed tegelased ja nende elukäik ilmestavad ja annavad rahva käekäigust seespoolt ülevaadet. Kui mõni tegelane hukkub või sureb , siis on toodud välja, et üksikisiku surm on traagiline, aga ei mõjuta maailma käekäiku. Tegelased võid jagada 3 rühma: * Positiivset tegelaskonda iseloomustab parveinimesed - ühtehoidmine, tavade järgimine, teistega arvestamine . *indiviidid, egoistid . Peavad tähtsaks oma isiklikku heaolu ja mugavust . *kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad.
Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli tukkama, aga vaatamata sellele on Tolstoi teda kujutanud sooja ja lihtsa inimesena . Sõjaplaanide koostamisel lähtub ta kaugemast eesmärgist-võidust Napoleoni üle. Ei pea vajalikuks mehi saata mõttetusse surma, tema mõte oli Moskva maha jätmine, sest ta ei näinud mõtet astuda Napoleoni vägeda vastu. Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna. Vastukaaluks, Napoleon, kes kujutab üheltpoolt uuenduslikku ja Euroopat vabastavat kuju, teisalt teostab oma egoistlikku maailmavallutusplaani. Kuzutov oli pigem rahva esitaja .
Perekond ja parv
Perekonna näidiseks oli Rostovide pere. Tegemist on kõrgaadlike hulka kuuluva perekonnaga, kes kehastab kõiki positiivseid väärtusi, armastus, hoolivus, üksteise toetamine, suuremeelsus , loomulikkus, külalislahkus. Rahast ei hoolita, raha peale ei mõelda, sellega tegelemine on alandav ja väiklane. Poeg kaotab 49000 rubla, isa ei tee etteheiteid, on mõistev. Lõpuks krahv sureb, selgub, et perel on 2 korda rohkem võlgasid, kui on varandust, aga kõik ei kahanda nende kokkuhoidmist ja peretunnet. Nüüd poeg asub riigiametisse, et teenida ja võlad tasuda ning perekonna au päästa. Keskseks tegelaseks on Nataša, kes on teine laps. Paralleel on Kareninast Kittyga.
Üks kangelane teel on Pierre Bezzuhov. Krahvi vallaspoeg, kes on isa ainus pärija. Saab suured rikkused ja esialgu lihtsameelsuse tõttu elabki prassides ja elu nautides. Siis tunneb, et see ei paku midagi sügavat ja sisulist. Loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tahab tappa Napoleoni. Leiab ühe naise, hiljem abiellub Natašaga. Raamat lõpeb sõja lõpuga. Elu läheb edasi ja elu igikestvust kuulutab see romaan.
J.W.Cooper
Sündis USAs. Isa oli mõisnik. Isa on linnaomanik. Noorena elas piirialadel ja lapsepõlves armus loodusesse. 13-aastaselt läks ta Yale’i ülikooli. 17 aastasena läks meremeheks, selle tõttu jäi ülikool lõpetamata. 32-aastaselt avaldas „Salakuulaja“, millega läks kirjanduslikku ajalukku ning see oli ehtme esimene USA romaan. Loomingus on võimalik eristada 3 olulisemat teemade ringi:

• Revolutsioon, nt „Salakuulaja“
  
• Meri, tema laevateenistuse muljed, „Loots“
  
• Rajamaa, rääkis indiaanlastest ja Põhja- Ameerikast , „Nahksuka jutud“
  

Kokku kirjutas 50 raamatut, neist 33 romaani. Lisaks sellele 10 köidet reisikirju. Kirjutas ajakirjandusse ka artikleid. Tema olulisus: uus temaatika, hakkas kujutama Põhja-Ameerika loodust ja indiaanlasi , peetakse ameerika rahvuslikuks kirjanikuks .
„Hirvekütt“ ­räägib Natty Bumppost, teda iseloomustab täpsus laskmisel. Inimesena oli loodushuviline, kehastab täiuslikku inimest-mehine, õiglane, aus. Cooperi indiaanijutud tekitasid huvi Euroopas.