õigusliku seisundi muutmisele. §3 Haldusakti liigid Liigitus formaalsete haldusaktide alusel a) õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused 31 d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi
halduse üldaktid Haldustoimingute liigitus: a. õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b. vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c. nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d. avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) 2. § 1 Haldusakti mõiste ja liigid HMS definitsioonid Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes
Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas. · My Pictures Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud pildi- ja videofailid. · My Music Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud muusikafailid.
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suh...
neid, kohustades konkreetset iskut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on iseloomult õiguse rakendamise aktid. Nt kohutotsus, ametisse nimetamise/vabastamise käskkirjad, autasustamise/armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid. Riigikogu ja presidendi otsused  aktid, mis käsitlevad tavaliselt ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust. Vabariigi Valitsuse korraldused  lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Avaldatakse Riigi Teatajas. Ministrite käskkirjad KOV volikogu otsused 4.6. NORMATIIVAKTI AJALINE, RUUMILINE JA SUBJEKTILINE KEHTIVUS Lk 69  71 Normatiivakti ajaline kehtivus Normatiivakti jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigistja tema kohast õiguskatide süsteemis.
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fan...
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; ...
Venemaalt kaitset Saksamaa vastu ei ole mõtet, pealegi ilmus uus ja suur oht – enamlaste tegevus ähvardas kogu impeeriumit kodusõja või täieliku anarhiaga ning alustatud sotsiaalsed eksperimendid seadsid küsimärgi alla väikerahvaste säilimise. Otoobripöördejärgsed nädalad – kaksikvõim. Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega 1917.a. detsembris kuulutas Eesti rüütelkond Eesti lahkulöönuks Nõukogude Venemaast ning iseenda kõrgeimakas kohaliku võimu kandjaks. Bolševikud kuulutasid sellepeale balti
see üksiku isiku tahe. 2. Testamentum inprocinctu-testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel, näiteks enne lahingut Pärast XII tahvli seadusi loodi uus testamendi vorm: 3. Testamentum per mancipationem- testament vase ja kaalu abil. Kasutati mancipatiot kui võõrandamise vormi testamentliku tegingu sooritamiseks.Pärandaja andis oma vvara üle usaldusväärsele isikule-familiae emptor-pärandi ostjale. Ta võttis endale kohustuse täita korraldused, mida täitis ka pärandaja. Ta andis 5 tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul piduliku lubaduse. Esialgselt suuliselt. Siis hakati tahvlile kirja panema. -7tunnistajat. Testamenti võis teha nii suuliselt kui kirjalikult, tingimusel, et see toimus 7 tunnistaja juuresolekul. Ülalkirjeldatud era ehk koduste testamentide kõrval kujunesid ka avalikud testamendid , mis tehti riigivõimu organiite kaasabil: 1
korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: 1 Põhiseadus ehk konstitutsioon 2 Seadused 3 seadlused 4 Vabariigi Valitsuse määrused 5 Ministrite määrused ja riiklikud eeskirjad 6 Kohaliku omavalitsuse määrused-eeskirjad-otsused 7 Asutusesisesed eeskirjad-otsused 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
tahavad seda liitu koos hoida. Kui Eesti osa ei võtnud. Eestis viidi läbi hoopis märtsis ennetav referendum. Küsimus oli üks, kas Teie tahate riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist. Referendumist võttis osa üle 900 000 inimese. Ja 77,8 % referendumil osalejatest vastas jaatavalt. Areng oli sinna suunda, et iseseisvus taastatakse. Konkreetselt sellele aitas väga tugevalt kaasa Augusti putš, mille suhtes Eesti seaduslik võim võttis suhtumise, et läbiviijate korraldused on ebaseaduslikud ning läbi vaidluste ülemnõukogu ja Eesti komitee vahel jõuti iseseisvuse taastamiseni 20 augustil.
kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagatakse riigi poolse sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. Vabariigi perioodil saab seadus tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks, olulisemaks Rooma õiguse allikateks ongi XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis. Lisaks olid õiguseallikateks magistraatide ediktid, juristide arvamused, seadused, senati otsused ja imperaatorite korraldused. 1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) Rooma õigusallikate seas on tähtsalt kohal XII tahvli seadus, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks ning mille kirjapanemise ajendiks olid u 450 eKr rahva hulgas tekkinud rahutused, mis olid tingitud patriitside ja pleibede vastasseisust. Tekkis vajadus avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seaduste järele, mille täitmine oleks kohustuslik kõigile, nii patriitsidele kui ka pleibedele3.
·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · Âekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · Âsuhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) · Âkohanemisprobleemid (isolatsioon) · Âemotsionaalsed häired (tundlikkus) · ÂKäitumisprobleemid · Âtähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus · PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED
4.15. Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel. 5. DOKUMENTIDE LOETELU Sarja tähis Sarja nimetus Säilitustähtaeg Vastutaja 1. Firma töö korraldamine 1.1 Juhtimine 1.1-1 Juhtkonna üldkäskkirjad alatine M.Siidra 1.1-2 Juhtkonna korraldused 7 aastat M.Siidra 1.1-3 Juhtkonna koosolekute protokollid ja otsused alatine M.Siidra 1.1-4 Töötajate üldkoosolekute protokollid 10 aastat M.Siidra 1.1-5 Volikirjad 1 aasta M.Siidra 1.1-6 Palgasüsteemi korradus 1 aasta M.Siidra 2. Dokumendihaldus 2
puudutavaid küsimusi. Töölepinguga seotud õigused -Töötajal on õigus nõuda kirjalikku töölepingut. -Töötajal on õigus tutvuda tööandja ettepanekutega tulevase töölepingu suhtes ning teha omalt poolt ettepanekuid. -Töötajal on õigus tutvuda töökorralduse reeglitega ja kollektiivlepinguga. Õigused seoses töökeskkonna ja tööülesannetega -Töötajal on õigus nõuda tööd vastavalt kokkuleppele ja õigel ajal selgeid juhiseid. -Tööandja korraldused peavad olema vastavuses töötaja õiguste ja huvidega. -Töötaja tohib keelduda selliste korralduste täitmisest, mis on vastuolus tema õigustega. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja hüvitaks talle kahju. -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja tagaks talle turvalised ja mugavad töötingimused. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja parandaks halbu töötingimusi. Töökorraldusega seotud õigused -Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest.
nt. Mahakandmise otsus kustutamise otsus 4. vaidemenetlusega seotud otsused nt. Vandeotsus vaide tagastamise otsus vaide läbivaatamise pikendamise otsus e) vastutusotsus  seotud maksusumma määramisega kolmandale isikule 2. korraldused, mis tulenevad mitterahalistest maksusuhetest, kuid võivad tekitada rahalisi kohustusi. nt. Teabe nõudmise korraldus mõõturite ja tõkendite paigaldamise korraldus revisjonikorraldus korraldus rakendada sunniraha deklaratsiooni mittetõlgi kulutuste hüvitamise korraldus esitamisel.
lugeda ja selgitada(kontrollida). Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega inimesel on aseallakirjutaja. Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole testamendis märgitud. Tehakse 2 eksemplari. Notari juurde hoiule viidud  testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak  saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud  pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang  mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja  on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand
punkt 1 punkt 2 50 0 1 2 3 4 kvartal , Valemite kopeerimise (paljundamise) võimalused - lohistamine (vedamine) hiire vasakpoolse nupuga - topeltklõps hiire vasakpoolse nupuga - objektimenüü korraldused Copy ja Paste (või klahv Enter) - Edit-menüü korraldused Copy ja Paste (või klahv Enter) - riistariba nupud Copy ja Paste (või klahv Enter) - klahvid Ctrl+C ja Ctrl+V (või klahv Enter) NB! Menüüde, nupude ja klahvide kasutamisel võib ühe osa tegevusest täita ühe vahendiga, teise osa - teisega, näiteks kopeerimine teha objektimenüü korraldusega Copy, kleepimine - klahvidega Ctrl+V jmt. Valemite kopeerimine (paljundamine) lohistamisega ja topeltklõpsug hind 2000
Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. Kirjelda põhimõtet, õigusaktil peab olema formaalselt õiguspärane sisu. Seaduse tunnused. on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Tunnustena Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses
töökord. 15.3. KOV üksused Vallad ja linnad 15.4. KOV organid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: KOV volikogu otsused KOV valitsusel korraldused vallavanemal ja linnapeal käskkirjad Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 16. Riigikogu-MATERJAL KONSPEKTIS 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarne valitsemisvorm Presidentaalne valitsemisvorm (võimude lahustatus võimude lahusus (eraldatus)
eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu - loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380). Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti hüvise vaagimise kaudu inimelu käsutamatuse printsiipi. Selle moraali järgi pole "inimelu pühadus" mitte millegagi põhjendatav eneseprivileegimine, mis põrmugi ei erine teistest (taunitavaist) eneseprivileegimistest, nt rassi või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu
juurde soovib minna, firma ning allkirja). Samuti kuulub trapivahi kohustuste hulka ka meeskonna liikmete kohaloleku kontroll . Kõrvalised isikud ehk külalised või siis töölised peavad omama trapivahi poolt jagatud külaliste silte, mis siis riputatakse kaela või kinnitatakse rinnale, et omada kontrolli laevas viibivate isikute üle. Laeva siseruumidesse on lubatud külalistel siseneda ainult meeskonna liikme saatel. Külalise saabumisel peab külastatav talle ka vastu tulema. Kapteni korraldused Kaptenil lasub üldine ja lõplik vastutus laeva ohutuse (navigeerimisel, lastimis-lossimis töödel, meeskonna jt) ja tõhusa tegevuse eest. Kapten delegeerib oma võimu vahiohvitserile pidevalt tegutsevate korralduste Standing Orders abil. Vahiohvitseri kohustus on nende käskude täitmine, kasutades selleks kõiki oma võimuses olevaid vahendeid. Vahiohvitser peab täitma kapteni käske, viimaks selle kapteni seaduslikku õigust juhtida iga tegevust, mis toimub laeva pardal.
lugeda ja selgitada(kontrollida). Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega inimesel on aseallakirjutaja. Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole testamendis märgitud. Tehakse 2 eksemplari. Notari juurde hoiule viidud  testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak  saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud  pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang  mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja  on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand
tasumise rikkumisi, anda täielikud hinnangud mingi ajavahemiku tehingute ja käivete õigsusele. Paraku jättis Tartu Halduskohus 10. oktoobri 2014. a otsusega OÜ Vollmond kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) kaebaja puhul ei rikutud ärakuulamispõhimõtet. Vastustaja viitas õigesti haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 58 ja § 40 lg 3 p-le 1. MTA on korraldustega andnud võimaluse selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks, kuid kaebaja on korraldused vaidlustanud ega ole neid täitnud. Asja materjalide põhjal ei ole MTA teinud kaebajale takistusi olla ärakuulatud; 2) MTA märkis põhjendatult, et OÜ Vollmond on sisuliselt varatu ja on kahtlus, et äriühingu juhatuse liige võib olla variisik, kuna OÜ Vollmond takistas temalt seletuste võtmist. Juhatuse liikme selgitused oleksid võinud olla kaalukad tõendid ja kuna juhatuse liige ei ilmunud MTA-
Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1. üldaktid (normatiivaktid). 2. üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsiooniline põhitunnus): 1. seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused), 2. täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 3. kohaliku omavalitsusebõigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 4. jurisdiktsioonilised aktid (kohustused, määrused, erimäärused) 5. korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh. statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2.1 Üldaktid Mõistete ja terminite seose osas: üldakt=normatiivakt=õigustloov akt. Üldaktid
Vastavalt põhiseadusele, kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim, st valitsus on niisugune riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist täites parlamendi poolt väljaantud summiseid. Ta annab täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas. Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju.
Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu. o Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform. o Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu. o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid. o Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. o Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks.
SALLIVUSEST AUTENTSE EETIKANI Kaplanile1 on ühiskondade nn areng ja Looja ise võimaldanud olla sallivusele ja autentsele eetikale2 rajatud aluspõhjal töötegijaks kolmes rollis ja seoses korraga: 1) seoses inimestega, üksikisiku hingehoiuga, 2) seoses evangeeliumiga, teoloogiaga, 3) seoses institutsiooniga, kirikuga. Neid kolme rolli ja seost võib kaplan üleilmastumise protsessis sattuda, ja ilmselt satubki, aktualiseerima erinevates ühiskondlikes korraldustes: impeeriumites, rahvusvahelistes ühiskondades, konsotsiatsioonides, rahvusriikides, sisserändajate ühiskonnas. Loetletud viis korraldust võivad esineda nii poliitilis-riiklike ühendustena ükskõik kus maailma nurgas kui ka siseriiklikes avalik-õiguslikes või eraõiguslikes institutsioonides. Käesolevas töös proovingi kaplanile anda mõningast kasulikku mõtlemis- ja võrdlusainet sallivusest ja autentsest eetikast ülalnimetatud kontekstist lähtudes. Esi...
teatab, et tegutseb kaitseliitlasena, ja tõendab, et ta on Kaitseliidu liige. Vastasel juhul loetakse ta tsiviilisikuks. Kaitseliidu liige on kohustatud: 1) kaitsma Eesti iseseisvust ja tema põhiseaduslikku korda; 2) järgima seadusi ja muid õigusakte, tema suhtes kehtivaid kaitseväe määrustikke, Kaitseliidu põhikirja ja kodukorda; 3) vastuvaidlematult ja kiiresti täitma pealiku kõik seaduslikud käsud ja korraldused ning, kui käsu täitmine on takistatud, sellest viivitamata koos põhjendusega käsu andjale ette kandma; 4) korras hoidma talle Kaitseliidu poolt antud relva, laskemoona ja muid vahendeid; 5) käsu korral või Kaitseliidust lahkudes Kaitseliidule tagastama talle antud relva, laskemoona ja muud vahendid kodukorraga kehtestatud korras ja tähtajaks; 6) teenistuskohustuse täitmisel kandma Kaitseliidu vormiriietust ja tunnuseid või erariietel Kaitseliidu eraldusmärki;
3.2. Tööandja põhikohustused Tööandja kohustused on loetletud töölepingu seaduse §-s 28 lõikes 2. Koos autori poolt toodud selgitustega on tööandja kohustused eelkõige järgmised: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi – sätte esimene pool tähendab eelkõige, et tööandja peab tegema kõik võimaliku selleks, et tagada töötajale pidev töö, teine pool aga seda, et tööandja korraldused oleksid üheselt mõistetavad; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal – tuleneb töölepingu põhimõistest ning võlaõigusseaduse § 113 järgi on töötajal õigus töötasu maksmisega viivitamise eest nõuda viivist; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu – puhkuse mõiste alla kuuluvad ka vanemapuhkus ja õppepuhkus; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust – tööaja arvestuse
akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel, et müüja on õigeaegselt saatnud kauba saatmist kinnitavad dokumendid (makse dokumentide vastu), mis vastavad akreditiivi tingimustele. Maksekorraldus on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole. Maksekorraldusena käsitletakse: otsekorraldust püsikorraldust Tsekid on kirjalikud korraldused pangale teatud füüsilisele või juriidilisele isikule kindla rahasumma väljamaksmiseks. Tsekid sõltuvalt kasutamisotstarbest: maksetsekk reisitsekk Sõltuvalt väljakirjutajast liigitatakse: isiklikeks tsekkideks kommertstsekkideks pangatsekkideks Pangakaardid: automaadikaardid maksekaardid Maksekaardid jagunevad: deebetkaardid krediitkaardid Deebetkaardid: VISA Cirrus/Maestro MasterCard Krediitkaardid: VISA Eurocard/Mastercard
tennispallid, suured punased plastmassist lusikad ja plastmassist pallid, kolmnurksed rätikud, suur läbipugemise tunnel, „tee“ asetamiseks põrandale s.o piiratud pind, liivakotid, ühekordsed veetopsid, õhupallid, magus üllatus, diplom igale perele ja õpetajatele, esmaabi karp. Ürituse peakorraldaja: Kaidi Randmaa SPORDIPEO KAVA: Sissejuhatav osa: Avasõna… RIVISTUMINE: Tähelepanu! Palun rivistume kahte viirgu nii, et lapsevanem on lapse selja taga. NB! Kõik korraldused, sõnalise osa ja käsklused annab ühisürituse peakorraldaja. (see on info õpetajatele) 6 LAUL „ SPORDIPÄEV“- Wunderlich, M. Õunake 2 / 2011, lk 10 Info: Et ei tekiks segadust ja sina võiksid kiiresti orienteeruda siin suures saalis, leidmaks oma kohta ema – isaga stardijoonel, siis selleks on igal rühmal oma lipuvärvid (kolme rühma õpetajad tõstavad kõik koos korraga oma lipuvärvid ülesse ja alla tagasi ).
kokku leppida. Õige ja hea mõõdupuuks on jumal ning jumaliku poole peab inimene püüdlema. Kasvatus peab õpetama inimest oma loomulikke võimeid tunnetama ja neid arendama. Platon ei vastanda loomuõigust positiivsele õigusele  Loomuõigus teostab end positiivses seaduses, kui ka viimane toetub mõistusele.  Selline seadus, mis hälbib mõistusest ei ole seadus.  Seaduseks ei ole ka sellised korraldused, mis teenivad konkreetse ühiskondliku grupeeringu huve. Seega eetika ja õigus kattusvad juhul, kui viimane lähtub mõistusest. See on ka põhjuseks miks riiki peavad juhtima filosoofid, ehk mõistuse inimesed. Võib järeldada, et õigus, mis ei lähtu mõistusest, ei saa olla eetiline. Ebaeetiline õigus aga ei olegi õigus. Cicero (106-43 e. Kr): „Õiglases mõistuses avaldub tõeline seadus, mis kehtib kindlana alati,
võivad olla suuremad (A3 või veelgi suuremad). 3. plaani- ja kaardimaterjal üldjuhul riikliku maakatastri pidaja poolt kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused vms) Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 8. riigivararegistri väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 9. väljavõtted Riigi Teatajast2 koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 10. Ametlike Teadaannete (AT) väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 11. erinevad tunnistused, registrite väljavõtted
ÂEnnast esiletõstev käitumine ÂKaristav ja isekas ÂSageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes CPE liidristiilide mudel (Ekvall & Arvonen, 1991) ·Muutustele orienteeritud (Change) ·Ülesandele orienteeritud (Production) ·Töötajale orienteeritud (Employee) Juhtimise efektiivsus -juhtimisstiil 1. teadmised -loe, räägi, kuula 2. oskused -kogemused, treeningud 3. stiil 4. isikupära (personaalsus) Juhtimisstiilid IK -instruktsioonid ja korraldused PL -probleemide lahendamine PT -psühholoogiline tugi DG Âdelegeerimine Käskimine -IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise -peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega ·juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist
päästeti rahva poolt esitatud petitsiooniga, millele kirjutasid alla üle 15000 töötaja ja pereliikmed. Täielik zaibatsude laiali saatmine Ameerika Ühendriikidel siiski ei õnnestunud, ilmselt suuresti ka sellepärast, et see ei olnud nende põhieesmärk. Ka nemad said aru, et zaibatsud tervenisti olid siiski Jaapani majandusele ja valitsemisele kasulikud ning et rahvas oli väga nende poolt. Soovides rahvaga mitte erilisse vastuseisu minna, tühistas USA valitsus korraldused Jaapani tööstuse ümberkujundamiseks. Isegi tänasel päeval on pangad ja kaubandusettevõtted püramiidi tipus, kus neil on ligipääs ja kontroll äriühingu mingile keiretsu osale. (Wikipedia) 5 2. Jaapani keiretsudest 2.1. Keiretsude põhiolemusest Keiretsu on Jaapanist pärit mõiste, mis eesti keeles tähendab gruppi ettevõtteid või ettevõtete ühendust
Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase 1/03/1918  Narva hõivamiseks on kogu Eesti ala sakslaste riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni poolt okupeeritud on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev, kelle korraldused ainsana on 11/11/1918  Eesti Ajutine Valitsus võtab võimu Saksa Eestis kehtivad. ESR ajab Maapäeva jõuga laiali. Võetakse vastu otsus okupatsioonivägede juhtkonnalt üle iseseisvumiseks ja hakati otsima tunnustajaid Lääne-Euroopast.
tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused Seadus on kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. 41. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses:
(keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Samas toimus käsuliin Eesti NSV teisiti. Nõukogude Keskomitee Valitsus Liidu büroo kommunistli Annab Keskkomitee Otsused ja Ülemnõukogu ku partei otsused ja Kongress korraldused Korrakaitseasut juhtkond korraldused used /kohtud Piirkondlikud Haldusüksused asutused 2. Sotsiaalne turvalisus. Heaoluühiskond. Sotsiaalhoolekanne. Vaesus. Sotsiaalne turvalisus on riigi võime rahvale parema elukvaliteedi( näitaja IAI- iminarengu indeks) pakkumine. IAI näitajad:  Oodatav keskmine eluiga  Haridus  SKP per capital
Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks aruteludeks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud korraldused vastaksid ühiskonna vajadustele, pidasid kameralistid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Siit edasi minnes püstitas saksa filosoof Christian Wolff filosoogia-valitseja ideaali. Andmaks valgustatud valitsejale vabad käed ühiskonnale vajalikeks valgustuslikeks ümberkorraldusteks, toetasid kameralistid absolutistlikku valitsemiseviisi, teisalt aga sidusid valitsejale antud õigused kohustustega tagada alamate üldine heaolu. Christian Wolff (1679-1754)
Siitpeale hakkab salk jõudsasti kasvama ja Kuperjanov otsustab loobuda järgnemast Põltsamaa suunas taganevale 2. polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1.
õllekruusi taga. Suurema osa riigi sissetulekust kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväele. Palgasõjavägi asendati nekrutitega. Friedrich Wilhelm I valitsusaja lõpuks oli Preisimaa armees 80 000 meest, mis moodustas 4% elanikkonnast. Ta muutis Preisimaa üheks Euroopa sõjaliselt võimsaimaks riigiks. Kõrvuti armeega arendas Friedrich Wilhelm I välja ka Preisi bürokraatia. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur : Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II (valitses 1740-1786) oli paljuski isa vastandiks. Nooruses oli huvitatud prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltairega. Kui Friedrich II tuli võimule, siis keelustas ta esimesel nädalal riigis piinamised. Berliini külje alla rajas ta oma Versailles` - Sanssouci lossi, kuhu
hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgardi andmetel on umbes 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergesti-hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutusvõme, fanta-seerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnotiseerijal on ka võimalik anda posthüpnootilisi-sugestioone, millest lähtuvalt isik pärast hüpnoosiseisundist väljumist toimib vastavalt hüpnoosiseisundis saadus juhistele. Need on mingid korraldused, mida tehakse kindlalt mõne minuti, tuni või päeva pärast. Hüpnoosi kasutatakse enamasti psühhoteraapia eesmärkidel. Kuid on ka olemas muud erandid (näiteks lavahüpnoos) 4 2. Hüpnoosi ajalugu 2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism" ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas
· (Sbr.), Vittorio Orlando (It.), · Georges Clemenceau (Pr.) Marjanne Priidik 12.c klass · ja Woodrow Wilson (USA). · Pr. Rahukonverentsil Sak. ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas I MS · Versailles` süsteem  Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uus poliitiline süsteem · Rahulepingu sätted  1. Territoriaalsed korraldused  Sak. lovutas 1/8 oma aladest, mille elanikest 53,4% olid sakslased: Elsassi ja Lotringi piirkond Pr.le Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale a Tsehhoslovakkiale. 2. Lisaks kaotas Sak. kõik oma meretagused alad (kolooniad) Marjanne Priidik 12.c klass 3
4. Mis on üldakt, mis üksikakt? Palun tuua näiteid. Üldakt  õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt  õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus? · Vabariigi Valitsus · Riigikogu liige · Riigikogu fraktsioon · Riigikogu komisjon 6. Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded? 7. Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded? Seadusele või selle sättele võib tagasiulatuva jõu anda üksnes põhjendatud vajaduse korral,
õigusliku seisundi muutmisele. §3 Haldusakti liigid Liigitus formaalsete haldusaktide alusel a) õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi  Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi  Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi  Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi  Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus Âreguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus  reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus  sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks
selge signaali peale nõutud ülesannet ära tegema, esialgu toetust vajades ja siis ka iseseisvalt. Soovitusi vanematele ole igapäevastes nõudmistes järjekindel; koosta kindel päevakava koos lapsega. Ära unusta, et päevakava lapsele tähendab päevakava ka vanemale; pane päevakava pereliikmetele nähtavale kohale. See võib olla ka piltidena; 11 suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad, aga "emotsioonideta"; ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; ühtlusta teie kui vanemate ja vanavanemate nõudmised; kiida last kohe, kui ta midagi hästi tegi. Ära vanu pahandusi meelde tuleta; - kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama;
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg  määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm  sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
