EESTI NSV (0)

EESTI TAASISESEISVUMINE
SISSEJUHATUS
Eesti NSVL iseloomustus - Eesti EKP: Karatamm, Käbin , Vaino. 1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine . Soositi vene keele kasutamist igati ( tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist).
Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine ) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50. teisel poolel saadi esialgsetest väga suurtest raskustest üle, sest hakati maksma rahapalka ja juhtimine läks inimeste kätte kolhoosides, kel oli juba põllumajanduslik haridus . Põllumajandusele oli iseloomulik see, et toimus kolhooside ja solhooside liitmine ja tekkisid hiigelettevõtte ning nende samade peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu ühelt poolt lihaga, teiselt poolt piimatoodetega.
Tööstus – Ühelt poolt põlevkivitööstus oluline teiselt poolt masina- ja metallitööstus. Selleks, et sellega tegeleda, tooraine toodi sisse ja valmistoodang viidi välja. Lisaks põlevkivile oli väga olulisel kohal ka ehitusmaterjalide tööstus. Miks oli see hästi olulisem kohal? Migrantide (uute elanike) tarbeks oli vaja ehitada uusi elamuid (selleks ka siis ehitusmaterjalide tööstus), kuna need uued ei läinud põllumajandusse tööle. Tööstus põhines sissetoodud tööjõul. Miks sellist poliitikat rakendati, et arendati tööstus rohkem kui kohapeal tööjõudu võtta oli? Et saaks sisse tuua rohkem venelasi ja et eestlaste osakaal rahvastikus väheneks, sest see oli tegelikkuses üleüldiselt omane NSVL-le, kus taheti luua uus rahvas nn Nõukogude inimene, kes kõneles vene keelt ja oleks jätnud kõrvale kõik selle, mis seostaks teda varasema kultuuriga.
Kultuur ja haridus - Mida tähendab sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur? Rahvuslikud üritused üritati täita sotsialistliku sisuga. 70 ndatel muutus keskharidus kohustuslikuks . Miks muutumine kohustuslikuks vähendas hariduse väärtust? Seda anti kõigile, kes koolis käisid. Kõik pidid paberi kätte saama, kõik veeti läbi. Mis keeles Eesti NSV koolides õpiti? Eesti keeles. Oli olemas ka venekeelseid koole , kuid neis õppisid sisserännanud migrandid ja nende järeltulijad. Mida tähendab väliseesti ja kodueesti kultuur? Väliseesti oma – need, kes olid väljarännanud ja mis kultuur neil seal nüüd kujunes, 44 oli suur põgenemine, kui oma 80 000 inimest lahkus Eestist Rootsi või Saksamaale. Väliseesti kultuuriga seotud isikud – Karl Ristikivi, Marie Under, Gustav Suits, Visnapuu, Johannes Aavik. Mida tähendab, et Eesti NSV-s olu kultuur ideoloogilise surve all? Loomingut tsenseeriti, öeldi mida tohib avaldada, mida mitte.
TAASISESEISVUMINE
Saab rääkida alates 1980 ndate teisest poolest. Oluline on see, et 1985 aastal NSVL-s eesotsa sai Gorbatšov . Tema eesmärgiks oli olemasoleva korra reformimine selle päästmiseks. Kui NSVL oli nõus loobuma tema vasallriikidest, siis liiduvabariikidest polnud valmis loobuma. Eestis 1985-86 oli võimul Karl Vaino. Seda juhtkonda, kes Eestis võimul oli, võib nimetada vanameelseks. Eesti juhtkond ka nende väheste muutustega , mis NSVL-s toimuma hakkasid, ei olnud valmis kaasa minema. Juhtkonna tasandil kaasaminekut ei olnud, ühiskonna tasandil see kaasaminek siiski oli. Glasnosti tingimustes tsensuur vähenes, julgeolekuorganite osatähtsus vähenes. Kui Eestis taasiseseisvumise protsessist räägitakse, siis alustatakse sündmusest, mis kannab nimetust fosforiidisõda . Tegelikkuses ei olnud tegemist mitte sõjaga, vaid kampaaniaga fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala -Toolse piirkonnas (Virumaal). See rajamine sinna piirkonda oleks tähendanud ökoloogilise seisukorra halvendamist, see asub Pandivere kõrgustikul, kust saavad alguse mitmed Eesti jõed . Teiselt poolt see tähendas ka uue migrantide laine sissetoomist, sest kaevandused vajasid ka tööjõudu, mida Eestist endast leida ei olnud võimalik. Uute migrantide sissetoomine oleks tähendanud seda, et eesti ja venekeelse rahvastiku piir oleks nihkunud. Algasid protestid kaevanduse vastu. Protestid seisnesid: 1. Sõnavõtud ( koosolekud ), 2. Ajakirjanduses, 3. Poolt ja vastuväitlused televisioonis ja raadios. Miks said aset leida? Tänu glasnostile. Sõda toimus 1986-87 aastal. Kõige hoogsam just 87 aasta kevadel. Ka Eesti NSV juhtkonna tasemel taheti see lükata tulevikku, kui on olemas juba vastavad tehnoloogiad , mis kk niiväga ei kahjustaks.
Samal ajal hoodustus ka teisitimõtlejate ehk dissidentide tegevus. Nende poolt rajati esimene poliitiline ühendus Eestis, mis kandis nimetust MRP-AEG ( Molotov Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Eesmärgiks salaprotokollide avalikustamine ja nende hukkamõistmine . See sama korralda 23 august 1987 Hirvepargi miitingu. Nõuti ka NSVL aktsiooni lõppemist. Sellest miitingust võttis osa kusagil 2000-3000 inimest. Samaaegselt toimusid protsessid ka Lätis ja Leedus. Samal kuupäeval 23 augustil Lätis toimunud kogunemisel võttis osa veel tunduvalt rohkem rahvast, Riias 8000 inimest (toimus vabadussamba juures). Vilniuses oli umbes samapalju osavõtjaid nagu Eestiski. Kuigi võimud seda Hirvepargi miitingut jälgisid, laiali siiski ei aetud.
1987 aasta septembris käidi välja Imeprojekt (IME – Ise Majandav Eesti). See tähendas Eesti üleminekut täielikule isemajandamisele, et Eesti eralduks NSVL majanduskompleksist, et Eesti läheks üle turumajandusele oma eelarvega , oma rahasüsteemiga. Seotuks NSVL-ga jääks niipalju et välissuhted ja riigikaitse oleks ühine. Olid neli inimest, kes sellele alla kirjutasid. Osad nendest isikutest, kes alla kirjutasid, on praegugi poliitikas tegevad, Tiit Made, Mikk Tikkmaa, Siim Kallas ja Edgar Savisaar . Pärast seda, kui projekt oli ajalehes edasi arendatud, algas nii ajakirjanduses kui ka teles ja raadios suur diskussioon selle üle, mida konkreetsel tuleks teha. 87 aasta sügisesse jääb ka esimene mittenõukogude massiorganisatsiooni teke – EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts). Massiorganisatsioon kuna neil oli oma 10 000 liiget, nimelt juba enne seda erinevate piirkondades olid tekkinud kohalikud MS seltsid. Erinevate ühinemisena loodigi EMS. Ühelt poolt need samad hakkasid tegelema nüüd mälestiste korraldamisega, hakati korraldama kampaaniaid rahakogumiseks, et taastada vabadussõja ausambad. Teiselt pool EMS tegeles ka ajaloolise mälu kogumisega. Eeskätt kogusid materjale küüditamise kohta. Kuigi need olid kaks tegevussuunda, siis teiselt poolt ka EMS liikmed võtsid sõna ja sekkusid ka kõikidesse muudesse teemadesse, mis antud ajal väga aktuaalsed olid. On nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks , kuigi ta ametlikult mingisugune poliitiline erakond ei olnud.
1988 - Esimeseks erakonnaks (uueks), mis tekkis 88 aastal oli sellest samast MRP-AEG-st väljaaerenenud ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei). Esimeseks juhiks oli Lagle Parek. 1988 murraanguaasta. Selle alguses, 2 veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahu alla kirjutati. Juurdepääs majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused, kes varustatud koertega. Pidid maja kaitsma ja rahva laiali ajama. Kuna selle sama maja juurde polnud võimalik pääseda, siis rahvas kogunes lähitänavatele ja kõnekoosolek ära ei jäänud. Kus viibis Ansip? Oma ämma sünnipäeval. Samas kusagil paar nädalat hiljem 24 veebruaril toimus Tallinnas Eesti Vabariigi 70 aastapäeva tähistamine. Selleks oli Tallinnas Tammsaare park ja Tammsaare monument . Seda kogunemist võimud enam laiali saata ei riskinud ja miilitsavägesid enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses 1988 toimus loominguliste liitude ühispleenum. Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda, et avalikustamist tuleks süvendada, et rahvusteadused peaksid olema prioriteediks, nõuti, et küüditamine tuleb ebaseaduslikuks kuulutada, nõuti, et immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks . Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud Muinsuskaitse päevadel välja Eesti lipp . Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske. See oli pigem periood kui lehvitati lippa ja lauldi isamaalisi laule. Mais sai väga populaarseks Alo Matiseni 5 isamaalist laulu.
1 NELJAPÄEVANE TUND PUUDU
Kui seni erinevatel sündmustel oli tollane riigi valitsus ametlikest asjadest kõrvale jäänud, siis juuni 1988 toimus pööre. Asendati K. Vaino EKP esimese sekretäri kohal V. Väljasega. Vastuseis Vainole oli üldine. Väljas oli eestimeelne kommunist. Tema saamisega EKP etteotsa hakkas EKP lõhenema. EKP, kes oli vanameelne ja muutustega kaasa minna ei tahtnud, aga teiselt poolt eestimeelne EKP, see oli see osa EKP-st, kes üritas toimunud muutustega ka kaasa minna. Seda, et parteil ikkagi ka mingisugune osa protsessides oli, ei tohi unustada.
1988 suvel organiseerusid ka need, kes olid täiesti vastu kikidele nendele muutustele, mis siin toimunud oli. Sinimustvalge lipp avalikult kasutatav. Neid, kellele see kõik vastumeelt oli, nende puhul saab rääkida interliikumisest või interrindest. See ühendas Eestis elavaid mitteeestlaseid. Baasiks … (tööstustöölised?). IL ( Interliikumine ). 1988 aasta suve kulminatsiooniks septembris toimunud üritus Eestimaa laul. Toimus Tallinnas lauluväljakul ja vähemalt müüditasandil olevat sellel osalenud 300 000 inimest (ilus müüt). Miks Eestimaa laul oluline? Esmakordselt käidi seal välja mõte, et Eesti peaks saavutama iseseisvuse taastamise . 1988 aasta sügisel, 16 november võttis toona veel Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selle sisu oli selles, et Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSVL seaduste ees. Eesti NSV-s kehtivad omad seadused ja ei pea NSVL seaduseid silmas pidama (võimu tasandil oli see väga suur samm edasi). Aasta lõpust võib välja tuua kolm erinevat poliitilist suundumust: 1. Ei mingeid muutusi, kõik, mis seni on toimunud (Selle suuna järgijad: Interliikumine, EKP vanameelne osa); 2. Eesti peab saama NSVL koosseisus tunduvalt suurema iseotsustamisõiguse ja selleks tuleb sõlmida NSVL keskvõimu ja Eesti NSV vahel liiduleping (EKP uuendusmeelne osa, Rahvarinne ); 3. Rahvuslik suund ja selle idee oli omariikluse taastamine ning eeskätt ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Muinsuskaitse liikumine). Väga paljud olid seotud mitme liikumisega.
1989. Algas sellega, et eesti keel muudeti riigikeeleks. 24. Veebruar heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp (Langetati eelneval päeval Eesti NSV lipp). Alates sellest ajast lehvibki sinimustvalge seal. Eesti NSV lipp punane, sinised lained ja valge vahujoon, kuus lainet). Samasse päeva, 24. veebruari jääb ka algatus , et alustada kodanike komiteede liikumisega. Idee oli selles, et Eesti iseseisvus tuleks taastada juriidilise järjepidevuse alusel, et see Eesti, mis taastatakse, et see oleks okupeeritud Eesti õiguslik järglane, selleks tuleb registreerida Eesti Vabariigi kodanikud, et siis need valivad endale esindusorgani, Eesti Kongressi. Algas Eesti kodanike registreerimine samal kuupäeval. Sellega tegelesid Kodanike komiteed. Liikumisel oli väliseesti ringkondade toetus. Kohapeal seda liikumist kohe kindlasti ei toetanud EKP ja Rahvarinne. Läbi aasta toimus Eesti kodanike registreerimine. Kokku saadi kusagil üle 500 000. Kusagil 30 000 oli neid, kes olid registreerinud, aga polnud Eesti õigusjärgsed. 89 aasta suurem massiüritus oli Rahvarinde ( analoogsed Lätis-Leedus) poolt läbiviidud Balti kett, 23 august. Sel ajal möödus MRP sõlmimisest 50 aastat, seetõttu kuupäev säärane . Oli mõeldud ühelt poolt selleks, et näidata maailmale Balti riikide kokkukuuluvust ja teadvustamaks probleeme, okupeeritust; teisalt sooviti, et NSVl tunnistaks MRP salaprotokollide olemasolu ( senini polnud tunnistanud). Balti kett ühendas kolme liiduvabariigi pealinnasid, pikkust üle 600 000 km. Osalejaid umbes 2 miljonit. Osalejate kokkutoimetamisel tehti ära väga suur töö. Olid ettemääratud kohad vastavalt rajoonidele. Rahvarinde poolt organiseeriti ka ühistransport . Kett läbis Eestit keskelt. Tulemus mingis mõttes oli, sest pärast keeti, sügisel NSVl rahvasaadikute kongress tunnistas MRP sadaprotokolli õigustühiseks. See ei kehti, mis seal oli.
1990. Toimusid kahed valimised. 24. veebruar valiti Eesti kongress. See pidi olema Eesti kodanike esindusorgan , see Eesti kongress tuli kokku märtsis, toimus esimene istung. Seal valiti ka Eesti kongressi tegevorgan, milleks sai Eesti komitee (juhiks Tunne Kelam ). Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine juriidilise järjepidevuse eesmärgil. Taheti taastada see, mis oli eksisteerinud. Märtsis toimusid ülemnõukogu valimised. Tegemist oli valimistega, sest esindatud oli mitu kandidaati. Ülenõukogu valimised võitis Rahvarinne. Ülenõukogu presiidiumi esimeheks ehk riigi peaks valiti Arnold Rüütel ja ülemnõukogu pani ette ka valitsuse, mille juhiks Edgar Savisaar. See ülenõukogu olu 105 liikmeline. Rahvarinde ülekaal suhteliselt väike. Ülemnõukogu jõudis selleni , et 30 märts kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi olema ajavahemik , mis sai alguse 30 märtsist ja pidi lõppema Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisega. Kasutusele võeti ka nimena Eesti Vabariik. Kasutusele võeti ka Eesti Vabariigi sümboolika: lipp, hümn , vapp . Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus . Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep , hambapasta , pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale). Varustatud kogu NSVL-s suhteliselt vilets. Mai kuusse jääb ka Interrinde rünnak Toompeale, kus jõuti välja lossi hoovi, lossi mitte. Kaitsma kutsus Savisaar inimesi. Suuri üritusi rohkem sellesse aastasse ei jäänud.
1991. Jäävad NSVL sõjalised aktsioonid Lätis ja Leedus. Jaanuaris üritasid NSVL eriüksused hõivata strateegiliselt tähtsaid objekte Vilniuses ( teletorn , raadio- ja televisiooni maja. Vallutamise käigus sai surma 14 leedulast) ja Riias. (Samas Leedus teatati ka sellest, et ametisse pandud päästekomitee, et NSVL Leedus taastatakse.) Teine verevalamine toimus Riias. Eriüksuslaste ja lätlaste vahel, surma sai 5 inimest. Kardeti samasuguseid sündmusi ka Eestis ja hakati kaitsema lossi, tele-ja raadiomaja. Sinna veeti kohale hiiglaslikke kivirahne ja paneele. Jaanuari kriisi lahendamisel suur roll Jelsinil. Tallinnas korraldati Eesti-Läti-Leedu ja Vene föderatsiooni juhtide kokkusaamine ja kirjutati alla leping, milles tunnustati üksteise suveräänsust ja võimuorganeid ning tauniti jõukasutamist nagu NSVL on teinud. Eestis taasiseseisvumine veriseid sündmuseid kaasa ei toonud . NSVL-s taheti läbi viia referendum NSVL tuleviku suhtes, taheti näidata, et inimesed tahavad seda liitu koos hoida. Kui Eesti osa ei võtnud . Eestis viidi läbi hoopis märtsis ennetav referendum. Küsimus oli üks, kas Teie tahate riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist. Referendumist võttis osa üle 900 000 inimese. Ja 77,8 % referendumil osalejatest vastas jaatavalt. Areng oli sinna suunda, et iseseisvus taastatakse. Konkreetselt sellele aitas väga tugevalt kaasa Augusti putš, mille suhtes Eesti seaduslik võim võttis suhtumise , et läbiviijate korraldused on ebaseaduslikud ning läbi vaidluste ülemnõukogu ja Eesti komitee vahel jõuti iseseisvuse taastamiseni 20 augustil.