Keiretsu–tarneahel Jaapani moodi (0)

 
 
 
 
 
 
 
 
KEIRETSU  – TARNEAHEL JAAPANI MOODI 
Referaat 
 
 
 
 
 
Tallinn  2018  
 
Sisukord 
 
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 
1. Keiretsude ajaloost .................................................................................................................. 4 
2. Jaapani keiretsudest ................................................................................................................. 6 
2.1. Keiretsude põhiolemusest ................................................................................................. 6 
2.2. Horisontaalsetest keiretsudest ........................................................................................... 7 
2.3. Vertikaalsetest keiretsudest ............................................................................................... 8 
2.4. Keiretsude plussidest ja miinustest.................................................................................... 9 
3. Konkreetseid näiteid keiretsust .............................................................................................. 10 
3.1.  Toyota  –  jaapanlaste  keiretsu lipulaev............................................................................. 10 
3.2. Keiretsud Euroopas ........................................................................................................ 10 
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 
Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 11 
 
 
 
 
 
2 
Sissejuhatus 
Antud referaadi eesmärk on selgitada Jaapani tarneahelat, mida kutsutakse keiretsuks. Kuigi sellel 
süsteemil  on   Jaapanis   pikk   minevik   ning  teda  kasutatakse  seal  laialdaselt,  ei  ole  süsteem  eriti 
mujale  maailmasse  jõudnud.  Huvi  on  keiretsu  vastu  aastate  jooksul  tõusnud,  sest  Jaapani 
suurautotootjad Toyota, Honda ja  Nissan  saavad ette näidata jätkuvalt väga häid tulemusi.  
Esimeses peatükis selgitatakse keiretsule  eelnenud  süsteemi, mida kutsutakse zaibatsuks. See levis 
Jaapanis kuni teise maailmasõjani, mil sõda laastas tuntavalt Jaapani majandust. Pärast Ameerika 
Ühendriikide  okupatsiooni  ajal  üritati  zaibatsusid  laiali  saata,  kuid  protsess  jäi  katki,  kui  USA 
valitsus mõistis, et süsteemil on ka oma head küljed. 
Teises  peatükis   seletatakse   lahti  keiretsu  mõiste  ning  selgitatakse  tema  olemust.  Keiretsu  ehk 
ettevõtete  ühendus  jaguneb  omakorda  kaheks  –  horisontaalseks  ning  vertikaalseks  keiretsuks. 
Alapeatükkides  selgitatakse  alaliikide  erinevusi  ja   sarnasusi .  Lisaks  tuuakse  välja  keiretsu 
tarneahela eelised ja puudused. 
Kolmandas peatükis antakse keiretsu tarnaahelale veidike käegakatsutavam tunne ehk selgitatakse 
süsteemi Jaapani ettevõtte Toyota põhjal. Et Toyota tegeleb autotootmisega, ei ole  vist  kellelegi 
üllatuseks, kuid peatükis  selgub , kui laia haardega see suurettevõte tegelikult on. Lisaks tuuakse 
mõned näited keiretsu sarnaste süsteemide kasutamisest Euroopas. 
Teema  on  oluline,  sest   Aasia   riigid  on  sel  sajandil  oma  majanduslikku  mõjuvõimu  veelgi 
suurendanud,  mistõttu  on  oluline  tutvuda  nende  poolt  kasutatavate  ärisüsteemide  ja 
koostöölahendustega.  Pole  kahtlustki,  et  Jaapan  on  innovaatiliste  ideede  poolest  maailmas 
esirinnas ning nende süsteemidelt on palju õppida. 
 
3 
1. Keiretsude ajaloost 
Uurides  Jaapani  majanduses  korporatiivsuhteid  ning  ärivõrgustikke,  võib  minna  ajas  tagasi 
17.sajandi algusesse, mil domineerisid keiretsude sarnased süsteemid ( Investopedia ). Tugevamalt 
hakkas  Jaapani  majandus  pead  tõstma  tööstusrevolutsiooni  ajal,  kui  1866.  aastal  toimus  Meiji 
restauratsioon .  Tulemusena   taastati   riigis  keisrivõim,  mille  tagajärjel  hakati  Jaapani  ühiskonda 
moderniseerima ja läänelikumaks  muutma . Meiji valitsuse esimeseks prioriteediks majanduses sai 
industrialiseerimine .  Varasemalt  domineerinud  agraarühiskonna  asemel  muutus  Jaapan  kiirelt 
tööstusriigiks. Investeeriti suuri summasid transpordi ning kommunikatsiooni edasi  arendamiseks  
ja toetati aktiivselt võimsaid perekondlikke tööstusettevõtteid, mida hakati kutsuma zaibatsudeks. 
Zaibatsud  alustasid  väikeste  pereettevõtetena,  mis  tegutsesid  erinevates  valdkondades  üle  kogu 
Jaapani. Hiljem, kui ka Jaapani majandus kasvas, muutusid zaibatsud, mida meie keeli võib tõlkida 
monopolideks,  suuremateks  ja  võimsamateks  ning  kontrollisid  suurt  osa  Jaapani  majandusest 
Meiji valitsuse ajast teise maailmasõjani. (Wikipedia) 
Enne  teist  maailmasõda  domineerisid  Jaapani  majandust  neli  tähtsamat  zaibatsut:   Mitsubishi , 
Sumitomo,  Yasuda  ja  Mitsui,  mis  tegelesid  terase,  panganduse,  rahvusvahelise  kaubanduse  ja 
mitmete  teiste  peamiste  harudega  majanduses.  Sõda  mõjus  aga  zaibatsudele  laastavalt,  kuna 
sõjavägi  riigistas  suure  osa  nende  varast  ja  toodangust,  alles  jäänud  rikkused  said  aga  sõjalt 
põrutava  löögi. Sõja  lõppedes  oli  Jaapani majandus  suhteliselt  raskes  seisus  ning  vajas  hädasti 
taaskäivitust. Zaibatsud olid suutnud suurte pankadega head suhted säilitada, kuid see ei aidanud 
neil  sõjajärgses  Jaapanis  ellu  jääda.  (Wikipedia)  Jaapan  oli  Ameerika  Ühendriikide  poolt 
okupeeritud ja kuna zaibatsud olid oma  olemuselt  ebademokraatlikud ärimudelid, kõrvaldas USA 
zaibatsu valdusettevõtted Jaapani põhiseadust ümber kirjutades. Uuringud näitavad, et zaibatsud 
maksid  poliitikutele  lepingute  sõlmimise  eesmärgil,  kasutasid  ära  vaeseid  inimesi 
hinnakujundamise   mehhanismide   loomisel  ning  lõid  ebakorrapäraseid  kapitaliturge.  Kõik  need 
mõjutamise meetodid olid olulised selleks, et hoida zaibatsusid püsivana. Seepärast korraldatigi 
laostunud  Jaapanis  pärast  sõda  süsteem  ümber  ning  ettevõtted  koondusid  keiretsudesse. 
(Investopeida) 
Jaapani  okupatsiooni  ajal  saadeti  laiali  16  zaibatsut  ning  veel  26  töö  korraldati  suurel  määral 
ümber. Peredelt, kelle kontrolli all zaibatsud oli, konfiskeeriti kõik nende  varad , valdusühingud 
4 
likvideeriti ja diktaatorlikud juhtimisviisid, mis vanale süsteemile olid väga iseloomulikud, keelati. 
Ka Matsushita, mida praegusel ajal teame Panasonicu nime all, sai käsu laiali minna, kuid õnneks 
päästeti rahva poolt esitatud petitsiooniga, millele kirjutasid alla üle 15000 töötaja ja  pereliikmed . 
Täielik zaibatsude laiali  saatmine  Ameerika Ühendriikidel siiski ei õnnestunud, ilmselt suuresti ka 
sellepärast, et see ei olnud nende põhieesmärk. Ka nemad said aru, et zaibatsud tervenisti olid siiski 
Jaapani  majandusele  ja  valitsemisele  kasulikud  ning  et  rahvas  oli  väga  nende  poolt.  Soovides 
rahvaga  mitte  erilisse   vastuseisu   minna,  tühistas  USA  valitsus   korraldused   Jaapani  tööstuse 
ümberkujundamiseks. Isegi tänasel päeval on  pangad  ja kaubandusettevõtted püramiidi  tipus , kus 
neil on ligipääs ja kontroll äriühingu mingile keiretsu osale. (Wikipedia) 
 
 
5 
 
2. Jaapani keiretsudest 
2.1. Keiretsude põhiolemusest 
Keiretsu  on  Jaapanist  pärit  mõiste,  mis  eesti  keeles  tähendab  gruppi  ettevõtteid  või  ettevõtete 
ühendust.  Põhimõtteliselt  mõeldakse  selle  all  Jaapani  korporatiivses  kultuuris  kasutuses  olevat 
äriliste  organisatsioonide  vahelist  koostöö  vormi,  mille  eripäraks  on  erinevate  ettevõtete 
koondumine  konkreetse panga või mõne teise  suurema ja keskse asutuse ümber. Ettevõtted on 
omavahel tihedalt seotud ning omavad üksteised väikeseid osalusi. Ärisuhted ettevõtete vahel on 
lähedased  ja  tihti  on  nad  üksteise  varustajad.  Struktuuri,  mida   seostatakse   ka  ämblikuvõrguga, 
imetleti  väga  1990.  aastatel,  kuna  pakkus  võimalust  vähendada  traditsioonilist  võistlevat  suhet 
ostja  ja  tarnija  vahel.  Teooria  järgi  on  vastastikuse  osalusega   firmades   suurem  tõenäosus 
koostööks, kuna see on kasulik mõlemale ettevõttele. (Economist) 
Ameerika  kaubaametnikud  seevastu  ei  kiitnud  keiretsut  heaks,  kuna  nad   pidasid   seda  süsteemi 
vaba  kaubanduse  piiramiseks.   Jeffrey   Garten,  üks  rahvusvahelise  kaubanduse  eest  vastutava 
kaubandusdirektori  sekretär  ja  seejärel  Yale’i  juhtimiskooli   dekaan   ütles,  et  keiretsu  piirab 
kaubandust, sest seal on tugev eelis teha  tehinguid  ainult oma keiretsu-peres olevate ettevõtetega. 
Oma valitsuse arvamusele vastupidiselt, kirjutas Jeffrey Dyer aastal 1996, et  autotootja  Chrysler 
on loonud Ameerika keiretsu, kuna on suutnud oma varustajatega suhtlemist niivõrd parendada, et 
kaks osapoolt töötavad nüüd tugevalt koos, et leida viise, kuidas vähendada autotootmisega seotud 
kulusid  ning jagada sellest tulenevaid tulusid. (Economist) 
Jaapani keiretsud erinevalt läänemaailmas tuntud korporatsioonidest jagavad ettevõtete vahel väga 
tihedalt.  Informatsiooni  jagamine  on  oluline,  et  ühtlustada  äritegevust  ning  vältida  ebatäpseid 
prognoose.  See  aitab  kaasa  puuduste  lahendamisele,  mille  olemasoluga  tutvusime   logistika  
õllemängu  simulatsioonis.  Samuti  aitab  väike  osalus  keiretsus  kaasa  toimetulekuga  turu 
ebastabiilsuse  tõttu,  kuna  risk   suurelt   kaotada  on  väiksem.  Kõik  see   annabki   võimaluse 
pikaajalistele eesmärkidele keskenduda ning keerukaid, kuid innovaatilise äriplaane välja töötada. 
6 
Nii  võibki  arvata,  et  mitmed  Jaapani  kõige  domineerivamad  ettevõtted  ei  võlgne  oma   edukust  
ainult   tehnoloogia   ja  protsessi  arengule,  vaid  ka  keiretsu  tarneahelale.  Muutes  suhteid  oma 
varustajatega,  paranevad  ka  tulemused  ja  suudetakse  leida  paremaid  võimalusi  tehnoloogia 
uuendamiseks, samal ajal kulusid märgatavalt vähendades. ( Aoki  et.al.) Iga keiretsu võib olla kuni 
30  ettevõtet,  mis  on  laiali  väga  erinevates  ja  mitmetes  tööstusharudes.  Toidukäitlejad, 
pabertööstused,   autotootjad ,  kaameratootjad,  filmistuudiod,  kaevandusettevõtted,  kinnisvara, 
farmaatsiatooted, 
õlletehased, 
piiritusetehased, 
raudteed, 
laevaliinid, 
jaekauplused, 
tuumaelektrijaamad ,  rõivaste  valmistajad  ja  nii  edasi  ja  edasi.  Kõik  taolised  ettevõtted  on 
omavahel kergelt seotud, kuid toovad üksteiselt lõputult kasu.  
Keiretsu on tööstusharude vaheline võrgustik, mille ühe- ja kahesuunalised kokkulepped pakuvad 
üksteisele  äritehinguid  ja  jagavad  rasketel   aegadel   kõik  koos  ajutisi  raskeid   hetki , mis  vastasel 
juhul põhjustaksid keiretsu ebastabiilsust. Omavaheliste suhete erinevused jagavad keiretsud kahte 
rühma.  On  olemas  vertikaalselt  integreeritud  keiretsu,  nagu  näiteks  Toyota  kontsern,  milles 
tugevam  emaettevõte  jagab  tööjõudu,   lepingud   ja  osalusi  väiksemate   firmadega ,  mis  peamiselt 
müüvad edasi emaettevõtte tooteid ja teenuseid või toodavad talle vastavalt vajadusele vaheosasid. 
Toyota kontsernis on emaettevõtteks Toyota ja kõrvalettevõtted on näiteks Daido  Steel  to Toyota, 
Idemitsu Kosan Steel to Toyota ja nii edasi. Majanduslanguse ajal saadaks Toyota keiretsu sees 
olevatesse ettevõtetesse, mitte ei laseks neid lahti. Nii kasvatab Toyota ka inimestes usaldust ja 
soovi nende heaks töötada. Horisontaalses keiretsus  keerleb  kõik pankade ümber. Emaettevõtja 
asemel, kellel on osalus teiste äriühingutega, täidab tema rolli  pank , kes omab osalust ettevõtetes 
ja  vastupidi. Sellises  keiretsus  on  tavaline,  et  ühendatud  on  erinevate  tööstusharude  ettevõtted, 
kellel pole erilist omavahelist sidet. ( Wozniak ) 
 
2.2. Horisontaalsetest keiretsudest 
Horisontaalsed keiretsud, mida kutsutakse ka finantskeiretsudeks, on üks kahest keiretsu liikidest. 
Need on tavaliselt koondunud ühe Jaapani panga või finantsüksuse ümber. Pank toetab ettevõtteid 
erinevate  finantsteenuste  pakkumisega.  Ühtlasi  tagatakse  firmadele  stabiilsus  ning  abi  teistelt 
keiretsusse  kuuluvatelt  ettevõtetelt,  kui  mingisugused  probleemid  peaksid   tekkima .  Juhtivaid 
7 
horisontaalseid keiretsusid kutsutakse ka nimega Jaapani „Big Six“ ehk kuus suurt, kuhu kuuluvad 
Fuyo, Sanwa, Sumitomo, Mitsubishi, Mitsui ja Dai-Ichi Kangyo pangandusgrupid. (Wozniak) 
On  olemas  keiretsusid,  kus  on  ühendatud  erinevad  ettevõtted  erinevatest  tootmisharudest  ning 
kellel  pole  üksteisega  muul  moel  mingisugust  sarnasust.  Horisontaalsetel  keiretsudel  pole  ühte 
suurt firmat, kes kogu tööd opereeriks, kuid on olemas  keskne  finantsasutus, mille ümber kõik 
ettevõtted koondunud on. Kõige lähemal pangale on nii-öelda tuumikettevõtted, keda on kolm kuni 
neli ja kellest üks peaks olema kindlasti elukindlustuse firma. ( Ibid .) 
Just horisontaalsed keiretsud sarnanevad rohkem teise maailmasõja eelsetele zaibatsudele. Need 
vana aja ettevõtete grupid olid sageli seotud Jaapani sõjaväega. Just need praegused horisontaalsed 
keiretsud on allesjäänud sellest, mida Ameerika Ühendriigid proovisid laiali saata, kuid mis neil 
pooleli  jäi. (techfaq) Viimasel ajal tehtud uuringud näitavad aga, et horisontaalsed keiretsud ei aita 
siiski äririskide ära hoidmisele kaasa, vaid hoopis aitavad neid tekitada. 1990. aastatel aset leidnud 
Jaapani majanduslangusel oli suur mõju Jaapani pankadele, kes said tunda erilist lööki, kuna olid 
andnud liiga palju  laene , ning pidid seetõttu ärisid liitma või  turult  lahkuma. Sumitomo ja Mitsui 
pangad näiteks  liitusid  selle tagajärjel, Sanwa pank läks aga Mitsubishi alla. (Ibid.) 
 
2.3. Vertikaalsetest keiretsudest 
Vertikaalseid  keiretsusid  kutsutakse  mõnikord  ka  tööstuskeiretsudeks,  on  loodud  selleks,  et 
ühendada  ühe  tootmisharu  tootjaid,  tarnijaid  ja  turustajaid.  Emaettevõtteid   toetavad   erinevad 
allüksused ja ettevõtted.  Vertikaalsed  keiretsud on loodud selleks, et ühe tootmisharu sees toimuks 
töö  efektiivsemalt  ning  stabiilsemalt.  Mõeldes  oma   seminaris   mängitu  õllemängu  peale,  oleks 
vertikaalses keiretsus kõik lülid omavahel seotud ning teeksid koostööd, mille tulemusena kaoksid 
mitmed  probleemid,  mida  mängu  ajal  tajusime.   Pankadel   on  ettevõtetele  väiksem  mõju  ning 
juhtivaks osapooleks, kes kogu mängu opereerib, saab sektoris kõrgemal asetsev ja mõjuvõimsam 
firma.  Et  vertikaalsed  keiretsud  on  eriti   populaarsed   just  autotööstuses,  on  seal  lipulaevadeks 
Honda ja Toyota ja Nissan. (Wozniak) 
8 
Oluline on ka teada, et vertikaalsed keiretsud on oma üleehituselt püramiidi sarnased. Esimesse 
kihti kuuluvad firmad toodavad vajalikke osi autode kokkupanijatele, teine kiht töötab esimese 
heaks, kolmas kiht teise kihi heaks ja see protsess liigub samamoodi edasi alumistele tasemetele. 
Teiste sõnadega, püramiidi tipus on üks kõige suurema mõjuvõimuga ettevõte, kes on autotööstuse 
puhul autode kokkupanija, ja allpool on tuhandeid väikseid ettevõtteid, kes varustavad järgmisi 
kihte vajalike tarnetega. On suhteliselt tavaline, et püramiidi alumises osas töötavad firmad ei ole 
isegi kursis, et nad sellele  suurele , püramiidi tipus asetsevale ettevõttele osi toodavad. Samal ajal 
ei ole ka püramiidi ülemises otsas paiknev emaettevõte kursis, kui põhja püramiid ulatub ning kes 
on need põhjas asetsevad ettevõtted. Tavaliselt  teatakse  püramiidis kaks kuni kolm korrust üles 
või alla. (Ibid.) 
2.4. Keiretsude plussidest ja miinustest 
Kuna keiretsude sees ei ole ettevõtetel erilist võistlusmomenti, võib see keiretsu arengule mõjuda 
suhteliselt kehvasti. Kuna keiretsusse kuuluv ettevõte teab, et kapitali kättesaadavus on pidev ja 
põhimõtteliselt piiramatu, võib ta riskirohketes  olukordades  võtta liiga palju laenu ja oodata, et 
teised  keiretsusse  kuuluvad  firmad  aitavad  ta  alati  hädast  välja.  Seega  võivad  firmad  hakata 
koostama  liiga riskantseid äriplaane, mis ei ole läbi mõeldud. Samas toetab keiretsude põhimõtet 
see,  et  kulusid  on  vähendatud,  tehes  koostööd  ainult  teiste  firmadega,  mis  kuuluvad   samasse  
keiretsusse. See parandab ka tarneahela  efektiivsust , kui on teada, milline süsteem on ja millistelt 
firmadelt  tarned tulevad. (Investopedia) 
Samuti räägib keiretsude headusest nende koostöö  viljal  põhinev efektiivsus, mis on saavutatud 
hea  omavahelise  infoedastuse ning teiste firmade tööstrateegiatest teadmise tõttu. Selle tulemusel 
on  investeerimise  ja tootmise otsused palju kiiremad  tulema , aga samas teavad kõik osapooled, 
mis on nende investeeringute ja muude otsuste  tagamaad  ning tulemused. Kriitikute  vastulause  
sellele  plussile  on  mõtlemapanev.  Nende  sõnul  on  keiretsud  liiga  suured,  et  luua  mingisugust 
adekvaatsed  infovahetust  kõikide  firmade  vahel  ja  nagu  eelmises  peatükis  välja  tuli,  ei  tea 
horisontaalsete  keiretsude  puhul  firmad  enda  püramiidi  tasemest  eriti  palju  kaugemale.  Lisaks 
ütlevad kriitikud, et oma suuruse tõttu ei suuda keiretsud piisavalt kiiresti majanduse muutustele 
reageerida,  mille  tagajärjel  ei  too  need   investeeringud   selliseid  tulusid,  nagu  soovitud. 
(Investopedia). 
 
9 
3. Konkreetseid näiteid keiretsust 
3.1. Toyota – jaapanlaste keiretsu lipulaev 
Jaapanis  asutatud  ja  tegutsevat  Toyota   kontserni   peetakse  üheks  kõige  hiilgavamaks  näiteks 
keiretsu  tarneahela  toimimisest.  Toyota  kuulub  Mitsui  Grupi  keiretsusse,  kuid  on  viimastel 
kümnenditel hakanud järjest rohkem iseseisvuma. Keskmiselt teenib emafirma aastas 72 miljardit 
dollarit 72000 töötaja kohta. Toyota on Jaapanis olnud üle 24 aasta parim ja suurimate tulemustega 
automüüja.  Tema  jätkuvalt  head  tulemused,  mis  on  ligi  kuus  korda  suuremad  kui  suurimal 
konkurendil General Motorsil, kinnitavad keiretsu jätkuvat edu. Toyota on nüüdseks  laienenud  
juba muidugi palju rohkemaks kui lihtsalt autotootja. Tänasel päeval on Toyotal suurosalus  kolmes  
telekommunikatsiooniga  tegelevas  firmas,  ta  on  arvutisüsteemide  arenduse  ettevõttes  peamine 
investor  ning tal on  aktsiaid  kindlustusfirmas, mis on spetsialiseerunud autokindlustusele. Lisaks 
sellele  kõigele,  juhib  Toyota  nelja  kinnisvarafirmat,  kaht  finantsettevõtet  ja  hetkel  uurib  uusi 
võimalusi kosmosetööstuses. (EZI Shipping) 
3.2. Keiretsud Euroopas 
Euroopas on ka viimastel aastakümnetel hakatud Jaapani tarneahela keiretsu vastu huvi tundma. 
On moodustatud keiretsu-sarnaseid ettevõtteid,  luues  lojaalsussuhteid tootjatega ja tegelevad koos 
tarneahela paremaks muutmisega. Näiteks Rootsi bussi- ja veoautotootja Scania korraldab õpitube, 
et  tootjad  saaksid  rohkem  teada  Scania  tootmissüsteemist,  mis  sisaldab  ka   pidevad  
tootmissüsteemide  arendamist . Scania hankesüsteemil on veel keiretsuga sarnaseid jooni:  tootjad 
teevad koostööd partnerettevõtetega ja vastutasuks muutuvad tootjad konkurentsivõimelisemaks. 
Ka mööbliettevõte  IKEA  töötab hoolega tootjate ja  tarnijate  vahelise hea koostöö nimel,  valides  
partnereid  sarnaste põhimõtete järgi. IKEA delegeerib ulatuslikult ülesandeid edasimüüjatele ning 
teeb nendega koostööd, et saavutada maksimaalne tõhusus ning minimeerida kulud. Näiteks töötas 
ta  mitmete  pikaajaliste  tarnijatega,  et  tuua  turule  mööblisari  „ Lack “,  mis  nüüdseks  on  üks 
tuntumaid  IKEA  müügiprodukte.  Ka  Eesti  ettevõte  Net  Group  on  öelnud,  et  nad  on  oma  töös 
võtnud  eeskujuks  keiretsu  mudeli  ja  on  kiitnud  selle  juures  paindlikkust  ja  head  võimalust 
firmadega koos töötamiseks, ilma et neid üle võtma peaks. (Aoki et. al.) 
10 
Kokkuvõte 
Kokkuvõtvalt võib öelda, et keiretsu tarneahelal on  kahtlemata  oma eelised ja puudusi. Referaat 
tutvustab  jaapanlaste  ärisüsteemi,  kuid  arvestades  leitud  allikate  vähesust,  tekkisid  autor 
kirjutamise ajal kahtlused, et nad ei soovi oma süsteemide kohta väga palju infot avaldada.  
Jaapani majanduslik edu võib tõepoolest põhineda keiretsude süsteemil, kuid kindlasti on neil ka 
muid viise, et oma majandust elavdada ja  kriise  ennetada. Ei Ameerika ega Euroopa ettevõtted ei 
ole väga süsteemi üle võtnud, vähemalt ei ole nad sellest kõnelenud. Eesti ühiskonnas pole suurel 
osal  inimestest  sellest  kahtlemata  aimugi  ning  ka  vastavasisulist  kirjandust  emakeeles  leida  ei 
olnud. 
Esimese  peatüki  abil  sai  autor  natuke  selgust  Jaapani  majanduse  lähiajaloost  ning  keiretsudele 
eelnenud süsteemist zaibatsust. Oli huvitav teada saada, kuidas näiliselt on zaibatsud kadunud, 
kuid tegelikult on osad ettevõtted süsteeme veidi täiustanud ning läinud üle keiretsudele. Teises 
peatükis kirjeldati erinevaid keiretsusid ning selle abil sai autor paremini Jaapanis domineerivast 
süsteemist aru. Kolmas peatükk aitas näha, millised firmad seda süsteemi üldse kasutavad. 
Referaadi  autor  loodab,  et  tulevikus  ilmub  keiretsu  tarneahela  kohta  rohkem  teadus-  ja 
arvamusartikleid, sest tänasel päeval on internetist ning raamatukogudest saadav info suhteliselt 
ühekülgne  ning  läänemaailma  vaatevinklist  vaadatud.  Kindlasti  oleks  jaapani  keeles  materjali 
küllaga,  kuid  kahjuks  autor  seda  keelt  ei  valda.  Siis  tulebki   loota ,  et  ilmuks  mõni  emakeelne 
keiretsut tutvustav artikkel ja lisanduks inglise keelseid artikleid ka jaapanlaste  seisukohast . 
 
11 
Kasutatud allikad 
 
1.  Economist  (2009)  Keiretsu.  Kättesaadav:   https://www.economist.com/node/14299720, 
27.märts  2018 . 
2.  Wikipedia  (2018)  Keiretsu.  Kättesaadav:   https://en.wikipedia.org/wiki/Keiretsu,  27.  märts 
2018. 
3.  Twomey, 
B. 
(2018) 
Understanding 
Japanese  
Keiretsu. 
Kättesaadav: 
https://www.investopedia.com/articles/economics/09/japanese-keiretsu.asp, 27. märts 2018. 
4.  Jancer,  M.  ( 2016 )  How   Eight   Conglomerates  Dominate  Japanese  Industry.  Kättesaadav: 
https://www.smithsonianmag.com/innovation/how-eight-conglomerates-dominate-japanese -
industry-180960356/, 27. märts 2018. 
5.   Tech -FAQ. What is Keiretsu? Kättesaadav:  http://www.tech-faq.com/keiretsu.html, 27. märts 
2018. 
6.  EZI  Shipping  (2016)  Japanese  business  structure  –  Toyota  and  the  Keiretsu  System. 
Kättesaadav:   http://ezishipping.com.au/japanese-business-structure-toyota-and-the-keiretsu -
system/, 27. märts 2018 
7.  Aoki,  K.,  Lennerfors,  T.  T.  (2013)  The  New,   Improved   Keiretsu.  Kättesaadav: 
https://hbr.org/2013/09/the-new-improved-keiretsu, 27. märts 2018 
8.  Cutts,  R.  J.  (1992)  Capitalism  in   Japan .:  Cartels  and  Keiretsu.  Kättesaadav: 
https://hbr.org/1992/07/capitalism-in-japan-cartels-and-keiretsu, 27. märts 2018 
9.  Wozniak,  A.  (2009)  What  are  the   major   characteristics  and   functions   of  the  Japanese 
Keiretsu?  Kättesaadav:   http://www.polska-azja.pl/what-are-the-major-characteristics-and -
functions-of-the-japanese-keiretsu-系列-how-and-why-are- these -changing- today /,  27.  märts 
2018 
 
12