Kaitseliidu seadus (0)

Kaitseliidu seadus
Raivo Pehk 2006
Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning
jõustus 05.03.1999.a.
KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne,
ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste
isikutega.
Kaitseliidu seadus
Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi
valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav
ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab
temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud
Kaitseliidu õigusjärglane.
Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja
omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti
iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas,
riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes
riigikaitsealastes aktides.
Põhikiri ja kodukord
Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu
sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme
suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise
kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kaitseliidu ülesehituse alused
Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse
territoriaalsuse põhimõttel.
Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev,
Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev,
Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa
Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev.
Maleva struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem.
Kaitseliidu liikmed
Kaitseliidu liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning
toimub Kaitseliidu põhikirjas kehtestatud korras. Kaitseliitu astumisel
annab uus liige pühaliku tõotuse, mille vormi ja andmise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus.
Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks.
Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik.
Tegevliikmeks ei võeta isikut:
1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest
ainest;
2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid;
3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;
4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või
kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest
ja tema karistatus ei ole kustunud;
5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või
represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse,
klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest,
politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja
teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat;
7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid.
Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kaitseliidu ees
silmapaistvaid teeneid.
Toetajaliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab
Kaitseliidu eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa nende saavutamisele.
Noorliikmeks saab olla vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab
Kaitseliidu eesmärke.
Kaitseliidu üldjuhtimine
Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe
ülemjuhatajale.
Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab
olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane.
Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks
kaitseväe juhataja poolt.
Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju.
Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel.
Kaitseliidu ülem
Kaitseliidu tegevust juhib Kaitseliidu ülem, kes rahuajal allub vahetult
kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale.
Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse
ja kaitseväe juhataja ettepanekul Vabariigi President.
Kaitseliidu ülema õigusakt on käskkiri. Kaitseväe juhatajal või kaitseväe
ülemjuhatajal on õigus Kaitseliidu ülema käskkiri kehtetuks tunnistada.
Kaitseliidu ülema juures tegutseb Kaitseliidu Peastaap, mille tööd juhib
ülem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.
Kaitseliidu ülema ülesanded on:
1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine;
2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös
Kaitsejõudude Peastaabiga;
3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve;
4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine
kaitseministrile;
5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste
kohaselt;
6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine;
7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole
kehtestatud kodukorras;
8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine.
Kaitseliidu üksuse juhtimise alused
Kaitseliidu malevat, malevkonda ja teisi üksusi juhib vastava üksuse pealik.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe
juhataja või kaitseväe ülemjuhataja, malevkonna või sellega võrdsustatud
üksuse pealiku - Kaitseliidu ülem.
Maleva pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Maleva pealikule alluvad
kõik maleva üksused ja nende pealikud.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse organid on pealik, juhatus,
esindajatekogu (malevast väiksemal üksusel - üldkoosolek) ja
revisjonikomisjon.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse, esindajatekogu
(üldkoosoleku) ja revisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra
ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Üksuse
pealik ja tema abi kuuluvad juhatuse koosseisu valimisteta. Pealik on
juhatuse esimees, tema abi - juhatuse esimehe abi.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse esindajatekogu (üldkoosolek):
1) arutab üksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi;
2) kinnitab üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande;
3) valib juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse ülesanded on:
1) üksuse üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine;
2) üksuse majandusküsimuste otsustamine;
3) üksuse valduses ja kasutuses oleva vara, välja arvatud relvade,
laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine Kaitseliidu keskjuhatuse
kehtestatud korras;
4) hoolitsemine üksuse sissetulekute eest;
5) üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande koostamine ja esitamine
esindajatekogule kinnitamiseks;
6) lepingute sõlmimine keskjuhatuse kehtestatud korras;
7) esindajate valimine keskkogusse;
8) Kaitseliidu liikmeks ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise
otsustamine;
9) muud Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud ülesanded.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku ülesanded on:
1) üksuse tegevuse juhtimine;
2) üksuse relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine;
3) esindajatekogu kinnitatud eelarve piires maleva eelarvevahendite
käsutamine;
4) sõjalise väljaõppe juhtimine ja järelevalve;
5) allüksuse juhatuse ametisse kinnitamine;
6) Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise ja Kaitseliidust
väljaarvamise kinnitamine;
7) Kaitseliidu ülema korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle;
8) üksuse juhatuse otsuste elluviimine;
9) allüksuse pealiku kinnitamine ametisse, kui see ei ole sätestatud teisiti.
Kaitseliidu keskorganid
Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja
keskrevisjonikomisjon.
Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast.
Kaitseliidu keskkogu, keskjuahtuse ja keskrevisjonikomisjoni
moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse
kehtestab Kaitseliidu põhikiri.
Kaitseliidu eriorganisatsioonid
Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja
Kodutütred.
Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti
naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon.
Noored Kotkad on poeglaste ja Kodutütred tütarlaste vabatahtlik
ülemaaline noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises
vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks.
Kaitseliidu eriorganisatsioonide põhikirjad kinnitab Kaitseliidu keskkogu
Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras.
Kaitseliidu eriorganisatsiooni juhi nimetab ametisse kaitseväe juhataja või
kaitseväe ülemjuhataja Kaitseliidu ülema ettepanekul.
KAITSELIIDU KOOSTÖÖ TEISTE ISIKUTEGA
Koostöö maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega
Koostöö politseiga
Koostöö piirivalvega
Koostöö päästeasutustega
Koostöö teiste juriidiliste isikutega (Kaitseliidu üksused ja
eriorganisatsioonid osutavad teistele juriidilistele isikutele nende palvel
võimalustekohast abi riigikaitsealaste teadmiste õpetamisel ja
riigikaitsetahte kasvatamisel. Sellekohase tegevuse korraldamiseks võib
üksuse pealik või volitatud esindaja sõlmida koostöölepingu.)
KAITSELIIDU SÕJALINE VÄLJAÕPE
Kaitseliidu sõjalise väljaõppe põhieesmärk on saavutada oma liikmete
lahinguvalmidus vastavalt Kaitseliidu tegevuskavale.
Kaitseliidul on õigus korraldada sõjalisi õppusi ja harjutusi.
KAITSELIIDU LIIKME ÕIGUSLIK SEISUND
Ülesande täitmist, mis Kaitseliidu tegevliikmele antakse käsu korras vastavalt
kaitseväe määrustikele ja Kaitseliidu kodukorrale, loetakse
teenistuskohustuse täitmiseks.
Teenistuskohustuse täitmise ajal on Kaitseliidu tegevliige riigivõimu
esindaja, tema elu, au ja väärikust kaitseb seadus.
Teenistuskohustuse täitmise ajal võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige
tegevteenistuses oleva kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale
tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta kehtestatud õigusaktid ja
määrustikud käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
Kaitseliidu tegevliige loetakse teenistuskohustuse täitmisel olevaks hetkest,
millal ta on asunud täitma pealiku käsku.
Teel teenistuskohustuse täitmisele või sealt tagasi loetakse Kaitseliidu
tegevliige teenistuskohustuse täitmisel olevaks juhul, kui liikumine toimub
käsu andja poolt varem kindlaksmääratud korras.
Kaitseliidu tegevliige loetakse teenistuskohustuse täitmise lõpetanuks, kui
ta on lõpetanud pealiku antud käsu täitmise.
Väljaspool teenistuskohustuse täitmist loetakse Kaitseliidu liige
kaitseliitlaseks juhul, kui ta kannab Kaitseliidu vormiriietust ja tunnuseid
või erariietel Kaitseliidu eraldusmärki või kui ta välistunnusteta esinedes
teatab, et tegutseb kaitseliitlasena, ja tõendab, et ta on Kaitseliidu liige.
Vastasel juhul loetakse ta tsiviilisikuks.
Kaitseliidu liige on kohustatud:
1) kaitsma Eesti iseseisvust ja tema põhiseaduslikku korda;
2) järgima seadusi ja muid õigusakte, tema suhtes kehtivaid kaitseväe määrustikke,
Kaitseliidu põhikirja ja kodukorda;
3) vastuvaidlematult ja kiiresti täitma pealiku kõik seaduslikud käsud ja korraldused
ning, kui käsu täitmine on takistatud, sellest viivitamata koos põhjendusega käsu
andjale ette kandma;
4) korras hoidma talle Kaitseliidu poolt antud relva, laskemoona ja muid vahendeid;
5) käsu korral või Kaitseliidust lahkudes Kaitseliidule tagastama talle antud relva,
laskemoona ja muud vahendid kodukorraga kehtestatud korras ja tähtajaks;
6) teenistuskohustuse täitmisel kandma Kaitseliidu vormiriietust ja tunnuseid või
erariietel Kaitseliidu eraldusmärki;
7) aitama politseid ning päästeasutust üldsusele ohtlike juhtumite puhul avaliku korra
jaluleseadmisel ja kurjategija tabamisel ning õnnetuste korral;
8) viivitamata teatama oma pealikule igast teost või kavatsusest, mis on
suunatud Eesti iseseisvuse või tema põhiseadusliku korra vastu;
9) osalema kehtestatud ulatuses ja korras Kaitseliidu sõjalises väljaõppes,
riigikaitseliste ülesannete täitmises ning muus Kaitseliidu tegevuses.
Kaitseliidu liikmeks olemine ei vabasta isikut kaitseväeteenistuse
kohustusest.
Kaitseliidu tegevliikmel on õigus hoida ja kanda Kaitseliidu poolt talle
väljaantud ja isiklikke relvi, erivahendeid ning laskemoona.
Riigi poolt Kaitseliidule antud relvad kantakse Kaitseliidu riigirelvade registrisse. K
.
Kaitseliitlase isiklik relv käesoleva seaduse mõistes on Kaitseliidu
tegevliikme isiklikus omandis olev relv, mis kuulub kandmisele Kaitseliidu
isiklike relvade registrisse.
Relvade kandmise korra teenistuskohustuse täitmisel, Kaitseliidu
tegevliikmetele Kaitseliidu poolt väljaantavate relvade väljaandmise ja
tagastamise korra ning kaitseliitlastele Kaitseliidu poolt väljaantud ja
isiklike relvade hoidmise ja kandmise korra kehtestab Kaitseliidu
kodukord.
Kaitseliidu tegevliikmele väljastatakse dokument, mis tõendab tema õigust
kanda sellele märgitud relvi.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
dokumendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kinnitab kaitseminister
.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokument annab Kaitseliidu
tegevliikmele õiguse soetada sellele märgitud relva jaoks laskemoona.
Kaitseliidu tegevliikmel on õigus:
1)
hoida oma elukohas temale Kaitseliidu poolt antud ja isiklikke relvi, laskemoona ja
;
2) kanda ja kasutada käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras riigipiiri
tugevdatud valvamises osalemise ajal relvi ja erivahendeid
piirivalveseaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Kaitseliidu liikmel on keelatud Kaitseliidu poolt temale antud tulirelva,
laskemoona või muud vahendit edasi anda teisele isikule ilma pealiku
käsuta.
Kaitseliitlane võib soetada isikliku relva maleva pealiku või Kaitseliidu
ülema poolt konkreetse relvamudeli soetamiseks väljaantud soetamisloa
alusel.
Maleva pealik või Kaitseliidu ülem võib anda kaitseliitlasele
relvasoetamisloa, kui:
1) kaitseliitlane on läbinud relvaeksami;
2) kaitseliitlase suhtes ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annavad alust
oletada, et ta on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või
käitumise tõttu relva omamiseks sobimatu.
Relvaeksamil kontrollitakse kaitseliitlase teadmisi relva kandmist, hoidmist
ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, samuti tema teadmisi ja oskusi
relva kandmises ja relvaga ümberkäimises. Relvaeksami korra kinnitab
Kaitseliidu ülem oma käskkirjaga.
Kaitseliidu liige kannab vastutust seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud
korras.
Ebaseadusliku käsu või korralduse täitmine ei vabasta Kaitseliidu liiget
vastutusest.
Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab
Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat
distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575)
sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et
kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata
Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses.
Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi
teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning
distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest
kaitseväe distsiplinaarseaduses ning Kaitseliidu kodukorras sätestatud ulatuses
ja korras.
Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt
antud relva, isikliku relva, laskemoona ja muude vahendite eest.
Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi
või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust
Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse
Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras.
Kaitseliidu liikmel on õigus:
1) võtta osa Kaitseliidu tööst ja tegevusest;
2) olla valitud Kaitseliidu valitavasse organisse või valitavale kohale Kaitseliidu
põhikirjas ja kodukorras kehtestatud korras;
3) sõlmida Kaitseliiduga töö- või teenistuslepingut;
4) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks;
5) kanda kehtestatud korras Kaitseliidu vormiriietust, embleeme ja tunnuseid;
6) saada Kaitseliidu liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi.
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras on:
1) riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötaval Kaitseliidu tegevliikmel õigus
tema maleva pealiku taotlusel Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ja
teenistuskohustuste täitmiseks saada ühe aasta jooksul kuni viis päeva vabastust
tööülesannete täitmisest koos tema keskmise palga säilitamisega;
2) tööandja kohustatud Kaitseliidu tegevliikme ja maleva pealiku taotlusel
võimaldama riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötavale Kaitseliidu
tegevliikmele Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmiseks ühe aasta jooksul kuni viis
päeva palgata puhkust;
3) Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada kompensatsiooni Kaitseliidu sõjalises
väljaõppes osalemisel tehtud kulutuste eest;
4) kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu
tegevliikmel õigus saada hüvitust reservväelastega võrdses ulatuses.
Kaitseliidu tegevliikme mittesüülise invaliidistumise korral
teenistuskohustuse täitmise ajal, kui see tõi kaasa tema töövõime osalise
või täieliku kaotuse, maksab riik talle ühekordset toetust kaitseväelaste
kohta kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras.
Kaitseliidu tegevliikme mittesüülise hukkumise korral teenistuskohustuse
täitmise ajal maksab riik tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset
toetust kaitseväelaste kohta kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses
ja korras ning tema matus korraldatakse riigi kulul.
Invaliidistumine või hukkumine loetakse mittesüüliseks, kui selle
toimumise ajal järgis Kaitseliidu tegevliige tema kohta kehtivaid õigusakte
või täitis pealiku käsku.
Kaitseliidu liikme, kes ei kuulu mobiliseerimisele, võib mobilisatsiooni
korral ja sõjaajal võtta vabatahtlikuna tegevteenistusse kaitseväe juhataja
või ülemjuhataja kehtestatud korras.
Kaitseliidu au-, toetaja- ja noorliikmel on kõik tegevliikme õigused, kui
seadus ei sätesta teisiti. Kui see ei ole vastuolus seadusega, on
välismaalasest Kaitseliidu au- või toetajaliikmel tegevliikmega võrdsed
õigused.
KAITSELIIDU VARA JA ÕIGUSVÕIME
Kaitseliidu vara on:
1) enne käesoleva seaduse jõustumist tema omandis olnud vara;
2) vara, mis Kaitseliidu taotlusel antakse käesoleva seaduse alusel tema
omandisse;
3) vara, mis soetatakse riigieelarvest selleks eraldatud vahenditega;
4) vara, mille teine isik võõrandab Kaitseliidu kasuks;
5) vara, mis soetatakse siseastumis- ja liikmemaksude arvel;
6) vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil.
Kaitseliidul on õigus omada vara, mis oli Kaitseliidu või tema üksuse või
allüksuse omand enne 1940. aasta 16. juunit.
Kaitseliidu sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise kord kehtestatakse
põhikirjaga.
Kaitseliidul on õigus:
1) sõlmida lepinguid;
2) asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire;
3) avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti;
4) välja anda ajalehti, ajakirju, õpikuid, käsiraamatuid ja muid trükiseid;
5) korraldada korjandusi ning avalikke, sealhulgas tasulisi üritusi;
6) pidada töökodasid ja kauplusi;
7) olla keskkogu või keskjuhatuse otsusel osaühingu osanik ja aktsiaseltsi
aktsionär;
8) asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel eraõiguslikke juriidilisi
isikuid oma seadusjärgse ja põhikirjalise tegevuse toetamiseks;
9) osutada põhikirjalisest tegevusest tulenevaid tasulisi valveteenuseid,
kusjuures riigivara ja riigieelarvelisi vahendeid on lubatud kasutada ainult
riigile osutatavate valveteenuste puhul.
Laenu on Kaitseliidul õigus võtta Vabariigi Valitsuse loal.
KAITSELIIDU FINANTSEERIMINE JA JÄRELEVALVE
Kaitseliitu finantseeritakse:
1) riigieelarvest;
2) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
3) kehtestatud korras sõlmitud lepingute alusel saadud vahenditest;
4) annetustest ja sponsorlusest;
5) eelarvevälistest sihtkapitalidest ja -fondidest ning muudest laekumistest;
6) muudest seaduslikult saadud vahenditest.
Riigikontrollil on õigus kontrollida Kaitseliidu majandustegevust
Riigikontrolli seaduses sätestatud korras.
Kaitseliidu majandustegevust kontrollitakse käesolevas seaduses sätestatud
ning Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras määratud revisjoniga.
Riiklikku järelevalvet Kaitseliidu tegevuse üle teostavad
Kaitseministeerium ning teised seadusega selleks volitatud ametiasutused
ja ametnikud.
Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja:
1) inspekteerib Kaitseliitu isiklikult või alluvate ametiisikute kaudu;
2) valvab õigusaktide ja antud korralduste täitmist alluvate poolt
Kaitseliidus;
3) lahendab alluvate ametiisikute vastu esitatud vaideid, kui need ei kuulu
lahendamisele teiste õigusaktidega kehtestatud korras.
KÜSIMUSED?