Vaheeksamiks vastamine õiguses (0)

Q: Millal need õigusaktid jõustuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Milline tähendus on teovõimel õigussuhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Milline erinevus on tehingul ja lepingul?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Q: Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaheeksamiks vastamine õiguses

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal need õigusaktid jõustuvad?
Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes?
Milline tähendus on teovõimel õigussuhtes?
Milline erinevus on tehingul ja lepingul?
Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing?
Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis?
Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?
Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud?
Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud?

KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks

Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.

Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi.
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus.

Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus , Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal - ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus . Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus

Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia .
Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu.
Eristatakse kahte tüüpi õigusakte:
õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).
õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.
ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA:

Põhiseadus ehk konstitutsioon

Seadused

seadlused

Vabariigi Valitsuse määrused

Ministrite määrused ja riiklikud eeskirjad

Kohaliku omavalitsuse määrused-eeskirjad-otsused

Asutusesisesed eeskirjad-otsused

Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Seadus (on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.): Kui seaduses ei sätestata seaduse jõustumise päeva, siis jõustub seadus PS § 108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva.
Määrus (on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel.): Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valimiskomisjoni määrus jõustub selle allakirjutamise päevale järgneval päeval.
Käskkiri(haldussisene üld- või üksikakt): Käskkiri jõustub allakirjutamise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud teist kuupäeva.

Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu.
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
Õigussuhete erinevused teistest suhetest: Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks
Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.
Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga.
Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu.
Elemendid:
Õigussuhte subjektid. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid , riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhtes.
Õigussuhte object . Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena.

Õigusvõime. Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes?
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet.

Teovõime. Milline tähendus on teovõimel õigussuhtes?
Teovõime on lahutatav õigusvõimest ainult tsiviilõigussuhtes, kuna seal on mõnede subjektide suhete iseloom selline, et nad võivad kuuluda ühele isikule, aga teostada võivad teised isikud ja seega saab õigusvõime omistada isikule, kellel pole teovõimet. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet.
9. Deliktivõime. Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes?
Deliktivõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. . Tavaliselt kaasneb õigus- ja teovõimega ka võime oma tegude eest vastutada.
10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik-õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut.
Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon , millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega andnud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Täisühing ,Usaldusühing, Osaühing, Aktsiaselts, Tulundusühistu, Mittetulundusühing, Sihtasutus.
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilise isikuga omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.
11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul? Millises vormis võib tehingut teha?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ( pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
12. Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing?
Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates.
Tühistatav on tehing, mille sõlmimisel esines õiguslik viga, kuid vea sallimine või selle kõrvaldamine on jäetud tehingu poolte eneste otsustada. Leping kehtib, kui pool tühistamise õigust ei kasuta. Tühistatavad on tehingud, mis on tehtud: Eksimuse mõjul , Pettuse mõjul , Ähvarduse või vägivalla mõjul
13. Esindamine . Esinduse liigid.
Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus .
Esinduse aluseks on seadus – seadusjärgne
Esinduse aluseks on tehing – tehingust tulenev esindus
Esindaja võib olla: teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik kui see ei ole vastuolus tema õigusvõimega.
14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) .
Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
15. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt).
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
(1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
(2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
(3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
(4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima?
Töölepingu mõiste- füüsiline isik teeb teisele isikule tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Töölepingu vorm: tööleping sõlmitakse kirjalikult. Võib sõlmida ka elektroonilisel kujul.
17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet.
Inimeste ametissse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, koralduste andmisel, tasustamisel, lepingu lõpetamisel on keelatud inimeste diskrimineerimine rahvuse,rassi, usu, vanuse, puude, orientatsiooni tõttu. Sooline võrdne kohtlemine.
18. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal?
Katseaaeg on automaatselt tulenevalt seadusest. Töölepingus ei pea kirjas olema. Katseaeg on 4 kuud, annab võimaluse töötajale hinnata oma oskusi. Katseajal töötajal on lihtsam töölepingut lõpetada. 15 päeva enne lahkumist. Tööleping võidakse sõlmida katseajaga. Katseaja võib töölepingus ette näha kokku lepitud tööde tegemiseks töötaja vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaks tegemiseks. Katseaja töötajal on kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaeg ei tohi ületada nelja kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ega invaliididele töölevõtmisel neile ette nähtud töökohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja tulemustega rahul ei ole, võib lepingu lõpetada. Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse tööleping sõlmituks määramata tähtajaks.
19. Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja teavitama töötingimustest ning teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalisetöölepingu sõlmimise põhjuse. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.
20. Konkurentsipiirangu kokkulepe.
Töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevus alal. Selleks,et kaitsta tööandja mjanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud .
21. Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Töötajal on kohustus hoida saladust töösuhtes. Kui ta seda ei tee, võib tööandja teha talle trahvi.
22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis?
Võib lõpetada igal ajal, põhjus pole oluline ja algatus võib tulla mõlemalt poolt. Kokkulepe võib olla suuline või kirjalik. Hüvitise maksmine pole kohustuslik.
23. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis?
Võib üles öelda tähtajatu lepingu, samuti tähtajalise teise töötaja asendamiseks sõlmitud lepingu, mõjuva põhjuse olemasolu pole oluline. Tuleb ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Üles võib öelda ka katseajal, 15 kalendripäeva etteteatmis tähtajaga. Hüvitis sõltub ülesütlemise põhjusest.
24. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis?
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
25. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis?
(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
(2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
1) tööandja tegevuse lõppemisel;
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
(3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid .
(4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
(5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
Kui lõpeb majanduslikel põhjustel, siis maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.
26. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse ) astmesse?
Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maa- ja Halduskohtud . Need on Harju Maakohus , Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus ning Tartu Halduskohus.
27. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?
Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud. Nendeks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Rinngkonnakohus ja III astmesse kuulub Riigikohus .
28. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud ?
Maakohtud arutavad/ lahendavad lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
29. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud?
Halduskohtud arutavad/lahendavad tema pädevusse antud haldusasju ning teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
30. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid.
(1) Individuaalseid töövaidlusi lahendavad:
1) töövaidluskomisjon;
2) kohus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bzjuwa Õppematerjali autor

õigus tava norm sotsiaal norm Vaheeksam Põhiseadus konstitutsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigusõpetus - vaheeksami küsimused

Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel.

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus vaheeksami küsimuste vastused

Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus infotehnoloogidele täiendatud I vaheeksami küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED VAHEEKSAMIKS Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning

Õigusõpetus infotehnoloogidele

rtf

Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse I kontrolltöö

1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus,

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse 1 kontrolltöö küsimused

1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus )

Tööõigus

docx

Õigusõpetus infotehnoloogidele I

osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. 3) Avalik õigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus

Õigus

docx

Õiguse alused. Eksam 2016

kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid