Kui te ei räägi prantsuse ega flaami keelt, kasutage inglise keelt, kus kohane. 3. 8 Austav pöördumine meeste, naiste ja laste poole Flaami keelt rääkivate inimeste seltskonnas kasutage perekonnanime ees mijnheer (härra) ja mevrow (proua); prantsuskeelses seltskonnas monsieur (härra) ja madame (proua). Nagu Prantsusmaal ja ka ülejäänud kontinendil, peab Belgias alati kasutama perekonnanime koos austava pöördumisega, kuni belgia kolleegid ei tee ettepanekut eesnime kasutamiseks, hoolimata sellest, kuidas nad kellegi poole pöörduvad. Belgia lastelt oodatakse, et nad oleksid täiskasvanutega vesteldes aupaklikud ja mitte üleliia jutukad, ning sageli tervitavad nad täiskasvanuid suudlusega, samuti jätavad seesuguselt hüvasti. Juhuslike kontaktide puhul (näiteks kelnerite ja müüjatega), kasutatakse vastavat austavat nimetust. Väga tähtis on tervitada inimesi tööl,
d175 Probleemide lahendamine b167 Keele vaimsed funktsioonid 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid Milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada? RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e320 Sõbrad e325 Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased e315 Laiem perekonnaring 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (töötamine, õppimine, sotsialiseerumine) Tabel koostage vastavalt käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele (hetkel tabelis kirjutatut tuleb muuta/täiendada vastavalt teie rehabilitatsiooniprogrammile)
eelnev kogemus nendega. (Barsalou 1999; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi) 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid Kolmas tähtis teooria on Georg Lakoff'i idealiseeritud kognitiivsete mudelite teooria. Need mudelid on suhteliselt stabiilsed taustteadmised, mis otsustavad millised leksikaalsed üksused on hetkel vajalikud. (Lakoff 1987; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi) Selle teooria arenemisele aitas kaasa Roschi töö. Tema ja ta kolleegid lõid prototüübi teooria. Ta leidis, et inimesed seostavad tähendusi teatavate prototüübiga. Prototüüp on abstraktne mõiste, mis kõige paremini esindab teatud kategooria omadusi ja olemust. Prototüüpidega on seotud tüüpilisuse effektiga. Näiteks laud ja tool on heaks näiteks mööbli kategooriale vaip aga pole. Kuigi tüüpilisuse effekt on küll empiiriliselt olemas, on seda väga raske teooriasse panna. (Rosch,
Häbi puhul püüame varjata, mida tegime. Süü tundjad tunnistavad, häbitunde tundjad mitte, varjavad. Kadedus ja armukadedus- kadeduses 2 osapoolt-kadestaja, kadestatud. Armukadeduses 3 osapoolt. Mõlema puhul tuleb kadedus võrdlusest kellegi või millegi teisega. Enda võrdlemine kellegi teisega. Kui on põhjendamatud eelised kellegil, tunneb in kadedust. Kadedus kõige rohkem nende vastu, kellest sõltutakse- juht, kolleegid. Raha suurus- kolleeg saab 3 eurot rohkem. Armukadedus- miks juht küsib kellegi teise arvamust, mitte minu. Enda positsiooni kaotamine kellegile. Allajäämise kartus. Negatiivne- ebaõigluse tunne, mis kaasneb kadedusega. Häirib suhteid, koostööd õhkkonda, tuua kaasa tööst loobumise, ebameeldiv atmosfäär, produktiivsuse langus. Paistab välja ärimaailmas, akadeemiline maailm ( sest ressursse on vähe ja piiratud. Miks saadeti teine konverentsile. Ametikõrgendused)
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja ..........................
pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust, väitsid Michael Hull ja ta kolleegid Suurbritannia Bristoli ülikoolist. Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. "Ideaalne oleks, kui mõlemad partnerid loobuksid suitsetamisest. Vähemalt aktiivselt suitsetavad naised peaksid selle lõpetama ja vältima suitsu ka töö juures, kusjuures nende partnerid peaksid lõpetama kodus suitsetamise," on kirjas ajakirja Fertility and Sterility oktoobrinumbris. Uuring põhineb rohkem kui 14.000 raseduse jälgimisel
Martin Jutuste poolt põlgatud kuna too on liiga külgekippuv aga ikkagi on tema kõrvad õpetajate ühiskonnas kus tema ei viibi. Meeta Räägu räägib talle, et tal on tugev oppositsioon kooli inpsektori kohale kuna on ta mitmete õpilaste probleemide diskusioonidel võtnud reformiliku koha ja kaitsnud neid, samuti peetakse teda ebakollegiaalseks, endiseks elupõletajaks ja vabamõtlejaks. Näiteks oli ta kaitsnud noort eesti keele õpetajat Edmar Siimi kui vanemad kolleegid väitsid, et ta oma klassides laseb lugeda liiga naturalistlikke katkendeid ja ka oma õpilast kes psüholoogilistel põhjustel oli korda saatnud pisivarguse. Siiski osutub talle kooli inspektori koht kui direktor talle ta vanas klassis seda tõotab kui too teeb ametlikku palvekirja haridusministeeriumile. Siis kohtame ka õpilast kes on muidu ennast ohjeldavale haritud Martin Jutustes ennast välja heitma pannud kui avastas, et too Boris Mänd on plageerinud vene ajaloolase Sterdjaevi töösi
- vaatlemisest: mida saab teada kliendi ja tema keskkonna vaatlemisest; - seostamisest: milline ettekujutus tekib kliendist ja tema vajadustest erinevate allikate abil kogutud info põhjal. Infoallikateks võivad olla kliendi tuttavad, töökaaslased, kliendi enda poolt räägitu jne.; - küsitlemisest: milline ettekujutus tekib kliendist ja tema vajadustest küsitlemise tulemusena; - vestlustest: mida kliendist räägivad kolleegid ja teised teda tundvad inimesed; - empaatiast: mida meie arvaksime probleemist kui oleksime kliendi asemel. Meetod leiab sagedamini rakendamist nendel juhtudel, kui tegu on suuremahuliste organisatsiooniostudega, mis vajavad põhjalikku ettevalmistumist. SPIN- meetod - kujutab endast küsitlusmeetodit, kus küsimusi esitatakse kindlas järjekorras. Alustatakse olukorraküsimustest. Need peavad välja selgitama, missugune on kliendi üldine olukord
Inimene vutlaris. A. Tsehhov Mironossitskoje küla äärel, vallavanem Prokofi küünis seadsid hiljaks jäänud kütid end öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et va...
• - Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost? Ekstravertsuse ja positiivse emotsionaalsuse seost? • - Selgitage joonisel 2 toodud eksperimenditulemust ja lk 103 kirjeldatud tulemust (Tamir & Ford, in press), kus katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. • - Selgitage “oodatud kasulikkuse” (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. • - Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? • - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) •
Loeng 1 Tarneahela komponendid: toormaterjal, komponendid, tootja, hulgimüüja, jaemüüja,tarbija Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu...
seletatav nad muutuvad aina ilusamaks evotutsiooni käigus ja samas on nad nii mitmekesised nad ise värve ei näe. Hiljem tekkis arvamus, et liblikaid tuleks uurida pigem kui kristalle, mitte nagu putukaid). Saussure põhiteos ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldati pärast tema surma (kolleegid Charles Bally (1865-1947) ja Albert Sechehaye (1870-1946). See raamat on eriti ebatavaline, sest Saussure pole seda ise kirjutanud vaid selle koostasid tema kolleegid. Ta armastas rääkida peast, seega koguti kokku konspekte. 19.sajandi keeleteadus oli pigem ajaloolis-võrdlev keeleteadus mingit nähtust tõlgendatakse selle järgi, kust ta pärineb ja millised on seosed teiste keeltega. Keeleteadus oli peamiselt saksa keeles. Franz Bopp Idee, et keeled moodustavad sugulussidemeid, oli teada juba keskkajal. 19.sajandil, kui erinevad autorid avastasid, et sanskriti keel on väga sarnane kreeka keelega, oli suur läbimurre
organisatsioonides. Tihti on tegemist just äriorganisatsioonidega, kuid ei saa ära unustada ka riigi-, haridus-, tervishoiu jne. asutusi, organisatsioone kus on samuti tegemist inimestega ja nende tööalaste suhetega. Selle aine tundides püüame siis rääkida: 1) organisatsioonilise käitumise olemusest, ajaloost ja leida seoseid; 2) inimese individuaalsus ja selle mõju organisatsioonile, iseärasused; 3) tööalane suhtlemine- kolleegid, organisatsioon, töörahulolu, motiveerimine, konfliktid ja mõju organisatsioonile; 4) grupi ja organisatsiooniga seotud inimkäitumise seaduspärasused, organisatsiooni olemus ja muutused. Teadagi on inimesed kõik väga erinevad, ja läbi selle aine on võimalik siis tutvuda kõige sellega, mis ümbritseb meid igal pool ning läbi organisatsioonilise käitumise teadlikult kordineerida ka organisatsiooni ja inimeste vahelisi suhteid.
oodatakse, et edaspidi patsient saab hooldatud ja elab hoole all oma lähedaste juures. Piirang: piirangut ei ole, liigub iseseisvalt. Tuleviku eesmärgid: Tervise stabiliseerumine. Rehabilitatsioon: Igapäevase hoolduse planeerimine ja korraldamine. Meeskonnatöö analüüs: Uroloogia ja neerusirdamise osakond. TÜK. Minu arvamuse järgi meeskonnatöö selles osakonnas on väga heal tasemel. Olen kokku puutunud mitme juhtumiga, mil õde vajas abi, ja kolleegid tulid appi ilma palveta, selles mõttes, kui nägid, et töökaaslane on hädas, abistavad, ning polegi vaja küsida, kas vaja või mitte, sest ei tasu tühja juttude peale aja raisata, kui näed, et vaja, siis tuled ja aitad. See on normaalne. Uroloogia osakonnas meeskonnatöö on väga tähtis just seetõttu, et osakond on suur, patsiente on palju, ning patsiendide liikuvus on kõrge, ning korralik meeskonnatöö aitab vähendada pinget õdede vahel.
reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada. 2. Kompetentsuse parandamine Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga see õpetab üldisi toimetulekuoskusi. Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca' poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks. Botvin ja tema kolleegid on oma töös eluoskuste õpetamiseks (Life Skills Training LST) nimetatava preventsiooniviisiga õpetanud kolme tüüpi enesega toimetuleku oskusi: a. eneseväärtustamist, eesmärgipüstitamist ja enese poolt juhitavat (self directed) käitumise muutust; b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c. oskused kellegi kohtamisele kutsumiseks; d
tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla. Kui magnetofon välja lülitati, siis kutsus tuhkrutopis esile tigeda rünnaku. Sarnast automaatsuse vormi inimestel näitasid oma eksperimendiga selgesti sotsiaalpsühholoog Ellen Langer ja tema kolleegid. Tuntud printsiip ütleb inimeste käitmuse kohta, et paludes kelleltki teenet, saavutame rohkem edu siis, kui pakume välja ka põhjenduse. Uurijad tegid lihtsa eksperimendi, nimelt paluti raamatukogu kopeerimismasina järjekorras ootavatelt inimestelt teenet " kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire?". Selle palvega nõustusid 93 % järjekorras 4 seisvatest inimestest
· Mõjutab elukvaliteeti (nt. lähedussuhete puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalset võrgustikku on defineeritud kui indiviidide hulka, kes ise ei pruugi küll teineteist tunda, kuid kes kõik tunnevad, kuigi erineval määral, konkreetset inimest, kellega suhtlemise muster on erinev (Miell, Dallos, 1996). Näiteks moodustavad ühe isiku sotsiaalse võrgustiku tema perekond, sõbrad, sugulased, tuttavad, kolleegid ja õpingukaaslased, isikud, kellega kujunevad suhted läbi kuulumise formaalsetesse ja mitteformaalsetesse gruppidesse (nt. poliitilised, religioossed, rekreatsioonilised jt). Robert Milardo (1992; tsit. Miell, Dallos, 1996 järgi) on kirjeldanud järgmisi põhilisi sotsiaalseid võrgustikke, mis on kõikidel inimestel. - Oluliste teiste (significant others) võrgustik, kuhu kuuluvad lähedased (abikaasa, pereliikmed, lähedane sõber, partner); emotsionaalne olulisus inimese jaoks.
rahulolu kui inimestel on kindlad väljakujunenud hoiakud mõnes küsimuses võib see tema käitumist otseselt mõjutada. Näiteks kui olukord on ähvardav(näiteks on tehtud ettepanek tööülessanete ümberjaotamiseks nii, et see mõjutab kõnealuse inimese tööd ning hoiakudon seetõttu fokuseeritud, kutsub see esile tugevaid reaktsioone.näide töötaja seisukoht võib eriliselt oluneda ülemuse omast., kuid töenaoliselt ei reageeri ta väga agressiivselt, sest esiteks ollakse kolleegid ründamine organisatsiooni normide ja kultuuri eiramine ning teiseks võib ülemusele vastu hakkamine töökohale saatuslikuks saada. Hoiakud organisatsioonis mõjutavad ka kognitiivne dissonant, mis tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. 13. Inimese väärtuste ja hoiakute tekkimine Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid tak...
alus; ühtlasi on ka ravimitel oluline roll probleemse alkoholikasutuse ja sõltuvuse ravis. · Alkoholiprobleemide mõjutavad isiku peret ja elukeskkonda ja seetõttu tuleks neid ka probleemi lahendamisse kaasata.(Lehtmets 2013) Alkoholiprobleemi küüsis vaevleva inimese aitamisel on äärmiselt oluline, et aidatav inimene ise saaks aru probleemi olemasolust ning sooviks sellest vabaneda. Kedagi ei saa aidata vastu tema tahtmist. Samas saavad lähedased ja kolleegid abivajajat aidata probleemi märgata ning toetada ja innustada teda spetsialisti abi otsima. Laboratoorsed võimalused alkoholikasutushäire diagnoosimisel a. GGT (gammaglutamüüli transferaas)- näitab alkoholi tarvitamine kahe viimase kuu jooksul, sensitiiivsus 50 - 70% , spetsiifilisus 75% - 85%. Valepositiivsust annavad: hepatiit, tsirroos, kolestaatiline ikterus, metastaatiline kartsinoom, ravi simvastatiiniga ja rasvumus
Euroopas toimumas oli. "Mõtlemisvõime rikub inimese võimaluse õnnelik olla." Tundub, et tegelaste elu võiks olla palju õnnelikum, kui nad endile asju keeruliseks ei mõtleks. Pidevalt on inimeste tõelised motiivid ja käitumiste põhjused kusagil peidus, ausust on vähe. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) – surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? - Kas heategu jääb karistamata? - Kas sõda on väärt inimelusid? - Kas allaandmine on lahendus? - Kas südametunnistus eksisteerib?A
miljonitele inimestele. Hitleri testamendi ja surma järel hakas traudl teda vihkama. Ühtlasi valdas ka teda sügav kaastunne tema vastu. Armastusest aga oma abikaasa vastu, sai Traudlil vihkamine. Hitler oli Traudli isalik sõber, kes andis talle turva- ja kindlus- ning hoolitsetuse tunde. Nii suurt ühtekuuluvustunnet pole ta enam kusagilt kogenud. Vene okupantide meelevallas olles on Traudl1945. aasta suvel ja sügisel hirmul oma elu pärast ja näljas. Enesetapp, millest paljud ta kolleegid sama aasta aprilli lõpul ja mai algul väljapääsu nägid, polnud Traudli silmis lahendus. Hitlerilt saadud lahkumiskingituseks saadud mürgiampulli, hoidis Traudl aga nagu aaret. Talle oli suitsiid kõigest väga ebakindel päästeankur juhuks, kui teda ahakataks piinama või vägistama. Mürgiampulli kaasas kandmine rahustas Traudlit. Ööl vastu 2. maid 1945 asusid ellujäänud punkriasukad Riigikantselei katakonvbidest teele
vähemalt ühte liiki abort,» ütles Reeves. 20 protsendil katsealustest oli olnud iseeneselik raseduse katkemine, samal ajal kui meditsiinilise abordi oli lasknud teha 16 protsenti naisi. Ainult 3,8 protsendil naistest oli olnud mõlemat tüüpi raseduse katkestamist. Arstide kinnitusel ei kasvata üks iseeneselik abort rinnavähki haigestumise riski. Kahe sellise juhtumi mõju rinnavähi tekkimisele on samuti pea olematu. Reeves ja tema kolleegid ei leidnud ka seost ühe või mitme meditsiinilise abordi ja rinnavähki haigestumise vahel. «Kokkuvõttes võib öelda, et puudub tõendusmaterjal, et abordid kasvataksid rinnavähki haigestumise riski,» tegid uurijad kokkuvõte. (Tarbja24.ee)
Millest sõltub töörahulolu? Töörahulolu on töötaja üldine suhtumine oma töösse. Kõrge töörahulolu loovad järgmised faktorid: vajaduste rahuldamine ootuste täitmine individuaalse töö tegemine õiglane kohtlemine Tööle pühendumine on töötaja samastub organisatsiooni ja selle eesmärkidega, ning soovib säilitada oma kuulumise organisatsiooni. Töörahulolu sõltub järgmistest teguritest: töö ise, palk, edutamine, järelvalve, kolleegid, töötingimused, tagasiside, töö maht, autonoomsus, ülesannete olulisus. Töörahuloluga seotud väljundid: töö kvaliteedi tõus kõrgem kliendi rahulolu ei toimu töölt puudumist ei pea pidevalt uusi töötajaid otsima vähem kõrvalekaldeid streigid, varastamised 16. Mis on väärtused? Mis on lõppväärtused ja mis instrumentaalväärtused, mõned näited? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud TARKVARAUURING Arvutiõpetus Mõdriku2011 SISUKORD 1.1MS Office Kodu ja kool 2010..........................................................................................................................4 1.2MS Office Kodu ja äri 2010............................................................................................................................4 1.3MS Office Professional 2010 .........................................................................................................................5 1.4MS Professional Plus 2010.............................................................................................................................5 1.5MS Office Standard.................................
väljanägemine, käitumine, meelerahu ja silmavaade. Kui iga tööpäev algab rõõmsa tõdemusega, et tööle on meeldiv tulla, sest sekretäri vajatakse ja oodatakse, siis laabub ka töö rõõmsameelselt. Sellisena pole raske olla ettevõttes tunnustatud ja sõbralik perenaine. Niisuguse olemisega sekretäri silmates hindab ka ettevõtte külastaja kindlasti asutuse kultuuri, edukuse ja sisekliima positiivseks. Ka kolleegid saavad juhi jutule tulles julgust, sest sekretäri suhtumisest mõistetakse väga tihti juhi soosingut või siis sallimatust. Eduka koostöö tagab Eesti ettevõtete juhtide arvates : sekretäri ametialane kompetentsus tema distsipliin nägus ja puhas välimus ning heatujulisus. Äärmiselt tähtis on sekretäri informeerida nii enda kui asutuse plaanidest ja töökorraldusest.Sekretäri autoriteedi tagab peaasjalikult juhi isik
Kõlvarti kinnitusel suhtutakse vaegkuuljatesse samuti nagu muudesse töötajatesse ja mingid topeltstandardid või eri palgamäär ei tule kõne allagi. Muidugi, näiteks alkoholiletti, kus inimeste nõustamist rohkem, või kassasse vaegkuuljaid tööle panna ei saa. Kuid mujale küll: ei ole ju vaja kuulata, mis melonil või kommipakil enda riiulisse asetamise kohta öelda on. Teinekord, ilmselt isiklikust murest ja inimlikust hoolivusest, on Kõlvart uued kolleegid müügisaalist üles otsinud ja küsinud, kuidas neil läheb. "Küsinud" tähendab selles kontekstis seda, et ta on kirjutanud oma küsimuse paberilehele. "Ja siis nad näitavad mulle, et "voh nii"," ajab Kõlvart naeratades pöidla püsti. Kirjalikku suhtlusvormi kasutab Vilgats ka oma ametikaaslastega kommunikeerumiseks. Selle tarvis on tal igaks juhuks alati pastakas, veel parem kaks taskus. Küsimuse peale, kas märkmik samuti, neiu muigab ja tunnistab siis, et märkmiku asemel kasutab ta
• Posti teel – inimesed jätavad vastamata Ajaline: • Vahemikus 10:30-14:30 parim • Ei küsitleta kiirel ajal, nädalavahetuseti ja pühade eel Nõuded küsimustikule 1. Sissejuhatus (lühike) a. Kes küsimustiku koostas b. Eesmärk c. Täitmisjuhend d. Aeg e. Viisakus 2. Struktureerimine a. Füüsiline keskkond b. Palk c. Kolleegid 3. Psühholoogiline järjekord a. Kerged ees b. Rasked keskel c. Tundlikud lõpus d. Üldandmed 4. Lisatakse kontrollküsimused 5. Küsimus lihtsalt sõnastatud, vältida võõrsõnu 6. Üks küsimus korraga 7. Konkreetne, ühemõtteline 8. Ei tohi olla liialt eristav 9. Küsimus ei tohi kallutada vastajat 10. Pretentsioonikatele küsimustele mitu varianti 11. Küsimuse vastus peab olema jaotatud ühtlaselt: a
Õpilaste küsitlemisel ja kontrollimisel on distsiplineeriv mõju vaid siis, kui õpilased tunnevad kohustust anda oma töötulemustest aru. ). Töö korda rikkuvate ja probleemselt käituvate õpilastega Probleemse käitumise olemus ja ilmingute liigitamine tüüpideks. Probleemseks käitumiseks nimetatakse normaalsest käitumisest hälbivat ülevalpidamisviisi, mis on põhjustatud tõsistest hälvetest õpilase isiksuslikus arengus või emotsionaalses kohanemises. Emmer ja tema kolleegid (1997) on pakkunud välja õppimist ja kooselu häirivat või takistavat probleemset käitumist saab liigitada korrarikkumise ulatuse ja püsivuse järgi tähelepanu mitteväärivaks, vähehäirivaks, tõsiseks ja süvenevaks. Tähelepanu mittehäirivad ehk olematud probleemid tühisevõitu korrarikkumine ajutise tähelepanematusena. Oma lühikese kestvuse tõttu ei häiri nad tavaliselt õppetööd. Kuna need ei ohusta üldist tunni käiku ning kogenud õpetajad tavaliselt nendele
Work psychology (Tööpsühholoogia ) Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud(töösse suhtumine, erinevad nägemused, mis puudutavad tööandjaid, töötajaid, jne) jms. mis mõjutavad tööalast käitumist(samas tööaalases situatsioonis mõtlevad inimesed erinevalt.. Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? (millised on kolleegid, juhid, kuidas nad mõjuvad sulle, sellest sõltub meie stresss ja rahuolu jne.) Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? (rutiin, kui palju ma saan ise end kntrollida, palju on antud ettekirjutusi; kvanti ja kvalitatiivne töökoormus – kas seda on liiga palju v liiga vähe, või aega on küllalt aga on liiga keeruline, hammas ei hakka peale ülesandale) Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? (töö füüsiline KK, kui mugavlt v hästi
Kaasus 4 (koost. M. Mikiver) Ringkonnaprokurör Martin Tammik on olnud prokuröriteenistuses alates 02.05.1991. Pärast seda, kui Tammik viidi 2015. aastal üle korterivargustega tegelevasse gruppi, on mitmed kolleegid muutunud Tammiku töö suhtes kriitiliseks. Ringkonnaprokuröri tööülesandeks on igapäevane ja vahetu koostöö menetlusasutustega, menetlejate koolitamine ja nõustamine. Tammikul tuli ka planeerida ja tagada jälitustegevusi. Kolleegid hindavad Tammiku koostöö- ja suhtlemisoskust sedavõrd ebapiisavaks, et pöörduvad 10.11.2016 kirjaga Riigiprokuratuuri. Kirjas osutatakse ka puudustele kohtueelse menetluse juhtimises. Näitena tuuakse välja, et prokurör on koostanud kriminaalasjades vahistamise tähtaja pikendamise taotlusi ebakorrektselt. Ta on venitanud jälitustegevuseks loa taotlemisega, jätnud esitamata õigusabi taotlusi teistele riikidele. Sama aasta lõpus (30.12.2016) esitas Tammik omapoolsed
digitahvel arendab keskendumisvõimet. Üldist hariduslikku sobivust ja efektiivsust skaalal ühest kümneni hindas enamus õpetajaid 10- palli skaalal hindega üheksa, mis jällegi tõestab Promethean digitahvlite sobivust koolides kasutamiseks. Lisaks soovitati digitahvlit kasutada ka nendel õpetajatel, kellel pole klassis digitahvlit, kuna tarkvara ActivInspire ja sülearvuti abil saaks loodut näidata projektori abil ka tahvlita klassides. Samuti mainiti, et kolleegid võiksid agaramalt kasutada auditooriumis asuvat digitahvlit, minnes sinna tundi näiteks kooli ühiskasutuses oleva sülearvutiga. Märgiti ka, et eestikeelset ainealast materjali on vähe ja alati ei ole materjal vastavuses kooli õppekavaga. Vastuste põhjal võib järeldada, et õpetajad on oma digitahvlitega üldiselt rahul ning nende arvates digitahvel lihtsustab õpetamist. Digitahvli tarkvaras sisalduva võimaluste paketi abil saab ettevalmistada kaasahaaravaid tunde
on seotud just meie tehnikaga ja töökorraldusega. Olulisel kohal on ohutustehniline instrueerimine, ilma milleta ei alusta tööd ükski mees meie töökojas. Ohutustehnika vaadatakse üle jooksvalt ka enne keerulisi ja ohtlike töid nagu tõste-, keevitus- ja tuletööd. Siis pannakse paika ka tööde järjekord ja töid läbiviivate meeste ülesanded. Baasväljaõppe üheks oluliseks osaks on meeskonda sisseelamine. Kuna töö on tihti pingeline, suurt täpsust ja tähelepanu nõudev, peavad kolleegid oma vahel ka hästi läbi saama, sest vastasel juhul tekiks lihtsalt mittevajalikke lisapingeid, mis tööle kiirust ega kvaliteeti ei lisa. Meie meeskonnas sujub töö hästi kuna kõik teavad üksteise võimeid ja ülesandeid ning mõistame teineteist ka pikema jututa. Em-Serv saadab tihti oma personali ka tootja tehastesse väljaõppele. Nii käivad meie töölised regulaarselt Liebherri erinevates tehastes üle Euroopa ja vahel tullakse ka sealt siia tarkusi jagama
ressurss („vaba raha“, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) o Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (nt alaliigid: infokapital, akadeemiline kapital, loomingulisus jm) o Sotsiaalne kapital - kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) o Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kaptalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate
tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure)
institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital kapitali liike vahendav kapital Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas)
probleemi, lõpetas vaid ajutiselt sõjalise konflikti. Pingeid hoidsid ülal mitu terroristlikku organisatsiooni, neist tuntuim Jammu ja Kashmiri Vabastusrinne, mis taotles Kashmiri iseseisvust. 5 India Vabariik Jawaharlal Nehru juhtimisel (1950-1964) Majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid India poliitilised juhid - presidendiks valitud Rajendra Prasad (1884-1963), üks INC-i veteranliidreid, peaminister J. Nehru ja nende kolleegid olid tõsiselt tegevad riigi majandusliku ülesehitamise ning sellega seotud sotsiaalsete plaanidega. India jaotamisel (1947) oli vabariik pärandiks saanud küll valdava osa endise Briti India tööstusest ja maavaradest, kuid nende kasutamiseks oli vaja finantse ja põllumajanduslikku toorainet, millest suurem osa oli jäänud Pakistani piiridesse. Juba Teise maailmasõja lõpupäevil oli grupp India tööstureid, sealhulgas M. K. Gandhi
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
Nõustades peaks paika panema mõned kindlad asjad; • Aeg • Ruum • Vabadus väljendada tundeid • Vabatahtlikkus • Hoiakud nõustamise suhtes • Usaldusväärsus Episoodilise nõustamise toimumise eelduseks olev tugivõrgustikk koosneb kolmest peamisest elemendist(McLeod, 2007;138); • Juhtkond – juhtkond mõistab nõustamise olemust, kvaliteetse nõustamise pakkumiseks vajalike ressurside rolli, konfidentsiaalsuse olemust • Kolleegid – kaastöötajate heakskiit, mõistmine, kuidas nõustamine toimib ja mida sellega on 9 võimalik saavutada, võimalikud aja-ja ruuminõuded, pakutava piirandud • Välised tingimused – sobivate võimaluste loomise supervisiooni ja konsulteerimise tagamiseks ning nende inimeste edusisuunamiseks, kes vajavad erilisemaid teenuseid Nõustaja peab olema endas kindel ja ta peab teadma mida ta teeb, keegi meist ei sooviks ju minna
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST Tallinna Ülikool 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust sa...
keda informeerida ja keda kontrollida. 17.12.15 5 Kokkuvõtteks: ülikoolide lõpetajad, kes asuvad oma esimesele tööle, peavad arvestama kohanemise perioodiga. Nad peaks arvestama sellega, et sõbralik suhtumine, viisakas käitumine, mõningate möönduste tegemine alluvate suhtes, mis tulenevad nende iseloomujoontest, võivad tuua tihti suurt kasu – töömeeleolu saab sõbralikuks ja kolleegid muutuvad liitlasteks ja toetajateks. 17.12.15 6 14.2. Treeningprogrammid Paljud firmad omavad spetsiaalseid treening programme mida peavad läbima värskelt ülikooli lõpetanud enne, kui neid lastakse iseseisva töö juurde. Need programmid omavad tihti mingeid teoreetilisi kursusi, aruannete kirjutamist ja eksamite sooritamist. Põhirõhk nendel kursustel on asetatud
katsed inimesi alavälise reklaamiga mõjutada; reaalne mõju inimkäitumisele, mis tuleneb alaväliselt esitatud stiimulitest. Alavälistel mõjuritel võib vahel harva mõju olla, sedagi vaid teatud reklaamide ja kaupade puhul, mitte universaalselt (mõju ei ole eriti märkimisväärne). Mõju on palju nõrgem kui teadvustatud, üleväliste stiimulite toime. Alavälise mõju kasutamise võimalusi reklaamis on uuritud mõnedes spetsiaalsetes eksperimentides. Strahan ja kolleegid (2002) näitasid, et alaväline mõjutus on võimalik, kuid vaid siis, kui mõjutatav isik on sobivas motivatsiooniseisundis järgib sisendust juua, kui on janune ja tuju tõsta, kui on ette näha suhtlust kaaslastega. Sobiva seisundi puudumisel teadvusvälisel mõjutusel efekti ei ole. Alavälise teabeesitluse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes.
Mesle mainis toitumisharjumuste põhjal suure sealiha ja loomsete rasvade tarbimine ning tõusnud alkoholi ja sigarettide tarbimine laiendab lõhet oodatava eluea vahel võrreldes neid teiste tööstusriikidega. Nizard väitis, et 4 faas oli just alanud, mille käigus suremus pahaloomuliste kasvajate tagajärjel väheneb ning nende haiguste esinemissagedus langeb paranenud toitumisharjumuste tagajärjel. Kannisto ja tema kolleegid on uurinud vanematest vanemate ellujäämist ja on leidnud, et isegi nende hulgas, kus vanus on üle 100 aasta, on suremus järjepidevalt langenud. Vaupel (2001) arvab aga, et on tõenäoline, et lapsed, kes nüüd sünnivad saavad tähistada oma 100aastast sünnipäeva. Põhja-, Lääne- ja Lõuna- Euroopas tõuseb pikaealisus 1965-1999 sageli tõuseb 6 aastat või rohkem. Juhuslikku langust võib täheldada ka Ida-Euroopas, kuid see võib olla ajutine tagasiminek. Nagu on näha
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
et psühhopaadid reageerisid nõrgalt vastumeelsetele helidele, mis hoiatasid tulevasest elektrisokist. Samast uuringust järeldas Lykken, et psühhopaatidel on nõrgem vigadest õppimise võime. 2. Kognitiiv-töötlemise kõrvalekalletega tegelevad. Kõrvalekalded kõrgemas kognitiiv- töötlemises on teises kategooriaks psühhobioloogiliste protsesside omadustes psühhopaatia puhul. Oma mõjukas töös pakkusid Newman ja kolleegid välja, et psühhopaatidel esinevad puudused vastuste moduleerimises väliskeskkonna signaalidele. 3. Kahe teooria mudeliga tegelevad. Kahe teooria mudel on etioloogiline teooria, mis postuleerib kindlad mehhanismid, mis on inimsuhete-afektiivsete (alatus/julgus) ja antisotsiaalsete (düsinhibatsioon) omaduste aluseteks. Kahe teooria mudeli perspektiivist nähtub julgusest ning vähemal määral alatusest emotsionaalse
Mehi ja naisi tuleb erinevalt leinatöös käsitleda. Kõik ei käi ühe mustri järgi, ei indiviidide ega sugude kaudu. Mees püüab pere üleval pidada ja kui talle surutakse liigset rääkimist peale, tekib varsti uus probleem. Peab väga hoolikalt vaatama, kellega tööd teed, nägema ka ettepoole ja lähtuma sellest strateegia valikutel. Eetilised printsiibid lähevad järjest rangemaks. Kui ei ole tugevat eetikat all, ei ole praktikat peal. Kliendid ja kolleegid usaldavad sind ainult siis kui eetika töötab. Kultuurilised erinevused tuleb osata kultuurilist erinevust läbi keele semantika. Filoloogiline perfektsus ei ole nii tähtis kui semantiline täpsus. Nõustamise tulevik Mehed ei lähe vastuvõtule kerges/esimeses staadiumis. Statistikat vaadates mõtle alati eelloole. 2014 diagnoositi enim neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid. Teisel kohal on meeleoluhäired, mis kasvavad neurootiliste arvelt
Kas mul on iga päev võimalik töö juures teha seda, millega ma kõige paremini hakkama saan? Kas mind on seitsme viimase päeva jooksul tunnustatud või kiidetud hea töö eest? Kas mu ülemus või mõni kolleeg hoolib minust kui inimesest? Kas töö juures on keegi, kes toetab mu arengut? Kas minu arvamust võetakse arvesse? Kas ettevõtte missioon/eesmärk paneb mind tundma, et ka minu töö on oluline? Kas mu kolleegid on pühendunud kvaliteetse töö tegemisele? Kas mul on töö juures mõni väga hea sõber? Kas viimase poolaasta jooksul on keegi minuga mu arengust rääkinud? Kas viimase aasta jooksul on mul töö juures olnud võimalust õppida ja areneda? Faktorid mõõdavad neid tingimusi, mis on vajalikud võimekate töötajate palkamiseks, eesmärkidesse pühen-damiseks ja motiveerituna hoidmiseks. Samuti peegeldavad juhtimise ja eestvedamise kvaliteeti
asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Sümboliline kapital – sümboliline võim (tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
