Belgia referaat (0)

TIITELLEHT

SISUKORD

TIITELLEHT 1
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1. Üldine taustainfo 4
1.1 Religioon 4
1.2 Ajalugu 4
1.3 Valitsusvorm 5
1.4 Poliitika 5
1.5 Pühad ja tähtpäevad 6
2. Kultuurihoiakud 7
2.1 Väärtushinnangud 7
2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni 7
2.3 Millest lähtutakse otsuste langetamisel? 8
2.4 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem 8
2.5 Käitumisreeglid avalikkuses 8
2.6 Liikluskultuur 8
3. Äripraktika ja protokollilised kombenõuded 9
3.1 Aeg 9
3.2 Juhtimisstiil 9
3.3 Ärikohtumised 9
3.4 Ärisõprade võõrustamine 10
3.5 Arve maksmine 10
3.6 Jootraha andmine 10
3.7 Kirjavahetus 11
3. 8 Austav pöördumine meeste, naiste ja laste poole 11
3.9 Kellega, millal ja kuidas toimub tutvustamine 11
3.10 Füüsilised tervitamisstiilid 12
3.11 Sobivad kõneained / sobimatud kõneained 12
3.12 Hääle toon, tugevus ja kiirus 12
3.13 Silmside 13
3.14 Zestid ja näoilmed 13
3.15 Transport 13
3. 16 Ülemuse-alluvate suhted 13
3.17 Igapäevased käitumisreeglid kontoris 14
3.18 Millal saabuda 14
3.19 Kingitused 14
3.20 Rõivastumine 15
3.21 Aastaajalised variatsioonid 15
3.22 Värvid 15
3.23 Stiilid 16
3.24 Aksessuaarid / ehted / meik 16
3.25 Söögikorrad ja tüüpilised toidud 16
3.26 Piirkondlikud erinevused 17
3.27 Tüüpilised joogid ja toostid 17
3.28 Lauakombed ja söögiriistade tarvitamine 17
3.29 Lisa palumine ja klaaside uuesti täitmine 18
3.30 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine 18
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD KIRJANDUS 20
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. Üldine taustainfo 5
1.1 Religioon 5
1.2 Ajalugu 5
1.3 Valitsusvorm 6
1.4 Poliitika 6
1.5 Pühad ja tähtpäevad 7
2. Kultuurihoiakud 8
2.1 Väärtushinnangud 8
2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni 8
2.3 Millest lähtutakse otsuste langetamisel? 9
2.4 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem 9
2.5 Käitumisreeglid avalikkuses 9
2.6 Liikluskultuur 9
3. Äripraktika ja protokollilised kombenõuded 10
3.1 Aeg 10
3.2 Juhtimisstiil 10
3.3 Ärikohtumised 10
3.4 Ärisõprade võõrustamine 11
3.5 Arve maksmine 11
3.6 Jootraha andmine 11
3.7 Kirjavahetus 12
3. 8 Austav pöördumine meeste, naiste ja laste poole 12
3.9 Kellega, millal ja kuidas toimub tutvustamine 12
3.10 Füüsilised tervitamisstiilid 13
3.11 Sobivad kõneained / sobimatud kõneained 13
3.12 Hääle toon, tugevus ja kiirus 13
3.13 Silmside 14
3.14 Zestid ja näoilmed 14
3.15 Trantsport 14
3. 16 Ülemuse-alluvate suhted 14
3.17 Igapäevased käitumisreeglid kontoris 15
3.18 Millal saabuda 15
3.19 Kingitused 15
3.20 Rõivastumine 16
3.21 Aastaajalised variatsioonid 16
3.22 Värvid 16
3.23 Stiilid 17
3.24 Aksessuaarid / ehted / meik 17
3.25 Söögikorrad ja tüüpilised toidud 17
3.26 Piirkondlikud erinevused 18
3.27 Tüüpilised joogid ja toostid 18
3.28 Lauakombed ja söögiriistade tarvitamine 18
3.29 Lisa palumine ja klaaside uuesti täitmine 19
3.30 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 21

SISSEJUHATUS

Valisin Brasiilia referaadi teemaks, kuna tahtsin täpsemalt teada kuidas nende kultuuris inimesed käituvad ja milline nende kultuur on. Sõbranna käis mul Belgias ja see tundus endalegi huvitavana.
Seoses teema valikuga sain rohkem teada Belgiast ja kui ka rahvast kes seal elab. Sekretäril on vaja teada erinevate maade juhtimisstiili ja ärikohtumisistel on vaja teada, kuidas seal maal asjad käivad. Arvan ,et need teadmised võivad mulle ka töö juures kasulikud olla.

1. Üldine taustainfo

Pealinn: Brüssel
Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis ). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Šveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja).
Demograafiline olukord: Belgias elas 1998. aastal 10,2 miljonit inimest. See on asutustiheduselt teine maa Euroopas.
Rahaühik: Belgia frank (BEF)
Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt ), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias.
Riigikord : Föderatiivne parlamentaarne monarhia
Pindala: 30 528 km 2
Usklikud: katoliiklased (81%), muslimid

1.1 Religioon

Belgia lõunaosa (flaami keelt kõnelevad belglased nimetavad Vallooniaks või Wallooniaks) on peamiselt katoliiklik ning põhjaosa (prantsuse keelt kõnelevad belglased nimetavad Flandriaks või Flamandeks) protestantlik .

1.2 Ajalugu

Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla. Aastal 1516 langesid Belgia ja Holland kuningliku abielu ja pärandiõiguse läbi Hispaania võimu alla (kogu seda piirkonda hakati nimetama Hispaania Madalmaadeks). Protestantlikud hollandlased ei sallinud katoliikliku Hispaania kuninga ülemvõimu. Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri – põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa – pigistuses. Pärast Hispaania pärilussõda läks kontroll Belgia üle Austria ja seejärel Napoleoni Prantsusmaa kätte. Kui Viini kongress aastal 1815 Euroopa kaardi ümber tegi, anti Belgia Hollandi võimu alla. Belglastele ei meeldinud, et hollandlased neid juhivad. Niisama edukalt, kui hollandlased olid Hispaaniast lahku löönud, lõid belglased aastal 1830 lahku Hollandist, tehes seda Inglismaa ja Prantsusmaa abiga. Mõlema ilmasõja ajal anastati Belgia Saksamaa poolt.

1.3 Valitsusvorm

Belgia on kahekojalise parlamendiga konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas ja valitsust juhib peaminister . Parlamendivalimised on iga nelja aasta tagant ja hääletamine on kohustuslik. Senatis on 185 ja Esindajatekojas 212 kohta. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on antud võim iseseisvalt otsustada haridusküsimuste, hoolekande, ühiskondlike tööde ja investeeringute üle.

1.4 Poliitika

Belgia on olnud konstitutsiooniline monarhia juba 1930. aastast saadik. Kuningasse ja kuninglikku perekonda suhtutakse üldiselt suure austusega, seega tuleks arvamused Belgia kuningakoja kohta hoida minimaalsetena. Siin on parlamentaarsel süsteemil põhinev kahekojaline seadusandlik organ. Peaminister saadikutekoja enamuses oleva partei esindajana juhib valitsust.
Belgia on kahekojalise parlamendiga konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas ja valitsust juhib peaminister. Parlamendivalimised on iga nelja aasta tagant ja hääletamine on kohustuslik. Senatis on 185 ja Esindajatekojas 212 kohta. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on antud võim iseseisvalt otsustada haridusküsimuste, hoolekande, ühiskondlike tööde ja investeeringute üle.

1.5 Pühad ja tähtpäevad

Äritegevus aeglustub augustis, traditsioonilisel puhkuste kuul, ning jõulude ja uue aasta ajal (15. detsembrist kuni 5. jaanuarini).
1. jaanuar uusaasta
märts / aprill ülestõusmispühad
1. mai tööpüha
aprill / mai taevaminemispüha
mai / juuni nelipühad (50 päeva pärast ülestõusmispühasid)
21. juuni Belgia iseseisvuspäev
15. august püha Neitsi Maria päev (maarjapäev)
1. november kõigi pühakute päev
2. november hingedepäev
11. november veteranide päev
25. detsember jõulupüha

2. Kultuurihoiakud

2.1 Väärtushinnangud

Belgia kultuuris on kolm peamist väärtussüsteemi: saksalik, prantsuslik ja hollandlik.
Ühised väärtushinnangud on:

• konservatiivsus
  
• orienteeritus Euroopale
  
• intellektuaalne tagasihoidlikkus
  
• dogmatismi vältimine
  
• kompromissivalmidus
  
• rojalism
  
• terve mõistus
  
• paindlikkus
  
• vastasseisu vältimine
  

2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni

Üldiselt on belglaste meel väljastpoolt tulevale infole valla ja nad võivad kellega tahes vaielda tõsiasjade, põhimõtete või teooriate üle. Informatsiooni töödeldakse kontseptuaalsest vaatenurgast lähtudes. Belglased on oma intellektuaalse pärandi üle uhked . Saksa keelt kõnelevad belglased lähtuvad käitumisel rohkem abstraktsioonidest, kuna hollandi- ja prantsuskeelsed panevad enam rõhku inimestevahelise suhtlemise varjunditele. Kõigisse kolme rühma kuulujad on sõpruses nõudlikud ja süvenemisvõimelised.

2.3 Millest lähtutakse otsuste langetamisel?

Üksikisik vastutab oma otsuste eest. Kuigi peetakse au sees ka rahvuskesksust, võivad asjaosaliste suhted otsuste langetamise kõigus muutuda. Otsustamine on aeglane ja keerukas toiming ning selle käigus tuleb kõiksugu kõrvalisi tegureidki arvesse võtta. Belglased hindavad kainet mõistust ja kompromisside taktikat.

2.4 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem

Kuigi suurema osa belglasi on katoliiklased ja kuigi nad on kaks- või kolmkeelsed, pole nad suutnud likvideerida usulist ja keelelist lõhestatust. Eri ühiskonnakihtidel ja rahvustel on ikka veel üksteise suhtes eelarvamusi. Prantsuse keel kõnelevad inimesed peavad end teistest paremaks, valloonidel on üleolekutunne flaamide suhtes. Naiste olukord on ikka veel halvem kui meestel, aga see molukord on muutumas.

2.5 Käitumisreeglid avalikkuses

Korra ja organiseerituse tähtsus on ilme isegi Belgia tänavapildis: mehed käivad naiste kõrval kõnnitee välisservas, nooremad kõnnivad vanemate inimeste kõrval kõnnitee välisservas; kui kaks meeste ja üks naine käivad kõrvuti, jääb naine meeste vahele. Üldiselt on belglased avalikkuses väga korralikud.

2.6 Liikluskultuur

Sõidukite liiklus toimub paremal teepoolel, kuid jalakäijad mööduvad üksteisest väga kiiresti vasakult. Ühistransport lõpetab töö pärast keskööd või kella ühe ajal. Parim võimalus taksot saada on kindlaksmääratud taksopeatustest. Rongides võimaluse ostke esimese klassi pilet: hinnaerinevus ei ole väga suur, kuid mugavus märgatav.

3. Äripraktika ja protokollilised kombenõuded

3.1 Aeg

Belgia aeg on Greenwichi ajast üks tund ja USA Idaranniku ajast kuus tundi ees.
Enamik belglasi eeldab ära- ja seltskondlike kokkusaamiste suhtes täpsust. See kehtib eriti hollandi ja saksa keelt kõnelevate belglaste kohta. Prantsuse keelt kõnelevad belglased suhtuvad täpsusesse veidi lõdvemalt, eriti seltskondlike ürituste puhul.

3.2 Juhtimisstiil

Tööülesande täitmise privaatsus ja individuaalsus on olulise tähtsusega. Sellegipoolest võib juhtkonna, personali ja ülesannet täitva meeskonna vahel olla palju vastastikust mõjutamist. Ülesande täitmise kõige efektiivsemaks mooduseks peetakse protseduuri kindlat järgimist. Tavapärasest protseduurist kõrvalekaldumist või tavatut üldiselt ei hinnata ja seda tuleb selgitada. Oskus olla sujuvalt töötava meeskonna liige on väga tähtis; siirus ja tõsidus, kuigi mitte tingimata sõbralikkus, on eelistatuimad omadused. Ärieine tähendab tavapäraselt lõunat, sest äriõhtusöök segaks perekondlikku õhtusööki, mis on püha. Flandrias kutsutakse äriühisöögile suurema tõonäosusega kui Valloonias.

3.3 Ärikohtumised

Enamikus Euroopa ja Lõuna-Ameerika maades kirjutatakse dateerimisel kõigepealt päev, siis kuu ja lõpuks aasta. Töönädal kestab 35,8 tundi ja see on lühemaid töönädalaid maailmas. Bürood tehakse äripäeviti lahti kell pool üheksa ja suletakse pool kuus. Reedeti jäävad mõned ärikontorid lahti kuni kella üheksani õhtul. Esmaspäevast laupäevani on kauplused lahti kella üheksast kuueni. Suurem osa belglasi saab aastas ka kuu aega puhkust. Ärikohtumise aeg leppige telefoni või kirja teel kokku nädal aega ette. Kui Belgia pool määrab kohtumise aja, siis tähendab kella poole kaheteistkümne kellaaeg , et süüakse üheskoos lantsi. Esimesel ärikohtumisel peab olema seltskondlik ilme. Enamik belglasi tahab teid enne tundma õppida, kui otsustab, kas hakata teiega äri tegema või mitte.

3.4 Ärisõprade võõrustamine

• Lõunat süüakse tavaliselt kell seitse või kell kaheksa õhtul.
  
• Laske belglastel lõunalauas alustada juttu äriasjadest.
  
• Belglased on väga uhked oma kokakunsti üle. Seepärast ärge olge komplimentidega kitsid.
  
• Nagu ka mujal Euroopas, tuleb siingi võtta nuga paremasse kätte ja kahvel vasakusse. Seda ei tohi kunagi segi ajada.
  
• On suur au olla Belgias koju kutsutud.
  
• Ärge haarake laualt ise toitu, oodake, kuni pakutakse.
  
• Ärge rüübake pokaalist enne, kui keegi toosti ütleb.
  
• Flaami seltskonnas tõstetakse toosti ajal klaase kaks korda: esiteks siis, kui toosti öeldakse, seejärel vaadatakse kordamööda üksteisele silma ja siis tõstetakse klaasid teist korda. Alles siis on õige aeg rüübata.
  
• Belglasi tuntakse kui kokkuhoidlikke inimesi - seepärast sööge ära kõik, mis ette antakse või mis te olete tellinud.
  
• Kui te maakohas ringi reisite, siis on viisakas enne majja astumist porised kingad jalast ära võtta.
  

3.5 Arve maksmine

Tavaliselt maksab arve kutsuja, kuigi külaliselt oodatakse , et ta teeks katset maksta. Mõnikord määravad maksja teised asjaolud (näiteks ametiseisund). Maksmiskorralduste tegemine juba varem, nii et lauas maksmist ei toimu, on võõrustamiseks väga stiilne moodus.

3.6 Jootraha andmine

Jootraha ei anta üldiselt rohkem kui 10% või isegi veidi vähem; rohkemat peetakse tõusiklikuks ja taktituks. Taksodes pole jootraha andmine tarvilik. Pakikandjad ja hotelliabilised saavad osutatud teenuse eest 50 Belgia franki . Restoranides on 10% jootraha arvele juba lisatud, aga kui pole kindel, siis sobib küsida, kas teenindus on arvestatud või mitte. Kohane on jätta mõni münt, kui teenindus oli eriti heal tasemel.

3.7 Kirjavahetus

Kirjavahetus Belgia kolleegidega peaks olema väga asjalik , nii väheste vihjetega isiklikele asjadele kui võimalik. Kuupäevi kirjutatakse järjestuses päev / kuu / aasta (vahel on punktid, mitte kaldkriipsud) ning austav nimetus pluss ametitiitel on niisama tavaline nagu austav nimetus pluss perekonnanimi . Kui te ei räägi prantsuse ega flaami keelt, kasutage inglise keelt, kus kohane.

3. 8 Austav pöördumine meeste, naiste ja laste poole

Flaami keelt rääkivate inimeste seltskonnas kasutage perekonnanime ees mijnheer (härra) ja mevrow (proua); prantsuskeelses seltskonnas monsieur (härra) ja madame (proua). Nagu Prantsusmaal ja ka ülejäänud kontinendil, peab Belgias alati kasutama perekonnanime koos austava pöördumisega, kuni belgia kolleegid ei tee ettepanekut eesnime kasutamiseks, hoolimata sellest, kuidas nad kellegi poole pöörduvad. Belgia lastelt oodatakse, et nad oleksid täiskasvanutega vesteldes aupaklikud ja mitte üleliia jutukad, ning sageli tervitavad nad täiskasvanuid suudlusega, samuti jätavad seesuguselt hüvasti. Juhuslike kontaktide puhul (näiteks kelnerite ja müüjatega), kasutatakse vastavat austavat nimetust . Väga tähtis on tervitada inimesi tööl, kauplustes, restoranides päevase kohase tervitusväljendiga.

3.9 Kellega, millal ja kuidas toimub tutvustamine

Kui ollakse koos võõrastega ja kolmas osaline pole teid kellelegi tutvustanud, siis erinevalt kontinendi teistest riikidest on Belgias sobiv end ise teistele tutvustada (koos käepigistusega).Ametlikel koosviibimistel pole sobilik ise istet võtta: tavaliselt oodatakse, kuni näidatakse, kuhu istuda. Kui pole vastupidiselt juhendatud, siis tuleb arvestada, et naistega koos olles seisavad ja istuvad mehed välisküljel. Tutvustamisel ja enne lahkumist käteldakse iga üht individuaalselt: üldist lehvitamist kogu seltskonnale ei peeta viisakaks. Kui kohtutakse samal päeval kellegagi, keda ollakse juba tervitatud, pole vajadust uuesti teretada. Suudlemine on tavaline tervitusviis sõbralikes suhetes naiste ja meeste vahel (tegelikult on "õhusuudlus" esialgu vasakule ja seejärel paremale põsele). Visiitkaartide kasutamine on väga levinud; kui võimalik, peaks laskma oma visiitkaardi tõlkida pöördel prantsuse ja/või flaami keelde.

3.10 Füüsilised tervitamisstiilid

Tavapäraseks on käepigistus. Belgia versioon sarnaneb ameeriklaste käepigistusega, kuid on veidi pehmem või kergem. Kahe mehe käesurumine toimub kiirest , kuid meeste ja kahe naise vahel mitte nii jõuliselt. Naeratamine ja muud mitteverbaalse suhtlemise vormid ei pea käepigistusega kaasnema, kui inimesed pole varem kohtunud. Mehed peaksid ootama, kuni naine neile käe ulatab, enne ui oma käsi välja sirutada, ning naised võivad otsustada, kas ulatada käsi või mitte. Naist kättpidi tervitades peab mees kinda käest võtma, kuid naine ei pea meest käteldes seda tegema. Kui üksteist tervitab rohkem kui kaks, ei ole korrektne kellegi teretamiseks kätt sirutada üle teiste käsivarte. Esimesel kohtumisel tuleks vältida õlale patsutamist ja muid puudutuse vorme. Silmside tuleks säilitada kogu tutvustamise ajaks.

3.11 Sobivad kõneained / sobimatud kõneained

Sobivad: päevasündmused, poliitika (kui te ikka teate, millest räägite), kunst , sport (väga sobiv, eriti jalgpall), muusika, filosoofia ja belgia kultuur. Sobimatud: ei tohi avaldada arvamust Belgia asjade kohta, kui te täpselt ei tea, millest räägite. Eriti oluline vältida valloonide ja flaamlaste probleemi või riigi kakskeelsust. Juhuslikus vestluses ei ole sobilik pärida vestluskaaslase ametiala. See on kogu Euroopas isiklik ja seega mitte kõige huvitavam vestlusteema. Samuti ei sobi isiklikku majandusolukorra arutelu, küsimused eraelu (perekond on püha), isikliku tausta kohta.

3.12 Hääle toon, tugevus ja kiirus

Arutelud võõraste vahel algavad tavaliselt viisaka ohjeldatusega. Avalikkuses või esimesel ärikohtumisel peaks vestlustoon olema veidi tagasi hitud ja asjalik ning üldiselt see nii ka jääb. Söögilauas, kui õlu või vein voolab, peaks vestlus olema kerge ja soodustama head seedimist.

3.13 Silmside

Vahetevahel võib silmside olla intensiivne ja ebamugav, eriti prantsuse keelt rääkivas Belgias. Oluline on niisugust käitumist mitte tõlgendada kindlaks kavatsuseks teis meelega ebamugavust tekitada; see näitab ainult austust ja huvi. Siiski ei peeta kohaseks otsest silmsidet võõraste vahel.

3.14 Zestid ja näoilmed

Tuleks vältida “okei” – märgi tegemist pöidla ja nimetissõrme otste kokkuviimisega; kui soovite anda märku, et kõik on korras, tõstke mõlemad pöidlad püsti. Vältige vestluse ajal sõrmede plõksutamist: seda peetakse väga ebaviisakaks. Kellegi ilma pilgutamine annab tavaliselt märku huvist või jagatud mitteverbaalsest mõistmisest; iseendast ei peeta seda ebaviisakaks. Meelekoha puudutamine nimetissõrmega vihjab, et inimene, kes parajasti räägib, on arust ära: muidugi ei tarvitse see tähendada, et öeldu oleks tõepoolest arukas.

3.15 Transport

Võõrustajana tegutsedes oleks väga hea mõte eelnevalt küsida, kas külalised transporti vajavad. Vajaduse puhul peaksite õhtusöögi lõppedes külalistele korraldama taksoteeninduse.

3. 16 Ülemuse-alluvate suhted

Belgias jälgitakse jäika käskudeahelat, ja bürokraatia võib olla lausa frusteeriv. Tavapärastest kanalistest kõrvalekandumine toob kaasa rohkem probleeme, isegi kui kavatsetus olu ainult ilmsetest takistustest mööda minna. Ülemustel oodatakse juhtimist, informatsiooni jagamist ja otsuste tegemist; alluvatelt detailse informatsiooni hankimist ja ülemuste tehtud otsuste täitmist. Enamikul Belgia äriorganisatsioonidel on Prantsusmaa või Saksa äriorganisatsioonidega sarnanev struktuur.

3.17 Igapäevased käitumisreeglid kontoris

Belgias on kabinetiuksed mõnikord suletud, mõnikord avatud; mõlemal juhul alati kõigepealt tuleb koputada (see kehtib ka tualettruumide kohta) enne ukse avamist, ning kabinetist lahkudes tuleks uks enda järel sugeda. Naisi ja mehi ei kohelda äritegevuses võrdsetena, eriti Valloonias. Näiteks lubatakse naisel ärieine arvet isegi siis, kui tema oli kutsuja. Nädalavahetustel, pühade või puhkuse ajal inimesed ei tööta, need ajad on tavaliselt pühad ja puutumatud, reserveeritud ainult perekonnale.

3.18 Millal saabuda

Kui kutsutakse õhtusöögile kellegi koju, sobib pakkuda oma abi vajalike majapidamistööde tegemiseks, kuid sagedamini lükatakse pakkumine arvatavasti tagasi. Ei lahkuta lauast, enne kui selleks märku antakse. Abikaasad on tihti kutsutud äriõhtusöökidele. Kui on aeg lahkuda, tõuske püsti ja jätke alati igaühega kättpidi hüvasti. Kui tehakse ettepanek ööbida belglaste kodus, jätke asjad enda järel alati puhtaks ja korda. Ei ole sobilik minna ärikaaslase koju ilma kutsumata või ette teatamata. Alati helistage ette. Aga ärge helistage kellegi koju liiga vara hommikul või pärast poolt ühtteist õhtul.

3.19 Kingitused

Üldiselt ei ole kingituste tegemine ärikaaslaste vahel tavaline; kõige parem on kingiust mitte saata, kaasa arvatud pühadeks, kui te ei ole just oma Belgia kolleegidelt esimesena kingitust saanud. Pühadekaardid on väga kohased, eriti tänukaardina eelmise aasta töösaavutuste eest, ning need tuleks lähetada õigeaegselt, et kaardid nädal enne jõule kätte saadaks.
Kui tahate siiski ärisõbrale kingitust teha, siis ärge pange paki sisse oma visiitkaarti ja ärge valige kingitust, mille peal on teie firma logo .
Kingitused on oodatud siiski seltskondlike sündmuste puhul, eriti tänutäheks eraviisilise õhtusöögi eest. Kui valitakse lilled, siis tuleks need külla tulles kaasa võtta ja enne majja astumist või perenaisele ulatamist pakendist vabastada. Ei ole sobilik saata kunagi krüsanteeme (neid kasutatakse eeskätt matuselilledena) või punaseid roose (need vihjavad romantilisele kavatsusele). Samuti tuleks vaadata, et bukett koosneks paaritust arvust lilledest, välja arvatud 13, mida tuleks alati vältida. Teisteks sobivateks kingitusteks on paremat sorti šokolaad, magus dessertvein või kvaliteetne söögijärgne liköör.
Kui peatute perekonna juures, oleks kohane tänukingitus mõni kvaliteetne toode, mis iseloomustab teie kodumaad ja mida on Belgias ehk raske hankida. Lauavein ei ole kodu külastades sobiv kingitus.

3.20 Rõivastumine

Rõivastumisstiilid on nii meestel kui ka naistel formaalsusi jälgivad, olenemata sündmusest - ärilisel või seltskondlikul, tööl, restoranis või tänaval. Formaalne tähendab antud juhul vähemalt kontoris tumedat ülikonda ja lipsu meestele ning ranget kostüümi või seelikut ja pluusi naistele. Parimad on nööritavad kingad (vältige lahtisi kingi , sest neid peetakse liiga sundimatuks). Vaba rõivastus ei ole meestele ärilise asjaajamise puhul kohane. Tänaval tähendab vaba rõivastus tavaliselt teksaseid ja spordijalatseid. Seltskondlikul koosviibimisel tähendab vaba rõivastus kõige sagedamini maitsekalt kooskõlastatuid rõivaid, kaasa arvatud pintsak meeste. Formaalne rõivastus tähendab harilikult õhtuülikonda, mis on väga stiilne. Enamik restorane ei nõua meestel lipsu, kuigi kõrgema klassi restoranid ootavad nii meestelt kui naistelt hästi rõivastumist. (tavad lk 139) Pühapäeviti panevad belglased selga oma parimad rõivad, seisku neil ees siis külaskäik või jalutamaminek.

3.21 Aastaajalised variatsioonid

Belgias on neli selgesti eristatavat aastaaega ja neile vastavalt tuleb ka rõivastuda. Suved võivad olla palavad, ent talved , mis algavad võrdlemisi vara ja lõpevad hilja , võivad olla niisked ja väga külmad.

3.22 Värvid

Eredaid värve ja silmatorkavat mustrit ei peeta ärirõivastuses üldiselt sobivaks ei meestel ega naistel.

3.23 Stiilid

Eurokeskuses Brüsselis on mood ja stiil väga kaasaegne. Teistes suuremates linnades eelistatakse siiski traditsioonilisemat ja konservatiivsemat ärirõivastuse stiili.

3.24 Aksessuaarid / ehted / meik

Need on eelkõige isikliku maitse küsimus. Prantsuskeelses Belgias pannakse aksessuaaride kasutamisele arvatavasti suuremat rõhku, kuna see tähendab moodsa välimuse saavutamist.

3.25 Söögikorrad ja tüüpilised toidud

Isegi kiire hommikueine suuremas Belgia linnas tähendab tavaliselt enamat kui vaid tass kohvi ja saiake. Hommikusöök sarnaneb prantsuse või saksa hommikusöögiga. Belgias serveeritakse hommikusöök tavaliselt kella 7-9ni.
Lõunasöök oli traditsiooniliselt päeva peamine söögikord, kuid tänapäeva kiires linnaelus võib see olla kas kiire võileib või ka tõhusam liha- või kalaroog aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõuna serveeritakse harilikult kella 1-2 paiku päeval. Tüüpiliselt kaasneb kõigi lõunasöökidega õlu või vein, olgu siis tegemist äri- või seltskondlike lõunatega restoranides, kohvikutes või töökohtade kohvikutes; saada võib ka mineraalvett kas gaseeritult või ilma ning mahla / karastusjooke. Pühapäeviti, perekondlikul päeval, on peamine söögikord õhtusöök, mis serveeritakse tavaliselt hilis pärastlõunal ja võib kesta kuni õhtuni.
Õhtusöök serveeritakse tavaliselt kella 7-8.30 ja pidulike õhtusöökide tavapärane algusaeg on 8. Õhtusöögitoidud võivad sarnaneda lõunasöögiroogadega, koosnedes liha- või kalapraest, aedviljadest ja desserdist. Söögi juurde serveeritakse tavaliselt kohalikku õlut või veini. Pidulikud õhtusöögid lõpevad harilikult kesköö paiku (kuid võivad kesta palju kauem, kui kõikidel on lõbus).
Kogu Belgias, aga eriti valloonide piirkonnas, leidub palju kohvikuid ja veinibaare, bistroosid, kus nii päeval kui ööl võib saada jooke ja kergeid suupisteid ning kus võib istuda nii kaua, kui keegi soovib.
Tüüpiliste belgia toitude hulka kuuluvad waterzooi (teatud laadi hautis ), moules ( karbid ), frites (friikartulid), carbonnades flamandes (õlles keedetud liha) ja anguilles (angerjad).

3.26 Piirkondlikud erinevused

Valloonide kõik sarnaneb Prantsuse köögiga, samal ajal kui Flaami köögi juured pärinevad hollandi traditsioonidest. Sellegipoolest on mõlemad teineteist mõjutanud, luues ainulaadse Belgia köögi. Flaami Belgias ei pakuta leiba, kui söögikord koosneb kartulitest või teistest tärkliserikastest toitudest; kui see söögikorra juurde kuulub, siis serveeritakse leiba tavaliselt koos võiga. Prantsuskeelses Belgias kuulub leib alati iga toidu juurde, ent võid üldjuhul ei pakuta.

3.27 Tüüpilised joogid ja toostid

Segatud joogid enne õhtusööki pole populaarsed , kuid võib saada aperitiivi ühest või mitmest erinevast taimedega maitsestatud liköörist, vermutist ja muust taolisest. Neid ja ka teisi alkohoolseid jooke juuakse pärast õhtusööki digestifina. Toidu kõrvale serveeritakse enamikul juhtudel veini või õlut.
Kõige levinum toost on salud või a votre sante prantsuse keelt kõnelevas Belgias ning gezondheid flaamikeelses Belgias. Toosti öeldes on oluline säilitada otsene silmside klaasi tõstmise hetkest kuni selle lauale panemiseni. Kui toost on öeldud paljude inimestele, laske pilgul ringi liikuda ja vaadake kordamööda igale inimesele silma, öelge toost, tõstke klaas kõrgemale ja seejärel jooge.

3.28 Lauakombed ja söögiriistade tarvitamine

Belglased on nagu kõik eurooplased ei kasuta nuga ega kahvlit nii, nagu teevad ameeriklased . Nuga jääb paremasse ja kahvel vasakusse kätte. Kui toit on lõpetatud, asetatakse nuga ja kahvel teineteisega paralleelselt ning horisontaalselt üle taldriku ülemise poole, nii et kahvliharud osutavad vasakule. Kui te asetate mõlemad söögiriistad taldrikule mis tahes ajal, on see teenindavale personalile märgiks, et olete lõpetanud, ja teie taldrik võidakse ära viia. Tihti on veel palju lisasöögiriistu: kui te ei ole kindel, millist neist tarvitada, alustage alati väljastpoolt ja liikuge käikude haaval sissepoole. Iga istekoha juures on erinevad klaasid, mis mõeldud vee, valge ja punase veini jaoks.
Kui te söögiriistu käes ei hoia, oodatakse, et teie käed oleksid nähtaval, mis tähendab, et te ei hoia neid süles, vaid toetate randmed lauaservale (mitte kunagi küünarnukini). Lauas saatke kõiki vaagnaid endast vasakule. Soola- ja pipratoosi pakutakse nii, et saaja võtab need otse teie käest - ärge pange neid esmalt lauale. Kui leivataldrikut pole, asetage leib oma praetaldriku vasakpoolsele servale.

3.29 Lisa palumine ja klaaside uuesti täitmine

Kui te rohkem toitu ei soovi, jätke lihtsalt veidi oma taldrikule alles. Lisajooki võite alati saada; kui olete klaasist või tassist joonud nii palju, et alles on jäänud vähem kui pool, täidetakse see üldiselt uuesti. Portsjonid on tavapäraselt väiksemad kui Ameerika Ühendriikides.

3.30 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine

• Belgias räägitakse kolme keelt: saksa, prantsuse ja flaami keelt.
  
• Saksa või flaami keelt kõnelejate poole võite pöörduda ingliskeelsete kõnetussõnadega Mr., Miss , Mrs., Ms.
  
• Nende poole, kes räägivad prantsuse keelt, pöörduge kõnetlussõnadega Monsieur, Madame, Mademoiselle.
  
• Kunagi ei tohi flaame adame `ks ega Monsieur`ks nimetage.
  
• Kasutada tuleb: Mr., Miss, Mrs., Ms.
  
• Nagu ka kõikjal Euroopas, sobib eesnimesid kasutada vaid lähedaste sõprade puhul.
  
• imede järjestus on siin samasugune kui Ühendriikideski, st enne eesnimi , siis perekonnanimi.
  

KOKKUVÕTE

Vahutavad õllevaadid, šokolaad, õlimaalid - Belgia jätab mulje tormakast kodanlusest. Aga vaadates veidi ringi, on riik kunstlikult kokku pandud kahest osast germaani flaamidest ja ühest osast keldi-ladina valloonidest. Jagatud kõigepealt uhkuse ja siis keele järgi, ühendab neid tugev perekonnatunnetus ja taltsutamatu ettevõtmisvaim.
Ja kui tundub, et Belgia koht Euroopa südames on veidi tuhm , on see tingitud sellest, et neil pole kommet kiidelda. Sellel maal on enam ajalugu, kunsti, toitu ja arhitektuuri ruutsentimeetri kohta kui enamusel ta suurtest ja lärmakatest naabritest.
Välismaalasi võib kohata Eestis väga palju, oskus nendega suhelda ja mõista nende kultuuri nõuab eelnevat teadmist selle rahvuse kultuurihoiakutest.

KASUTATUD KIRJANDUS

Maailma atlas , Eesti entsüklopeediakirjastus, 2001
Maailma ära ja kultuuri käsiraamat I, T. Morrison, W. A. Conaway Tallinn: TEA Kirjastus, 2002
R. D. Lewis . Kultuuridevahelised erinevused, Tallinn: TEA Kirjastus, 2003
T. Morrison, W. A. Conaway, J. J. Douress Rahvusvahelise ära teejuht Tallinn: K-Kirjastus, 2000
Euroopa riikide etikett ja tavad, Tallinn: ERSEN, 2000
http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia
http://pespmc1.vub.ac.be/BELGCUL.html
http://www.vm.ee/est/kat_215/1530.html