Suitsetamise ebatervislikkus (0)

Kuidas mõjutab rasedusaegne suitsetamine sind ja su last?
„Suitsetamine on sünnituskomplikatsioonide peamine põhjus,“ on günekoloog Robert Welch öelnud. Lapsed sünnivad enneaegsetena, liiga väikestena või surevad emaüsas.
Welch on aidanud paljudel riskigruppi kuuluvatel naistel oma unistus teoks teha ning terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta.
Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. „Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida,“ rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski.
 
Miks on raseduse ajal  suitsetamine ohtlik?
Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse.
Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid ( vingugaas ).
Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas.
Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni.
Piltlikult öeldes sunnib suitsetav rase oma last läbi kitsa kõrre hingama. Nagu sellest veel vähe oleks, hakkavad punaverelibled hapniku asemel hoopis süsinikoksiidi molekule üles korjama. Nii ei vahenda see kitsas kõrs niigi palju hapniku kui peaks.
 
Kuidas mõjutab suitsetamine last?
Hapnikupuudus võib su lapse kasvule ja arengule laastavalt mõjuda. Rasedusaegne suitsetamine kahekordistab võimalust, et laps sünnib enneaegselt või kaalub sündides alla 2500 grammi. Suitsetades on ka surnultsündivuse risk üle kahe korra suurem.
Iga suitsetatud sigaret seab raseduse üha suuremasse ohtu. Mõni sigaret päevas on ohutum kui terve pakk, kuid vahe ei olegi nii suur, kui arvata võiks. Suitsetaja keha on eriti vastuvõtlik päeva esimesele nikotiinidoosile. Ka kõigest üks-kaks sigaretti ahendavad veresooni märgatavalt. Seetõttu kujutab ka vähene suitsetamine su lapse tervisele ohtu.
 
Kuidas mõjutab suitsetamine lapse:
Kaalu ja suurust
Raseduse ajal vähendab iga päev terve paki sigarettide suitsetamine beebi kaalu ligikaudu 230 grammi võrra. Kahe paki tõmbamine vähendab sünnikaalu pool kilogrammi või rohkemgi. Kuigi osa naisi tunneb väiksema kaaluga lapse sünnitamisest heameelt , võivad sellele järgnevad negatiivsed tagajärjed last terve ülejäänud elu mõjutada.
Keha ja kopse
Alakaalulised beebid kipuvad olema kehaliselt alaarenenud. Nende kopsud ei pruugi olla iseseisvaks töötamiseks valmis, mis tähendab, et neil tuleb esimesed elupäevad või -nädalad hingamisaparaadi all veeta. Kui need lapsed ise hingama hakkavad (või kui tegid seda juba algusest peale) võivad kopsude hilisema arengu või nikotiini laastava mõju tõttu neid edaspidi hingamisprobleemid saata.
Lapsed on astmale väga vastuvõtlikud. Neil on ka kahe- või isegi kolmekordne risk surra imikute äkksurma.
Ajutegevust
Rasedusaegne suitsetamine mõjutab beebi aju terve tema elu. Lastel võivad esineda õpiraskused, käitumisprobleemid ja suhteliselt madal intelligentsustase. Hiljutised loomkatsed näitavad, et emaüsasse jõudev nikotiin võib muuta beebi edaspidises elus sõltuvusele vastuvõtlikuks. Teismelisena piisab sõltuvusse sattumiseks paarist sigaretist.
 
Mida saan ma ise teha?
Kogu selle sünge statistika taga peitub uskumatu võimalus: suitsust loobudes teed sa oma lapsele suure kingituse. Mida varem loobud, seda parem. Ideaalis peaksid sa juba enne viljastumist suitsust loobuma . Esiteks on sul kergem rasestuda (suitsetamine vähendab rasestumise võimalust 40 protsendi võrra). Lisaks ei tule sul võidelda suitsust loobumisega hetkel, mil peaksid mõtlema hoopis teistele asjadele nagu tervislik toitumine, treening ja lapse sünniks valmistumine.
Loomulikult ei saa igaüks nii kaugele ette planeerida . Aga kui sa oma rasedusest teada saades ikka veel suitsetad, peaksid viivitamatult asuma sellest loobuma. Kui suudad selle halva harjumuse maha jätta enne 14. rasedusnädalat, sünnib sul tõenäoliselt sama terve laps nagu igal teisel emal.
14. ja 16. rasedusnädala vahel kosub loode jõudsalt. Kui sa veel sel ajal suitsetad, hakkab lapse kaal keskmisest maha jääma. Niipea kui aga maha jätad, saab laps taas talle kasvamiseks vajalikku hapnikku. Isegi kui suitsetad 30. nädalal või peale seda, annad oma lapsele mitu nädalat, et veel võimalikult kiiresti kaalu koguda. See on sama lihtne – ja sama keeruline – kui sigarettide ära viskamine ja mitte kunagi enam ühegi mahvi tegemine.
Kuigi oled suitsetamise ohtudest teadlik, ei ole sellest harjumusest alati kerge loobuda . Nikotiini sõltuvus võib kõik Su head kavatsused üles kaaluda ning lapsele pühendumisest ei tule midagi välja. Seetõttu ära üritada üksi loobuda. Aruta arstiga erinevaid võimalusi. Palu oma partnerilt ja lähedastelt toetust. Sa pead lootma teistele inimestele. Lõppude lõpuks loodab ka keegi ju sinu peale.
http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=1,12&item=82
Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha?
• Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
• Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
• Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks.
• Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks.
• Suitsetaja vananeb kiiremini.
• Tekib „suitsetaja köha”.
• Väheneb lõhnataju.
• Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne.
• Väheneb kopsumaht , mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
• Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus.
• Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu.
• Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu , vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.
Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne.
http://www.nip.ee/page/138/16/111
Mis on tubakas ?
• Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes.
• Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
• Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. 
Miks suitsetatakse?
Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum.
Eespool nimetatud põhjustele lisanduvad veel:
• Tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega .
• Eksiarvamus, et suitsetamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks.
• Arvamus, et suitsetamine annab energiat ning vähendab stressi.
• Ei usuta, et suitsetamine kahjustab tervist.
• Kui on juba mingi aeg suitsetatud, siis on suitsetamise põhjuseks ka tekkinud füüsiline ja vaimne sõltuvus.
http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1307

SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE

 

Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. ( Narusk , A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju )
Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel , mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse ( ibid ).
Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv
Nikotiin,C10H14N2
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis - krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure , on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele (ibid).
Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid).
Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:

•   naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
  
•   tõuseb südame löögisagedus
  
•   tekib tubakasõltuvus
  
•   näljatunne väheneb
  
•   langeb kopsude töövõime
  
•   tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
  
•   lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
  
•   Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
  
•   Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust . Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu.
  
•   Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).
  

Siit selgub , miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida.(vt lisa 5) Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad .

Naised ja suitsetamine

 
Oleme harjunud teadmisega, et naised elavad meestest kauem. Ometi väidavad meedikud, et lähitulevikus võib olukord muutuda. Ja põhjuseks ei midagi muud kui meie kauni soo kirg sellise hukutava harjumuse vastu nagu suitsetamine. Sigaretipakile märgitud light või mild jätab mulje nagu oleks tegemist tervist peaaegu mitte kahjustavate sigarettidega, tegelikult on see vale ja eksitav. Tubakatootjad püüavad valede kujutluste loomisega ärgitada noori naisi suitsetama - ahvatlevad reklaamid saledatest, ilusatest ja imetlus-väärsetest naistest tekitavad soovi nendega samastuda. Tubakareklaam püüab jätta muljet, et suitsetav naine on enesekindel ja seksuaalselt atraktiivne. Tubakareklaam trügib isegi spordivõistluste, kunstinäituste ja muusikaürituste sponsoriks - kõik selleks, et ahvatleda naisi suitsetama. Kannatajateks jäävad eelkõige veel sündimata lapsed.
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on tunduvalt kõrgem Ameerikas ja Euroopas, ulatudes 30%ni.
Eriti palju on suitsetavaid naisi Brasiilias, Taanis ja Norras. Naiste suitsetamine levib kiiresti ka Lõuna- ja Ida-Aasias ning Vaikse ookeani läänepoolsetes maades, kus see on saanud naiste vabaduse sümboliks. Pealegi arvavad sealsed noored naised, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks. Rühm Robert C. Klesges poolt juhitud teadlasi (University of Memphis ) jälgis peaaegu 4000 inimest vanuses 18-30 seitsme aasta vältel. Nad leidsid , et suitsetamine ei mõjutanud jälgitavate kehakaalu olulisel määral. Enamus võttis vaatlusalusel perioodil kaalus juurde, sõltumata sellest, kas nad suitsetasid või mitte. 54% vaatlusalustest kosus 5 kg ja 29% isegi 10 kg võrra.
"Uuringu tulemused on rahvatervise ja terviseedenduse seisukohalt äärmiselt olulised kummutamaks just eriti noorte hulgas levinud väärarusaama suitsetamise kaalu langetavast toimest. Kui kogu noorsugu saaks teada, et suitsetamine ei aita kehakaalu langetada ja seda kontrollida, usun, et suitsetavate noorte arv väheneks olulisel määral."( " Journal of Consulting and Clinical Psychology" 12.1998.a.)
Naistel võib olla meestest raskem suitsetamisest loobuda, selgus Pennsylvanias läbi viidud uuringust. Naised muretsevad reeglina rohkem suitsetamisest loobumisega kaasneva kehakaalu kasvu pärast, ka on nad suurema tõenäosusega kannatanud raskekujulisema depressiooni all, mis on seotud ebaõnnestunud suitsetamisest loobumisega, arvab uuringu autor Kenneth A. Perkins Pittsburghi ülikooli meditsiinikoolist. Ja mis kõige olulisem, partnerite toetus suitsetamisest loobumisel on naistele märksa väiksem kui vastupidise olukorra puhul (ehk kui mees kavatseb suitsetamise maha jätta).
Perkins jõudis sellele järeldusele suitsetamisest loobumise juhtumeid uurides. Ta avastas, et naised ei ole mitte niivõrd sõltuvad nikotiinist kuivõrd keskkonnast, mis võib tekitada neis tahtmise sigaretti süüdata. Sellised olukorrad on kohvi joomine, stress või teiste inimeste suitsetamine. Ta märkis, et sellised signaalid saavad kõige suurema tõenäosusega suitsetamisest loobujate komistuskiviks, kuna sunnivad inimest suitsu järele haarama . Enamus naisi komistab selliste signaalide otsa esimese nädala või paari jooksul pärast suitsetamisest loobumist, paljudega aga võib see juhtuda mitu kuud hiljem.
Perkins avastas, et mõned suitsetamisest loobumise tehnikad on meeste juures edukamad kui naiste juures. Tuleb välja, et nikotiini asendusteraapiad, näiteks närimiskumm või plaaster , on naiste peal vähem mõjusad. Tema sõnul kinnitavad seda fakti mitmed uuringud. Naiste võõrutamisel annab parimaid tulemusi käitumisteraapia (eriti, kuidas tulla toime suitsetamise tungiga) kombineerituna nii nikotiinivabade asendusravimite kui ka nikotiini sisaldavate asendusvahenditega nagu närimiskumm ja plaaster. Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks.

• Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)
  
• Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine
  
• Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel
  
• Enneaegne sünnitus
  
• Lapse väike sünnikaal
  
• Surnult sündinud laps
  
• Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil
  
• Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus
  
• Pahaloomulised kasvajad , sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease , põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk
  
• Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused , kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus)
  

 
Rasedus
Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema.  Samuti lapsed ja noorukid , kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.
Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil.
Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust, väitsid Michael Hull ja ta kolleegid Suurbritannia Bristoli ülikoolist. Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. "Ideaalne oleks, kui mõlemad partnerid loobuksid suitsetamisest. Vähemalt aktiivselt suitsetavad naised peaksid selle lõpetama ja vältima suitsu ka töö juures, kusjuures nende partnerid peaksid lõpetama kodus suitsetamise," on kirjas ajakirja Fertility and Sterility oktoobrinumbris. Uuring põhineb rohkem kui 14.000 raseduse jälgimisel. Uurijad palusid eksperimendis osalenud naistel kirjeldada oma suhteid suitsetamisega ja rasestumise püüdeid. Uuringust selgus, et suitsetavad naised rasestuvad 23 protsenti harvem kui teised naised kuuekuulise prooviaja jooksul ning 54 protsenti vähema tõenäosusega aasta jooksul. Passiivsete suitsetajate rasestumise võimalused vähenesid vastavalt 14 ja 17 protsenti.
1990-ndatel on rasedate suitsetajate arv USAs vähenenud 26% võrra. Samas täheldati, et teismeliste rasedate hulgas on suitsetamine kasvanud. Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuste poolt läbiviidud uuring näitas, et suitsetavate rasedate arv vähenes 18,4%-lt 1990. aastal 13,6%-ni 1996. aastal. Oluliselt vähenes suitsetajate arv 20-40- aastaste tulevaste emade hulgas. 15-19-aastased lapseootel naistest suitsetavad aga suhteliselt paljud: 1994.a. 16,7%, 1996.a. 17,2% (ibid).
Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel (A. Charlton, BMB 1996, 52(nr.1) lk. 90-107). Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust .
Suitsetamisest põhjustatud riskid sünnieelsel perioodil jagunevad kahte suuremasse rühma. Esimese rühma häired on raskema loomulised: äkksurm varases sünnijärgses staadiumis ning krooniline negatiivne efekt lapse immuunsüsteemile. Teine rühm koondab kergemad raseduse ajal suitsetamisest tekitatud kahjustused: normaalkaalust- ja pikkusest väiksemad parameetrid , kergemad füüsilised häired ning intellekti arenguhäired (J-A, Eavans et al, 1992). Arengu järgus ja välja kasvanud organismi kahjustused tubakasuitsust on pöördumatud. Laps, kelle ema on raseduse ajal suitsetanud, jääb kuni üleminekueani teistest nii pikkuses kui kaalus maha. See võib põhjustada tugevaid kahjustusi lapse enesehinnangule, mis omakorda annab võimaluse negatiivsete käitumisviiside väljakujunemiseks. Samuti võib raseduse ajal suitsetanud ema vastusündinu pea ümbermõõt olla keskmisest väiksem. Selle otsesteks tagajärgedeks võivad olla hilisemad intellektiarenguhäired nagu raskused õppimises, koolis edasijõudmises ning teistega suhtlemises. Ka hingamisteede kahjustused on sagedased. Hingamine on tihti raskendatud ja kohisev ning toimub läbi suu. Röga eritus võib olla tavalisest suurem. Haigestumine bronhiiti on sellise riskirühma seas keskmisest sagedasem (J-A, Eavans et al, 1992).
Kogu maailmas on tubakast tingitud haigused hakanud noorte naiste seas sagenema - põhjuseks ei ole mitte ainult üha suurenev suitsetavate naiste hulk, vaid ka fakt, et suur osa naistest peavad tahes-tahtmata olema passiivsed suitsetajad. Ümberringi suitsetavad sõbrad ja tuttavad sunnivad ka mittesuitsetajaid tubakavingu sisse hingama. Suitsetamine põhjustab loote südame löögisageduse suurenemist ja hingamisliigutuste sageduse vähenemist. Loote vereringes ja lootevees on nikotiinikontsentratsioon suurem kui raseda enda vereringes (Suitsetamine ja rasedus, http://legacy.library.ucsf.edu ).
Suitsetamisest loobumisega raseduse alguses on võimalik kõiki nimetatud riske vähendada.
Loote vääraarenguid võivad põhjustada mitmed tubakasuitsus sisalduvad ained. Näiteks põhjustavad nikotiin sõltuvust ning veresoonte ahenemist ja süsinikmonooksiid hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel. Lootel esinevad haigussümptomid on sageli tekkinud mitme aine koosmõjul ja seetõttu on otstarbekas vaadelda tubakasuitsu toimet tervikuna Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Suitsetava vanema lapsel esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab ta loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Halvemal juhul võivad tekkida lootel tõsisemad väärarengud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda. Elundite väljaarenemise perioodil võivad tekkida lootel kergesti vastavate elundite väärarengud. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad , alaareng, avauste puudumine jms. Hilisemas loote arengujärgus tekivad peamiselt loote kasvu- ja talitlushäired. Kuid samas näiteks silmad arenevad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja seega on nägemine ka pidevalt väga ohustatud. Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk mutatsioone . Neist eriti tugeva mutageense toimega on lämmastikuühend aminokarboliin. Geneetilised muutused on sellised muutused, mis päranduvad edasi teistele rakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist (ibid).
Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes . Geneetilisi muutusi võivad peale tubakasuitsus leiduvate ainete kutsuda esile ka alkohol ja teised mürkained ning mitmed kiirgused. Väike osa mutatsioonidest toimub ka päriliku materjali jagamisel ja paljundamisel tekkivate vigade tõttu (ibid).

Mehed ja suitsetamine

 
 
 
1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega.
Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt. Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud. Uurijate arvates tulenevad mitmed impotentsuse juhud mitmesugustest veresoonkonna ja närvisüsteemi häiretest. Selgelt psüühilistest põhjustest tulenevad impotentsuse juhtumeid on ainult 15%, ülejäänute korral on põhjused ebaselged. Uued andmed impotentsuste põhjustest on suunanud huvi eriti südame ja veresoonkonna haiguste faktoritele. Uurijad on tuvastanud suitsetamise, vere kõrge rasvasisalduse ja vererõhu mõju ning seotuse impotentsusega. Nende uurimiste käigus on ilmnenud suitsetamist tähtis mõju ühistegurina (Eesti Vähiliit „Suitsetaja potents langeb “ http://www.cancer.ee/suitsetaja.ht m)
Maailmas kannatab selle puuduse pärast 140 miljonit meest. Eestis arvatakse vastav arv olevat 60 tuhat. Vähemalt sama palju kaaskannatajaid on ka vastassugupoole seas. Kaasajal võib kinnitada, et toimivad ravimid ja ravivõtted on olemas. Mida ja kuidas - seda otsustab arst. Ülaltoodud arvud kinnitavad, et abi otsimisel pole pelgamiseks põhjust. Teada ju, et jagatud mure on pool muret. Ka vanusele lisanduvad aastad ei ole meestel otsustavad. Riskifaktoriks on ja ohtu süvendavad suitsetamine, narkootikumid ja alkoholi kuritarvitamine. Olukorda halvendavad närvipinge ja stress. Arstid kinnitavad, et on aidanud mehi vanuses 19-87. Muudetud eluviis võib tulemusi tuua ka arsti abita (ibid).
Nikotiinil tundub olevat erektsiooni nõrgendav mõju. Seda on konstateeritud nii katsetustes loomadega kui ka katseliste uurimiste käigus inimestega. Poole tunni jooksul kolm suitsetatud sigaretti (nikotiini 0,9 mg sigaretis ) vähendasid erektsiooni võrreldes rühmaga, kes suitsetasid sigarette, milledes nikotiini oli ainult 0,002 mg sigaretis või nendega, kes ei suitsetanud üldse. Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu . Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust (Smokeing and healthcare, Bulletin of the World health Organization, 14.september.2001)
Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstateeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see muutlike vereringehäirete olemasolu suguelundite piirkonnas. Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes. Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk-järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses. Viiteks võib olla see, et mõningatel andmetel keskealistest ameerika meestest peaaegu kolmandik on impotentsed. Vastavaid andmeid teiste maade, näiteks Soome kohta ei ole. Tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained sattuvad mehe suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestab kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja rohke suitsetamine vähendab seemnerakkude hulka ja liikuvust ning võib kahjustada nende struktuuri. Soome uurijate arvates seemnerakkude liikuvus väheneb rutem paljusuitsetavatel meestel võrreldes mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada (ibid).
http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m ( siin on väga palju infot suitsetamisest)
Mida sigaretid sisaldavad?
Paljud meist muretsevad toidus olevate lisaainete ja konservantide pärast.
Kui paljud aga teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse?
Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud:

• Ammoonium – leidub puhastusainetes
  
• Ammoniaak - uriinis
  
• Atsetoon - küünelaki eemaldi komponent
  
• Kaadmium - mürgine metall, mida kasutatakse patareides
  
• Vinüülkloriid ehk PVC
  
• Naftaleen - kasutusel koitõrje vahendites
  
• Süsinikmonooksiid - mürgine põlemise käigus tekkiv gaas , mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust .
  
• Tõrv - ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi.
  
• Nikotiin - tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organis reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb.
  
• Tsüaniid – tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites
  
• Formaldehüüd - kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel
  
• Arseen – tuntud mürk
  

http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1885