Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002), (0)

Tallinna Ülikool - Sõjandus - Riigiteadus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis inimese elus võivad olla nagu näiteks karjäär või kasutada oma artistivõimeid?

Lõik failist

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002)
Dirk J. Van de Kaa

Põhiidee
19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste „demograafiline revolutsioon “ oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli demograafiliste muutuste arutelus. Arutelu tulemusena eelistused olid rohkem majanduslikku laadi ning mõiste „üleminek“ asendus sõnaga „revolutsioon“. Muutusi demograafilises käitumises peeti põhiliselt ühiskonna edukuse funktsiooniks. Notestein (1945), kes mängis otsustavat rolli demograafilise üleminekuteooria formuleerimisel, rõhutas suremuse vähenemise mõju ja moderniseerimisprotsessi mõju inimeste elule ja kogu ühiskonnale, ülekaalukat tähtsust. Ta järeldas, et demograafiline üleminek oli tõenäoliselt universaalne nähtus: kõik riigid läbisid selle, kuniks nad saavutasid vajaliku

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #1

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #2

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #3

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #4

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #5

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #6

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #7

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #8

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #9

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #10

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #11

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002- #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mikihiirtortilla Õppematerjali autor

tõlgitud artikkel Dirk J. van de Kaa

dirk j van de kaa teine demograafiline üleminek industriaalmaades

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvastik ja asustus

Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. · Kaardil on kujutatud rahvastiku asustustihedust maailmas. 49. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; 50.toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; MÕISTED: Demograafiline üleminek e. Siire- rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskimne eluiga tõuseb Traditsiooniline rahvastiku tüüp--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. Kaasaegne rahvastiku tüüp--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Demograafiline plahvatus--demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab

Geograafia

doc

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

suremuses, mille tagajärjesk on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise Kaasaegne rahvastiku tüüp ülemineku esimene ülemineku teine etapp rahvastiku tüüp etapp Sündimus Väga kõrge 30- Väga kõrge 30- Hakkab järk järgult Madal, isegi vähem 40 40 langema jõudes 10 kui 10 Suremus Väga kõrge 30- Hakkab järk järgult Suremus langeb vähe Madal, isegi vähem 40 langema jõudes jõudes 10 kui 10

Ühiskond

rtf

Rahvaarv

1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure

Geograafia

doc

Eesti rahvastik 1940-1991

Nagu Euroopas, nii väljendub ka Eestis rahvastikuprotsesside põhitrend rahvastiku vananemises. Sellele lisanduvad aga ka mitmed ainult Eestile iseloomulikud tegurid. Ühelt poolt, Eesti põlisrahvastiku seas ei toimunud märkimisväärselt plahvatuslikku rahvaarvu kasvu, teiselt poolt on oma jälje jätnud viiskümmend aastat kestnud Nõukogude okupatsioon ning sellega kaasnenud sisseränne demograafiliselt vähemarenenud piirkondadest. Demograafiline situatsioon Eestis Eesti demograafilise situatsiooni põhijooned määratleb 19. sajandi keskpaigas alanud ja enne Teist maailmasõda lõppenud demograafilise ülemineku periood ning selle kestel toimunud protsessid. Antud perioodile on iseloomulik kiire, koguni plahvatuslik rahvaarvu kasv. Sageli jätkub rahvaarvu suurenemine veel mitme aastakümne vältel peale demograafilise ülemineku lõppu, et seejärel stabiliseeruda või pigem depopulatsiooni kalduda.

Geograafia

docx

Rahvastik ja asustus

Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge. 45. Traditsiooniline rahvastiku tüüp: Iseloomustab kõrge ja väga muutlik suremus. Kõrge sündimus. Demograafilise ülemineku esimene etapp: Sündimus endiselt kõrge, madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasavs väga kiiresti. Demograafiline plahvatus: Kiire rahvaarvu kasv. Sel perioodil kasvab rahvaarv mitmeid kordi. Demograafilise ülemineku teine etapp: Sündimus ja loomulik iive hakkab langema. Kaasaegne rahvastiku tüüp: Madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine. 46. Rahvastikupoliitika: Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku

Geograafia

doc

Rahvastik

Kõrge ja muutlik suremus. Surm enamasti haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus samuti kõrge. Peres palju lapsi. Keskmine eluiga madal (35-30 a.), vähe vanureid. Aeglane rahvastiku kasv. Demograailise ülemineku esimene etapp Algas Euroopas 18. Saj. Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine. Eluiga pikeneb, sündimus endiselt kõrge, traditsiooniline paljulapseline pere. Madalam suremus, kõrge sündimus rahvaarvu kiire kasv e. demograafiline plahvatus. Esimeses etapis kasvab laste osatähtsus rahvastikus. Demograafilise ülemineku teine etapp Sündimus ja loomulik iive langevad. Rahvaarvu kasv aeglustub. Väheneb väikelaste suremus. Kaasaegne rahvastiku tüüp Madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või vähene langemine. Pereplaneerimine. Abielu ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, vanurite oma suureneb, sest keskmine eluiga

Geograafia

odt

Demograafia uurimis- ja õppetöös

demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada) rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis vanus- individuaalne ja rahvastiku vanus- kulgeb vananemise poole; kronoloogiline vanus ühiselt mõõdetav vanus, kalendriaastad; elutsükli etapp koosseis, järeltulijad, vaheldused

Geograafia

ppt

Demograafiline üleminek

Demograafiline üleminek Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal.

Demograafia

Rohkem sarnaseid