Alkoholismi meditsiinilised ja psühhosotsiaalsed aspektid (0)

TARTU ÜLIKOOL
ALKOHOLISMI MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID
REFERAAT
Juhendaja: Tiina Tamm
Pärnu 2013
Sisukord
Sissejuhatus
Käesolev töö on tehtud uurimaks alkoholismi erinevaid aspekte .Esimeses osas lahatakse alkoholismi meditsiinilisi aspekte. Antakse ülevaade alkoholismi tekkimisest, erinevatest staadiumitest ja selle poolt põhjustatud haigustest . Teises osas vaadeldakse psühhosotsiaalseid aspekte. Kolmandas osas vaadeldakse alkoholismi läbi Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni mõistete.
Alkoholi liigtarbimine tekitab kahju nii joojale endale kui ka ühiskonnale tervikuna . Suurtes
kogustes alkoholi tarvitamine mõjutab negatiivselt indiviidi tervist ja sotsiaalset käitumist, mis omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus , joobes põhjustatud õnnetused, koormus majandusele.
Alkoholism on autori tööelus peamine haigus, mis põhjustab erinevaid vaevusi nii alkohooliku enda kui ka tema lähedaste elus.
Hoolimata sellest, et alkoholismist peaksid teadma kõik ja eeskätt sotsiaaltöötajad, on siiski tihti igapäevaelus näha, et ka spetsialistidel sotsiaaltöös pole tihti selget arusaamist selle haiguse põhjustest ja tagajärgedest. Liigagi tihti on kuulda ammu aegunuid müüte, millega tahetakse opereeritada sotsiaaltöös.
Selles töös püüab autor anda põhjaliku ülevaate alkoholismi mõjust inimesele, toetudes kaasaegsele teadusele.
1.ALKOHOLI TARVITAMISE MEDITSIINILISED ASPEKTID
1.1 ALKOHOLISMI MEDITSIINILISED ASPEKTID
Alkoholiga otseselt seotud haigustest on enim levinud alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid ning maksa alkoholitõbi. Kokku pöördus alkoholiga otseselt seotud haiguste tõttu eriarstide poole ligi 9 tuhat inimest, mida oli 1% vähem kui aasta varem (2010. aastal oli pöördunuid 9,1 tuhat). Suremus alkoholiga seotud haigustesse on alates 2008. aastast vähenenud. Kui veel 2007. aastal suri alkoholist põhjustatud haigustesse 787 inimest, siis 2011. aastaks oli surmade arv langenud 488-ni. Kuigi meeste aastane suremus alkoholist põhjustatud haigustesse on viimastel aastatel langenud kiiremini kui naistel (2007. aastast on suremuskordaja meestel vähenenud 38% ja naistel 33%), hakkas meeste suremus 2011. aastal taas kasvama (+5%). Naiste surmajuhtumite arv alkoholist põhjustatud haigustesse vähenes aasta jooksul viiendiku võrra. Kõige enam on surma põhjuseks maksa alkoholitõbi (34% alkoholiga seotud haigustest), sellele järgnesid juhuslikud alkoholimürgistused ning alkoholi tarbimisest tingitud psüühika ja käitumishäired. Aasta jooksul on kõige enam kasvanud surmade arv juhusliku alkoholimürgituse (+37%), alkoholi põhjustatud kroonilise pankreatiidi (+25%) ja närvisüsteemi alkoholdegeneratsiooni (+25%) tagajärjel. Naiste hulgas kasvas 2011 aastal oluliselt alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu saabunud surmajuhtumite arv. (Aastaraamat 2012)
Enamikule inimestele ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste tarvitamine probleeme. Siiski võib alkoholi tarvitamine olla teerajaja paljudele terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele. Tugev alkoholi tarvitamine on põhjuslikult seotud mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste, seedetrakti ja närvisüsteemi haiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate ja erinevate psüühikahäirete, vigastuste, õnnetusjuhtumite ning loote ja vastsündinute tervisehäirete tekkega.
Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on :
•Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 50–70%
•Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi
•Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused
•Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid
•Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel ( Lehtmets 2013)
Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja ( depressant ). Kesknärvisüsteem on põhiline organsüsteem, mida alkohol kõige tõsisemalt mõjutab ning ka kahjustab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse aste sõltub kõige otsesemalt alkoholi kontsentratsioonist inimese veres. Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides. Seda saab valemi abil välja arvutada: alkoholisisaldus veres promillides = drinkide hulk x 10 jagatud kehakaal (kg) x 0,65 naistel või 0,76 meestel. Allaneelatud alkohol suundub makku ja sealt inimese peensoolde , kus toimub alkoholi kõige kiirem ja intensiivsem verre imendumine, levides nii suhteliselt ühtlaselt keha kõikidesse kudedesse.
Alkohol imendub kõigist seedekulgla osadest tavaliselt lihtsalt diffusiooni teel verre. Peensool on kõige suurema pinnaga seedekulgla osa, seepärast ka parim alkoholi imendumise piirkond. Püsti oleva inimese puhul võib väita, et 20-25% alkoholi kogusest imendub maost ja 75-80% peensoolest, seetõttu saabub maksimaalne alkoholi kontsentratsioon veres pool kuni kaks tundi pärast alkoholi tarvitamist. Lamaval inimesel tekib kontsentratsiooni maksimum ühe kuni kuue tunni möödumisel.(Alkohol ja selle toime...)
Terve inimese organism lagundab alkoholi suhteliselt kindla kiirusega. Maks põletab keskmiselt ühe dringi (annuse) tunnis ehk kuni 10 g absoluutset alkoholi tunnis. Kuid seda reeglit mõjutavad paljud tegurid. Alkoholi lagundamine on kõige kiirem, kui selle kontsentratsioon veres on kas väga madal või väga kõrge. Kroonilised alkohoolikud võivad lagundada alkoholi (sõltuvalt maksa seisundist) keskmisest palju kiiremini. Alkoholi lagundamiskiirus inimese vananedes langeb. Maks eemaldab alkoholi verest seda lagundades. Maksa ainevahetusega eemaldatakse 95% alkoholist. Ülejäänu väljub väljahingatava õhu, uriini, higi, väljaheite, piima ja süljega. Organism kasutab mitmesuguseid ainevahetuse viise, et oksüdeerida alkohol atseetaldehüüdiks, seejärel äädikhappeks, süsihappegaasiks ja veeks .(Alkohol ja selle toime...)
1.1.1 Joobe astmed
Alkoholi tarvitamisel eristatakse üldjoontes 3 joobeastet. Esmane on kerge joove .
Inimese enesetunne paraneb , enesekriitika alaneb . Sellest johtub käitumises ning kõnes
ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud
jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja
kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
Teine aste on keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse
labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi
esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd
alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne,
viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud
joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed.
Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.
Viimane on raske joove. Esiplaanil on teadvuse progresseeruv hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub
koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab
täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu
ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes
inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges.
Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.(alkoinfo.ee)
Tabel 1 Joobeastmed
Alkoholi kontsentratsioon veres (promillides)
Joobeaste
0,01-0.06
Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres
0,07-0,19
Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus
0,20-0,49
Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta
0,50-1,50
Kerge joove
1,51-2,50
Keskmine joove
2,51-3,00
Raske joove
3,01-5,00
Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga
Üle 5,00
Surmav alkoholimürgitus
Alkoholi kroonilise ehk pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades . Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune.
1.1.2 Krooniline alkoholism
Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist tekib kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. on vajadus ja tung alkoholi järele. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsiooni menetlusi.
Alkoholismi (DSM V) diagnostilised kriteeriumid : probleemne alkoholikasutuse muster mis viib kliiniliselt olulise kahjustuse või distressini ja mida iseloomustab vähemalt kahe alljärgnevatest tunnustest, mis esinevad 12 kuu vältel :
1. Alkoholi kasutatakse sageli suurtes kogustes või kauem kui algselt planeeritud.
2. On olemas pidev soov või ebaedukad katsed vähendada või kontrollida alkoholi kasutamist.
3. Arvestatav osa ajast kulutatakse tegevustele mis on vajalikud alkoholi hankimiseks, alkoholi kasutamisele või selle mõjudest paranemisele.
4. Iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi.
5. Korduv alkoholi kasutamine, mille tulemusena ebaõnnestuvad olulised kohustused tööl, koolis ja kodus.
6. Alkoholi kasutamise jätkumine vaatamata pidevatele või korduvatele
sotsiaalsetele või inimestevahelistele probleemidele, mida alkoholi mõju esile kutsub või tugevdab.
7. Alkoholi kasutamise tõttu loobutakse olulistest sotsiaalsetest, töö alastest või vabaaja-tegevustest või neid vähendatakse.
8. Korduv alkoholi kasutamine olukordades kus see põhjustab füüsilist ohtu.
9. Alkoholi kasutamist jätkatakse vaatamata teadmisele püsiva või korduva alkoholi poolt põhjustatud või alkoholi toimel ägenenud füüsilise või psühholoogilise probleemi olemasolust.
10. Tolerantsuse olemasolu, mille määratleb emb- kumb järgnevatest :
a. Vajadus järjest suuremate alkoholikoguste järele et saavutada joove või soovitud efekt.
b. Märgatavalt alanenud efekt jätkuval sama alkoholikoguse kasutamisel.
11. Võõrutusseisund, mis ilmneb emma – kummana järgnevatest :
a. Tüüpiline alkoholivõõrutussündroom
b. Alkohol (või lähedalt seotud ollus, nagu bensodiasepiin) on kasutusel et leevendada või ära hoida võõrutusnähte.
Raskusaste :
Kerge : 2 – 3 sümptomi olemasolu
Mõõdukas : 4 – 5 sümptomi olemasolu
Raske : 6 või rohkema sümptomi olemasolu
Remissioon :
Varane remissioon : eelnevalt on olnud täidetud alkoholismi kriteeriumid ja nüüd ei ole ükski kriteerium täidetud vähemalt 3 kuu ja vähem kui 12 kuu jooksul ( erandiks kriteerium “Iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi”).
Püsiv remissioon : eelnevalt on olnud täidetud alkoholismi kriteeriumid ja nüüd ei ole ükski kriteerium täidetud vähemalt 12 kuu jooksul või kauem (erandiks kriteerium “Iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi”).
Kontrollitud keskkond : täpsustamist vajab, et kas isiku on selle aja vältel olnud keskkonnas, kus juurdepääs alkoholile on piiratud.
Alkoholi kuritarvitamisel ohustab alkohol juba mõõdukaski annustes inimese tervist ja/või sotsiaalset tegutsemist. Pikaaegne alkoholi kuritarvitamine viib järgmise staadiumini ehk alkoholismini.
1.1.3 Kroonilise alkoholismi esimene staadium
Tekib tung alkoholi järele. Kui inimene on mõningase koguse alkoholi sissevõtnud tekib tung edasi juua, kuni alkoholi lõppemiseni või kuni raske joobe saabumiseni. Hiljem kaob ka kontroll situatsiooni suhtes: inimene ei suuda alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduda isegi ebasobivas situatsioonis ja vaatamata kaaslaste keelitamisele ning seltskonna üldisele hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet . Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina , ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks – alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks. Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . Ilmnevad maksafunktsiooni häired, südame – ja vereringe tegevuse korrapäratus, mao ärritusnähud, käte värisemine. Häired on selles staadiumis veel funktsionaalsed, nad taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi.
1.1.4. Kroonilise alkoholismi teine staadium
Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund . Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine , tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad . Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit , krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused.
1.1.5 Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium)  
Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus . Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel.
Tabel 2 Alkoholismi staadiumid
Tunnused
1 staadium
2 staadium
3 staadium
Tung alkoholi järele
Tekib joobes (kontrolli kadumine)
Pidev
pidev
Alkoholi taluvus (tolerants)
Tõuseb
Kõrge
langeb
okserefleks
Kustub
Puudub
Puudub
Abstinentsi seisund
Episoodiliselt
Sageli
Alati
Meeleolu joobes
Eufooria
Düsfooria
Düsfooria ja agressiivsus
Mälulüngad joobe kohta
Vahetevahel
Sageli
Sageli ka väikeste annuste korral
Isiksuse muutused
Initsiatiivi langus, meeleolu labiilsus
Huvide ahenemine, vastutustunde langus
Huvi üksnes alkoholi suhtes, hoolimatus
Siseelundite kahjustused
Funktsionaalsed häired
Kujunevad kahjustused
Taaspöördumatud kahjustused mitmes elundis
1.3 Alkoholismi ravi
Eestis puudub alkoholismi ravijuhis. Lähim naaberriik kellel on oma ravijuhis on Soome. Arvestades soomlaste ja eestlaste sarnast alkoholitarbimist võib võtta soomlaste ravijuhiste põhimõtted eestlastele üle:

• Alkoholiprobleem on üks ühiskonna olulisemaid terviseriske. Alkoholist põhjustatud probleemide ennetamisel, avastamisel ja ravis on keskne roll tervishoiusüsteemil.
  
• Tervishoiu kõikides etappides tuleb silmas pidada alkoholiprobleemide levinemust ja nende olemasolu tuleb aktiivselt otsida kõikidest patsiendirühmadest. Varane märkamine on eduka ravi alus.
  
• Olulisim alkoholiprobleemide diagnoosimise vahend on patsiendi intervjueerimine , kuid kasutada võib ka erinevaid skaalasid ja laboratoorseid diagnostikavahendeid
  
• Lühinõustamine on hea vahend alkoholi kasutamise vähendamiseks ja alkoholi poolt põhjustatud probleemide ennetamiseks.
  
• Toimiv terapeutiline suhe ja psühhosotsiaalsed sekkumised on alkoholiprobleemide ravi alus; ühtlasi on ka ravimitel oluline roll probleemse alkoholikasutuse ja – sõltuvuse ravis.
  
• Alkoholiprobleemide mõjutavad isiku peret ja elukeskkonda ja seetõttu tuleks neid ka probleemi lahendamisse kaasata.(Lehtmets 2013)
  

Alkoholiprobleemi küüsis vaevleva inimese aitamisel on äärmiselt oluline, et aidatav inimene ise saaks aru probleemi olemasolust ning sooviks sellest vabaneda . Kedagi ei saa aidata vastu tema tahtmist. Samas saavad lähedased ja kolleegid abivajajat aidata probleemi märgata ning toetada ja innustada teda spetsialisti abi otsima . 
Laboratoorsed võimalused alkoholikasutushäire diagnoosimisel

GGT (gammaglutamüüli transferaas)- näitab alkoholi tarvitamine kahe viimase kuu jooksul, sensitiiivsus 50 - 70% , spetsiifilisus 75% - 85%. Valepositiivsust annavad: hepatiit , tsirroos , kolestaatiline ikterus , metastaatiline kartsinoom , ravi simvastatiiniga ja rasvumus

MCV ( Mean cell volume , erütrotsüüdi keskmine maht) sensitivsus 25 -50% ja spetsiifilisus 85- 95% alkoholi kuritarvitamises. MCV võib püsida kõrgena veel 3 kuud peale abstinentsi algust. Valepositiivsust annavad: vitamin B12 ja folaadi defitsiit, pernitsioosne anaemia, rasedus jaa fenütoiin .

CDT (Carbohydrate-deficient transferrin) kõrgem spetsiifilisus 80 - 98% kui teistel biokarkeritel. Valepositiivsust harva: raske maksahaigus, krooniline aktiivne hepatiit.(Lehtmets 2013)
Alkoholismi raviks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Olulist rolli etendavad psühhoteraapia ja arsti isiksus. Abivahenditena võib arst kasutada erinevaid ravimpreparaate. Alkoholismi ravi on kompleksne ning ei ole olemas mingit kindlat ravimit, mis võib vabastada inimese alkoholi kirest. Võitluses selle haigusega kasutatakse mitmeid lähenemisviise, millest peamisteks on:

Toksilise reaktsiooni esile kutsumine.

Tingitud aversioonreaktsiooni (okserefleks) kasutamine.

Alkoholi euforiseeriva toime vastane võitlus.

Alkoholitungi pärssivad meetmed.

Sugestiivteraapia.
Kolme esimest abinõu kasutatakse narkoloogiahaiglate statsionaarides. Kahte viimast võivad ambulatoorsetes tingimustes rakendada terapeudid ja psühhoterapeudid, kuid ka perearstid , kes valdavad psühhoteraapia aluseid. Järgnevalt me peatume esimesel kolmel raviviisil.
1.Alkoholi tarvitamisele toksilise reaktsiooni esilekutsumine. Patsiendi organismi viiakse ainet, mis takistab alkoholi normaalset kahjutustamist, mistõttu isegi ühekordne alkoholi kasutamine kutsub esile toksilise reaktsiooni, mis on põhjustatud atseetaldehüüdi kumuleerumisest veres. Alkoholismi raviks kasutatakse selle lähenemisviisi korral disulfiraami (Antabus, Teturam, Esperal, Antetyl).
2.Tingitud aversioonreaktsiooni kasutamine. Apomorfiini ja emetiinhüdrokloriidi abil kutsutakse esile oksendamisreaktsioon alkoholi lõhnale ja maitsele. Sama tulemust taotletakse ka termopsiseürdi (Herba Thermopsidis), oksejuure (Radix Ipecacuanhae) ja mõnede teiste taimede kasutamisega. Kuid see meetod annab tagajärgi ainult väga hea motivatsiooniga isikutel.
3.Võitlus alkoholi euforiseeriva toime vastu. Selle lähenemisviisi teooria põhineb asjaolul, et organismis asuvad spetsiifilised euforiseerivate ainete retseptorid, mis võivad olla endogeensed (endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid) või eksogeensed (oopium, morfiin , heroiin, liperidiin, metadoon, pentasotsiin ). Neid retseptoreid nimetatakse opioidretseptoriteks. Euforisatsiooniprotsessi vahendajateks on monoamiinergilised transmitterid serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin. Alkohol stimuleerib noradrenaliini kaudu endogeensete opioidide teket, põhjustades seeläbi eufooriatunnet.
Alkoholi euforiseeriva toime kõrvaldamiseks on soovitatud disulfiraami, mis toimib samuti noradrenaliini kaudu. Peale selle on olemas ained, mis blokeerivad opioidide sidumist, toimides seega konkreetse antagonistina. Neid aineid nimetatakse opioidi antagonistideks. Viimased ei oma iseenesest narkootilist toimet. Raviainetest on selliseks naloksoon (Intrenone, Narcane, Narcanti), mida kasutatakse peamiselt narkootikumide ägeda intoksikatsiooni korral. See on efektiivne ka alkohoolse kooma ravis, efekt on seotud tema aktiviseerumisega alkoholiseerunud endogeense opioidi süsteemi korral. Revia (naltreksoon, Trexan, Antaxone, Nalorex, naltreksoonhüdrokloriid) on täpselt samuti nagu naloksoon opioidi antagonist, kuid omab sellest tugevamat toimet. Tema toime pärast suukaudset manustamist algab 1-2 tunni pärast ning kestab 24-48 tundi. Seda ravimit määratakse sissevõtmiseks tavaliselt annuses 50 mg/ööpäevas. Neid kahte preparaati kasutatakse opioidinarkomaania raviks.
Antagonistid blokeerivad narkootikumide poolt esile kutsutud toimed - sealhulgas eufooria - ning teoreetiliselt hävitavad tingimused, mis põhjustavad opioididega harjumist. Kuid praktikas nad ei hävita seda mehhanismi, mis tekitab narkomaanidel ületamatut tungi jätkata narkootikumide kasutamist pärast ravi opioidiantagonistidega. Narkootikumide või alkoholi tarvitamise tungi tingivad organismi paljud süsteemid, mistõttu võitlus alkoholi euforiseeriva toime vastu ei vii kaugeltki alati paranemiseni. Opioidretseptorid kuuluvad süsteemi, mille kaudu toimub valuaistingu vähendamine organismis, ning selle süsteemi pidev blokeerimine kutsub esile psühhoosi sümptomid: unehäired, agressiivsuse, paanilised hirmud, teadvuse hägunemise jne. Seepärast võib seda meetodit alkoholismi ravis kasutada ainult arsti kontrolli all.
Praktiliselt iga inimest on võimalik vabastada alkoholikirest, kasutades õiget lähenemisviisi, arvestades patsiendi pärilikku eelsoodumust ja väliseid tegureid ning ka tema paranemissoovi. Tuleb silmas pidada asjaolu, et seoses suurte muutustega , mis on inimeste elus aset leidnud viimase aastakümne jooksul Eestis, on esile kerkinud palju alkohoolikuid, kes omavad väga kõrget kultuuri- ja haridustaset. Mida kõrgem on patsiendi kultuuritase, seda märkimisväärsem on raviarsti isiksuse roll ning seda vähem on vaja kasutada ravimpreparaate. Selliste haigete ravimisel tuleb vältida tugevatoimeliste ravimite kasutamist. Sellistel juhtudel osutuvad arsti arsenalis vajalikemateks üldtugevdavad vahendid ja sõnaga mõjutamine.(Grossmann 2003)
Tavaliselt tegeleb alkoholi- ning sellega seonduvate probleemide raviga psühhiaater - arst, kes on saanud sõltuvusprobleemide alal vastava väljaõppe. Enamus psühhiaatreid võtab vastu polikliinikutes ning erakabinettides. Esmast nõu oskab kindlasti anda ka perearst . Kaasnevate psühholoogiliste probleemidega (joojal enesel, lähedastel) aitab toime tulla psühholoog. Abi võib sealjuures olla nii individuaalsest, pere- kui grupiteraapiast. Paljud on leidnud tuge sõltuvusprobleemidega inimeste eneseabiliikumisest nn. Anonüümsete Alkohoolikute liikumisest . Vabariigis on ka mõned spetsiaalselt sõltuvusprobleemidele keskendunud raviasutused (Wismari Haigla Tallinnas, A- kliinik Tartus). Seega võib abi ja informatsiooni saamiseks pöörduda perearsti, lähima psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule. Viimasel ajal ei ole haruldane , et abi saamiseks pöördutakse mõnda teise linna. Näiteks kui soovitakse suuremat anonüümsust või kui kodukohas vastav spetsialist puudub, saab abi eelpool nimetatud spetsialiseeritud raviasutustest. (A-kliinik 2013)
2. ALKOHOLISMI PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID
Vaid väike osa alkoholisõltlastest otsib ja saab tõhusat ravi. Sellist halba olukorda võib mõjutada see, et isegi tervishoiutöötajad peavad haigust isetekitatuks ja kahtlevad ravi tõhususes. Ometi on selgelt tõestatud, et alkoholisõltuvus on krooniline bioloogiline haigus, millel on neuroloogiline alus. Alkoholisõltuvuse ravi nurgakiviks on psühhosotsiaalsed raviviisid, aga ravi efektiivsust saab märkimisväärselt parandada ravimitega.
Alkoholism ja perekond.
Pikka aega kestnud alkoholiprobleemid muudavad pere käitumisviise, olenemata algsest taustast . Käitumine muutub jäigaks ja tekib eraldumiskalduvus, sest probleemid
püütakse hoida pere sees ja teiste eest salajas. Ka lastelt eeldatakse lojaalsust perekonna
reeglitele. «Sõpradele ega õpetajatele kodustest asjadest ei räägita." Naabrid ja tutta-
vad tõmbuvadki eemale ega soovi end pere asjadesse segada, ehkki nad ilmselt teavad
probleemidest ning vajadusest abi ja toe järele.
Ängistus ja ebakindlus võivad välja purskuda teise pereliikme süüdistamises ja noo-
mimises, olgu lood millised tahes. Mõnikord kiidetakse, mõnikord riieldakse. Kunagi
ei tea, mis järgmisena juhtub. Kergesti tekib ka liite, näiteks moodustab kainem va-
nem koos lastega ühisrinde alkoholisõltlasest vanema vastu. (MÄKELA)Lapsed kaotacad sellega sisuliselt elava vanema nagu oleks ta surnud.Kahjuks ei lase alkoholism käivituda normaalsel leinatööl, sest vihkamine ja häbi ei lase tunda muid tundeid lapsevanema vastu.
Lapsed võivad omandada toimetulekurolle, millega nad reageerivad probleemidele
ja mida nad mingil kujul kordavad veel hilisemaski elus. Neist võivad saada lasteaia
või kooli murelapsed, kes tulevad koolis teistest halvemini toime ning liituvad vara-
kult mõnuaineid kasutavate ja kuritegelike kampadega. Samahästi võivad nad kuju-
neda ka väga kohusetundlikeks, kes võtavad endale liigagi suure vastutuse pere heaolu
eest. Nad võivad oma eakaaslastest eralduda või masenduda või süveneda mõnda ük-
sildasse harrastusse. ( IBID )
Aökoholism ja töö.
Alkoholikasutus põhjustab tööealisele elanikkonnale märkimisväärset kahju ning
alandab indiviidide ja kollektiivide töövõimet. Statistikakeskuse andmetel on alko-
holist põhjustatud haigused nii tööealiste meeste kui ka naiste kõige sagedasem sur-
mapõhjus. Alkoholi kahjulik mõju seondub kuludega , mille on tekitanud alanenud töövõime
ja suurenenud õnnetusoht.
Töölt puudumine ja tööpanuse vähenemine
Alkoholitarbimise kasvust tekkinud kahju on tööelus selgesti näha. Tulenevad töölt puudumised ja tööpanuse vähenemine ei kajastu alati statistikas, vaid võib jääda muude põhjuste varju. Siiski on tõenäoline, et näiteks pohmelus põhjustab rohkelt lühikesti töölt puudumisi ja töövõime alanemist. Enamus alkohoolikuid ei saavuta tööelus neid endid rahuldavaid tulemusi.Tavaliselt jäädakse ametiredelil pidama tunduvalt allpool oma võimeid aga süü paneb alkohoolik alati töökaaslastele ja ülemustele.Mingi aja pärast pahameel urrab ennast välja alkoholi tuimestavast mõjust ning plahvatab ebasobival kohal ja ajal.Reeglina kaotataske töökaaslaste ja ülemuste heatahtlik suhtumine ja sellega koos ka töökoht.
Õnnetuste ja töövõimetuse oht
Alkoholi liigkasutajate õnnetustesse sattumise risk on kindlasti suurenenud ja näi-
teks liiklusõnnetustes on alkoholil märkimisväärne roll: neljandiku surmaga lõppenud
liiklusõnnetuste puhul juhiti autot joobeseisundis.
Rohkelt alkoholi kasutajatel (üle kolme annuse päevas) ja täiskarsklastel on alko-
holi mõõdukalt kasutajatega võrreldes suurem töövõimetusrisk. Sama uuringu järgi
suurendab alkoholi liigkasutamine töövõimetuspensionile jäämise riski kaks korda.
Alkoholism ja terviseprobleemid.
Alkoholisõltlase joobest või pohmelusest tingitud töövõimetust ei loeta haiguseks,
mille puhul on õigus haiguspuhkusele. Arsti poole pöördutakse sageli mõne muu
sümptomi, mitte pohmeluse või joobe pärast. Tavalised põhjused on näiteks valu,
meeleoluhäired, ärevus, unetus ja paljud füüsilised haigused.
Alkoholisõltlase võõrutusnähud joomise lõpetamisel, näiteks joomahullus ehk de-
lirium tremens, võivad olla eluohtlikud. Nende asjakohane ravi võib kesta
mitu päeva ning sellega seoses tekib tervisekindlustatutel ka õigus haigusrahale.
Kui alkohol on haiguse põhjus või seda soodustav või ravi raskendav tegur, peaks
välja selgitama alkoholikasutuse, teha patsiendi tervisedokumentidesse selle kohta vas-
tavad sissekanded ja suunata patsient sõltuvusravile. Kahjuks Eestis enamus perearste väldib vestlust sõltuvusteemadel ja puudub ka toimiv sõltuvusravisüsteem.
Mõju mälule ja õppimisele
Rohke alkoholikasutus nooruses võib haruldastel juhtudel põhjustada pikaajalisi ja
tõenäoliselt pöördumatuid muutusi ajutegevuses, eriti otsmikusagara ja hipokampuse
piirkonnas. Hipokampus võtab osa meeldejätmise ja õppimisega seonduvatest tege-
vustest. Aju piltuuringutes on märgatud, et väga palju joovatel noortel on see piir-
kond vähenenud.
Neuropsühholoogilised uuringud on näidanud, et rohkelt alkoholi pruukivad noo-
red tulevad karsketest noortest halvemini toime näiteks mälu ja ruumitaju nõudvate
ülesannetega. Alkoholi kasutavatel noortel õnnestub nii verbaalse kui ka mitteverbaa-
lse info meenutamine kümnendiku võrra halvemini kui nende karsketel eakaaslastel.
Karsketel noortel on alkoholi tarvitavate noortega võrreldes paremad verbaalsed või-
med, suurem sõnavara ja paremad üldteadmised.
Kasv ja areng
Alkohol mõjutab soo- ja kasvuhormoonide produktsiooni. Seepärast võib
regulaarselt tarvitatud alkohol pidurdada noore kasvu ja arengut. Varases nooruses
alanud rohke alkoholikasutus võib puberteeti edasi lükata. Teisalt hakkavad aga varem
murdeikka jõudnud noored teistest varem alkoholi pruukima. Nooruses peavada noored silmas füüsilises arengus ennast ja teisi. Erinemine suurendab võimalust sattuda heidikuks jatõrjutuks nii koolis kui sotsiaalses mõistes.
Rohke sõltuvusainete kasutamine võib ohtu seada noore psüühilise arenemise lap-
sest iseseisvaks täiskasvanuks. Täiskasvanu tähtsamaid ülesandeid on kindla identitee-
di loomine, oma lapsepõlveperest lahkumine ja iseseisvumine, sotsiaalse võrgustiku
ning perekonna loomine. Nende ülesannete täitmine alkoholiuimas on võimatu.Ennemini luuakse oma idenditeet lähtudes joomasõprade soovidest ja lahkutakse küll perekonnast aga mitte iseseisvumise töttu vaid pidevate pahanduste ja probleemide pärast.Nii sattutaksegi ebaküpsena, halva tervusega ja olematute sotsiaalsete oskusteta juhuslikkesse suhetesse.
Perekondlikud tegurid
Head ja hoolitsevad vanemad kaitsevad sõltuvusprobleemide eest, puudulik järeleval-
ve ja ebajärjekindlus distsipliiniküsimustes aga suurendavad sõltuvusainete kasutamise
riski. Pere alkoholisõbralik õhkkond ja sallivus noorte inimeste sõltuvusainete kasuta-
mise suhtes suurendavad noorte alkoholikasutuse tõenäosust.
Lahutatud perede noored kasutavad teiste noortega võrreldes enam alkoholi. Tõe-
näoliselt ei ole probleemse alkoholikasutuse riskiteguriks aga mitte perekonna struk -
tuur ise, vaid see on seletatav muude teguritega, näiteks perekonnas valitseva õhkkon-
na ja vanemate hoiakutega alkoholi suhtes.
Vanemate ja õdede- vendade sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid suurendavad
sõltuvushäire tekke riski. Eriti sõltuvusprobleemiga vanemate lastel kuhjuvad kasvu-
keskkonnas mitmed riskitegurid . Traumaatilisi elusündmusi, näiteks perevägivalda,
väärkohtlemist ja seksuaalset ärakasutamist esineb rohkem just sõltuvusprobleemi-
dega peredes ja need võivad omakorda suurendada sõltuvusprobleemide tekke riski
noorel . Sõltuvusprobleemidega vanemate lapsed on keskmisest sagedamini ka käitu-
mishäirete ja raske temperamendiga, mis suurendab väärkohtlemise riski.
Psüühilised sümptomid lapseeas
Alkoholiprobleem võib olla üks osa juba lapsepõlves alguse saanud probleemide ahe-
last. Lapseeas avalduvad psüühilised sümptomid, eriti käitumishäired, hüperaktiivsus
ja tõenäoliselt ka depressioon , suurendavad alkoholiprobleemide riski hilisemas elus.
Mitmesuguste ärevushäirete mõju nähtavasti varieerub : kui generaliseerunud äre-
vushäire all kannatavad lapsed hakkavad alkoholi tarvitama teistest varem, siis lahu-
tusärevuse all kannatavad noored alustavad alkoholikasutust teistest hiljem. Mitme
üheaegse psüühilise häire, näiteks käitumishäire ja depressiooni esinemine suurendab
sõltuvusprobleemide riski. Lapseea vaimse tervise häirete, näiteks ADHD ja käitumis-
häire ravi näib vähendavat sõltuvushäire väljakujunemise tõenäosust.
Noortel alkoholikasutajatel on kaasnev psüühiline haigus pigem reegel kui erand .
Rahvastiku-uurimustele toetudes võib oletada, et 60-80% sõltuvusprobleemidega
noortest kannatab ühtlasi mõne psüühilise häire all. Kõige levinumad on käitumis-
häired ja trotslikkus, depressiooni- ja ärevushäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire
(ADHD). Ka enesetapukatseid esineb rohkelt joovatel noortel teistest enam. Sageli on
neil noortel mitmeid üheaegseid psüühilisi diagnoose.
Seksuaaltervis
Riskialdis seksuaalkäitumine, nagu varajane suguelu alustamine, palju seksuaalpartne-
reid, kaitsmata vahekorrad, suguhaigused , abordid ja rasestumine teismeeas, on sõltu-
vusaineid kasutavate noorte seas sagedasem kui teistel. Rasestumisvastase nõustamise
keskustes ja seoses suguhaiguste kahtlusega tuleks rutiinselt välja selgitada ka noorte
sõltuvusainekasutus.
Kuritegevus ja asotsiaalne käitumine
Noorus on, arvestades vanuserühma suurust, kõige aktiivsem kuritegeliku tegevuse
aeg. On selgunud , et sõltuvusainete, eriti alkoholi liigkasutamine on noorsookuritege-
vuse riskitegur. Märkimisväärne osa kuritegudest pannakse toime joobeseisundis ning
kuritegudega rahastatakse sõltuvusainete pruukimist.
Kooliskäimine .
Kooliskäimise, õpingute ja tööhõivega seotud muresid esineb alkoholiprobleemidega
noortel sagedamini kui teistel. Alkoholiprobleemid on eriti levinud õpingud katkes-
tanud või koolist välja langenud noorte, koolist poppi tegijate ja kohustusliku koo-
liastme halbade hinnetega läbinute seas. Ligikaudu igal teisel noorel täiskasvanul, kes
ei ole pärast põhikooli jätkanud haridusteed, esineb varases täiskasvanueas ohtlikku
alkoholikasutust. Samuti on leitud, et olenemata perekondlikest taustteguritest ja
varasemast sõltuvusainete kasutusest suurendab noorusea töötus alkoholiprobleemide
tekke riski ja ka vastupidi : alkoholiprobleemid tõstavad tüütuseriski
Viited
Lehtmets. A, http://www.tallinn.ee/21.11.2013-Andres-Lehtmets.pdf
17. Vaask S, Liebert T, Maser M, et al. Eesti toitumis - ja toidusoovitused. Tallinn: TAI, Eesti
Toitumisteaduse Selts; 2006.
18. Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina ; 2004.
19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006.
Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K.
12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler.
Tänapäev, Tallinn, 2000.
RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum .
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.ht m.).
Grossmann G Ajakirjast HIPPOKRATES , november 1999(11)
2