Uurimustöö Abordi mõju ja põhjused (1)

Liivalaia Gümnaasium
NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU
Uurimistöö
Kirsti Kapp
12A klass
Juhendaja : Mati Ilmjärv
Tallinn
2012
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. ABORTIDEST ÜLDISEL
1.1. Abort – mis see on? 4
1.2. Abordi põhjused 5
1.3. Abordi mõju 6
1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8
1.5. Mida teha? 9
2. ABORDID EESTIS 10
2.1. Abortide koguarv 11
2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12
3. NOORTE ABORDID EESTIS 14
3.1. Abordid kuni 19- aastaste Eesti noorte seas 15
3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19
LISAD
Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21
Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
SISSEJUHATUS
Tüdrukud ja poisid, naised ja mehed kahjuks ei mõtle alati enne vahekorda astumist sellega
kaasnevatele ohtudele. Kui ennast ei kaitsta, võib nakatuda suguhaigustesse või soovimatult rasestuda. Viimasel korral võib järgneda tahtlik abort.
Käesolev uurimustöö on räägib abordist üldiselt, millist mõju avaldab abort eel-kõige naistele ja millised on need tegurid, miks üldse aborti tehakse.
Aborte on kasutatud soovimatu raseduse katkestamiseks juba enne meie aega. Teema muutus ühiskonnas aruteluks ilmselt juba ristiusu tuleku ajal, mil hakati aborte keelustama. Samas võib öelda, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on teema endiselt vägagi aktuaalne, kuna Eesti abortiivsuskordaja püsib võrreldes teiste Balti riikidega jätkuvalt kõrgel.
Et vähendad soovimatuid või planeerimata rasedusi, mis on abortide rohkuse peamiseks põhjukseks, tuleb nii enne suguelu alustamist kui ka selle käigus teada seksuaalhariduse ABCd, mis annab oskuse õige ja väära seksuaalkäitumise eristamiseks. Selle peaks aluse panema juba noores eas koos vanemate ja kooli abiga. Vaatamata sellele on veel väga palju noori, kes rasestuvad noores eas.
Abordid ja kõik sellega seonduv oli mulle enne uurimustöö alustamist mitte kõige keerulisem, sest olin ennegi kuulnud ja uurinud internetis abortide ning sellega seonduvaid teemasid. Tänu selle uurimustöö tegemise kaudu, sain ma teada palju laiemalt ja põhjalikumalt abordi olemasolu kohta.
Uurimustööd kirjutades sai eesmärgiks teadvustada abordi olemust: mis see on, kuidas see mõjub naisele ja millised põhjused on abortide tegemise taga.
Esimeses peatükis selgitan abordi olemasolu ja üldist mõistet. Millised on need põhilised põhjused, mis üldse abordi kasuks otsustatakse ja millist mõju avaldab abort naisele, psühhikale ja ka pereliikmetele. Milline on abordi ajalugu ja mismoodi on abort kujunenud tänaseks päevaks. Üleüldiselt mida tuleks teha, et abortide arv langeks järgnevatel aastatel veelgi allapoole.
Teises peatükis selgitan põhjalikumalt Eestis tehtavaid aborte, mis on nende koguarv ja palju on abortide arv kahanenud aastast 1992-2010 läbi Tervise Arengu Instituudi antud statistika- andmete kaudu.
Kolmandas peatükis selgitan põhjalikumalt, noorte aborte Eestis. Põhjalikumalt uurin Eesti aborte alla 19-aasataste noorte seas. Palju on 2006-2010 aasatate jooksul abortide arv kahanenud.
Millised on noorte võimalused üldse tahtmatut rasedust ära hoida, kustkohast peaks noorteni jõudma seksuaaltervise info, noorte seas tehtavate abortide põhjused ja nende vähenemise põhjused.
ABORTIDEST ÜLDISELT
1.1. ABORT – MIS SEE ON?
Termin „abort” tuleneb ladinakeelsest sõnast abortus, mis tähendab katkestamist, hukkumist, sünnituse nurjumist. Abort ehk nürisünnitus on raseduse iseeneslik katkemine või selle tahtlik katkestamine kõige varasematest järkudest kuni 28. rasedusenädala lõpuni.
Eristatakse iseeneslikku ehk spontaanset ja tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks. Iseeneslikku ehk spontaanse abordi puhul on tegemist raseduse katkemisega mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel. Veel võivad iseeneslikku abordi põhjusteks olla ema ja loote vererühmade sobimatus, mittetäisväärtuslik toitumine, mürgised kemikaalid või loote arengut takistavad ravimid , suguelundite haigused ning mitmed füüsilised ja psüühilised traumad . Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge.
Tehislik abort on loote kõrvaldamine emaihust tehislikult. Tehislik ehk esilekutsutud abort erineb esilekutsutud sünnitusest eelkõige kavatsuse ja sellest tulenevalt ka mehhanismi poolest. Tegevus on suunatud embrüo või loote elu lõpetamisele, mille järgselt või mille käigus ta (või tema jäänused) eemaldatakse emaüsast, esilekutsutud sünnituse korral aga püütakse lapse elu säilitada. Esilekutsutud abort võib olla seaduslik ( legaalne ), kui seda tehakse saduse kohaselt, või ebaseaduslik (illegaalne, kriminaalne ), kui see toimib seadusevastaselt.
Üldiselt peetaksegi abordi all silmas raseduse katkestamist naise enda soovil. Selle põhjuseks võib olla meditsiiniline näidustus ema või loote haiguse korral ning naise tahe katkestada soovimatu rasedus . Aborti on tehislikult võimalik esile kutsuda mitmel eri viisil sõltuvalt loote vanusest , samuti ja ema õiguslikest piirangutest, abordi kättesaadavusest mingis piirkonnas ning arsti ja patsiendi eelistustest.
Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid mingi medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seaduseandjad on läbi sajandite eri meele selle suhte, kas siis või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine
olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinevas paigus. (Abort ja rasestumisest hoidumine, lk.5 / Vikipeedia: Abort / abort.ee)
1.2. ABORDI PÕHJUSED
Üldistada on ülimalt raske, kuna abordi tegemise põhjuseid on väga erinevaid. 2007. aastal avaldatud Eesti naiste tervise uuringus selgus, et peamiselt tehakse aborti majanduslikel põhjustel või ebakindla suhte tõttu. Uurimusaruandes toodi ühiskonna muutuste positiivse mõjuna seksuaal - ja reproduktiivtervisele välja enam kui kahekordne abortide arvu vähendamine pärast seda, kui Eestis muutusid kättesaadavaks tänapäevased rasestumisvastased vahendid ja levis teave nende kohta. Kuigi rasedust katkestatakse üha vähe, tehti statistikaameti andemetel 2007.a uuringu järgi 9693 aborti, millest 7542 olid tahtlikud.
Uurimusaruandest selgus, et rohkem kui kolmandikku (37,2%) abortide kasuks otsustanud naist mõjutavad majanduslikud põhjused, kusjuures antud tegur tingis poolte kuni 25-aastaste noorte raseduse katkestamise.
Viimase raseduse katkemise põhjusena tõi ligi neljandik (23%) naistest välja ebakindla suhte, kusjuures vanusegrupiti suuri erinevusi ei olnud.
(17%) küsitletustest ei toonud lapse ilmale väikese elamispinna tõttu – kõige enam pidasid ruumipuudust takistuseks 35-44 aastased naised.
(16,8%) naistest tõi abordi põhjuseks, et ei oldud valmis lapsi saama ja nende eest vastutama. Alaealiste puhul sai see määravaks kolmveerandil juhtudest, samas nimetas umbes (5%) üle 35- aastastest naistest põhjusena lapse vastutusest loobumist.
Järgnevalt oli enamvalitud vastusevariandiks pooleliolevad õpingud, umbes (12%) ei tahtnud last partneriga, kellest rasedaks jäädi ning iga kümnes naine tõi abordi põhjuseks, et ei soovi last üksi kasvatada.
Lisaks põhjendas neljandik alaealistest raseduse katkestamist vanemate või partneri survega ning sama paljud märkasid, et neil puutub abi lapsehoidmisel. Pooled alla 18-aastased vastanud väitsid, et neil puudus lapse jaoks aeg, rolli võib mängida enda liigne noorus ja soovimatus ohustada paarisuhet või pere ühtsust.
Muud, vastusevariantides puuduvad põhjused, tõi määrava tegurina välja ligi kolmandik aborti teinud naistest. Antud küsitlus viidi läbi 16-44 aastaste naiste seas ning raseduse katkestamise põhjuseks võis valida mitu varianti . Uuringus kasutati 2672 küsimustiku andmeid. ( Tartu Ülikooli naistekliiniku uurimisaruanne 2007/ femme .ee tõde abordist)
1.3. ABORDI MÕJU
Igasugune abort, nii iseeneslik kui ka tehislik, mõjub naise organismile kahjulikult. Enamik tüsistusi tekivad pärast 12. nädalat sooritatud abortide puhul. Iseeneslike abortide ohtlikkus seisneb selles, et nad võivad muutuda harjumuslikeks, st hakkavad korduma järgnevate raseduste korral. Tehislik abort soodusta mitmeid haigusi (nt emakavähki), võib põhjustada järgnevate sünnituste puhul komplikatsioone või halvimal juhul jääb naine viljatuks ega saa enam kunagi lapsi. Eriti ebasoodsalt mõjub naise tervisele ja arenemisele esimese raseduse katkestamine.
Peale abordi tegemist võib esineda ka emotsionaalseid traumasid. Abordi füüsiline mõju ei olegi arvatavasti nii ränk kui on selle emotsionaalsed ja psüühilised tagajärjed. Need võivad avalduvad näiteks selle, et naine hakkab hiljem kahetsema, et aborti tegi. Kui naine kasutas rasestumisvastasied vahendid, kuid need vedasi alt, võib tekkida kartus suhuühte ees, kuna püsib hirm uue tahtmatu rasestumise ja abordi ees. Naised, kes ei soovigi aborti teha, kuid materiaalsete põhjuste pärast on selleks sunnitud, võivad hiljem olla väga masenduses . Eriti suur on emotsionaalne ja psüühiline mõju siis, kui tegemist on iseenesliku abordiga. Kui vanemad on teadlikud, et neile sünnib laps, on selleks valmis ja ootavad seda, mõjub iseeneslik abort väga rängalt. Naisele võib jääda eluaegne trauma ja tekkida kartus uuesti rasestumise suhtes. Hingeline seisund pärast aborti oleneb suuresti sellest, mida ta mõtles ja tundis enne protseduuri, samuti sellest, milliste hoiakutega ta kokku puutus.
Aborti läbiteinud naiste intervjuudes ja erinevatest uuringutest küsiti selle kohta, kui paljud on teinud aborti ja kui paljud kahetsevad seda. Küsitlusele tuli sadakond vastust, aborti teinud vastanustest on:

• (67%) seda hiljem kahetsenud.
  
• (70%) naistel ei põhjusta abort mingeid püsshilisi häireid.
  
• (20%) kannatab kergekujulise mööduva depressiooni all, mis aga ei tähenda, et probleem poleks nende jaoks tõsine.
  
• (10%) juhtudest võib tegemist olla depressiooniga, mis võib kesta mitu kuud ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet.
  

Mida hilisemas staadiumis abort tehakse, seda sagedasemad on psüühilised häired. Uurimused kinitasid, et tõsiste psüühiliste häirete esinemisaegus peale legaalset aborti on
esinemissaegus peale legaalset aborti on 1/3000-le, mis on madalam kui peale sünnitust.
Pere konteksti ei jää abort mitte kunagi varjatuks või ilma mõjuta. Isegi, siis kui sellest ei räägita. Tihtilugu on näha, kuidas vaneate oamvaheline suhtlemine on abordi tagajärjel muutub, ja väga oluliselt muutub. Võib-olla mitte olmelisel tasandil, vaid sügavamalt tasandil, kus on kokkukuulusutunne, süütunne ja muud olemuslikud tunded. Just nimelt kokkukuulus-
tunne saab kindlasti kahjustatud süütunnete, leina, eneses tõmbumise või varjamise nüansi kaudu. Ja kui vanemad omavahel ei ole enam niiöelda täisliidus, siis lapsed tunnevad ennast alati vaeslapse ossa jäetuna. Sealt omakorda hakkavad arenema nende suhtumised, nende sisetunded, millega nad elavad. Tekkivad võib süütunne ka lastel. On inimesi, kes täiesti silmaga nähtavalt ei kanna mitte ainult oma koormat, vaid kes aina võtavad aina juurde, ilma et nad nö saaksid sinna midagi parata. Nad lihtsalt ei tunne ennast hästi, kui nad ei vea kolme koormat korraga. Laste elu samas põlvkonnas ja ka järgnevates põlvkondades mõjutavad sellised sündmused väga. Abordi mõjude kohta pere kontekstis saab tuua ühe hea näitena. Kui ühel emal on neli last ja üks nendest sureb , siis ülejäänud lapsi, kes elavad, kasvatab ta ilmtingimata teistsuguse tundega, hoiakutega ja väärtuhinnangutega kui siis, kui tal poleks keegi surnud. Selline tegevus on täiesti arusaadav, sest on valu ja lein, ja enesesüüdistused võivad ema piinata. See annab omakorda emale tahte olla parem ema oma teistele lastele. Hiljem lapsed matkivad oma vanemaid selles, kuidas olla inimene. Nad vaatavad oma ema-isa, kuidas nemad käituvad, ja mõistavad. Kui nendel endal lapsed sünnivad, siis alateadlikult käituvad nad oma lastega samade hoiakutega, nagu tema vanemad käitusid temaga. Ja need lapsed võtavad selle omakorda vastu. See tähendab, et tugevasti emotsionaalselt täidetud sündmus võib minna edasi mitu põlvkonda ja hakata tekitama sügavaid probleeme. Sest seal ei ole keegi surnud, aga leinatunded ja süütunded võivad väga hästi edasi kesta.
Abordiga on sama lugu. Keegi on surnud või miski on elus muutnud. Samad tunded, mida ema tunneb kas teadlikumalt või ebateadlikumalt, elab ta oma laste sisse. Lapsed imevad need tunded emast seest ja kannavad edasi oma lastele. (Abort ja rasedusest hoidumine, lk5/ Vikipeedia: Abort/ Part .K Abordist/ abort.ee)
1.4. ABORDI AJALUGU JA TÄNAPÄEV
Vanim kirjalik tõendusaterjal tehislabordi kohta pärineb Vana-Hiina dokumendist, mis loetleb keisri konkubiinidele sooritatud aborte aastatel 515-500 eKr.
Vana-Roomas kasutati ka rasestumisvastaseid vahendeid ja abortide tegemine oli lubatud. Ristiusu tulekuga algas aga pikk etapp mil ühel või teisel mole keelustati rasestumisvastaseid vahendeid ja abort, sellega tegelejad põletati tuleriidal või karistati surmanuhtlusega.
Esimesena tühistati üldine abordikeeld Nõukogude Venemaal 1920.aastal. On siiski palju riike, kus on veel tänapäevalgi on abort täielikult keelustatud, isegi ema elu päästmiseks. (25%) maailma osades on abort lubatud vaid naise elu päästmiseks ning vägistamise tajajärjel rasestumise korral. Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast,
mil terves Nõukogude Liidus kehtestati abordivabadus. Eesti Vabariigis on raseduse katkestamine naise soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta lubatud kuni 11. täisrasdus-nädala lõpuni ja vastava näidustuse olemasolul kuni 21. täisrasedusenädala lõpuni.
Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida või mõjutada naist oma rasedust katkestama. Sooviavaldus oma raseduse katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult. Teovõimetu naise rasedust võib katkestada tema eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
- rasedus ohustab raseda tervist
- sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
- raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist
- rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane
Eksitav on arvamus, et abortide keelustamine vähendab nende arvu, sest tulemuseks on nn aborditurism, mille puhul emal sõidavad teise riiki, et seal seaduslikult aborti teha, ja mitteturvaline ebaseaduslik abort.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel:
maailmas on 210 miljonit rasedust aastas, neist 46 miljonit katkestatakse (22%), 20 miljonit aborti aastas leiab aset mitteturvalistes tingimustes, (13%) rasedusega seotud
surmajuhtumitest on seotud mitteturvalise abordiga (hinnanguliselt 67 000 surmajuhtu aastas). ( ENE1. / amor.ee)
1.5. MIDA TEHA?
Muidugi alati ei ole soovimatu rasedus naise teadmatuse ja hoolimatuse tagajärg. Naine võib teha oma parima , et vältida soovimatut rasedust, kuid ka kõige efektiivsem rasestumisvastane vahend võin alt vedada. Soovimatute raseduste ärahoidmiseks ei piisa kindlasti ka ainult seksuaaltervisealaste teadlikkusest, naise hoolikuese ja toodete kättesaadavusest. Sünnitus-ja abordikäitumist ühiskonnas mõjutavad levivad väärtushinnanugs, riigi majanduslik olukord ning sotsiaal- ja perepoliitika. Kui ühiskonna suhtumine väärtustab laste olemasolu, perega koos veedetud aega, oma tervise eest hoolitsemist ja vastutustundlikku seksuaalkäitumist, siis on oodata sündivuse kasvu ning abortide arvu kahanemist. Seni, kuni aborti nähakse kui täiesti normaalset võimalust vabanemaks soovimatust rasedusest, püsib ka abortide arv kõrge.
Riigi haridus -, sotsiaal- ja perepoliitikas peaks jätkuvalt töötama selles suunas, et harida eelkõige naisi abordi negatiivsetest mõjudest, propageerida naisi enam kasutama rasestumisvastaseid vahendeid ja rasestuma vaid juhtudel, kui naisel on siiras soov laps ilmale tuua.
Eesti riik on selle poole liikunud tugevasti, sest abortide arv on märgatavalt langenud, üle mitmekümne aasta allapoole 10 000 piirini. Selle põhjuseks võib pidada nii laste kui noorte emade paremat nõustamist. Tegelikult on abortide vähenemise taga veel terve hulk põhjuseid.
Peamiseks põhjuseks on see, et teadlikkus seksuaalharidusest on paranenud .
Teiseks põhjuseks võib välja tuua selle, et on välja töötatud raseduskriisi nõustamine, et äsja lapse sünnitanud segaduses emad on rohkem kursis sellega, mis nendega toimub, nad ei jää ootamatult rasedaks ega tee aborte.
Samuti on paranenud pereteraapia kättesaadavus, üldiselt inimeste teadlikkus iseenda aitamise võimalustes on paranenud. ( Statistikaamet )
2. ABORDID EESTIS
Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast, mil terves Nõukogude Liidus kehtestati abordivabadus. Eesti Vabariigis on raseduse katkestamine naise soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta lubatud kuni 11. rasedusnädalani, mitte kuni 28. rasedusnädalani. Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud rasedus võib katkestada, kui rasedus ohustb raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist, rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane.
Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht abordi küsimuses
ESTL on seisukohal, et:

• Igal inimesel on õigus valida, kas ta soovib saada lapsi ning õigus otsustada oma laste arv ning sündimise aeg.
  
• Igal lapsel on õigus sündida soovituna ja armastatuna.
  
• Vastutus võimaliku raseduse ning soovimatu raseduse vältimise ees on seksuaalsuhtes olevate partnerite vahel võrdselt jagatud.
  
• Soovimatu raseduse vältimine on parim võimalus oma viljakust reguleerida. Samas ükski tänapäevane rasestumisvastane meetod ei taga 100%st kaitset soovimatu raseduse suhtes. Raseduse legaalne katkestamine peab seetõttu olema kättesaadav ja ohutu, samal ajal ei saa raseduse katkestamist pidada pereplaneerimise meetodiks .
  
• Rasedust puudutav otsus on naise isiklik otsus. Enesemääramisõigus raseduse säilitamise ja katkestamisega seoses kuulub inimõiguste hulka.
  
• Soovimatu raseduse vältimiseks peavad igaühele, nii naistele kui meestele, olema kättesaadavad heatasemeline kooli seksuaalharidus, tõenduspõhine teave inimese seksuaalsusest ja pereplaneerimisest, pereplaneerimiseks vajalikud vahendid, asjatundlik vastava ala nõustamine ja muud vajalikud teenused.
  
• Raseduse katkestamine peab olema seadusega lubatud, ohutu ning kõigile naistele võrdselt kättesaadav.
  
• Raseduse katkestamist kaaluvat naist peab toetama riigi poolt tagatud objektiivne, tasakaalustatud, tõenduspõhine ja piisav teave ning asjatundlik, survevaba ja professionaalne nõustamine. Seotud tervishoiuteenused on tervishoiu lahutamatus osa,
  

mis peavad olema seadusega lubatud, ohutud ja kõikidele naistele kättesaadavad.
(ESTL 2006/ amor.ee/ Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, 2. peatükk, 6)
2.1. ABORTIDE KOGUARV
Tabelist 1 on näha, et abortide üldarv on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Kui aastal 1992 oli abortide arvuks 28 403, siis 2010-ndaks aastaks oli see 9114, mis tähendab, et abortide arv selle ajavahemikul on langenud 19 289 abordi võrra.
Aasta
Abortide koguarv Eestis
1992***
28 403
1996
19 464
2006
11 647
2007
11 144
2008
10 719
2009
9720
2010
9114
*** Eesti Meditsiinistatistika Büroo andmed
Võin tõdeda, et tendents abortide vähenemise suunas pärast Eesti taasiseseisvumist on olnud märgatav. Aastal 2007 tehtis Eestis 11 114 aborti. Seega praeguseks on abortide kiires vähenemine aeglustnud. Suurim areng oli aastatel 1992-1996, mis koguarv väheneb ligi 9000 abordi võrra. (Eesti Abordiregister 1992-2010)
2.1. ABORDI VÄHENEMISE MÕJUTEGURID
Abortide koguarvu langemise üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti Eesti iseseisvumine 1991. aastal. 1990. aastate esimesest poolest muutusid kättesaadavaks tänapäevased rasestumisvastased vahendid lisati Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirja. Suurenes naiste teadlikkus nii rasestumisvastaste toodete kui ka abordidega seotud füüsiliste, emotsionaalsete ning psühholoogiliste probleemide osas. Iseseissvumisega kaasnes Eesti majanduse langus, mille tõttu paljud naised ja pered tundsid tuleviku suhtes majanduslikku ebakindlust. See võib olla üks põhjusi, miks naised muutusid rasestumise suhtes ettevaatlikumaks ja mis atas kaasa abortide koguarvu vähenemisele. 1990. ja 1991. aasta olukorda võis mõjutada demograafiline plahvatus ja laulev revlutsioon, mis jäävad ajavahemikku 1987-1989. Sel ajal sündide arv ja selle tõttu ka rahvaarv tõusis järsku märkimisväärselt.See vaheetapp pani aluse abortide märgatavale vähenemisele. Pärast laulvast revolutsiooni rasestumiste arv aga kahanes, mis omakorda mõjutas nii sündide üldarvu kui ka abortide üldarvu.
Viimastel aastatel on abortide arv kahanenud aga üha vähem. Seda võib mõjutada see, et Eesti on jõudnud kaasaegsesse rahvastikutüüpi, mida iseloomustab madal sündimus ja madal suremus . Eestis sünnitab naine keskmiselt alla kahe lapse elu jooksul, mis tähedab, et puudub rahvastiku taastootmine ehk Eestis on nullkasvu režiim. Mida vähem on aga rasestumisi ja sünnitusi, seda rohkem väheneb ka abortide arv. Naistele abordi sooritamise raskemaks tegemine võib panna teda järele mõtlema, enne kui ta läheb kergekäeliselt aborti tegema. See võib viia selleni , et naine otsustab hoopis sünnitada. Eestis on abordi sooritamist raskemaks tehtud näiteks sellega, et raseduse kaktestamine naise enda soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta on lubatud kuni 11. rasedusnädalani, mitte kuni 28. rasedusnädalani nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Tähtsaks peetakse ka materiaalseid ja heaolu puudutavaid eesmärke: vanemad suudavad oma lastele pakkuda paremat ja kindlamat elu, kui peres on vähem lapsi. Selle tõttu on suurenenud pereplaneerimine ning on kahanenud rasestumiste, nii tahtlike kui ka mittetahtliku, üldarv. Samuti ei ole Eestis taaks paljulapselised pered. Need tegurid omakorda mõjutavad suuresti tehtavate abortide arvu ning on ka põhjusi, miks abortide koguarvu kahanemine on aeglustunud.
Heaks märgiks on see, et alates 2000. aastast ületab Eestis sündide arv abortide arvu, samas kui 1992. aastal on abortiivsuskordaja 20 võrra suurem kui sündimuskordaja. Kuigi abortide üldarv on vähenenud aastate jooksul, on Eesti iive napilt negatiivne.
Samuti on murettekitav kordusabortide osakaal. Viimase kümne aasta jooksul on umbes kaks kolmandikku aborti teinutest katkestanud teise või enama raseduse. (Demograafilise ja rahvastikuarengu eaduspärasustest, lk 30, 44-47./ ENE1. / Palo , U. Abortide arv peab
vähenema)
3. NOORTE ABORDID EESTIS
Selles peatükis käsitlen noorte tehtud abortide arvu, toon välja vähenemise mõjutegureid ja lisan ka, kui suur osakaal on olnud noortel Eestis tehtud abortide koguarvus.
Võtsin kuni 19-aastate noorte raseduse katkestamise käsitlemiseks aastad 2006-2010 (legaalselt industreeritud abordid).
"Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum"
Elise Ottesen- Jensen , Rootsi, 1933.
3.1. ABORDID KUNI 19-AASTASTE EESTI NOORTE SEAS
Tabelist 2 on näha, et aastatel 2006–2010 tegi aborti 5314 alla 19 aasta vanust noort, neist alla 15-aastaste seas oli aborte aastal 2006-2010 kokku 72. 15-17 aastate seas oli aborte kokku 1872 ja 18-19 aastaste seas 3370 aborti.
Vanus
(aastates)
2006
2007
2008
2009
2010
-14
20
18
12
11
11
15-17
490
475
370
302
235
18-19
809
802
714
562
483
Kui eespool selgus, et abortide koguarv Eestis on aastate lõikes vähenenud, siis juuresolevast tabelist võib näha, et ka kuni19-aastaste tütarlaste seas on aastas tehtud abortide arv langenud 2010. aastaks 729 abordini. See näitab, et kuni 19-aastaste seas tehtud abortide arv väheneb paralleelselt Eestis tehtud abortide koguaervuga. (Eesti Abordiregister 1996-2010)
3.2. NOORTE SEAS TEHTAVATE ABORTIDE PÕHJUSED NING NENDE VÄHENEMISE PÕHJUSED
Seksuaalhariduse ja –nõustamine on paranenud ning see on tõenäoliselt aluseks teismeliste raseduste ja selle võrra ka abortide olulisele vähenemisele. Üha rohkme hakatakse tähelepanu pöörama just alaealiste seksuaalelule. Selliselt suureneb noorte seas teadlikkus rasestumisvastastest vahendistest. Noortele on seksuaalnõustamine tasuta ning nende soovil ka anonüümne, mis kindlasti vähendab kooliealiste tüdrukute rasestumist ja aborte. Kindlasti on aidanud kaasa ka see, et koolides on alates 1996. aastast inimeseõpetuse programmis rammes kohustuslikud seksuaalkasvatuse tunnid . Arvatavasti on noorte seas tehtud abortide arvu mõjutanud ka see, et 2003. aastast on hädaabipillid apteegis, saadaval ka ilma arsti retseptita. Varem olid saadaval vaid 24-tunnised pillid , nüüd saab ka raha eest 72-tunnise pilli. See on väga oluline vahe, kuna mitmed noored on astunud kaitsmata vahekorda ebakaines olekus ning arusaam on teo tagajärjest jõuab tüdrukule/naisele kohale alles mõne aja möödudes. 72-tunnise pilli puhul saab ta nüüd oma võimaliku soovimatu raseduse katkestada sedavõrd varajases järgus, et see ei sea ohtu tema tervist. Samas tuleks noortele südamele oanna, et see on üks lahendus, kuid see ei tohi saada tema rasestumisvastaseks vahendiks , kuna see ei ravi võimalikke suguhaigusi, mille noor võib kaitsmata vahekorras olles saada.
Rasestumisvastaste tablettide, plaastrite ja spiraalide kasutamise korral tuleb võtta arvesse
1-5% rastestumise tõenäosuse, millega noored tavaliselt arvestada ei oska.
100% kaitse jaoks oleks vaja lisaks rasestumisvastastele tablettidele või muule eelnimetatust kasutada veel ka kondoomi. Igal juhul tuleks kasutada kondoomi, kui astutakse vahekorda tundmatu partneriga, kelle puhul ei või olla kindel, et tal ei ole suguhaigusi.
Mina leian, et noorte seksuaaltervisele peaks aluse panema nende vanemad. Üheks peamiseks põhjuseks, miks noored rasestuvad või mõned seejärel aborti teevad, on just teadmatus rasestumisvastastest vahendite kohta, millest peaks neid teadvustama nii nende vanemad kui ka kool. Seksuaalkäitumise algtõdede tutvustamine peaks olema lastevanemate esmane ülesanne, kui laps jõuab puberteediikka. Sama suur osa selle on ka haridussüsteemil, kuna lapsevanem kodus ei pruugi olla ise piisavalt teadlik tänapäevastest ohtudest eka ka erinevatest rasestumisvastastest vahenditest.
Siinkohal tuleb mainida, et kuigi seksuaalharidus on kooli õppekavas sees, sõltub väga palju õpetajast, kui palju ja millist infot õpilase turvaseksi kohta saavad. Kui pedagoog ise tunneb end ebamugavalt seda teemat käsitledes, jätab ta kindlasti rääkimata mitmed olulised asjad, mis paneksis noored võib-olla enne vahekorda astumist mõtlema, millised võivad kaitsmata vahekorra tagajärjed olla. Väga oluline on pedagoogide teadlikkus selle probleemi tagajärgedest. Samuti on välja antud mitmeid n-ö õppifilme, erinevaid interneti lehekülgi ja erinevaid saateid, mis on suunatud just noortele. (Palo, U. Abortide arv peab vähenema)
KOKKUVÕTE
Siinses uurimistöös käsitlesin aborte ehk nürisünnitusi, mis on raseduse iseeneslikud katkemised või nende tahtlikud katkestamised kuni 28. rasedusnädala lõpuni. Millised on põhjused miks, aborti tehakse. Põhilisemateks põhjusteks tuli välja majanduslikud põhjused ja ebakindel suhe.
Samuti, mis mõju avaldab abort, aborti teinud naisele ja ka pereliikmetele. Uurisin abordi ajalugu ja tänapäeva seost. Abortide tegemist koguarvu kokkuvõtlikult kui ka noorte inimeste seas, nende põhjuseid ja ka vähenemise põhjuseid. Arvan, et õige abi ja nõustamine aborti teha tahtvale naisele, on suur abi peale abordi tegemist, sest siis naine võib tunda ennas palju paremini ja oht naise psühhikale võib olla ka väiksem.
Hoolimata sellest, et praegu on koolidesse sisse viidud seksuaalharidus ja erinevate rasestumisvastaste vahendite hulk tõusnus ning need on kõigile teada ja kättesaadavad,
sünnitas 2010. aasta Eestis 729 alla 19-aastast tüdrukut, mis on väga hea tulemus, sest aastast- aastasse see arv on langenud allapoole. Noored, kes on otsustanud sünnitada, muudavad sellega kogu oma elu.
Abortide ja soovimatute raseduste kohta käiva teadlikkuse suurendamisel ei saa piirduda siiski ainult noortega, sest aborditegijate arv on kõige kõrgem 20-35 aastate naiste hulgas. Muidugi alati ei ole soovimatu rasedus naise teadmatuse ja hoolimatuse tagajärg. Naine võib teha oma parima, et vältida soovimatut rasedust, kuid ka kõige efektiivsem rasestumisvastane vahend võib alt vedada.
Kokkuvõttes arvan, võib jääda veel pikaks ajaks majanduslikud põhjused abortide tegemisel, sest see on vägagi seotud Eesti majandusega ja riigi haridus-, sotsiaal- ja perepollitika peaks jätkuvalt töötama edasi kõik selles suunas, et propageerida enam kasutama rasestumisvastasied vahendid, harida eelkõige naisi abordi negatiivsete mõjudest ja rasestuma vaid juhtudel, kui naisel on siiras soov laps ilmale tuua.
KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia. Vana entsüklopeedia, Abort http://et.wikipedia.org/wiki/Abort 6, mai 2012.
Abort ja rasestumisest hoidumine: käsiraamat. 1964.
Teadus ja Tervis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
http://abort.ee/mis_on_abort/maaratlus 6, mai 2012.
Tartu Ülikooli Naistekliiniku uurimisaruanne. 2007. Tartu Ülikool. Tartu
Hedviga Vei. Kogu tõde abordist http://www.femme.ee/uudishimulik/mitmesugust/4406?P=1 6, mai 2012.
Urve.P 2008. Abortide arv peab vähenema. – SL Õhtuleht
Dr. Part. K Abordist
http://www.amor.ee/44205#5 6, mai 6, mai 2012.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1 1985. Tallinna: Valgus
Eesti Statistikaamet 2007. Statistika andembaad: Rahvastik .
Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht abordi küsimuses, 10.11. 2006. http://www.amor.ee/44205#5 6, mai 2012.
Tervise Arengu Instituut. Eesti Abordiregister 1996-2010. Statistika.
http://www.tai.ee/valjaanded/trukised-ja-infomaterjalid?limit=10&filter_catid=0&filter_year=0&filter_typeid=0&filter_languageid=0&filter=abort&filter_order=p.publish_year&filter_order_Dir=DESC
Jänes.K, Katus.K, Puur.K, Põldma. A 2005. Demograafilised ja rahvastikuarengu seadusepärasustest. Tallinn: Koolibri.
Riigikogu. seadus. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, 2. peatükk, § 6 1998.
https://www.riigiteataja.ee/akt/925400
Tervise Arengu Instituut. Eesti Abordiregister 1996-2010. Statistika. Raseduste lõppemine, 2010.
Tsitaat. Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933
Abort ei mõjuta rinnavähki haigestumist http://wwx.tarbija24.ee/201006/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/223998.php
Lisa. 1 RASEDUSTE LÕPPEMINE, 2010
Raseduste
lõppemine
2010
Elussünd
15922
Surnultsünd
68
Spontaanabort *
632
Legaliseeritud indutseeritud abort*
7087
* ehk meditsiiniline abort
Lisa 2. ABORT EI MÕJUTA RINNAVÄHI HAIGESTUMIST
Oxfordi Ülikooli teadlaste kinnitusel ei mõjuta abordid naiste rinnavähki haigestumist. Uurijate kinnitusel aitavad rinnavähki ära hoida lõpuni kantud rasedused, kuid puuduvad tõendid, et abordid soodustavad vähi teket, kirjutab Meditsinnõje Novosti.
«Juba ammu on teada, et lõpuni kantud rasedus ja sünnitus aitavad ära hoida rinnavähki haigestumist. Samas pole meil andmeid, et abordid soodustavad vähihaiguse teket,» ütles uurija Gillian K. Reeves .
Reeves ja tema meeskond uurisid aastatel 1992 - 2000 Euroopa vähiuuringute keskuses 267 361 naise meditsiiniandmeid. Naispatsientide andmed saadi üheksa riigi 20 tervisekeskusest.
Iga naise tervist jälgiti keskmiselt 6,6 aasta vältel. Uurimise käigus diagnoositi rinnavähk 4805 naisel. Uurijad lisasid saadud terviseandmetele 20 nädalat enne haiguse diagnoosimist tehtud nii iseeneselikud kui ka meditsiinilised abordid.
«Ligi kaks kolmandikku naistest polnud kunagi aborti teinud, ühel kolmandikul oli olnud vähemalt ühte liiki abort,» ütles Reeves.
20 protsendil katsealustest oli olnud iseeneselik raseduse katkemine, samal ajal kui meditsiinilise abordi oli lasknud teha 16 protsenti naisi.
Ainult 3,8 protsendil naistest oli olnud mõlemat tüüpi raseduse katkestamist. Arstide kinnitusel ei kasvata üks iseeneselik abort rinnavähki haigestumise riski. Kahe sellise juhtumi mõju rinnavähi tekkimisele on samuti pea olematu.
Reeves ja tema kolleegid ei leidnud ka seost ühe või mitme meditsiinilise abordi ja rinnavähki haigestumise vahel.
«Kokkuvõttes võib öelda, et puudub tõendusmaterjal, et abordid kasvataksid rinnavähki haigestumise riski,» tegid uurijad kokkuvõte. (Tarbja24.ee)