Samuti on seosed gooti sõnaga "alhs" ja vanainglise "ealgian"- kaitsma. Võib olla sugulus ka saladusliku ruunisõnaga "alu", mida on põrdaks peetud. Caesar manis teda magavat püsti vastu puud, et küti käest paremini pääseda, sümboliseerides hädadest hoidumist. Anglosaksi poeem võtab aga soost leitud sedgegrass tähenduse, tekitades kohutavaid haavu sellele, kes on nii ettevaatamatu, et muljub seda. See võib olla suurepärane kaitse väljajuurimise või ärasöömise vastu. Mõned kirjutajad on maininud ka ruuni sarnasust väljasirutatud käega, peopesa üles või allapoole, mis näitab jälle, et kuri suunatakse mujale või hävitatakse. See on üks päris kindel tähendus, kuid piktograafiline tähendus jõuab väga spekulatiivsetele aladele. Sellel on palju interpreteerimisvõimalusi, mis viivad jämedatele vigadele sarnanedes saare-, pähkli- või niinepuu okste hargnemisele, kuhu juurde slaavi mustlasnõiad täiskuu ajal tavaliselt kogunesid.
Vaarao oli ka kõrgeim preester. Määras ametisse preestrid, neil oli võim peamistes pühapaikades templites. Nad valiti ülikkonna seast. Nad olid ka valitseja nõuandjad. Templid said vaaraodelt annetusi, nende rikkuse suurenemisega kasvas ka nende sõltumatus Uue riigi lagunemine. Kõrgema ametnikkonna hulgas ka kõrgemad väepealikud. Nende tähtsus oli suurem Uue riigi ajal, kui peeti vallutussõdu. Need rühmad olid ülemkiht. Keskmise ja alama astme ametnikud kirjutajad. Kontrollisid töötajate tegevust. Paljud pärinesid lihtrahva hulgast. Enamik olid talupojad. Kirjutajad kehtestasid vilja koguse, mis tuli riigi salvedesse anda, u. pool saagist. Kui seda ei tehtud piitsutamine või orjastamine. Talupojad pidid ka niisutussüsteeme rajama ja korras hoidma, tegema tööd riiklikel ehitistel. Käsitöölised töötasid vaarao ja ülikute losside ja templite juures. Neile maksti tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Ametit anti põlvest põlve.
Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav
Küllap oli tegu tihti ka puhtalt inimliku kadedusega, mitte ainult poliitiliste olude vastutöötamisega., nagu eesti kirjanike puhul see oli. Raevunud Dumas ületas mingi hetkel siiski takistused, leides omale rahastajad, kelle toel siis ta asutas omale ajalehe ,,Le Mousquetaire", mis oli talle tribüüniks, kust pidevalt sõna võtta ja vastaseid rünnata. Dumas ajakirjanikuna tegutsedes avaldas oma romaane ka ajalehes, nagu olid seda eesti ajalooliste romaanide kirjutajad teinud. Dumas' elu, nagu ka paljude eesti autorite elu, möödus 19. sajandi poliitilises sasipuntras. Dumas' optimism vaheldus tihti nukrameelsusega ja lootusetusega nagu öö ja päev. Dumas võib olla ei suutnudki tähele panna, et tema ajalooline romaan, mis oli tema jaoks selgelt äriliseks lahenduseks, leevenduseks rahahädas, tegi temast õpetaja igas vanuses ajaloohuvilistele, ning kunstniku, kelle andes on lausa kuritahtlik kahelda. 9
2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka niisutussüsteeme ja olid kohustatud neid ka korras hoidma. 7. käsitöölised pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada riigile vajalikke käsitöötooteid. 8
makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamast kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport (väljavedu) pidi ületama importi (sissevedu) ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki
Majandus ja õigus – Õigusel on majandusele reguleeriv toime, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või kahjustavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab
Majandus ja õigus Õigusel on majandusele reguleeriv toime, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või kahjustavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) · Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). · Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. · Õiguskeel juriidiline erialakeel erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab
suurde rühma. Kõige olulisem erinevuse põhjustaja on suulisus ise. Mida see tähendab? Kujutleme stseeni tänaval. Sõber tuleb vastu ja muu jutu sees ütleb: tule mulle külla. Mina vastan: ma tulen üleho- ee homme kell kell kuus. Miks ma ,,ilusasti" ei kõnele? Siin tulevad mängu suulise keele kolm põhimõttelist omadust: kõne tempo, kustutamatus, lineaarsus/protsessuaalsus. Kirjutamise tempo on individuaalne ja üldiselt oleme tempo valimises vabad. Professionaalsed kirjutajad löövad ca 250-400 lööki minutis, kahe sõrmega toksijad 130-180 lööki minutis (mõnesõnaliste lõikude puhul võib kiirus olla ka 300 lööki). Teksti mõeldes löövad inimesed aeglasemalt, ca 100 lööki minutis. Keskmine sõnapikkus on 6-7 tähte, lisaks sõnavahed. Seega teksti mõeldes kirjutavad inimesed umbes 10-15 sõna minutis. Ka kõnelemise tempo on individuaalne, aga kõigub üldiselt 120-180 sõna vahel minutis, mis teeb 2-3 sõna sekundis
Juhtum leidis aset viiruse March6 epideemiaga seoses. Üks Ameerika antiviiruskompanii teatas, et 6. märtsil rikub viirus informatsiooni 5 miljonil arvutil. Tegelikult tabas rünnak ainult mõnda tuhandet masinat, samas kui antiviirusfirmade tulud mitmekordistusid. Avastati esimene Windowsile kirjutatud ja selle täitmisfaile nakatav viirus Win.Vir_1_4, mis avas arvutiviiruste loomise ajaloos uue lehekülje. 2.14 1993. aasta Viiruste kirjutajad asusid tõsiselt tööle. Kirjutati sadu äravahetamiseni sarnaseid tavaviiruseid, terve rida uusi polümorfik-generaatoreid ja viiruste konstruktoreid, loodi uusi viirustekirjutajate elektronväljaandeid. Üha rohkem ilmus aga ka uusi ebatavalisi failide nakatamise, süsteemi tungimise, varjumise ning hävitamise tehnoloogiaid kasutavaid viiruseid. Kevadel tuli oma antiviirusega Microsoft AvtiVirus turule Microsoft. Antiviirus
Nemad kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid olles pikkade aastate jooksul visa vaevaga omandanud koolihariduse, seisid nad ühiskondliku positsiooni poolest muudest töötegijatest kõrgemal. Enamik egiptlasi olid talupojad. Kogu maa kuulus vaaraole ja talupojad harisid riigi maad, siis olid neil riigi ees ka kindlad kohustused. Kirjutajad hindasid tulevase saagi tõenäolist suurust ja kehtestasid selle järgi maksumäära, millele vastav viljakogus tuli igal talupojal pärast koristust riigi salvedesse anda. Enamasti moodustas see umbes poole oodatavast saagist. Kohustustest kõrvale viilijat karistati piitsutamise või orjastamisega. Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile
Ajalooliselt on välja kujunenud, et notariaat on iga riigi õigusliku süsteemi koostisosa, sest need funktsioonid, mida teostab notar, on objektiivselt vajalikud ja ühiskonna poolt nõutud. Kõige varem arenes notariaat välja Itaalias, VIII sajandi keskel. Selle algkujuks oli vana Rooma tabellioonide instituut (tabelliones või notarii) isikud, kes olid tegutsenud riigivõimu kontrolli all ja kelle ülesandeks oli juriidiliste aktide koostamine. 2 Notari algkujuks vanas Roomas olid kirjutajad. Mitte ilmaaegu ei tähenda sõna ,,notar" tõlge ladina keelest "kirjutaja". Nende kohustuseks oli mitte ainult igasuguste kirjade ja taotluste koostamine, vaid ka erinevate tehingute vormistamine. Oli olemas kahte tüüpi kirjutajaid: need, kes oli riigiteenistuses (scribae) ja need, kes oli eraisiku hooldusel (exceptores et notarii). Riigiteenistuses olevaid kirjutajaid valiti magistraadi poolt eluaegselt rooma kodanike seast kellelt ei olnud kodanikuau ära võetud
jälgida templitest, mälestistelt ja papüürustelt leitud erinevate kirjutiste järgi kuni 11- 12.sajandini meie ajal, millal egiptuse kirjanduses võitis araabia keel, pärast mida eksisteerib kopti keel peamiselt kultuse keelena (viimane "emakeelt" kõnelev kopt elas umbes 17.sajandi lõpul). Elavast keelest, mis seisis lahus puhtalt kirjanduslikust, hieroglüüfidest koosnevast raidkirjast, annavad meile kõige tõepärasema pildi säilinud rahvajutud, kirjad ning äridokumendid, kus kirjutajad lähtusid loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi
Mõned lapsed õppisid oma vanematelt lugemise selgeks juba enne kooli. Kooli läks poiss nelja aastaselt. Algkoolis õpetati poisse kümne aastani. Tähtis sündmus noore juudi elus oli seaduse pojaks saamine. See teostus tavaliselt poisi 12-13 aastaseks saades. Laste õiget kasvatamist peeti elu tähtsamaks funktsiooniks. Tüdrukud said samasuguse alghariduse, kuid nende osalus avalikus elus oli tagasihoidlikum. Juutide juhtijaks ja õpetajaks olid preestrid ja kirjutajad e. kirjatundjad. Kirjutaja ametiga tegelesid ainult jõukad. Ema osaks pidasid juudid kõlbeliste aluste kujundamist. Tüdrukud said haridust kodust, aga mitte sünagoogis või algkoolis. Juudi naine oli oma lastega lähedane. Tänapäeval on juudid vist ainukesed maailmas, kes on säilitanud nii oma väga kaugete esiisade traditsioonid, kui ka palju igapäeva elu tegevust. Kõigi pereliikmete tugev kokkuhoidmine. Juudid suudavad elada judaismis ja nüüdisajas. Ka tänapäeval peavad
dispositional attributions’eid. - Üritada mõista teiste käitumist, seletades viimast olukorrast tulenevate mõjutuste näol, on holistlik mõtteviis. Ida Aasias tehakse pigem situatsioonilisi omistusi (situational attributions). Fundamentaalne omistusviga (fundamental attribution error) Näide: essee kirjutamine Fidel Castrost. Tendentsi ignoreerida olukorrast tulenevat informatsiooni (nt nõuded, mida essee kirjutajad peavad täitma), keskendudes dispositsionaalsele infole (nt essee kirjutajate eeldatav suhtumine) nimetatakse fundamentaalseks omistusveaks. Kui fundamentaalne on fundamentaalne omistusviga? Clifford Geertz’i (1975) andmete kohaselt ei ole see nii fundamentaalne, kui meile meeldiks mõelda. Bali inimesed nt vaatlevad inimese käitumist tulenevalt tema rollidest. Indialaste ja ameeriklaste võrdlus. SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |9
Vanaisa oli talumees, kes alati tahtis raamatuid vabadel hetketel lugeda. Vanaema oli ka tööinimene, talunaine ja ei lubanud vanaisal laiselda. Eesti ühiskonnas pole vabanetud sellest, et töö pole vaid füüsiline, vaid ka vaimne. Allikate otsimine on ka töö. Eestis ei hinnata vaimset tööd, kutsutakse laisklemiseks seda. Esimene aste on allikatele spetsaliseerunud inimesed, kelle ülesanne on uute allikate otsimine. Teine aste on inimesed, kes on kommentaaride kirjutajad ehk keegi on allika leidnud, esmakirjelduse sellele ära teinud ja siis algavad editeerimise, väljaandmise tööd. Mida vanemad väljaanded, seda raskem on neid lugeda, raske aru saada, see tuleb kirjutada kaasaegsesse kirja. Igale mõistele on olemas erinev allikas. Arhiividest leitud allikaid, tõlgiti nii,et need oleks arusaadavavad 19.sajandi kodanikule. Peab arusaadavasse keelde panema. Kolmas aste(etapp) on kirjalike allikatega töötavad interpreteeriad
toimuvad mitmed väga tähenduslikud protsessid. See on keskkond, kus sünnib eesti kultuur ja mõtteviis. Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast pinnasest. Selle pinnase nimeks on eesti küla. Eesti kultuuri puhul peab võtma eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul. Hõimurahvaste kultuuri idee. 19. saj on eesti küla ainuvõimalik märgisüsteem, millest kirjanik võis saada infot, elanikkond oli ka maal. Kirjutajad olid pärit sellest keskkonnast, oskasid küll hästi saksa keelt jne, aga siiski.. Lugejaskond on ennekõike maarahvas, kellel see külakeskkond on tuttav märgisüsteem. Ta saab sellest aru, kui sellest räägitakse. Talle pakub huvi see aines. Kuni elad sina, elab ka küla- eestlastel. 19. saj ja 20. alguse eesti proosas kirjeldatakse eelkõige seda külaühiskonda, mis tekib nö vene ajal. Peale põhjasõja lõppu, 1710. a. Toob kaasa sellele, et
rongkäik), vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu. Vana-Egiptuse ühiskond sarnanes püramiidile. Vaarao asus kõige tipus. Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid templites nii, nagu oleks nad elavad inimesed. Preestrid elasid kindlate puhtusereeglite järgi. Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. (Muide, ka kõik teised Egiptuse inimesed raseerisid oma kehalt kõik karvad
Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv islamikultuuris pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb. VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS oma olemuselt etteütlejad kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest. Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus, paljudele tundus ebaolulise lobana. Voltai- re rõhutas eraldi ajaloo filosoofiat, kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis. Suuremad kirjutajad kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi- ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege- lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta ikka midagi teati, siis Venemaa kohapeal valitses must auk. 19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha- ritud inimeste jaoks oli see ka tavaline jututeema. Sel perioodil oli kom- beks vastandada looduslugu ja ajalugu
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
19. Millist osa mängisid naised tarbimiskultuuri arengus põhinedes pigem pessimistlikele vaadetele (näiteks Game & Pringle, Zukin, Galbraith)? Game ja Pringle (1984) Kodu on tarbimise tempel. Näikse justkui kinnitavat tarbimiskultuuri tekkimist. Kuid samas ei tähenda see, et naised on olnud peamised tarbimiskultuuri kandjad või vahendajad sest traditsiooniliselt neil ei ole kontrolli kodumajanduse üle. Nad on olnud instrumendid, mitte agendid. Nõus mitmed kirjutajad, sealhulgas Game ja Pringle (1984): 20. sajandi alguses muutus tänu masstoodetud tehnikale ja toodetele tarbekaupade viimane muutmine, ehk tarbimiseks kohandamine naiste osaks. Kodu eest hoolitsemine iga klassi naiste päriososaks. Sellest sai naiselikkuse määraja kõikides klassides. Galbraith 1984: Naised muutusid salateenijateks . 1890ndatest alates võeti kasutusele uus mõiste ,,koduperenaine" (housweife) sellise kahetpidise oleku teenija ja naine kirjeldamiseks.
Need mehed olid ülikusuguvõsadest. Ameteid võis pärandada, aga lõplik sõna oli kuningal, pidades silmas ülikkonna rahulolu. Ülikute hauakambrites rõhutati kuninga soosingut ja teeneid ehk rõhutati kuidas edu sõltub kuninga tahest. Kirjutajad olid natuke keskmine kiht, kes kontrollis alamkihti tegevust. Talupoegade seisuse kohta on vähe teada. Nad ei olnud orjad, aga ka mitte vabad. Nad olid sunnismaised, riiklikult allutatud töötegemisele. Kirjutajad registeerisid viljasaagi koguse, selle pealt arvutati järgmise aasta kohustused jne. Kuningas tegi üle aasta ringsõidu Niilusel, tegi ülevaatuse. Horose ringsõit. Vana, Keskmine ja Uus Riik Vana riigi ajal sõjakäike eriti ei olnud, ülikkond koondus. Tsentraliseeritud kuningavõim vähenes keskmise riigi ajal ja ülikkonna iseteadvus suureneb. 2200 kuningavõim enam ei toiminud. Järgnes 200 aastat vaheperioodi, kus pea iga aasta vahetusid kuningad. Riik jagunes kaheks tagasi
Klassikalise majandusteaduse välja kujunemisele eelneva perioodi võime jagada kaheks. Vahemik 800 e.m.a. kuni 1500 m.a.j. ja 1500 kuni 1776. Klassikalise majandusteaduse alguseks loetakse Inglise poliitilise ökonoomia koolkonna väljakujunemist 18. Sajandi teisel poolel. Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud
ett hus (üks) maja hus majad ett rum (üks) tuba rum toad ett barn (üks) laps barn lapsed Siia kuuluvad ka en sõnad, mis lõpevad lõpuga are: Ainsus Mitmus en lärare (üks) õpetaja lärare õpetajad en cd-spelare (üks) CD kirjutaja cd-spelare CD kirjutajad en sekreterare (üks) sekretär sekreterare sekretärid 13 Samamoodi nagu ainsuses, kasutatakse ka mitmuses määramata vormi siis, kui tegemist on varem mainimata isikute või asjadega. Võrdle: Määramata: Det hänger flera lampor (Selle) laua kohal ripub mitu ovanför bordet. lampi. Määratud: Lamporna ger bra ljus
Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega. Peamine ülesanne oli seadused selgeks õppida. Juutide juhtijateks ja õpetajateks said preestrid ja kirjutajad. Ema oli isa kõrval täiusliku ja laste jaoks ainuõige osapool. Naisi austati väga. Sünagoog oli esimene koht, kus hakati andma süstemaatilist haridust mõlemast soost lastele. Linn, milles ei olnud kooli, oli juudi perele keelatud elukoht. Õpetuse olemus muutus peale vangipõlve. Seadus tuli edasi anda ja mällu talletada võimalikult täpselt: muutused polnud lubatud, väga tähtis oli kasutada ja treenida mälu, tähtis
täpseks järgmiseks, muuhulgas vokatiivist, võõrapärasest konjunktiivist ja futuurumist. 1732 Anton Thor Helle: Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache (P- E) (Lühike sissejuhatus eesti keelde) järgib eelmiste grammatikatega sama malli, kuid on põhjalikum, näiteks esitab ta ebareeglipäraste verbide näidisparadigmad. J. Hornung (1693) oli teavitanud nende olemasolust ning andnud põhivormid, varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17
käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega. Peamine ülesanne oli seadused selgeks õppida. Juutide juhtijateks ja õpetajateks said preestrid ja kirjutajad. Ema oli isa kõrval täiusliku ja laste jaoks ainuõige osapool. Naisi austati väga. Sünagoog oli esimene koht, kus hakati andma süstemaatilist haridust mõlemast soost lastele. Linn, milles ei olnud kooli, oli juudi perele keelatud elukoht. Õpetuse olemus muutus peale vangipõlve. Seadus tuli edasi anda ja mällu talletada võimalikult täpselt: muutused polnud lubatud, väga tähtis oli kasutada ja treenida mälu, tähtis
Teise maailmasõja järel oli looduskirjandusel ning ülevaadetel kodu- maa geograafiast väliseesti kogukonnas oluline identiteedipoliitiline tähendus. Näiteks ilmus tervet Eestit hõlmav koguteos "Meie maa" (Kangro, Uibopuu 1955–1957), mis iga maakonna kohta andis ka iseloo- mustuse rubriigis "Pilk kaardile". Maateaduslike ja looduskirjelduste Eesti looduskirjanduse lugu 261 autoritena esinesid valdavalt loodusteadusliku haridusega kirjutajad, nagu Johannes Kaup (Järvamaa), Johannes Lepiksaar (Alutaguse, Peipsi, Virumaa), Hans Kauri (Hiiumaa, Lõuna-Tartumaa), Kuno Thomasson (Matsalu), Karl Ristikivi (Läänemaa) jt. Murakini "Paani riiki" on oma loomingu olulise mõjutajana nimeta- nud ka Fred Jüssi, kelle teostest esindab kõige süsteemsemat vaadet loodusele enamikus algselt Eesti Looduses avaldatud looduslugusid koondav kogumik "Jäälõhkuja" (1986). Jüssi eelistab küll ühes loos kes-
korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud). -) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat. * Tsati juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust. * Väepealikud esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega. * Kirjutajad madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi. * Hemos töötavrahvastik, kes kõik olid kinnistatud mingi kindla ametiga. -) Üleujutusperioodil kasutati talupoegi ehitustöödel. * Orjad kõige alamal, selles ühiskondlikus püramiidis, kuid nad ei olnud peamised töö tegijad peamised olid siiski hemosed. Egiptuse usk * Polüteism usk mitmesse jumalasse. Raske on välja tuua, et palju neid jumalaid seal Egiptuses oli.
ettevõtte jaoks oluliste töötaja kolib uude elukeskkonda õppekavade ja kutse- Stipendium standardite loomine Seob stipendiaadi ettevõttega (praktika, lõputöö, tööle ning arendamine asumine); hoolikas valikuprotsess, eelistatud praktikandid, uurimustöö kirjutajad Uurimustöö Tudengist uurimustöö kirjutaja rakendamine ettevõtte aktuaalsete probleemide lahendamisse; eelistatud praktikandid ja stipendiaadid Praktika
Kuningas määras kõrgemad riigiametnikud. Ntks vesiir- pmst nagu peaminister, korraldas riigiasju. Samuti määrati ka kohalike piirkondade Nomos-ide asevalitsejad. Need valitud mehed ametitesse olid alati ülikusuguvõsast. Oma hauakambrites rõhusid need ametnikud mitte oma päritolule, vaid tema edutamist jms kuninga poolt. Ideoloogiliselt rõhuti sedaühesõnaga koguaeg, et edu sõltub kuninga tahtelt. Nendest allpool asus keskmine ametnikkond ehk kirjutajad. (samas, ka ülikute kohta võis kasutada kirjutaja nime). Need kirjutajad olid ülemkoht (meie jaoks pmst nagu keskkkiht) kontrollisid siis alamate inimeste elu (talupojad/töölised jne). Need inimesed ei olnud orjad, aga nad ei olnud ka vabad- olid sunnismaised- allutatud riiklikule tööle, ja selle üle pidasidki kirjutajad arvet. Pandi viljasaak kirja kirjutajate poolt, määrati järgmise aastate kohustused ja kontrolliti eelmisi jne. Need
müratapjat. Kui arvuti töötab, siis teeb ta paratamatult müra- ventilaatorid kahisevad/ undavad ning kõvaketas ragiseb (mootor pöörleb ka siis, kui otseselt andmeid ei loeta). Häält võivad teha ka CD- ja disketiseade. Et kõike seda vaiksemaks teha, siis tasukski valida noisekiller korpus, mis arvuti lärmakust tunduvalt vähendab. 13. Välismäluseadmed: Disketiseade, kõvakettaseade, CD-ROM, DVD-ROM, CD- kirjutajad (CD-R , CD-RW).ja DVD kirjutajad. Pikemalt nende kohta infi leiad siit. FDD (1) (Floppy Disk Drive) - flopiajam Kettaajam, mis loeb ja kirjutab flopiketastele Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le.
protsessid. See on keskkond, kus sünnib eesti kultuur ja mõtteviis. Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast pinnasest. Selle pinnase nimeks on eesti küla. Eesti kultuuri puhul peab võtma eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul. Hõimurahvaste kultuuri idee. 19. saj on eesti küla ainuvõimalik märgisüsteem, millest kirjanik võis saada infot, elanikkond oli ka maal. Kirjutajad olid pärit sellest keskkonnast, oskasid küll hästi saksa keelt jne, aga siiski.. Lugejaskond on ennekõike maarahvas, kellel see külakeskkond on tuttav märgisüsteem. Ta saab sellest aru, kui sellest räägitakse. Talle pakub huvi see aines. Kuni elad sina, elab ka küla- eestlastel. 19. saj ja 20. alguse eesti proosas kirjeldatakse eelkõige seda külaühiskonda, mis tekib nö vene ajal. Peale põhjasõja lõppu, 1710. a. Toob kaasa sellele, et Eesti alad kuuluvad vene riigi
· Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all. Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal. Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht. Orjad- väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid. Mõned uskumused : Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau.
aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese
logopoioi `jututegijad' (poiein `tegema'): enne Herodotost, nn protoajalugu Enamik pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared) Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed ,,Eepika proosas" Säilinud vaid katkendid ja pealkirjad 35. Kes olid logograafid? Logograafid teistele inimestele kõnede kirjutajad (sofistid, võõramaalased, kohati ka kuulsad kõnemehed) Kadmos (6. saj, v-o müütiline), Akusilaos (6. saj) Hekataios Mileetosest (6.5. saj): Geneaologiai: esimene katse lahutada müütilist ja ajaloolist minevikku. Hellanikos (5. saj), Pherekydes (5. saj), Stesimbrotos (5. saj), Xanthos (5. saj) ,,Suured ajaloolased" Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) Kõik elasid suurema osa elust pagenduse 36
Nad kõik olid kuninga suhtes kohusetäitjad. Alates Keskmise riigi ajast olid nad jaotatud erinevatesse kategooriatesse, millel olid erinevad õigused ja kohustused: 1) sõdurid (kes olid oma teenistusaja läbinud), 2) vabamad talupojad, kelle koormised olid väiksemad nin kes ei pidanud osalema riiklikel ehitustöödel), 3) pärisorja olukorras talupojad, kes andsid ära u kolmandiku oma saagist ning kelle tegevus oli allutatud riiklikule kontrollile nende andamite üle pidasid arvet kirjutajad, kes moodustavad vahekihi ülikkonna ja talupoegade vahel. Egiptuse jumalad Egiptuse jumalad ei moodustanud ühte kindlat perekonda. Egiptuses olid erineva lokaalsed ideoloogiad, mis rääkisid maailma loomisest erineval moel ning käsitlesid ka maailma loojatena erinevaid jumalaid. Nende hulgast tõusevad esile kolm koolkonda: 1) Heliopolise koolkond, käsitles loojana Ra-d, 2) Hermopolise koolkond, mille keskseks jumalaks on Tot/ Thot aga ka Amon (Thoti
22.7. Mis iseloomustab tänapäevast popmuusika tööstusharu sotsioloogilisest vaatenurgast? Tegemist on äriga, tööstusharu on üsna kontsentreerunud, lääne maitse/väärtused valitsevad turgu. Suurema osa tarbijatest moodustavad noorukid ja sellest tulenevalt käsitletakse enamasti lüürikas ka neid puudutavaid teemasid. Artiste, nende lugusid ja plaate "promotakse" raadiojaamades, teles, veebis, klubides ning festivalidel. Lugude kirjutajad ja esitajad ei pruugi olla samad inimesed - tihti toimub tööjaotus ja spetsialiseerumine. 22.8. Kuidas on sotsioloogia vaatenurgast spordist kaasaegses ühiskonnas saanud / tehtud meelelahutustööstuse osa? Spordi formaalne definitsioon rõhutab: saavutusele orienteerumist, füüsilist pingutust, normidele allutatud rollijaotust, organiseeritust, autasu kui motivatsiooni. Sport kui meelelahutustööstuse osa aga näeb seda kui osa ärist ja tööstusharust, mis allutatud
metsa, meeskond hukkus ( 1985, 134138). 8. augustil andis Stalin kaitse rahvakomissarina korralduse Berliini pommitajate premeerimiseks, ühtlasi nõudes ka 81. lennuväediviisi informeerimist sellest. Viimane pommitas Berliini ööl vastu 11. augustit, misjärel diviisiülem aga tagandati ( 1997, 47 jj., 60 jj.). Berliini pommitamisel ei olnud mingisugust sõjalist tähtsust. Selle propagandistlikku eesmärki tunnistasid ka NSV Liidu ametliku ajaloo kirjutajad (vt. Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda 1968, 82). Seda, et Berliini pommitatakse arvatavasti Saaremaalt, taipasid õige pea ka sakslased ja vastav märge tehti 18. augustil väegrupi ,,Nord" sõjapäevikusse (BA MA, RH 19 III/316). 6. septembril pommitas Luftwaffe Kogula lennuvälja puruks ( 1985, 143). Peagi oli oodata ka otseste lahingute kandumist saartele. Saksa maaväed olid Eesti piiri ületanud juba 7. juulil. Augusti lõpuks oli Mandri-Eesti sakslaste kontrolli all. Lääne-Eesti
vaeva näha. Sobilik sõnastus on toodud kolmandas näites. Peamised vead Levinuim viga, mida tehakse, on seotud äriplaani töövihiku kasutamisega. Kuna töövihik on üles ehitatud küsimustikuna, siis algaja äriplaani kirjutaja hakkab tavaliselt iga küsimuse järele vastuseid kirjutama. Tihti on vastuseks vaid mõned üksikud sõnad, mitte täislaused. Kui sellele veale viidata, siis ütlevad kirjutajad tavaliselt, et nad pärast kirjutavad pikemalt. Hiljem seda ümbersõnastamise aega ei teki ning kui küsimused ära kustutada, siis jääbki alles lühike, märksõnaline tekst, millest on keeruline aru saada. Lühike ülevaade muudest esinevatest vigadest: 1) kirjavigu on palju, kuigi tekstiredaktori kasutamine aitaks suurest hulgast vigadest hoiduda; 2) kasutatakse võõrsõnu vales kontekstis, sest nende tegelikku tähendust ei teata;
2. Kultustalitused ja sakraalehitiste püstitamine Vaaraost madalamal olid kõrgemad ametnikud: · Tsati (võiks võrrelda peaministriga) korraldas elu riigis · Nomarh noomi valitseja. · Preestrid (tegutsesid mingi kindla jumala templi juures) tähtsus muutus jumalate tähtsusega võrdselt · Väepealikud Riik oli jagunenud noomideks (asevalitsuspiirkondadeks e. haldusüksus) Uue riigi ajal tuli kasutusele vask. Madalamad ametnikud: · Kirjutajad pigem nagu arveametnikud. Kirjutasid üles kõik saagiga seotu. Tööinimesed e. hemud (talupojad ja käsitöölised). Talupojad töötasid maadel, mis kuulusid vaaraole, templile või mõningatel juhtudel ülikutele. Käsitöölised töötasid riigile või templile kuuluvas käsitöökojas. Talupoegi võib võrrelda pärisorjadega. Kõige all olid orjad. Orje oli vähem kui Kreekas või mujal. Egiptuse usk ja religioon Jumalaid oli ~750. Kõik jumalad aga polnud üle Egiptuse tuntud.
Mõned kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast. Tegelikult kahaneb kõnekeele ja ajakirjanduskeele vaheline erinevus hämmastava kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse, vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel. Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaazides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
kunstnike, tantsijate etteasteteni); · tehnilised lahendused (ürituse koht, dekoratsioonid, heli- ja valgusseadmed, eriefektid, printmaterjalide kujundusteenuse ja tootmise vahendamine, õhtujuhid). Meelespea - Toodete kirjeldamisel kehtib reegel (nagu kogu ülejäänud plaani osade suhtes), et vältida tuleb spetsiifilist sõnavara. Keerulisematele / vähem tuntud mõistele tuleb anda definitsioon, et kirjutajad ja lugejad teksti mõttest ühtemoodi aru saaks. - Pakettide lühidaks kirjeldamiseks võib ise luua sobiliku tabelvormi. Kui turismipakettide olemuse selgitamiseks on vaja rohkem ruumi, siis võib kirjeldused paigutada plaani lisasse. Infrastruktuuri kirjeldamise eesmärk on demonstreerida, et ettevõtte materiaalne baas ja kavandatavad investeeringud toetavad püstitatud eesmärkide saavutamist. Tootmisvõimsuse (maht, täituvus, külastajate arv jne) esitamisel tuleb kontsentreeruda mahu
jaotusmehhanisme. Klassikalise majandusteaduse väljakujunemisele eelneva perioodi võime jagada kaheks. Vahemik 800 e.m.a. kuni 1500 m.a.j. ja 1500 kuni 1776. Klassikalise majandusteaduse alguseks loetakse Inglise poliitilise ökonoomia koolkonna väljakujunemist 18. Sajandi teisel poolel. Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki
turuväliseid jaotusmehhanisme. Klassikalise majandusteaduse välja kujunemisele eelneva perioodi võime jagada kaheks. Vahemik 800 e.m.a. kuni 1500 m.a.j. ja 1500 kuni 1776. Klassikalise majandusteaduse alguseks loetakse Inglise poliitilise ökonoomia koolkonna väljakujunemist 18. Sajandi teisel poolel. Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki
Pühakute elulugu ehk agiograafia veel üks zanr. Elulugusid on palju. Iga zanr toetus teatud kaanonitele. Keskaja kirjandus on kaanonipõhine iga zanri jaoks oli välja töötatud mudel, mille järgi kirjutati tekste. Valdavalt kõik tekstid olid anonüümsed. Pühakute elulugude autoreid teame me väga harva. See polnud tol ajal tähtis kirjutab Jumal, aga autor on lihtsalt riist Jumala kätes. Tekstide autoriks on Jumal. Sellepärast palvetati enne teksti kirjutamist ja raamatute kirjutajad olid enamuses mungad. Nad uskusid, et nii toimides ei eksi nad Jumala tahte vastu ja see viib neid eesmärgini. Eesmärgiks oli oma hinge päästmine ja taevariiki jõudmine. Kogu kirjavara oli suunatud sellele, et inimesed saavutaksid Jumala õnnistuse ja pääseksid taevariiki. Kirjavara näitas neile teed taevariiki. Kõige tähtsam oli kirjatüki õpetlikkus. Meisterlikkust hinnati väga kõrgelt mida parem tekst, seda libedam tee taevariiki Kirjandus ei kirjeldanud igapäevast elu-olu
Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid, kes omasid madalat päritolu (seersantvennad), 3) Preestervennad, kes viisid läbi vaimulikke talitusi, jutlusi ja ka kirjutajad. Ordu juht oli kõrgmeister, kõrgeim otsustuskogu oli üldkapiitel. Liivimaa orduvalduse juht oli meister. Sõjaväe juht oli maamarssal. Ordu territooriumit ehk komtuurkonda juhtisid komtuurid ja foogtid. Ordusse astudes pidid vennad oma ilmalikud sidemed maha jätma ja omavahel võrdsed olema, kuid siiski on märgata, et kõrgemalt sündinud vendade karjäär on olnud parem ja neid on tõusnud rohkem käsknikke sekka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
