Essee ajalooline romaan (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Eduard Vilde referaat

(Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 7 2.2 II ja III Loominguperiood Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Just oma II loominguperioodil kirjutas ta oma tuntuima realistliku romaani ,,Külmale maale", kus ta kujutab eesti külaolustikku ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. Autori enda sõnul oli romaan esimene katse eesti kirjanduses käsitleda teravaid sotsiaalseid probleeme. Kirjanik jutustas, et on romaani kirjapanekul kasutanud isiklikke tähelepanekuid ja ema jutustusi Muuga popside elust. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde#Looming; K. Mihkla, 1972) 1902-1908 ilmus Vildel ajalooline triloogia: ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" ja ,,Mahtra sõda". Neist tuntuim ,,Mahtra sõda". Ajaloolises triloogias kirjeldab

Kirjandus

2

doc

Eduard Vilde teosed

Eduard Vilde AJALOOLINE TRILOOGIA (1902-1908) Ajaloolise triloogias kirjeldab Vilde ühiskondlikke olusid, sotsiaalsest viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist ja ümberasumist, talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist.

Kirjandus

2

doc

Eduard Vilde

elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks. ,,Mahtra sõda"(1902) On esimene ulatuslik panoraamromaan eesti kirjanduses

Kirjandus

25

doc

Eduard Vilde elu ja looming

kogumas. Ta rääkis paljude kohalike inimestega, kes Mahtra sõjas olid pealtnägijaiks. Kahjuks polnud enam elus sündmuste peategelasi, aga leidis siiski neid, kes rahutuste ajal olid Mahtras viibinud või sõjast kuulnud vanemate inimeste käest. Ta käis ka Mahtra mõisa õues, kus ülestõus oli alguse saanud. Seal märkis Vilde paberile iga pisiasja, et tal oleks hõlpsam ülestõusu sündmusi kirjeldada. Triloogia järgmine romaan ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" valmib kirjanikul samades töötingimustes kui ,,Mahtra sõdagi" 1903. aasta alguses. Oma kolmanda ajaloolise romaani ,,Prohvet Maltsvelt" jaoks hakkas Vilde materjale koguma 13 ,,Teatajas" töötades. 1904. aastal käib ta Järvamaal Maltsveltliikumise, ümberasumise ja Albu veresauna kohta andmeid kogumas. Ta saab teada, et K. Maltsi vennapoeg on eestlaste

Kirjandus

26

odt

EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917

kajastamata ka teoses. Mahtra ülestõusu ainelist romaani kirjutama hakates ei olnud Vildel aimugi, et sellest üritusest kasvab välja kolmest osast koosnev suurteos, epopöa eesti talurahva võitlusest. Seda triloogiat peetakse Vilde loomingu keskseks saavutuseks, mis käsitleb 1850-60. aastate talurahva liikumist. „Mahtra sõda“ ilmus 1902 aastal, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus 1903 aastal ja „Prohvet Maltsvet“ 1905-1908. Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga romaan omaette tervik, neid ühendavad eelkõige kujutatav ajajärk ja põhiteema. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti „Mahtra sõjas“) on V. loonud mitmekülgse pildi 19. saj. keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja stiihiliste talurahvaliikumiste õhkkonda. Triloogia esimene osa, „Mahtra sõda“, käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus talurahvaseadus.

Ajalugu

10

doc

Referaat: Eduard Vilde

naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja "Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.­1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905­1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul

Kirjandus

4

doc

Lünktest vanem eesti kirjandus

detsember 1933 Tallinn) oli kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917­1918 Estonia teatri dramaturgina. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel: "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.­1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905­ 1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Aastatel 1897­1898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 1898­1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 1901­1904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904­

Eesti keel

21

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

autoritele tuntust. ,,Siuru" vallutas raamatuturu. Laia leviku põhjuseks oli ka noore luule värskus ning elulised teemad, mis puudutasid teisigi inimesi peale kirjandustundjate. ,,Siuru" rühmitus avaldas oma tegevusajal üle 30 eri raamatu alguspäraseid esmatrükke. Ühisväljaannetena ilmusid 3 ,,Siuru" albumit (I ­ 1917, II ­ 1918, III ­ 1919) ja koguteos ,,Sõna (1918). Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A. Gailit ,,Muinasmaa" 1918) ja F. Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi-

Kirjandus

Kommentaarid (0)