tagas tema stabiilse arengu, kuid mesopotaamlastel olid juba üsna varakult suhted naabritega, samas tuli neil tihti ennast teiste sissetungide eest kaitsta. Mesopotaamia oli seega Egiptusega võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle otsas seisis absoluutse võimuga vaarao (jumal-kuningas). Teisel kohal oli ülikkond: preestrid ja sõdurid, kolmandal keskmise ja alamtaseme ametnikud: käsitöölised ja kirjutajad ning seejärel lihtrahvas: talupojad. Kõige madamal kohal olid orjad. Mespotaamias elasid sumerid ning nad olid poliitiliselt killustatud. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Mesopotaamias valitses alistatud kuningas. Valitseja oli jumalate esindaja, aga mitte jumal. Tähtsal kohal oli ka preesterkond. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad.
Sissejuhatus: ODD – Optical Disc Drive. Eesti keeles optiline andmekandja lugeja. Antud seade kasutab laserit või elektromagnetilisi laineid, mis on nähtava spektrumi lähedal või selle sees, et lugeda või kirjutada andmeid optilistele plaatidele. Andmekandjateks on CD (Compact Disc), DVD(Digital Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest. Optilise meediumi eelkäijaks olid Diskettid, mis salvestasid andmeid kasutades magnetismi. Iga ODD tähtsaimaks osaks on pooljuht laser, lääts ja fotodioodid, mis on mõeldud peegeldunud valguse tuvastamiseks. Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning Blu- Ray kasutab 405nm lainepikkust.
-12. sajandil. 13. Kirjelda esimest mitmehäälse muusika vormi organumit Organum sündis nii, et gregooriuse laulule (mis oli ühehäälne) lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. Aja jooksul muutus saatehääl põhihäälest (gr laulust) olulisemaks ja temast sai liikuv ülemine hääl. Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus? Nad olid esimesed teadaolevad heliloojad – organumite kirjutajad. 15. Kirjelda motetti 13. sajandil kasvas organumist välja uus muusikaliik - motett. Ka siin on aluseks enamasti gregooriuse laul. Ülemised hääled on aga uute sõnadega, iga hääl erineva tekstiga ning isegi iga hääl erinevas keeles. Kõlaks nagu mitu laulu üheaegselt (polüfoonia). 16. Milleks kasutati pillimuusikat enne 13. sajandit? (vt õ lk 36) Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti peamiselt laulu saateks
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele
ehk nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. c) Preestrid. Vaarao oli riigi kõrgeim preester. Tema määras ametisse preestreid. Preesterkonnal lasus vahetu korraldav võim võim templites. d) Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgema ametnikkonna hulka. Eriti kasvas nende tähtsus Uue riigi ajal kui vaaraod pidasid rohkrsti vallutussõdu. e) Kirjutajad olid keskmise ja alama astme ametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust ning märkisid üksikasjalikult ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Oma positsioonilt olid nad muudest töötegijatest kõrgemal. Visalt olid nad omandanud koolihariduse ja püüdsid oma ametit ka oma lastele edasi pärandada. f) Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao ehk riigi maad. Nende kohustusteks olid pärast viljakoristust pool
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega
Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa
Viljakas poolkuu ala- mägede ümbruskond kus sai alguse põlluharimine. Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad. Tsivilisatsiooni tunnused: piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele, kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks klassideks, oli kujunenud riiklus, tunti kirja, kõrgkultuur. Ühiskonna hierarhia: orjad, talupojad, käsitöölised, kirjutajad, sõdurid, preestrid, vaarao. Maat- harmooniline tervik maailmas. Egiptuse asend: Egiptus paikneb Aafrika kirdeosas Niiluse kaldail. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Asendist ja looduslikest tingimustest tulenevalt on Egiptuse suletus hoidnud sajandeid muutumatuna ühiskonna, poliitilise korra ja usu. Inimesed õppisid ära kasutama üleujutusi, kuna vihma ei saja seal peaaegu üldse. Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja
õpingute ja töökogemuse märkamisel. Samas on autorid ühel meelel, et teadmispõhise ühiskonna arenguks peab ligipääs kõrgharidusele ja seal püsimise võimalus sõltuma esimesena akadeemilisest võimekusest ja püüdlikkusest, mitte vanemate rahakotist ja haridustasemest. Et välismaal õppimine oleks kõigile soovijatele võrdselt kättesaadav, tuleks selle rahastamine paremini läbi mõelda. Õppekavadega rahulolemiseks pakuvad artikli kirjutajad välja võimaluse õpetamisviiside muutmise, nii et teoreetilised teadmised ja praktilised oskused omandataks koos. See muutus sõltub aga eeskätt just õppejõudude valmisolekust. Mis omakorda viib teema edasi õppejõudude õiglasema tunnustamiseni. Siinkohal leiavad autorid,et see toimiks paremini, kui teaduspublikatsioonide kõrval arvetataks ka häid õppetöö tulemusi ja üliõpilaste rahul. Kaaluda võiks ka õppejõudude
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...
· Memphis · Niiluse org · käsitöölised · vaarao · kõrbed · ameti pärandamine · ametnikud · üleujutused · talupojad · asevalitsejad · delta · veised, lambad, sead · vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff · Teeba · orjad · vallutusretked · Thutmosis III · Ramses II · riigi võimsuse langus 7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
kaasaskantav orel. Keelpillidest kasutati fiidelit ja rebekki. Fiidelist areneb hiljem välja viiul. Näppepillidest oli kõige iseloomulikum harf ja lauto. See oli 16. 17. sajandil levinumaid pille. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. 10. sajandist on pärit esimesed näited mitmeehäälsest kirikulaulust. Esimest mitmehäälset kirikulaulu nimetati organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile). Kõige tuntumad organumite kirjutajad on Leonius ja Perotinus. Leoniuse organumid olid 2-e häälsed ja Perotinusel 3-4 häälsed. 13. sajandil ilmus organumi kõrvale motett. See on kõige olulisim mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile, mis oli alumine ja ladina keelne, hakati ülemises hääles kasutama prantsuse keelset ilmalikku teksti. Niimoodi tekkis olukord, kus üheaegselt kõlas 2 erinevat teksti. Sellega seoses keelati 13. sajandi lõpus motetid kirikus ära. Siit peale muutus motett ilmalikuks lauluvormiks kuni ta 15
9.Iseloomusta vaarao võimu,isikukultust ja austamist. Vaarao võim oli erakordselt suur.Talle kuulus kogu maa ja kõik elanikud,ning kõik pidid tema käske täitma.Egiptlased austasid teda kui jumalat ja pidasid teda päikesejumal Ra pojaks. 10.Joonista Egiptuse ühiskonna ülesehitus Vaarao Preestid, sõdurid Kirjutajad, käsitöölised Talupojad Orjad 11.Mis olid preestrite ülesanded? Pidada ühendust jumalatega, hoolitseda templaite eest 12.Iseloomusta talupoegade elu Käsitöölised elasid külades ja ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.Nad harisid põldu,millest pool tuli andamiks anda,kasvatasid loomi,ehitasid püramiide. 13.Iseloomusta käsitööliste elu
oli riigi ülempreester, teda peeti jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid üldjuhul mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias pidi kuningas kuulama ülikute seisukohti. Ülikud toetasid tugevat kuningat, kelle vallutused tõid sõjasaaki ja uusi maid. Edutut kuningat ähvardas ülikute vandenõu ja võimmult kõrvaldamine. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kõige tipus oli kuningas, talle järgnesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid, kellele järgnesid sõdurid, kirjutajad ja käsitöölised, kes olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Peale ned tulid talupojad, keda oli kõige rohkem ja kõige madalamal olid teisejärgilised orjad. Mesopotaamias oli kõrgeimal kohal samuti kuningas, kellele järgnes üreesterkond, kelle prestiiz ühiskonnas oli väga kõrge. Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises.
loomuliku korra riigis ja võimult kõrvaldamine Hierarhia * ühiskond oli rangelt hierarhiline * kuningas * tipus jumal- kuningas * preesterkond- prestiiz ühiskonnas * kõrgemad riigiametnikud ja väga kõrge preestrid * kodanikkond * sõdurid * rentnikud ja orjad. Orjade osakaal * kirjutajad oli suurem kui Egiptuses. Neid * käsitöölised olid osalt kasutati eestkätt teenijana koduses eraettevõtjad, osalt aga riigi majapidamises kontrollile alluvad sõltlased * talupojad, neid oli kõige rohkem * orjad olid teisejärgulised Sõjaväe * vana riigi ajal sai hakkama ilma * sõjavägi koosnes tüüpiliselt
EGIPTUS Egiptuse vanaaja põhietpid: 1. aega arvestatakse dünasstiate järgi (31) või 4poliitilise ühtsuse perioodid 2. varadünastiline(12) ajajärk (ühendas oma riigiga Alam ehiptuse, pealinnaks sai Memphis. (Kujunes välja hieroglüüfkiri) 3. vana riik(34 dünastia) riigi sisemise ühtsuse Maailmakord ehk maat Hierarhia, ehk astmestik. Egiptuses: Vaarao, kõrgametnikud, preestrid, kirjutajad, käsitöölised ja talupojad, orjad. TEADUS Tähtsam saavutus oli kalendrisüsteem, mis tugines päikeseaastale, mis jaotati 12-ks 30päevast koosnevaks kuuks. See kehtis 1 saj. ekr, mil roomlased lõid Juliuse kalendri. Praegu kehtib Gregoriuse kalender. Kõrgelt arenenud arstiteadus (tänu palsameerimisele) Arenenud matemaatika ja geomeetria. Jumalad: 1. Horos-valitsev vaarao 2. Osiris-Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. 3
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Ajalookirjutus Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Asjaajamine ja kantseleid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 Kirjutajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 Liivimaa keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 302 Raamatud ja raamatukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel kui vanasti videvikul või laterna valgel lugedes kuid just vanalinn, Toompea ja üks hea raamat ühe hea inimese poolt soovitatuna pakub mulle täpselt seda mõnu mida igasse päeva igal inimesel tegelikult vaja on. Raamatud on muutunud avatumaks, kirjutajad julgemaks aga seda kõike sellepärast, et meie endi elud on muutunud karmimaks. Meie, inimesed, oleme raamatute tegelased ja kui me tahame raamatutest saada mõnu ja positiivsust siis peame me ise vastavalt elama. Peame elama nii, nagu me raamatust seda lugeda tahaksime, sest keegi teine paneb kirja meie elud aga meie ise enda elud, kus oleme nii stsenaristid, lavastajad kui ka näitlejad. Raamatud olid, raamatud on ja meie kõige õnneks ka jäävad!
luuletajatega kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid 60. aastate lõpul jõudnud mõned kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. Luule üldilme 60. aastal vallandus nn vabavärsiboleemika. Kriitik Endel Nirk kirjutas paroodia, mis ilmus Hermeliini pseudonüümi all. Paroodiale järgnes mõttevahetus, kus parteiliselt kohusetundlikud kirjutajad püüdsid väita, et noorte autorite kasutatud vorm on kodanlik nähtus. Edasipidi sai vabavärss siiski eluõiguse ja vaidlused vaibusid. Sulaaja luules oli tavaline igasuguste ärkamiste kujutamine kõrvuti samaaegse ühiskondliku ärkamisega. Palju kirjutati kevadlaule, kordusid pöördumised renessansiajastu poole, tihti esines luules seesuguseid kujundeid, kus kõneleja muutus võrdseks taevakehade ja universumiga. Kosmilise haarde kõrval levis ka luule, mis kõneles igapäevastest
vähesed ( Käsmu Meremuuseum). Küll aga võib siin rääkida eesti viikingitest, kes olid sel ajal väga rahutud ning segasid kaarte Balti mere kaubanduses (Karlep 2017) Traditsiooniliselt on viikingeid ühekülgselt kujutatud. Sellise kujutuse lõid ajastu Lääne- Euroopa mungad, kes kaldusid üles tähendama erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal võimendasid seda ka ajaloolased, muuseas ka rahvuslikku identiteeti otsingutel Islandi saagade kirjutajad. (,,Viikingite" , s.a) Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid valearusaamu eelkõige viikingitega seoses. Puuduvad ka arheoloogilised tõendid, et viikingid kandsid vaid sarvedega kiivreid või teistsuguseid peakatteid. Palju vale ettekujutust on loonud juba keskajal ja romantismi ajastu kunstnike käe läbi. Eelnevale tuginedes on praegusel hetkel juba raske ümber lükata väidet, milliseid peakatteid viikingid kandsid, sest
tihedat kollakat paberit, mida valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. Osad oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sealsed raidkirjad räägivad enamasti vaaraode kuulsusrikastest tegudest. Vähemtähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Papüürusele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti ainult suured algustähed ja taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Kirjutajad rääkisid poegadele, et olla kirjutaja ,,parim kõigist elukutsetest". Kulus kümme aastat, et selgeks saada sadu hieroglüüfe. Lisaks õpiti astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja ja spordialasid. Paljudest poistest kirjutajaid ei saanud kirjutajad ja nad jätkasid isade tööd puuseppade või põllumeeestena. Tüdrukud koolis ei käinud. Nendele õpetasid emad majapidamistöid, muusikat ja tantsimist.
põleb mu sees. Mulle tundub, et kui arvutit mu elus ei eksisteeriks, oleksin ma rahulikum inimene. Mul tekivad tülid MSN'is väga kergelt, sest tean, et olengi üks nendest probleemidega noorukitest. Jube raske on ka olukordades rahulikuks jääda, kui nii paljud inimesed takistavad seda oma suhtumisega minusse. Internetis olen ma aktiivne ja mulle meeldib suhelda tuttavatega, kes on samuti nobedad kirjutajad. Saab teistega elust enesest rääkida ja nalju teha. Õnnelik selle masina üle olen ma sellepärast, et selles peitub tõesti nii palju teavet ja materjali, milleta ma ei suudaks elada. Samuti ka inimesed, kellega olen kohtunud ja leidnud head sõbrad ja armastused. Interneti kasutamise plusse ja miinuseid on lõputult. Fakt on see, et see pole kunagi liiga hea või kunagi liiga halb. Kõik on võrdne.
Mille poolest oli Egiptuse vaarao võim erakordne? Vana-Egiptuse ühiskond sarnanes püramiidile. Vaarao asus kõige tipus. Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid templites nii, nagu oleks nad elavad inimesed. Preestrid elasid kindlate puhtusereeglite järgi. Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. (Muide, ka kõik teised Egiptuse inimesed raseerisid oma kehalt kõik karvad.)
l Vaarao oli piiramatu vimuga valitseja, kelle isik ja vim olid jumalikud ja keda samastati mitme jumalaga. Osales jumala ja ülempreestrina kigil t htsamatel religioossetel pidustustel. l l Krgem ametnikkond: *Vaarao sugulased *Nomarhide asevalitsejad *Preestrid l Preestritel korraldav vim templites, juhtivad preestrid valiti ülikute hulgast.*Krgemad v epealikud l l Kirjutajad ehk keskmise ja madalama astme ametnikud l l Sjav gi koosnes suures osas talupoegadest l l Talupojad harisid vaarao ehk riigi maad; t itsid kindlaid kohustusi ja koormisi l l K sitlised ttasid enamasti vaarao ja ülikute teenistuses, allusid riigiv imu kontrollile. Said tasu toiduainete ja tarbeesemetena. l l Orjad orjusesse langenud talupojad ja k sitlised ning sjavangid.
Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Losside ümber puudusid suured linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärviliste freskodega + tarbeesemed. Kõik oli kohandatud sõjalisele vaimule, losse ümbritsesid massiivsed kükloopilised müürid. Loss kujundas majapidamise keskust, kus valitsejale alluvad ametnikud ja kirjutajad kontrollisid ja kujundasid rahva majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103 Linnriigid. Mitmes linnas võeti käsile seaduste üleskirjutamine, käsitöölised
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd 1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid. Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused, kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms) Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga, mida näit...
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõj...
Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. ÜHISKONDLIK KORD Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". KAUPADE KAALUMINE Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas. JUMALATE AUSTAMINE
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
käigushoidmiseks läks vaja palju ametnikke. Riigi kõrgeimaks ametnikuks oli vesiir ehk peaminister. Vesiirile allusid provintside asevalitsejad, keda omakorda abistasid ametnikud. Ametnike tähtsaimaks ülesandeks oli maksude sissenõudmine ja suuremate ehituste tarbeks tööjõu hankimine. KOHTU Kohalikud ametnikud mõistsid kohut, kui inimene on rikkunud seadust näiteks jätab maksud õige aegselt maksmata või varastab. Kirjutajad märkisid kohtu otsuse üles. Raskemaid kuritegusid käsitleti kõrgemal tasemel vesiiri või isegi vaarao enda osavõtul. SURM JA HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma ja nägid palju vaeva, et selleks ette valmistuda. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht kus elada. Nad uskusid, et enne matmist mõistavad jumalad surnu üle kohut, annavad talle tagasi tema meeled ja varustavad ta läbi allmaailma rändamiseks tarvilike palvetega. Surnuga pannakse kaasa
2. põlluharimine (oktoober, november veebruar, märts) 3. põua periood (veebruar, märts juuli, august) 9. Milline oli Egiptuse ühiskonnakorraldus? 1. Vaarao riigi- ja sõjakäikude juhtimine, sakraalehitiste püstitamine 2. Nomarhid andsid kuningale nõu, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväe(kui oli vaja) 3. Preestrid andsid valitsejale nõu, viisid läbi vaimulikke kombetalitusi 4. Sõdurid sõjakäikude korraldamine 5. Kirjutajad töötajate tegevuse kontrollimine 6. Käsitöölised vaaraode ja ülikute lossides töötamine 7. Talupojad vaarao maade harimine, erinevad ehitustööd, sõjaväes teenimine 8. Orjad ehitasid püramiide, teenisid sõduritena, tegid musta tööd (sõjavangid, võlgades talupojad) 10. Milline oli Egiptuse eluolu? Valdav enamik elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-, kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades, veetsid aega pidusöökidel, pidasid ajaviiteks jahti
katastroofilist k�rvalekallet sellest korraldusest. Kuninga v�im tugines suhteliselt kitsale �hiskonnale, kelle seast p�rinesid k�rgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus- ja abielusidemetes ning ka uued valitsejad kerkisid esile just nende seast. �lej��nud osa �hiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. 1.Vaarao. 2.Preestrid, s�durid. 3.K�sit��lised, kirjutajad. 4.Talupojad. 5.Orjad. P�had loomad kehastasid �hte v�i teist jumalat m�nes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav s�nnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd t�usva p�ikesena. Jumalailt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ning temas kehastunud riigiv�imu kinnitamist. Egiptlaste austatud jumalate hulk oli tohutu (rohkem kui 740). Jumalate maailmas polnud kindlat s�steemi. Jumalate tunnused langesid tihtipeale kokku, neid samastati omavahel
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
Nõo kooli kõrvalt astus Tubin 1924. aasta sügisel Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajateks olid Johannes Kärt ja Heino Eller. Kahjuks lõppesid Tema õpingud 1927. aastal ootamatult, nimelt Tema õpetajal Heino Elleril tekkis vastuolu kooli direktoriga ja ta lahkus koolist, aga Elleri õpilased seal hulgas ka Eduard ise esitasid haridusministrile märgukirja, aga nende karistuseks visati kõik kirjutajad koolist välja. Pärast seda otsustas Eduard Tubin, et asub õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille ta õnneks edukalt lõpetas ja pärast seda tuli Ta uuesti Tartusse tagasi, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heini Elleri juures. Kui Ta oli oma õpingud lõpetanud, sai Temast Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent ja siis kirjutas Ta ka juba palju laule. Ta juhatas lisaks Miina Hermanni Lauluseltsi ning Vanemuise ja Estonia segakoore
Nad kirjutavad tudengi ajalehte. Tudengid, kes töötavad tudengi ajalehe juures, on need, kes 99,999 protsendil juhtudest on edukad ülikoolis ning hiljem ka tööpõllul. Nad kirjutavad lugusid. Nad toimetavad. Nad kirjutavad pealkirju ning kujundavad. Nad on toimetuses öösiti ja nädalavahetustel, samal ajal, kui nad võiksid mujal elu nautida. See viib mind järgmise punkti juurde. Nad töötavad palju, väga palju. Kõige tublimad tudengid, on tavaliselt päris head kirjutajad ning reporterid, kuigi see ei tule neil ehk nii loomulikult. Kuid vaatamata oma oskustele, töötavad need tudengid rohkem, kui keegi teine nende. Nad on tublid oma ainetes ning nad veedavad lugematuid tunde tudengi ajalehe kallal, samal ajal, kui neil on ka töökoht ülikoolilinnakust väljaspool. Miks on see siis nii oluline? Sest ajakirjandus on kaubandus, amet, ükskõik, kuidas kutsuda midagi, mis on tasustatud raske töö eest. Ning sellistel tudengitel tuleb ka selline tööeetika
Vahel tuli ette, et noorem poeg, kes oli varem kloostrisse pandud, pääses mingil põhjusel troonile ja nii sai vahel võimule ka haritud valitsejaid. Kirjasoskuse levikuga sai oluliseks see, kuidas kirjutada topos. Tekst oli suur autoriteet kui keegi midagi nägi ja sellest luges, uskus ta pigem teksti. Kirjutamise suur tõus algas 12. saj ja selle laialdasem maht saabus 13. saj. Selle põhjuseks oli peamiselt rahvaarvu suur tõus kloostrite laienemine, kus kirjutajad paiknesid; suurenes üleüldine kirjaoskajate arv. Euroopa oli keskajal palju suurem: algelised transpordivahendid, reisivaenulikum loodus koolmekohtade otsimine jms. Transpordis olid eelistatud veeteed, eriti kaubavahetuses. Teed oli vaid väikesed rajad ja vankrisõit oli aeglane. Vaja oli ka tee ääres elavaid inimesi, kes pakuks varjupaika ja varusid. Keskaja keelepilt oli märkimisväärselt kirjum ja see raskendas suuresti kommunikatsiooni.
Kuid esiteks pole meil kunagi liiga palju asjatundlikke lastekirjandusest kirjutajaid (nagu Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Ilona Martson, Jaanika Palm) ja teiseks ei tunta ka suure kirjanduse kõrval lastekirjanduse vastu endiselt erilist huvi. Lastekirjandust ei tohi unustada, sest tulevased suure kirjanduse lugejad kasvavad selleni huvitava lastekirjanduse kaudu. Noorkirjanduses on aga selline olukord, et see on muutunud viimastel aastatel järjest enam siseringi teemaks, s.t nii lugejad, kirjutajad kui ka kriitikud on enamasti eakaaslased ja vanematel autoritel soovitatakse see territoorium rahule jätta. Autorit on pikka aega noorkirjanduse puhul häirinud see asi, et raamatutes on rohkelt probleeme ja masendust, aga head vaimukat, säravat, iroonilist ja musta huumoriga vürtsitatud noorteromaani pole ammu kohanud.
viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917)
KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas vanem 1848. aasta htupoolikul on Alexandre Dumas oma kuulsuse haripunktil. Pariisi lhedal vikeses Bougivalis, kuhu kirjanik elama asus, peeti uhket soolaleivapidu. 600 klalist imetlevad idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda o...
Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus: Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad. Eduard Vilde romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut Juhan Liiv luuletaja. Kujutav kunst: Johann Köler portree ja maastikumaalimisele alusepanija August Weizenberg marmorisse raiutud portreede tegija Amadeus Adamson ,,Russalka" looja Tallinnasse , kirjutas realistlike teoseid rannarahva elust. Kehakultuuris oli maadleja Georg Lurich keda tundi terves Euroopas
üliksugu-võsad, kes olid vaarao perekonnaga abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ülemvalitsejad, maakondade ehk nomoste asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja väepealikud. Kõrgemad preestrid ja maakondade asevalitsejad võisid ohustada vaarao võimu ja sellega pidi vaarao arvestama. Paaril korral viis see isegi Egiptuse riigi lagunemiseni. · Ülikute ja muu elanikkonna vahel olid kirjutajad (keskmised ja alamad ametnikud), kelle ülesandeks oli kontrollida töötajaid, fikseerida kirjalikult kohustused ja nende täitmine. · Võrdselt kirjutajatega tundid ennast käsitöölised, kes elasid vaaraode või ülikute templite juures ja täitsid nende tellimusi. · Enamiku egiptlastest moodustasid talupojad, kelle tööd rangelt jälgiti. Talupoegade
kergem. Hieraatilist kirja kasutati maksude ja arvete üleskirjutamiseks. Hierogüüfe kasutati hauakambri seintele ja mälestusmärkide kirjutamiseks. Kirjutati roosulega, papüürusest paberi peale. Tahmast valmistati musta ja ookrist punast tinti. Koolis käisid ja lugemist-kirjutamist õppisid vaid vähesed poisid. Tüdrukud koolis ei käinud. Nendele õpetasid emad majapidamistööd, muusikat ja tantsimist. Poisid alustasid viieselt ja lõpetasid 12. aastaselt. Tähtsaimad kirjutajad olid need, kes tegutsesid templite juures õpetajate ja õpetlastena. Igapäevaelu. Igapäevaelus elasid inimesed tellistest ehitatud majades, kus olid nelinurksed ruumid väikeste akendega. Akendel ei olnud klaase, et jahe õhk pääseks tuppa. Tubades oli vähe mööblit, eriti vaesemates kodudes. Pingid, voodid ja väikesed lauad olid harilikult maja sisustuseks.Kodus oli perekonnale puhkamise paik. Majade katustel valmistati toitu
moodustasid lossi põhilise relvajõu. 2) Majandus tegevust kontrollisid valitsejatele alluvad ametnikud ja kirjutajad. 3) Loss kujutas endast justkui suure majapidamise keskust. Kiri 1) Kasutati savitahvlitele 1) Mükeene kultuuris vajutavat silpkirja. kohandati lineaarkirja A-st lineaarkiri B, mida osatakse tänapäevani lugeda. 2) Kirja kasutati ainult
Vaarao Ramses II (1290-1224 aastat eKr ) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes. 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? Elanikkonnakihid järestikus 1) Vaarao 2) Preestrid 3) Sõdurid 4) Kirjutajad 5) Käsitöölised 6) Talupojad 7) Orjad. 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? Naiste õigused olid Egiptuses tagatud. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis ka pretendeerida osale perekonna varandusest. Valitsejatel seevastu oli palju naisi, kelle seast üks oli enamasti peanaisena teistest tähtsam. Nii mõnigi kord oli peanaine vaarao õde või poolõde. Sageli oli peanaisel arvestatav mõju ka riigiasjade, eeskätt õukonnasisestel probleemide arutamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
