Populatsiooni genofond: isendite geenide, alleelide ja genoomi mittekodeerivate osade kogum. Geenil võib populatsiooni genofondis olla üks, kaks või mitu alleeli. Igas gameedis üks alleel (haploidsus). Vanemate gameetide liitumisel sügoodiks moodustub järglase genotüüp. Võimalike genotüüpide arv geenis: k(k+1)/2 (k alleelid). Populatsiooni geneetiline struktuur: eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (suhteline sagedus). Hardy ja Weinberg tõestasid 1908, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks, kui: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud (sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · Mutagenees puudub (ei teki uusi mutatsioone) · Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest).
erisused(kaitseväelane, ametiisik, alaealine, politseiametnik) või muud konkreetsed asjaolud. Määr Määratletud Suhteliselt Määratlemata H atletus hüpotees. määratletud hüpotees. hüpotees. Ü e Määrab täpselt ja Näitab ära normi Ei määra rakendamise astme konkreetselt normi kehtimise tingimused, konkreetset tingimust. P järgi teostamise kuid tingimuste "vajaduse korral" või tingimused. Normi spetsiifika on selline, et "isiku äranägemise O teostamiseks piisab nende olemasolu või järgi", rakendaja suva. T vaid nende puudumine vajab igal konstateerimisest. konkreetsel juhul eraldi
sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.5. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Töölepingu punktile 5.4. 5.6. Kui Töötaja rikub Töölepingu kehtimise ajal või pärast Töölepingu lõppemist punktis 5.4 toodud kohustust, hüvitab Töötaja Tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni Töötaja 6 (kuue) kuu keskmise töötasu ulatuses. 5.7. Töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Töötaja
11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama . 12.Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav. 13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm "üldiselt üksikule", kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta. 14.Induktsioon- loogilise arutlemise vorm "üksikult üldisele", kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta. 15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida. 16.Verifitseerimine - näitama, et väide kehtib. 17.Falsifitseerimine- näitama, et väide ei kehti. 18.Üldkogum- Kõikide potentsiaalsete uuritavate hulk antud empiirilise uurimisküsimuse jaoks. 19.Valim- Üldkogumist kindlate kriteeriumite ning reeglite põhjal välja valitud uurimisobjektide hulk, mille
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Ülestõus suruti VLO vägede poolt maha, Imre Nagy lasti maha. Sotsialism jäi Ungaris püsima, ent tehti järeleandmisi. Lubati väikesed eraettevõtted, osaline turumajandus. Praha kevad 1968a. Toimusid ärevad sündmused Tsehhoslovakkias, mis on ajalukku läinud kui "Praha kevad". Tsehhi liider Alexander Dubek läbi viima "inimnäolist sotsialismi". Moskva keelas selle ära ning sellest tekkisid rahvarahutused, mille VLO maha surus. Poola kriisid Kogu sotsialismi kehtimise ajal oli üks rahutumaid piirkondi Poola. See oli ka üks vaesemaid riike. 50-ndatel, 70-80-ndatel olid seal pidevad rahutused. Populaarsus kogus ametiühing "Solidaarsus" ja esimees Lech Walea. Liikumine viis sotsialismi lagunemiseni Poolas. Breznevi doktriin Peale Praha Kevadet teatas NSVL keskvalitsus Moskvas, et tal on õigus ja kohustus maha suruda kõik sotsialismivastased väljaastumised maailmas. Kuna sel ajal oli partei peasekretäriks Leonid
arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega.
3) kõrvuti uute liikide tekkimisega on paljud liigid välja surnud. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni genofond - Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Geneetiline struktuur - eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtiv aga ainult järgnevatel tingimustel: 1) populatsioon on väga suur (st selles on väga palju sigivaid isendeid) 2) kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, st nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest 3) mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone
18 Selline loogiline struktuur on omane ka teistele sotsiaalsetele normidele. 3.1. Hüpotees „Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda.“ 19 Määratluse astme järgi eristatakse hüpoteesi järgnevalt: 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Õigusakti tekstides sõnastatakse tavaliselt „vajaduse korral“ või „isiku äranägemisel“.20 16 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44. 17 lbid.: 44. 18 lbid.: 44. 19 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia
LAENUTINGIMUSED JA KULUD 2.1 ARVELDUSKREDIIT/ARVELDUSLAEN Swedbank pakub ettevõtetele arvelduskrediiti, et ettevõte saaks katta ootamatuid väljaminekuid, lisaraha kasutamise üle vabalt otsustada, paindlik reageerimine väiksemale müügikasvule, sobib ka Euroopa liidu struktuurfondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Minimaalselt pakutakse arvelduskrediiti 2000 eurot ning antud laenu tähtaeg on kuni üks aasta. Arvelduskrediidi lepingu kehtimise jooksul on võimalik teha oma arvelduskontolt krediidi väljamakseid summades, mis jäävad fikseeritud krediidilimiidi piirdesse. Kui makstakse korraga tagasi rohkem kui on kliendi kohustused arvelduskrediidi lepingust lähtuvalt, siis käsitletakse arvelduskrediidi kontot nagu jooksvat arvelduskontot. Arvelduskrediiti võttes peab olema tagatiseks hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii. Lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale
... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). 16 Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... ÄS reguleerib ... Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon). Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir- jutada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. Paragrahvis 7 tuuakse ... ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest
Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid
TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi- jatele võrdne selle täiendava ühiku tootmisel tootjatel tekkiva täiendava kulu ehk piirkuluga; kui tarbijate piirkasu ületaks tootjate piirkulu, siis oleks ühiskonna jaoks kasulik seda hüvist rohkem toota, kui aga tarbijate piirkasu oleks tootjate piirkulust väiksem, oleks ühiskonna jaoks kasulik hüvise tootmist
" jänesed jooksevad vihmaveetorudes " P eitus: __ Lausearvutuslauseteks ei ole (ei kõlba): " mitte P "; " pole õige, et P " P " kõigi maade proletaarlased, ühinege " " olla või mitte olla " Ühe alternatiivi kehtimise nõue: " P või Q " P∨Q Lihtsaimaid võimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks. Tingimuste samaaegse kehtimise nõue: Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks lausearvutuslauseteks.
Kui Riigikogu võtab tagasisaadetud seaduse muutmata kujul vastu, President - kuulutab seaduse välja või - pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus ps-ga vastuolus olevaks Kui Riigikohus leiab, et seadus on ps-ga kooskõlas, tuleb Presidendil seadus välja kuulutada. 1 5) Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimuseks, kuna põhiseaduse kohaselt seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Peale seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. Seadus avaldatakse RT-s 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega. Riigi Teataja seaduse kohaselt jõustub
Naised-mehed. Riigi seadusandlus- Olulisim turuväline tööturgu mõjutav tegur, sest töösuhteid reguleerivatel õiguaktidel on otsene mõju tööjõu hinnale. Töölepinguseadus- (01.07.2009) individuaalsete töösuhete reguleerimiseks. Ametiühinguteseadus- ametiühingute seadustamiseks Usaldusisikuseadus- sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused. Kollektiivlepingu seadus näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning pooltse kohustused kollektiivlepingu kehtivuse alal. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja töötaja tööd, makstes selle eest palka. Ametiühingud- töötajate esindusorganisatsioonid- püüavad kaitsta oma töötajate huve. Riiklikul lepitajal töötüli lahendamiseks kolm võimalust Lepitamine- riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks.
16 ... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... ÄS reguleerib ... Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon). Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir- jutada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. Paragrahvis 7 tuuakse ... ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest
Õigusnormil on mudeli roll, et arendada edasi teisi õiguse doktrinaalseid mõisteid ja konstruktsioone (nt õigusvõime). 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena õiguslaused on laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta – pidamislaused. I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”. Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma.
Jugoslaaviasse, et ta uuriks seal võimalusi rahujõudude vastuvõtuks. Kavandatav aktsioon on ÜRO esimene rahukaitseoperatsioon Euroopas. 5. detsembril võttis Horvaatia parlament vastu otsuse, mille kohaselt toetatakse ÜRO rahuvalvejõudude saatmist Horvaatiasse. "Sinikiivrite" saabumine konfliktipiirkonda peab tagama Horvaatia suveräänsuse kaitse ja territoriaalse terviklikkuse. Ka peavad ÜRO väed kindlustama konstitutsiooni ja seaduste kehtimise. Detsember Horvaatia parlament avaldas umbusaldust Jugoslaavia peaministrile Ante Markovicile ja välisministrile Budimir Loncarile. Tulevikus ei tunnista Horvaatia nende tegevust senistel ametikohtadel. Euroopa Ühenduse välisministrid võtsid Brüsselis vastu otsuse tunnustada Sloveenia ja Horvaatia iseseisvust 1992. aasta 15. jaanuaril. Tunnustamise tingimusteks on demokraatia ning inim- ja vähemusrahvaste õiguste tagamine nendes riikides. Austria välisminister teatas,
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi
5. transitiivsus (𝛼5 ): ∀𝑎, 𝑏, 𝑐 ∈ 𝑀[(𝑎𝑅𝑏) ∧ (𝑏𝑅𝑐) → (𝑎𝑅𝑐)] Kui R on transitiivne, siis 𝑅 ∗ 𝑅 ⊂ 𝑅 6. antitransitiivsus (𝛼6 ): ∀𝑎, 𝑏, 𝑐 ∈ 𝑀[(𝑎𝑅𝑏) ∧ (𝑏𝑅𝑐) → (𝑎𝑅̅ 𝑐)] Kui relatsioon pole trans ega antitrans, siis nim teda mittetransitiivseks. Kõik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist välistavad: ühe omaduse kehtimine välistab ta antiomaduse kehtimise. Omaduse mittekehtimine ei tähenda ta vastandomaduse kehtimist. OK TÜKELDUSED Binaarsuhet ehk relatsiooni nim ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, summ. või transitiivne. Ekvivalentsisuhe määrab oma ühe alushulga ühe tükelduse. Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. Tükelduse kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Omadused
Õppejõud aktsepteerib tagasi lükanud määratud tähtajaks aine deklaratsiooni Tudeng ei soorita deklaratsiooni kestmise perioodil eksamit positiivsele hindele Aine deklaratsioon Tudeng ei tule deklaratsiooni Aine deklaratsioon = = aktsepteeritud kehtimise perioodil eksamile aegunud Tudeng sooritab järeleksami positiivsele Tudeng saab aine Tudeng sooritab hindele arvestatud või Aine deklaratsioon aegunud põhieksami positiivsele mittearvestatud hindele Tudeng parandab
(4) Toimingu menetlus lõpeb: 1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga. Haldusakti puhul tuleks eristada kahte mõistet: õiguspärasus, mis viitab haldusakti kvaliteedile, ning kehtivus, mis hõlmab akti jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse lõpetamise asjaolud (haldusakti "eluiga"). Minetused kvaliteedis võivad kaasa tuua tagajärgi haldusakti kehtivusele, kuid need ei ole rangelt seotud. Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt, kuni haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud või kohus tühistanud. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
on õigus sel hetkel digitaalallkirja anda. Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv kui on, väljastab Sertifitseerimiskeskuse server talle spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale. digiallkirjastamiseks on vaja IDkaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud IDkaardi PINkoodi digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal digiallkirja kontrollimisel vaata alati, kas allkirjaga on seotud kehtivuskinnitus Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta. Digitaalallkirja võib anda mitmel moel. Alljärgnevalt vaatleme vaid mõnda neist, kuid võimalikud digitaalallkirja andmise süsteemid pole kuidagi piiratud. Digitaalallkirja toe saab lisada praktiliselt kõigisse rakendustesse ja programmidesse, kus seda vaja on.
Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti õiguspärasus I Õiguspärasuse mõiste Haldusakti puhul tuleks eristada kahte mõistet: õiguspärasus (HMS 4. peatüki 2. jagu), mis viitab haldusakti kvaliteedile, ning kehtivus (HMS 4. peatüki 3. jagu), mis hõlmab akti jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse lõpetamise asjaolud (haldusakti „eluiga”). Minetused kvaliteedis võivad kaasa tuua tagajärgi haldusakti kehtivusele, kuid need ei ole rangelt seotud. Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt, kuni haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud või kohus tühistanud. Õiguspärasest haldusaktist saab rääkida vaid juhul, kui akt on kooskõlas teatud nõuetega (HMS § 54): - haldusakti on andnud pädev haldusorgan (vt HMS §-d 8 ja 9);
kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed: nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed; nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid; nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. Töökeskkonnanõukogu:
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on ius scriptumis lause vorm. Tegemist on nn. " ôiguslausega". Seega on ôiguslaused sellised laused, mis sisaldavad ülestähendust ôiguse sisu vôi ôiguse kehtimise kohta. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab vôi jätab koguni millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud ôiguslausetena. Õigusnomid on kas kehtivad vôi mitte (ei saa öelda tôesed vôi väärad). Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis vôi otsustamisreegleid. Normide struktuurid on teatud môttes inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud. Nad on omapärased môttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku
b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 1.Õiguskaitse garantii 2.Kohtuniku sõltumatus (prgf 147, 146 l. 2) 3.Riigi vastutus (prgf 25- väga läi ja sisuliselt sõnastatud eraõigusliku normina)
seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon 20 iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 21 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur
- Seos öeldu ja kõneakti vahel. Räägitava seos sellega, kus viibib see, kes räägib, millal ta räägib ja kes ta on. Sellised asjad on võimalikud ainult nii, et neist räägitakse. Referentsiaalse semiootika probleem lähtub viimasest mehhanismist: 'mina, siin, praegu' näol on tegemist puuduva signifikaadiga (või on signifikaat moodustunud referendist) märkidega. Ch. Bally (jätkas mõnes mõttes Saussure'I tööd) järgi on igal ütlusel oma sisu ja maht. Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E. Benveniste. Töötab välja ka teooria, mille järgi keel ja kõne on
Ajuti on Eestis võimul olnud ka vähemusvalitsusi, kuid seda poliitilise kokkuleppe tulemusena, mille järgi vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel toetab valitsust ka mõni koalitsiooni mittekuuluv erakond. Valitsusse on kuulunud ka nn spetsialistidest ministreid, ent tegemist on üha harvem ette tuleva erandiga. Riigikogu võib avaldada peaministrile, ministrile või valitsusele tervikuna umbusaldust. Selleks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Põhiseaduse kehtimise ajal on umbusaldusavaldus leidnud vähemalt 51 Riigikogu liikme toetuse äärmiselt harva: 2001. aastal avaldas 60 Riigikogu liiget umbusaldust peaministrile ja 2005. aastal 54 häälega justiitsministrile. Umbusalduse pälvinud minister, peaminister või Vabariigi Valitsus astub tagasi. Peaministri umbusaldamise korral astub tagasi terve valitsus. Liiga sagedaste valitsusevahetuste vältimiseks on valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral presidendil õigus
tööandja ja töötaja vaheline suuline või kirjalik kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe kollektiivlepingu või haldusaktiga ettenähtud tingimustel. Töölepingu osad: – töö ülesannete täpne kirjeldus – tööle asumise täpne aeg – täpne tööaeg – kindel töötasu – töö tegemise koht – töölepingu kehtimise aeg Firma töötajale arvestatakse palka, aja või tükki töö alusel, vastvalt palga seadusele arvutatakse ja makstakse palk välja rahas. Palk on tasu mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule ja õiguaktidele, samuti muude aktide kollektiivlepingu või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurde maksetest.
- Seos öeldu ja kõneakti vahel. Räägitava seos sellega, kus viibib see, kes räägib, millal ta räägib ja kes ta on. Sellised asjad on võimalikud ainult nii, et neist räägitakse. Referentsiaalse semiootika probleem lähtub viimasest mehhanismist: 'mina, siin, praegu' näol on tegemist puuduva signifikaadiga (või on signifikaat moodustunud referendist) märkidega. Ch. Bally (jätkas mõnes mõttes Saussure'I tööd) järgi on igal ütlusel oma sisu ja maht. Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E. Benveniste. Töötab välja ka teooria, mille järgi keel ja kõne on
Nt pruunkaru, metssiga, hallvares jms. 38.Liigisisene ja liikidevaheline konkurents selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. Liigisisene – ühe liigi piires. Liikidevaheline – erinevate liikide vahel (Nt territooriumi üle ). Gause reegel – konkurentsi välistav reegel: kaks konkureerivat liiki, kellel on samad ökoloogilised nõudmised (üks ja sama nišš) ei saa püsivalt koos eksisteerida – üks süüakse välja. 39.Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. Kiskja ja saaklooma vastastikku mõjutavate populatsioonide arvukuse muutumist kirjeldav diferentsiaalvõrrandite süsteem. Eeldused: saaklooma populatsiooni toidulaud on piiramatu; kiskja populatsiooni toiduvarud sõltuvad täielikult saaklooma populatsiooni suurusest; populatsiooni muutumise määr on proportsionaalne tema suurusega; keskkonnatingimused ei muutu protsessi käigus ühe liigi kasuks ja geneetiline kohanemine on nii aeglane, et selle võib vaatluse alt välja jätta
kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. (4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. [Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003] (5) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. [Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003] (5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. [Lõige 51 jõustub alates 1. 07. 2003] (51) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. 20 VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 21 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5
Karistusseaduse ajaline kehtivus on reguleeritud §- ga 5, mille kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10. Üldpõhimõttena sätestab § 5 lg 1, et karistus mõistetakse teo toimepanimese ajal (§ 10) kehtinud seaduse järgi. Kui seadus muutub teo toimepanemise ajal, kohaldatakse seadust, mis kehtis teo lõpuleviimise ajal. See kehtib ka vältava süüteo kohta. Kui teo toimepanemise ajal muutub see karistatavaks, kohaldatakse uut seadust ainult selle teoosa kohta, m is pandi toime uue seaduse kehtimise ajal. Kui seadus muutub pärast teo toimepanemist, kuid enne tagajärje saabumist, lähtutakse teo ajast (§ 10). 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted Karistusõiguse ruumiline kehtivus reguleerib siseriikliku karistusõiguse ruumilist kehtivust suhtes teiste riikidega. KarS- is on see küsimus lahendatud §- des 6, 8 ja 9. See regulatsioon toetub järgmistele põhimõtetele: 1. Territoriaalsuspõhimõte 2. Kaitsepõhimõte
töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Ülesanded: 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; 2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament – parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 1. Kehtimise/ rakendamise prioriteet – põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida – kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet – madalama õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 23 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur 1
sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õiguse tõlgendamise teooria. Aarnio, lk 45 jj. Aarnio räägib aga õigusteadusest järgmist. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Objekti järgi iseloomustades on õigusteadus teadus õigusest. Õigusteadus selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Sellisel ülesande kirjeldusel on kaks poolt: 1. õiguse kehtimise tõdemine ja 2. õigusnormide sisu selgitamine. Praktilises uurimistöös ja normide kasutamisel esimesele punktile eriti tähelepanu ei pöörata, vaid keskendutakse teisele punktile. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui
ametiühingud töösuhete reguleerimiseks. Ametiühinguseadus (1989 ja 1992) ametiühingute seadustamiseks. Usaldusisikuseadus (1993) sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused. Kollektiivlepinguseadus (1993) näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning poolte kohustused kollektiivlepingu kehtivuse ajal. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (1993) kehtestab streikide ja töösulgude korraldamise tingimused ja riikliku lepitaja statuudi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (1995) sätestab töövaidluskomisjoni töökorralduse.
Avaliku teenindamise lepinguga määratakse: 1) avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa ning avaliku liiniveo toetuse maksmise alused ja kord; 2) veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste andmine ning nende kasutamise ja tagastamise nõuded; 3) lepingu lõppemise või lõpetamise ja muutmise korda käsitlevad sätted; 4) lepingu kehtimise aeg; 5) sõitjate ja vara kindlustamise tingimused; 6) sanktsioonid; 7) muud tingimused. 9.05.2010 Transport ETV0120 93 Avaliku teenindamise leping (2) Avaliku teenindamise lepingu alusel võib sõitjaid vedada järgmistel liinidel: 1) raudteel, välja arvatud rahvusvahelised rongiliinid; 2) kohalikel bussiliinidel ning trammi- ja trollibussiliinidel; 3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa
(Tekivad olukorrad kus riik võib jääda ilma riigijuhita) Põhiseaduses : kultuuriautonoomia Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võid piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. (inimesed anti sõjakohtu alla) Erakonnad Põllumeestekogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis (esindas nende huve, kes olid Eestis maad saanud) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kaitses tööliste huve) Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud Koalitsioonivalitsused Valitsuse keskmine iga 11 kuud Ado Birk, valitses 3 päeva 1. Detsember 1924 Kommunistide mässukatse Majanduselu Majanduselu mõjutasid:
- Kvalifitseeritud parlamendi reservatsioon (§104 kui vastu võtta saab ainult Riigikogu hääleenamusega, siis keegi teine ei saa antud teemal hääletada) - Seadusliku aluse põhimõte põhiõigusi saab piirata ainult seaduses sätestatud volituse olemasolul (rahalised küsimused tuleb sätestada seadusega, mitte määrustega) Prioriteedi mõiste: - Kehtimise prioriteet mida kõrgemal astmel on norm hierarhias, seda tugevama õigusnormiga ta on ja murrab allpool olevad seadused - Rakendamise prioriteet millises järjekorras norme rakendatakse (alguses kõige spetsiifilisem seadus; kõige madalamal astmel olev norm; nt määrus; kehtestatud Haldusmenetluse seaduses (HMS) kui volitusnorm langeb ära, siis
kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed: nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed; nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid; nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. Töökeskkonnanõukogu:
Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul
3) Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena – Toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon – Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine – Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Määrus – Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja
Riigikogu VI koosseis VI Riigikoguks on nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. 28 Valimispäevadeks määrati 24.-25. veebruar 1938 Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond
Riigikogu VI koosseis VI Riigikoguks on nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. 28 Valimispäevadeks määrati 24.-25. veebruar 1938 Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond
Tippjuhtkonna osalus tööandjabrändi juurutamisel. Ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus. Sisehindamissüsteemid ja nende kasutamine. Ettevõtte tugiteenuste kvaliteet. Selgitada välja nimetatud 12 faktori reaalne positsioon olemasolevatele ja ka võimalusel ka endiste töötajate tunnetuses. Langetada otsused strateegiliselt oluliste faktorite objektiivse ja subjektiise kehtimise tagamiseks. Kommunikatsioon (nii sise- kui väliskommunikatsioon) Hea on siduda nn brändikommunikatsioon muu hetkel olulise kommunikatsiooniga (seda sisulise sobivuse korral). Sõnumid toetuvad eelkõige olulistele faktoritele. Tajumehhanismide arvestamine reklaamikujunduses Taju ja tähelepanu: Inimene on bioloogiline olend, sotsiaalne loom eriomase teadvusega ning reeglipäraste psüühhiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
