Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. (0)

Riigi- ja haldusõigus
Sügis 2009
N. Parrest
Haldustegevusvormid
Haldusakt . Määrus. Haldusleping . Toiming.
HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste:
„(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.”
HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad.

I Haldusakt

Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt:
„ Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt .”
Haldusakt on üldine teoreetiline mõiste. See tähendab, et dokumendi käsitlemine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik § 51 lõikest 1 tulenevad tunnused:

dokumendi on andnud haldusorgan : mõiste tuleneb HMS §-st 8;

haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. Tuleta meelde esimest loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine;

tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või seadus);

tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on (lõplik) õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt teatamine mingist faktist). Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav otsustus , millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn menetlustoiming , nt otsus alustada menetlust või teha ekspertiis);

haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. Haldusaktina ei käsitleta nt teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse antud teenistusalaseid korraldusi;

haldusakt on ühepoolne (eristab halduslepingust).
NB! Iseseisev haldusakt on ka varasemat haldusakti muutev või kehtetuks tunnistav otsus, samuti otsus keelduda taotluse rahuldamisest (nt keeldutakse toetuse maksmisest või tegevusloa andmisest).
Haldusakti eriliigiks on üldkorraldus , mille mõiste annab HMS § 51 lg 2:
„Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.”
Üldkorraldus on üldmõiste, nagu seda on ka haldusakt, ning üldkorralduse tunnustega akt võib kanda ja praktikas ilmselt kannabki hoopis teistsugust nime. Kuna üldkorraldus loetakse haldusaktiks, siis olemuslikuks tunnuseks, mis eristab teda üldaktist, on see, et ta reguleerib üksikjuhtumit.
Üldkorraldusi on kahte liiki:

isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit; kõne alla võivad tulla ka muud lisakriteeriumid (nt kehtivus on ajaliselt piiratud jms). Nt volbriöö alkoholi müügikeeld;

asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit . Asi või asjad peab olema määratletav individuaalsete tunnuste alusel (nt kinnistu – üldkorralduseks detailplaneering , konkreetne teos – üldkorralduseks otsus tunnistada teos pornograafilise sisuga teoseks, ehitis – üldkorralduseks otsus võtta ehitis muinsuskaitse alla). Seejuures tuleb silmas pidada, et asja õiguslik seisund võib olla omakorda aluseks isikute õigustele ja kohustustele ning seeläbi isikute reguleeritav tegevus peab seonduma konkreetse asjaga.
Praktikas kõige levinumad üldkorraldused on detailplaneeringud, vangla sisekorraeeskiri , liiklusmärgid.
II Määrus
HMS § 88: „Määrus on õigusakt, mille