E-deklaratsioonide haldamine (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Informaatikainstituut
Infosüsteemide õppetool
Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs”
e-deklaratsioonide haldamine
Üliõpilane: ...
Õpperühm: ...
Matrikli nr.: ...
Juhendaja: ...
Tallinn
2011
Autorideklaratsioon
Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud.
............................. …………………………..
(kuupäev) (töö esitaja allkiri)
Sisukord
1. Iteratsioon I 6
1.1 Planeerimine 6
1.1.1 Äriteenuse valik (taust). 6
1.1.2 Äriteenuse missioon ja eesmärgid 6
1.1.3 Äriteenuse pakkuja 6
1.1.4 Äriteenuse kasutajad 6
1.1.5 Ärisündmused ja ärikasutusjuhud 6
1.1.6 Äriolemid 7
1.1.7 IS allsüsteemid 7
1.1.8 Teise iteratsiooni planeerimine 7
1.2 Ärimodelleerimine 9
1.2.1 Põhiprotsessi(d) kirjeldamine tekstina 9
1.2.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm 10
1.2.3 Äriprotsesside struktuur 10
1.2.4 Põhiprotsesside lausendid 11
1.2.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid 11
1.2.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm 12
1.3 Nõuete analüüs 12
1.3.1 Funktsionaalsed nõudmised 12
1.3.2 Mittefunktsionaalsed nõudmised 13
1.3.3 Üles kerkinud probleemid mis võivad vajada lahendusi edaspidi 15
2. Iteratsioon II 16
1.4 Planeerimine 16
1.4.1 II iteratsiooni sisu 16
1.4.2 Skoobi täpsustus 16
1.5 Ärimodelleerimine 16
1.5.1 Äriprotsesside struktuur 16
1.5.2 Põhiprotsess lausendite kujul 17
1.5.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm 18
1.5.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid 19
1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid 26
1.6 Nõuete analüüs 27
1.6.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud 27
1.6.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm 28
1.6.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused 29
1.6.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine 31
3. Iteratsioon III 31
1.7 Nõudmiste analüüs 31
1.7.1 Infovoogude diagrammid 31
1.7.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis 32
1.7.3 Süsteemioperatsioonide lepingud 34
1.7.4 Jadadiagrammid 34
1.7.5 III iteratsiooni registrimudel 35
1.7.6 Täpsustatud kasutusjuhtude mudel 35
4. Muudatuste ajalugu 36
Joonised
Joonis 1: Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm 10
Joonis 2: Üldine äriprotsesside struktuuri diagramm. 11
Joonis 3: Üldine deklaratsiooni esitamise protsess lihtsustatud kujul. 12
Joonis 4: Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm 12
Joonis 5: II iteratsiooni äriprotsesside struktuuri diagramm 17
Joonis 6: Muudatuste kontseptuaalne klassidiagramm 19
Joonis 7: Üldine protsess deklareerimisperioodi algusest kuni deklaratsioonide kinnitamiseni 19
Joonis 8: Deklareerimisperioodi alustamise tegevusdiagramm 20
Joonis 9: Deklaratsiooni loomise ja esitamise protsessi tegevusdiagramm. 20
Joonis 10: Aine deklareerimise ja aine deklaratsiooni kinnitamise protsessi üldine tegevusdiagramm 21
Joonis 11: Deklaratsiooni tagasi võtmise protsessi tegevusdiagramm. 22
Joonis 12: Ainete haldamise protsessi tegevusdiagramm (täpsustus ainete haldamise tegevusele). 23
Joonis 13: Aine lisamine deklaratsiooni (täpsustus eelnenud diagrammi “aine lisamine deklaratsiooni” tegevusele). 23
Joonis 14: Deklaratsiooni esitamise detailne tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni esitamise tegevusele). 24
Joonis 15: Deklaratsiooni dekanaadi poolse aktsepteerimise tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele). 24
Joonis 16: Dekanaadi poolne deklaratsiooni kontrollimise tegevusdiagramm (täpsustus eelnenud diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele). 25
Joonis 17: Deklaratsiooni olekudiagramm 26
Joonis 18: Aine deklaratsiooni olekudiagramm 27
Joonis 19: Deklaratsioonide haldamise kasutusjuhtude diagramm 28
Joonis 20: Deklareerimisperioodide ja deklareeritavate ainete administreerimise kasutusjuhtude diagramm 29
Joonis 21: Deklaratsiooni aine lisamise infovoogude daigramm 31
Joonis 22: Deklaratsiooni esitamise infovoogude diagramm 32
Joonis 23: Deklaratsiooni tagasi võtmise infovoogude diagramm 32
Joonis 24: Kasutusjuhu „deklaratsiooni aine lisamise” põhiprotsessi jadadiagramm 35
Joonis 25: III iteratsiooni registrimudel 35

Iteratsioon I

Planeerimine

Äriteenuse valik (taust).

Töös käsitletakse e-deklareerimisega seonduvat: deklareerimise protsessi, deklaratsiooni ja ainedeklaratsiooni elutsüklit. Töö skoobist jääb välja e-hindamislehtede haldamise teenus.

Äriteenuse missioon ja eesmärgid

Äriteenuse eesmärgiks on lihtsustada tudengitele ainete deklareerimist, anda õppejõududele ülevaade aine deklareerinud tudengitest ja võimaldada õppejõul tudengi ainedeklaratsiooni mitte aktsepteerida, vähendada dekanaadi töökoormust.

Äriteenuse pakkuja

Ülikool

Äriteenuse kasutajad

Tudeng
Õppejõud
Dekanaat
Ülikool

Ärisündmused ja ärikasutusjuhud

Järgnevalt on esitatud ärisündmused ning nende sündmuste poolt käivitatavad kasutusjuhud.
Tudeng asub ülikooli õppima
Tudengile kasutajakonto loomine
Semestri deklareerimisperioodi algus
Deklareerimise võimaluse loomine
Vajadus valida algavaks semestriks aineid
Ainete valimine deklaratsiooni
Vajadus tühistada aine deklaratsioon (enne punase joone saabumist)
Aine maha võtmine deklaratsioonist
Deklaratsioon sai valmis
Deklaratsiooni esitamine
Esitatud deklaratsioon ostutus vigaseks.
Deklaratsiooni tagasi võtmine
Deklaratsiooni tagasi saatmine
Punase joone päev
Deklareerimise võimaluse lõppemine
Deklaratsioon korralik
Dekanaadi poolne deklaratsiooni aktsepteerimine
Tudeng ei kuulu aine kuulajaskonda
Aine deklaratsiooni tagasi lükkamine
Semestri lõpp
Arvestuse aine (va hindelised arvestused) deklaratsiooni aegumine
Semestri + 2 lisasemestri lõpp
Hindelise arvestuse ja eksami ainete deklaratsiooni aegumine.

Äriolemid

Teenuse poolt hallatav olem

Deklaratsioon
Ainedeklaratsioon

Teenuse poolt kasutatavad olemid

Aine
Õppejõud
Tudeng
Õppekava

IS allsüsteemid

Deklaratsioonide haldamise teenus on seotud mitme allsüsteemiga: nii teenust pakkuva allsüsteemiga kui allsüsteemidega, mille pakutavaid teenuseid analüüsitav teenus kasutab.

Teenust pakkuv allsüsteem

Deklaratsioonide haldamise teenust pakuvad deklaratsioonide allsüsteem ja ainedeklaratsioonide allsüsteem.

Teenuse poolt kasutatavad allsüsteemid (allsüsteemide teenused)

Deklaratsioonide haldamise teenus kasutab järmiste allsüsteemide teenuseid:

• Ainete allsüsteem
  
  • Aine otsimine
    
  • Aine andmete vaatamine
    
• Õppejõudude allsüsteem
  
  • Õppejõu nime vaatamine
    
• Tudengite allsüsteem
  
  • Tudengi andmete otsimine
    
  • Tudengi andmete vaatamine
    
• Õppekavade allsüsteem
  
  • Õppekava vaatamine
    
  • Õppekava otsimine
    
• Kasutajate allsüsteem (süsteemi kasutajate kontod)
  
  • Kasutaja õiguste kontroll
    

Teise iteratsiooni planeerimine

2. iteratsiooni eesmärgiks on:
Planeerimise / skoobi / konteksti haldamise töövoos:

• Üle vaadata ning vajadusel täpsustada skoopi
  

Ärimodelleerimise töövoos:

• Äriprotsesside struktuuri täpsustamine vastavalt muutunud skoobile
  
• Põhiprotsessi kirjeldus lausenditena
  
• Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm
  
• Põhiprotsesside töövoogude tegevusdiagrammid
  
• Infovoogude tegevusdiagrammid
  
• Põhiobjektide (deklaratsioon, aine deklaratsioon) olekudiagrammid
  

Nõuete analüüsi töövoos:

• Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud
  
• Kasutusjuhtude diagramm
  
• Kasutusjuhtude kirjeldused kõrgtaseme formaadis
  

Ärimodelleerimine

Põhiprotsessi(d) kirjeldamine tekstina

Siin kirjeldatakse ära põhiprotsess vaba tekstina, nii nagu see võiks kliendilt tulla. Kujutage ennast ette tellijana ja kirjeldage omale vajalikke protsesse kõige tavalisema tekstina.
Siin on soovitav tekst kirja panna üldiselt, mitte keskendudes konkreetsele rakendusele ja mitte märkida ära täpselt mis nupule klikkida.
Algab uus semester . Ülikool määrab deklareerimisperioodi. Deklaratsioone võetakse vastu vaid deklareerimise perioodil (analüüsitav süsteem peab seda toetama ). Õigel ajaperioodil sisestatud deklaratsioon esitatakse kinnitamiseks. Deklareerimise perioodi järgselt on õppejõul võimalus aine deklaratsioon tühistada ning dekanaadil kohustus deklaratsioon kas aktsepteerida või mitte aktsepteerida.
Deklareerimisperioodil toimuvad protsessid: Punase joone päev on lähenemas. Üliõpilasel on nõue oma ained algavaks semestriks deklareerida. Loodava teenusega peaks ta seda saama teha elektrooniliselt . Selleks peaks ta „logima sisse” vastavasse süsteemi (kasutajakonto luuakse 1. õppesemestril ning vastavad kasutajanimed ja paroolid antakse dekanaadist). Seejärel peaks ta saama luua omale vastava semestri deklaratsiooni mis seotaks üliõpilasega automaatselt ning määratakse automaatselt olekusse „esitamata”. Kui deklaratsioon on loodud, peaks saama lisada ning kustutada aineid, määrata ainetele õppejõud ning lõpuks deklaratsioon esitada mis viib deklaratsiooni olekusse „esitatud”. Esitatud deklaratsioone peab saama tagasi võtta. Kui deklaratsioon on tagasi võetud, siis peab saama teha täpselt samu tegevusi nagu esitamata deklaratsioonide korral. Deklaratsioone peab saama esitada ja tagasi võtta kuni punase joone ajani. Kui ainel on mingid reeglid deklareerimisele, peavad need olema tudengile süsteemi kaudu nähtavad. Kui deklareerimisperiood on läbi kuid semester veel kestab, peab olema võimalik vastava semestri deklaratsiooni näha, seda nii dekanaadile kui tudengile. Dekanaadil peab olema võimalus näha ka varasemate semestrite deklaratsioone kui ka aruandeid deklaratsioonide kohta.
Deklareerimisperioodi järgselt toimuvad protsessid: Protsessi eelduseks on, et deklaratsioon on esitatud. Õppejõud kontrollib üliõpilase sobivust ainele ja sellele vastavalt õppejõud kas kinnitab üliõpilase ainele või õppejõud ei kinnita üliõpilast ainele. Juhul kui õppejõud ei kinnita üliõpilast ainele peab üliõpilane deklaratsiooni muutma ja siis peab üliõpilane esitama deklaratsiooni uuesti. Kui õppejõud ei ole teatud aeg pärast punase joone päeva tudengi aine deklaratsiooni tagasi lükanud, kinnitatakse antud aine deklaratsioon automaatselt. Peale seda perioodi vaatab dekanaadi töötaja deklaratsioonid üle ja kui deklaratsioonis esineb ükskõik milline viga (ka õppejõu poolt keeldutud aine deklaratsioon), ei aktsepteeri dekanaat deklaratsiooni ning viib läbi eraldi vajalikud protsessid (neid kirjeldatakse vajadusel edaspidi detailsemalt). Deklaratsioonil võivad olla peale dekanaadi poolset kontrolli kaks olekut: deklaratsioon on aktsepteeritud või deklaratsioon ei ole aktsepteeritud
Deklaratsioonide aegumisega seonduv: Deklaratsioon ise kehtib ühe semestri – selle semestri, mille deklaratsioon ta on (näiteks K07). Ainedeklaratsioon kehtib arvestuse aine korral 1 semestri ning hindelise arvestuse või eksamiaine korral 3 semestrit (deklareerimise semester + veel 2 semestrit).

Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm

Siin tuuakse välja diagrammina kes äriteenust pakub ning kellele.
Järgnevalt on esitatud ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm:
Joonis 1: Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm

Äriprotsesside struktuur

Üles joonistada praeguste teadmiste tasemel, arvestades, et oleme alles analüüsi protsessi alguses ja ei pruugi kuigi palju asjast teada.
Järgnevalt on esitatud üldine äriteenuse alamtegevuste struktuur:
Joonis 2: Üldine äriprotsesside struktuuri diagramm.

Põhiprotsesside lausendid

Nende kirja panek antud hetkel võimalusena välja toodud ja võib olla täidetud osaliselt kuid ei ole kohustuslik. Kui esialgne kontseptuaalmudel on keeruline, võiks selle siin peatükis lausenditega lahti kirjutada.

Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid

Siia võib lisada üldised tegevusidagrammid kui nad tulevad antud etapil välja. Mõistlik oleks tuua ära diagramm, kus on põhiline edukas töövoog ilma eranditeta.
Järgnevalt on esitatud üldine põhilise töövoo tegevusdiagramm ilma erandolukordadeta. Antud protsess toimub ~80% juhtudest.
Joonis 3: Üldine deklaratsiooni esitamise protsess lihtsustatud kujul.

Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm

Järgnevalt on esitatud esialgne kontseptuaalne klassidiagramm kus on toodud põhilised äriolemid ning nende vahelised seosed.
Joonis 4: Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm

Nõuete analüüs

Funktsionaalsed nõudmised

Analüüsitava süsteem esialgsed funktsionaalsed on järgmised:

• Peab toimuma kasutajate autoriseerimine ja autentimine.
  
• Süsteem peab logima kõik tegevused.
  
• Peab olema võimalik hallata deklareerimisperioode.
  
• Deklareerimise võimalus peab kaduma ettemääratud ajal.
  
• Peab olema võimalik esitada tühja (ilma aineteta) deklaratsiooni.
  
• Süsteemist peab olema võimalik vaadata tunniplaane ning õppekavasid.
  
• Süsteem peab toetama kogu äriteenusele vajalikku funktsionaalsust (detailselt selgub edaspidi.)
  

Mittefunktsionaalsed nõudmised

Järgnevalt on toodud mittefunktsionaalsed nõudmised gruppidesse jagatuna.

Sõltuvus teistest süsteemidest

Teenus on sõltuv ainete haldamise, tudengite haldamise , õppejõudude haldamise ning kasutajate haldamise allsüsteemide teenustest.

Usaldusväärsus

Süsteem peab toimima vastavalt seatud kriteeriumidele . Süsteem peab olema piisavalt vastupidav erinevatele tekkida võivatele tõrgetele. Süsteem peab vastu pidama deklareerimisperioodi lõpus tekkivale suurenenud kasutusele.

Kättesaadavus

Süsteem peab deklareerimisperioodidel olema kättesaadav 99.9 % ajast. Muudel perioodidel peab süsteem olema kättesaadav 99% ajast.

Stabiilsus

Süsteem peab suutma tulla toime väiksemate vigadega (vale sisend kasutajalt vmt) ning neile adekvaatselt reageerima. Edasises analüüsis tuleb täpsemalt defineerida, mis saab vigade korral.

Laiendatavus

Süsteem peab olema võimeline taluma kasutajate arvu 3x kasvu.
Süsteemi peab olema võimalik laiendada uute funktsionaalsustega nii, et olemasolev funktsionaalsus säiliks ning ei vajaks ümber tegemist.

Hooldatavus

Süsteem peab olema kergesti hooldatav: välja tulnud vigade parandamine, uue keskkonnaga kohandamine peab olema tehtud võimalikult lihtsaks ja dünaamiliseks. Planeeritavaid süsteemi hooldustöid võib teha vaid deklaratsioonide esitamise perioodide vahelisel ajal.

Hallatavus

Süsteem tööd peab olema võimalik jälgida ning tõrgetest tuleb teavitada vastavalt tõrke tüübile ja konfiguratsioonile vastavaid isikuid.

Turvalisus

Kasutajatele peab saama määrata rollid ning vastavalt rollidele peab olema määratud piirangud hallatavatele ning vaadatavatele andmetele.
Kasutajaid peab autentima kasutajanime ja parooliga.

Paindlikkus

Teenuseid peab olema võimalik lisada olemasolevat ümber tegemata. Loodud teenust peab olema võimalik muuta moodulite kaupa.

Skaleeritavus

Süsteemile peab olema võimalik lisada ressursse (näiteks riistvara) võimalikult lihtsalt ka kõige suurema koormuse perioodidel.

Juurepääsetavus

Kasutajatel peab olema ligipääs süsteemile üle interneti. Süsteemi töökeel on eesti keel.

Kasutatavus

Kasutajateks on kõrgharidust omandavad (tudengina) või omavad (õppejõuna) inimesed kellel on üldised arvuti kasutamise oskused olemas. Süsteemi peab olema võimalik kasutada ilma eelneva spetsiaalse koolituseta.
Veateated peavad olema informatiivsed ning korrektselt vormistatud .

Dokumenteeritus

Süsteem ning pakutavad teenused peavad olema sellisel tasemel dokumenteeritud, et süsteemi edasine arendus ning haldamine oleks toetatud.

Vastavus standarditele

Süsteemi arendusprotsess ning kasutatud lahendused peavad vastama standarditele.

Muud mittefunktsionaalsed nõudmised

Süsteem ei tohi võimaldada tudengil näha teise tudengi deklaratsiooni.
Süsteem ei tohi lasta õppejõul tagasi lükata teisele õppejõule deklareeritud aineid.

Üles kerkinud probleemid mis võivad vajada lahendusi edaspidi

Kõikvõimalike üles kerkinud probleemide kirjapaneku koht. Täitmine vabatahtlik.

Iteratsioon II

Planeerimine

II iteratsiooni sisu

Siin antakse ülevaade mida II iteratsioon sisaldab, nii sisuliselt kui diagrammiliselt. St milliseid tegevusi, millist haru hakatakse analüüsima ning milliseid mudeleid selleks kasutatakse.
II iteratsioonis käsitletakse deklareerimise kui äriteenusega otseselt seotud tegevusi detailsemal kujul kui 1. iteratsioonis. II iteratsioonis tuli välja uus tegutseja : instituut.
II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste-kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõudmiste täpsustused.

Skoobi täpsustus

Kui töö skoop II iteratsioonis muutub, siis kirjeldatakse siin peatükis vastavat muudatust.
Töö skoop muutub II iteratsioonis kitsamaks. Töös käsitletakse deklaratsiooni esitamise ja kinnitamistega seonduvaid protsesse ning deklareerimisperioodide haldamist.

Ärimodelleerimine

Äriprotsesside struktuur

Äriprotsessi struktuuri joonistame uuesti üles II iteratsiooni alla juhul kui see on muutunud võrreldes I iteratsiooniga. Kui muudatusi ei ole, võib selle ühe lausega siia kirja panna.
Käesolevas töös muutus II iteratsiooni jaoks edasi analüüsitav äriprotsesside struktuur: skoop muutus kitsamaks kuid sügavamaks. Muudatused kajastuvad järgmisel äriprotsesside struktuuri diagrammil .
Joonis 5: II iteratsiooni äriprotsesside struktuuri diagramm

Põhiprotsess lausendite kujul

Põhiprotsesside tekstilise kirjeldamise peatükis toodud protsessi kirjeldamine lausendite kujul. Ärge unustage objekte alla joonimast. Siin on kaks võimalust, kas joonida alati kõik objektid alla või esimesel ilmnemisel.
Ülikool määrab deklareerimisperioodi.
Deklareerimisperioodil on alguseaeg ning lõpu aeg.
Saabub deklareerimisperioodi algusaeg .
Saabub deklareerimisperioodi lõpu aeg.
Instituut määrab semestriks võimalikud ained.
Instituut määrab semestri ainetele õppejõud.
Tudeng koostab deklaratsiooni.
Deklaratsioon koosneb ainedeklaratsioonidest.
Tudeng lisab aine
Tudeng valib ainele ainemooduli
Tudeng valib ainele õppejõu
Tudeng valib kas aine on kohustuslik või mitte
Tudeng saab lugeda aine deklareerimise reegleid
Tudeng saab kustutada aine deklaratsioonist.
Aine kustutamine deklaratsioonist tähendab ainedeklaratsiooni kustutamist.
Tudeng esitab deklaratsiooni dekanaadile
Deklaratsioonil on deklaratsiooni olek.
Ainedeklaratsioonil on ainedeklaratsiooni olek.
Tudeng saab oma kehtivat deklaratsiooni vaadata.
Tudeng võib deklaratsiooni muuta
Tudeng tühistab deklaratsiooni.
Õppejõud vaatab ainedeklaratsioone
Õppejõud kontrollib tudengi sobivust ainele.
Õppejõud kinnitab tudengi ainedeklaratsiooni.
Õppejõud ei kinnita tudengi ainedeklaratsiooni.
Õppejõud võib trükkida välja tudengite oma aine einedeklaratsioonid.
Dekanaat kontrollib tudengite deklaratsioone.
Dekanaat aktsepteerib tudengi deklaratsiooni.
Dekanaat ei aktsepteeri tudengi deklaratsiooni.
Dekanaat saab koostada nimekirja erinevates olekutes olevatest deklaratsioonidest.

Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm

II iteratsiooni täpsustatud üldine kontseptuaalne klassidiagramm on järgmine:
Joonis 1: II iteratsiooni kontseptuaalne klassidiagramm
Joonis 6: Muudatuste kontseptuaalne klassidiagramm

Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid

Iseseisvates töödes tuleb käesolevas peatükis tuua üldised tegevusdiagrammid kogu II iteratsiooni skoobi kohta ning detailsed tegevusdiagrammid (võib tulla 3-4 taset) üldise diagrammi elementide kohta. Ka detailsete diagrammidega peab olema kaetud kogu II iteratsiooni skoop.
Käesolevas peatükis tuuakse üldised ning detailsed tegevusdiagrammid. Detailsed diagrammid täpsustavad mingit konkreetset tegevust üldisemalt tegevusdiagrammilt.
Joonis 7: Üldine protsess deklareerimisperioodi algusest kuni deklaratsioonide kinnitamiseni
Järgnevalt on toodud deklareerimisperioodi alustamise tegevusdiagramm. Siinkohal tuleb märkida, et deklareerimisperioodi aineid peab saama määrata alates deklareerimisperioodi määramisest kuni deklareerimisperioodi lõpuni.
Joonis 8: Deklareerimisperioodi alustamise tegevusdiagramm
Joonis 9: Deklaratsiooni loomise ja esitamise protsessi tegevusdiagramm.
Joonis 10: Aine deklareerimise ja aine deklaratsiooni kinnitamise protsessi üldine tegevusdiagramm
Joonis 11: Deklaratsiooni tagasi võtmise protsessi tegevusdiagramm.
Kui deklaratsioon tagasi võetakse, jõuab kasutaja uuesti deklaratsiooni loomise ja esitamise protsessi valikusse “millist tegevust järgmisena teha”.
Järgnevalt toodud diagrammid täpsustavad deklaratsiooni koostamise ja esitamise üldisi diagramme kahel erineval sügavusel.
Joonis 12: Ainete haldamise protsessi tegevusdiagramm (täpsustus ainete haldamise tegevusele).
Joonis 13: Aine lisamine deklaratsiooni (täpsustus eelnenud diagrammi “aine lisamine deklaratsiooni” tegevusele).
Joonis 14: Deklaratsiooni esitamise detailne tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni esitamise tegevusele).
Joonis 15: Deklaratsiooni dekanaadi poolse aktsepteerimise tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele).
Joonis 16: Dekanaadi poolne deklaratsiooni kontrollimise tegevusdiagramm (täpsustus eelnenud diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele).
Sellised täpsemad tegevusdiagrammid, nagu eelnevalt toodud neli diagrammi, peavad olema iseseisvates töödes kõige kohta, mida käsitletakse antud iteratsiooni üldisematel diagrammidel. Kui juba üldisemal diagrammil on elementaarsammud, ei pruugi täpsemaid diagramme teha. Näidises ei ole seda praegu ära toodud kuid iseseisvates töödes peab tulema välja tervik.

Põhiobjektide olekudiagrammid

Olekudiagrammid (seisundidagrammid / state diagrams ) tuleks tuua teenuse poolt hallatavate põhiobjektide kohta. Diagrammile tuleks tuua kõik vastava põhiobjekti teada olevad olekud (ka need olekud mida otseselt vastava iteratsiooni skoobis ei ole).
Käesolevas peatükis tuuakse analüüsitava teenuse poolt (osaliselt) hallatavate põhiobjektide olekudiagrammid.
Joonis 17: Deklaratsiooni olekudiagramm
Joonis 18: Aine deklaratsiooni olekudiagramm

Nõuete analüüs

Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud

Järgnevalt on toodud arvutikasutuse sündmused ning neile sündmustele vastavad kasutusjuhud.
Tudeng „logib sisse” õppeinfosüsteemi esimest korda deklareerimisperioodi jooksul
Deklaratsiooni loomine
Tudeng on vajutanud deklaratsiooni esitamise nuppu
Deklaratsiooni esitamine
Tudeng on vajutanud deklaratsiooni tagasi võtmise nuppu
Deklaratsiooni tagasi võtmine
Dekanaadi töötaja on valinud deklaratsioonide kontrollimise ja aktsepteerimise tegevuse
Deklaratsiooni aktsepteerimine
Dekanaadi töötaja on valinud deklaratsiooni vaatamise tegevuse
Deklaratsiooni vaatamine
Tudeng on valinud deklaratsiooni aine lisamise tegevuse
Deklaratsiooni aine lisamine
Tudeng on valinud deklaratsioonist aine kustutamise tegevuse
Deklaratsioonist aine kustutamine
Õppejõud on valinud ainedeklaratsiooni kinnitamise tegevuse
Ainedeklaratsiooni kinnitamine
Õppejõud, dekanaadi töötaja või tudeng on valinud tudengi ainedeklaratsiooni vaatamise tegevuse
Ainedeklaratsiooni vaatamine
Ülikool on valinud uue semestri sisestamise tegevuse
Deklareerimisperioodi määramine
Algab deklareerimisperiood.
Deklareerimisperioodi alustamine
Lõppeb deklareerimisperiood (punase joone aeg)
Deklareerimisperioodi lõpetamine
Ülikoolil on valinud õppejõududele ainedeklaratsioonide kontrollimise ja kinnitamise või tagasilükkamise tähtaja määramise tegevuse
Ainedeklaratsioonide kinnitamise tähtaja määramine
On saabunud ainedeklaratsioonide kinnitamise tähtaeg
Ainedeklaratsioonide kinnitamise tähtaja möödumine
Instituudi ainete haldaja (instituut) on valinud semestriks aine lisamise tegevuse
Semestriks aine määramine

Primaarsete kasutusjuhtude diagramm

Kasutusjuhtude diagrammil peaks olema toodud kõik kasutusjuhud, mis kuuluvad antud teenuse ja II iteratsiooni skoobi alla.
Järgnevalt on toodud II iteratsiooni kasutusjuhtude diagrammid.
Joonis 19: Deklaratsioonide haldamise kasutusjuhtude diagramm
Joonis 20: Deklareerimisperioodide ja deklareeritavate ainete administreerimise kasutusjuhtude diagramm

Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused

Näidises on toodud vaid osade kasutusjuhtude kirjeldused, iseseisvates töödes tuleb lühikirjeldused anda kõigi diagrammil toodud kasutusjuhtude kohta (st kõigi II iteratsiooni skoopi jäävate kasutusjuhtude kohta).
Nimetus: Deklaratsiooni aine lisamine
Tegutseja: Tudeng
Kirjeldus: Tudeng on valinud omale semestriks aine mida ta soovib õppida. Et seda ka ülikoolile teatada , lisab ta antud aine oma semestri deklaratsiooni. Selleks sisestab (valib/otsib) ta aine, määrab ainele mooduli, kohustuslikkuse ning lisab aine deklaratsiooni. Seejärel valib ta ainele õppejõu. Aine loetakse deklaratsiooni lisatuks kui ainedeklaratsioonile moodul , kohustuslikkus ja õppejõud.
Nimetus: Deklaratsioonist aine kustutamine
Tegutseja: Tudeng
Kirjeldus: Tudeng on lisanud deklaratsiooni aine, mida ta siiski võtta ei soovi või mis sisestati kogemata valesti. Tudeng valib deklaratsioonist konkreetse aine kustutamise tegevuse, süsteem küsib kustutamisele kinnitust ning tudengi kinnituse järel võetakse antud aine deklaratsioon vastavast deklaratsioonist maha.
Nimetus: Deklaratsiooni loomine
Tegutseja: Tudeng
Kirjeldus: Tudeng „logib sisse” esimest korda deklareerimisperioodi jooksul ainete deklareerimise süsteemi. Süsteem loob seepeale tudengile deklaratsiooni ning määrab selle olekusse „koostamisel”. Seejärel on tudengil võimalik hallata antud deklaratsiooni aineid (eraldi kasutusjuhud).
Nimetus: Deklaratsiooni esitamine
Tegutseja: Tudeng
Kirjeldus: Tudeng on saanud valmis deklaratsiooni (kas see sisaldab aineid või mitte, ei ole oluline) ning valinud deklaratsiooni esitamise tegevuse. Süsteem küsib tudengilt kinnitust, kas ta soovib deklaratsiooni esitada. Kui tudeng kinnitab esitamise soovi, märgib süsteem tudengi deklaratsiooni olekusse „esitatud” ning tudengil kaob võimalus sinna lisada ning sealt kustutada aineid.
Nimetus: Deklaratsiooni tagasi võtmine
Tegutseja: Tudeng
Kirjeldus: Tudeng on esitanud deklaratsiooni (deklaratsioon on olekus „esitatud”) ning avatab, et soovib seal siiski midagi muuta. Deklareerimisperiood ei ole veel saabunud. Tudeng valib deklaratsiooni tagasi võtmise tegevus. Süsteem küsib sellele lisa kinnitust. Kui tudeng kinnitab deklaratsiooni tagasi võtmise, viiakse deklaratsioon olekusse „koostamisel”. Seejärel on tudengil võimalik teha deklaratsiooni ainete haldamise tegevusi (eraldi kasutusjuhud).
Nimetus: Deklaratsiooni aktsepteerimine
Tegutseja: Dekanaat
Kirjeldus: Dekanaadi töötaja valib deklaratsioonide aktsepteerimise tegevuse, seejärel kuvab süsteem talle kõik deklaratsioonid, mis on olekus „esitatud”. Dekanaadi töötajal peab olema võimalik vaadata kõiki neid deklaratsioone ühe kaupa ja aktsepteerida või valida kõikide deklaratsioonide aktsepteerimise tegevus. Süsteem küsib kinnitust tegevuse õigsuse kohta ning seejärel viib valitud deklaratsioonid olekusse „aktsepteeritud”. Deklaratsioonide aktsepteerimise tegevust ei tohi olla võimalik valida deklaratsioonide kohta, kus mõni ainedeklaratsioon on õppejõu poolt tagasi lükatud.
Nimetus: Ainedeklaratsiooni kinnitamine
Tegutseja: Õppejõud
Kirjeldus: Õppejõud valib mingi aine ainedeklaratsioonide kinnitamise tegevuse. Süsteem kuvab valitud aine kohta kõigi tudengite ainedeklaratsioonid ning võimaluse nad kõik kinnitada, iga ainedeklaratsiooni eraldi kinnitada või tagasi lükata. Kui õppejõud valib ainedeklaratsiooni tagasi lükkamise tegevuse, peab ta sisestama tagasilükkamise põhjenduse. Kui õppejõud valib ainedeklaratsioonide kinnitamise, ei pea põhjendust sisestama. Tegevuse tulemusena muudetakse ainedeklaratsioonide olekuid .
Nimetus: Deklaratsiooni vaatamine
Tegutseja:
Kirjeldus:
Nimetus: Aine deklaratsiooni vaatamine
Tegutseja:
Kirjeldus:
Nimetus:
Tegutseja:
Kirjeldus:

Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine

Deklaratsiooni koostamise tegevused võivad toimuda deklareerimisperioodi jooksul, enne esitamist ja mitme töösessiooni jooksul.
Instituut peab saama määrata deklareerimisperioodiks aineid alates deklareerimisperioodi määramisest (süsteemis) kuni deklareerimisperioodi lõpuni.

Iteratsioon III

III iteratsiooni kohta on näidises esitatud vaid väike osa II iteratsiooni skoobist. Iseseisvates töödes peaks olema kogu II iteratsiooni skoobi kohta kasutusjuhud laiformaadis, süsteemioperatsioonide lepingud, infovoogude diagrammid ning registri mudel.

Nõudmiste analüüs

Infovoogude diagrammid

Infovoogude diagrammid tuleb luua kõigi kasutusjuhtude kohta mis teil on III iteratsioonis. Diagrammid peavad olema vastavuses ka registrimudeliga.
Joonis 21: Deklaratsiooni aine lisamise infovoogude daigramm
Joonis 22: Deklaratsiooni esitamise infovoogude diagramm
Joonis 23: Deklaratsiooni tagasi võtmise infovoogude diagramm

Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis

Iseseisvates töödes tuleks detailselt(laiformaadis) lahti kirjutada II iteratsiooni põhilised kasutuslood, mis moodustaksid terviku! Võimalik, et seetõttu on vaja lahti kirjutada kõik II iteratsiooni kasutuslood. III iteratsiooni detailsusega modelleeritu peab moodustama terviku ning osad peavad olema omavahel vastavuses.

Deklaratsiooni aine lisamine

Kasutusjuht: Deklaratsiooni aine lisamine
Põhilised tegutsejad: Tudeng
Huvitatud osapooled: Vaja kirja panna ka miks huvitatud.

• Tudeng – vajadus deklareerida ainet, et saada kokku deklaratsioon
  
• Dekanaat – saada ülevaade tudengite ainetest ja väljastada hindamislehed
  
• Õppejõud – saada ülevaade aine deklareerinud üliõpilastest
  
• Ainet õpetav instituut – aine kuulajaskonna suurus
  
• Ülikooli raamatupidamine – deklareeritud ained õppemaksu jaoks
  
• Ülikool – kuulajaskonna suurus, põhigruppide suurus ja teised ained.
  

Eeltingimused: Ainekood teada või valitav. Loodud tudengi vastava semestri deklaratsioon (Deklaratsioon). Tudeng on süsteemi „sisse loginud”.
Järeltingimused: Loodud seos Aine ja Deklaratsioon vahel. Loodud uus „Aine deklaratsioon” ning vajalikud seosed.
Erinõudmised: -
Kasutusjuhu esinemissagedus : Kaks 3 nädala pikkust perioodi aastas 100000 korda ühe perioodi jooksul, muul ajal ei toimu.
Lahtised probleemid: Hetkel on määramata kuidas toimub aine valimine deklaratsiooni.
Põhistsenaarium:
Tegutseja (Tudeng)
Süsteem
0. Tegevuste valiku nimekirja kuvamine. Antud samm ei kuulu iseenesest käesoleva kasutusloo raamesse vaid on üldine, st tegevuse valiku samm.
1. Tudeng valib aine lisamise
2. (OP 1) Kuvatakse aine koodi sisestamise võimalus ning nupp sisestatud ainekoodiga aine lisamiseks deklaratsiooni.
3. Sisestab aine koodi
4. Kuvab teate aine lisamise kinnitamise kohta kui vastava koodiga aine oli süsteemis olemas ning ei olnud varem antud tudegi poolt deklareeritud. (OP 2)
5. Süsteem kuvab tudengile ainet vastaval semestril õpetavate õppejõudude nimekirja (Deklareerimisperioodi aine), ainele mooduli valimise võimaluse ja võimalike moodulite nimekirja (Moodul), ainele kohusutslikkuse määramise Jah/Ei valiku (vaikimisi Ei) välja.
6. Valib õppejõu ainele, valib mooduli, määrab kohustuslikkuse
7. Süsteem salvestab kasutaja valikud (OP 3)
8. Kasutaja viiakse tagasi sammule 0.
Alternatiivvood:
4a. Kui sisestatud koodiga ainet sel semestril ei õpetata (puudub vastava semestri kohta „deklareerimisperioodi aine”), kuvab süsteem. Kasutaja viiakse tagasi sammule 0.
4b. Kui antud koodiga aine on juba varem deklareeritud ja sooritatud , kuvatakse vastav veateade.
7a. Kui kasutaja on jätnud mõne atribuudi määramata, kuvatakse talle vastav veateade ning viiakse ta tagasi sammule 6, kusjuures kasutaja poolt juba sisestatud andmed kuvatakse kasutajale.

Süsteemioperatsioonide lepingud

Operatsiooni nimi: OP1: tegevuse valimine(aine_lisamine)
Vastutused:
Kasutusjuhud: Deklaratsiooni aine lisamine.
Eeltingimused: Kasutajale on kuvatud võimalike tegevuste nimekiri, kasutaja on teinud oma valikud.
Järeltingimused: Kasutajale on kuvatud deklaratsiooni aine lisamise vorm.
Operatsiooni nimi: OP2: deklaratsiooni_aine _lisamine(ainekood)
Vastutused:
Kasutusjuhud: Deklaratsiooni aine lisamine.
Eeltingimused: Vastava ainekoodiga aine olemas Aine olemis.
Järeltingimused: Loodud seos „Aine” ja „Deklaratsioon” vahel ja loodud uus „Aine_deklaratsioon”.
Operatsiooni nimi: OP 3: aine_deklaratsiooni_atribuutide_määramine (ainedeklaratsioon, õppejõud, moodul, kohustuslikkus)
Vastutused:
Kasutusjuht: Deklaratsiooni aine lisamine.
Eeltingimused: Eksisteerib „Aine_deklaratsioon” millele atribuute määrata.
Järeltingimused: Loodud on seos „Aine_deklaratsioon” ja „Moodul” valitud mooduli vahel. Loodud on seos „Aine_deklaratsioon” ja „Õppejõud” vahel. Määratud on [Aine_deklaratsioon].[kohustuslik]

Jadadiagrammid

Iseseisvates töödes peavad jadadiagrammid olema kõigi kasutusjuhtude kohta.
Joonis 24: Kasutusjuhu „deklaratsiooni aine lisamise” põhiprotsessi jadadiagramm

III iteratsiooni registrimudel

Joonis 25: III iteratsiooni registrimudel

Täpsustatud kasutusjuhtude mudel

Kui III iteratsioonis täpsustusi mudelisse ei teki, piisab kui viidata II iteratsiooni mudelile. Sama diagrammi mitmesse kohta kopeerida ei ole mõtet.
Vt. 2. iteratsiooni mudelit.

Muudatuste ajalugu

Kuupäev
Muudatuse teostaja
Muudatuse kirjeldus
26.02.2007
Helena Jürgenson
I iteratsiooni osa täiendatud. Lisatud põhjalikumad mittefunktsionaalsed nõudmised.
08.03.2007
Helena Jürgenson
Täiendatud II iteratsiooni kuni lausenditeni (ka).
02.04.2007
Helena Jürgenson
Täiendatud kogu II iteratsioon.
16.04.2007
Helena Jürgenson
Lisatud jadadiagramm, täpsustatud süsteemioperatsioonide lepinguid.
23.04.2007
Helena Jürgenson
Lisatud täiendatud III iteratsioon
36