Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud
samuti ka ressursse kasutatakse efektiivsemalt. Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist. 3. Agrotehnilised võtted Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes. Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel
Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kuslapuu, tuhkpuu. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein. Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 9.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
nõrkadeks ning pigem rumalateks. Arvan, et nendel stereotüüpidel on teatud põhi, kuid tegelikult pole asi üldse nii ekstreemne. Psüühikahäired 1. Kumba, kas normatiivset või kultuurinormi aluseks võttes leiaks rohkem ebanormaalseid isikuid? Normatiivse normi järgi, sest kõiki ideaale täitvaid inimesi on vähe 2. Nimeta skisofreenia tõestatud ja oletuslikke põhjusi! Oletuslikud: Viirushaigused raseduse ajal, lapse kasvutingimused, elamine vaestekvartalis. Tõestatud: Geneetiline eelsoodumus, kriitika ja emotsionaalne pealetükkivas. 3. Mida tähendab psühhoteraapia kitsamas ja laiemas tähenduses? Psühhoteraapia kitsamas ehk spetsiifilises tähenduses on tervisehäirete ravi psühholoogiliste meetoditega. Laiemas tähenduses on psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki psühholoogilisi tegureid, mis soodustavad haiguste, nii psüühikahäirete all kannatajate kui ka kehaliste haiguste patsientide paranemist.
Laktoosi kääritavate bakterite kolooniad on tumepunased ja metlase läikega. Mittekääritajad moodustavad värvusetuid ja kahvaturoosasid kolooniaid. Nt BGLB (käärimistest, positiivse tulemuse korral tekib mulle ja sööde värvub siniseks). 11. Mille poolest erineb selektiivsööde rikastussöötmest? Selektiivsöötmesse lisatakse ühe mikroobikultuuri jaoks pärssivaid aineid, rikastussöötmele ei lisata. Mõlemas luuakse ühele mikroobikultuurile soodsad kasvutingimused. 12. Millised ained põhjustavad mikroobi kasvukeskkonnas selektiivsust? antibiootikumid, värvaineid, happed. 13. Kuidas jaotatakse söötmed konsistentsi järgi? Tardsööde, vedelsööde, poolvedelsööde. 14. Millised agari füüsikalised ja keemilised omadused lubavad kasutada seda geelistajana tardsöötmes? Agar sulab vee keemistemperatuuril ja tardub 42 kraadi juures. Ta on mikrobioloogiliselt intertne (vähesed bakterid hüdrolüüsivad). 15
Neid on ka mullas ja puhastusseadmete aktiivmudas, kus nad lagundavad orgaanikat, ka fenoole ja teisi raskestilagundatavaid aineid. Perekond Arthrobacter · Tüüpliik A. globiformis. Esineb elutsükkel. Neid on nimetatud ka mullakokkideks (Vinogradski) ja mulla korünebakteriteks. · Arthrobacteri elutsükkel on järgmine: noore kultuuri ebaregulaarsed pulgakujulised rakud muutuvad vanas kultuuris kokoidseteks rakkudeks. Kui kasvutingimused on jälle soodsad, siis kokkidel ilmuvad väljakasved ja need "idanevad" pulkjateks ebakorrapärasteks rakkudeks. Esinevad ka V-kujulised figuurid. · Lagundavad herbitsiide. Neid leidub ka kalade ja molluskite pinnal, reovees, aktiivmudas. · On kirjeldatud ka Arthrobacteri kitinaasi tootev tüvi ja üritatud teda kasutada Fusariumi tõrjeks taimekaitses. Perekond Micrococcus · Graampos. kokid, kes paiknevad tetraadides ja ebaregulaarsetes kogumites
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised teg...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
Puuliigi valik sõltub: ▪ kasvukohatüübist, ▪ vana puistu liigilisest koosseisust, ▪ seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, ▪ metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: ▪ must kuusk, ▪ punane tamm, ▪ euroopa lehis, ▪ siberi lehis, ▪ jaapani lehis, ▪ harilik ebatsuuga. Metsakultuuride hooldamine Hooldamise eesmärk luua soodsad kasvutingimused puittaimedele ja reguleerida metsakultuuri koosseisu. Hooldamise viisid valitakse vastavalt metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ▪ sõltub olukorrast kasvukohas. ▪ Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ▪ Mida parem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa eemaldamine. 2. Täiendamine. 3
Sellest tulenevad happevihmad. · Vabrikute ja tööstushoonete korstnatest paiskuvad happelised oksiidid (väävli ja lämmastikoksiidid) atmosfääri. Kokkupuutel vihmapiiskadega toimub happelise oksiidi ja vee vaheline keemiline reaktsioon, mis muudab vihmapiisad happelisteks. Seejärel sajavad need vihmana alla. · Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks, mille tõttu taimede kasvutingimused halvenevad ja vees elavate organismide liigiline kooslus muutub. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. · Atmosfääri saaste. · Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
· hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit sobib küttepuiduks ja tarbepuiduks, kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib alguse saada lõkkest, mahavisatud suitsukonist või tikust, kulupõletamisest, korrast ära summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest
2015). 7 Otepää kõrgustikul leiduvad mullad: 1. Rendsiina ehk karbonaatmuld. 2. Deluviaalmuld 3. Gleimuld 4. Soomuld 5. Liimuld 6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09 1497, 5 1 9 9 1498,34 69 1204, 6 1 13 13 1204,67 09 882,0 7 1 18 18 882,59 9 561,6 8 1 ...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
> Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm),
Happesademete tagajärjel kahjustuvad: 1)okaspuud, mets hävineb. 2)Kiireneb keemiline murenemine: ehitised, skulptuurid lagunevad. Põhjustab metallide korrosiooni. 3)Veekogude vesi muutub happelisemaks paljud veeorganismid hukuvad, vaesub liigiline koosseis. 4)Mullad muutuvad happelisemaks happelises kesskonnas tõrjutakse taime toitaine välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitained kätte. Taimede kasvutingimused halvenevad. 5)Mõju inimese tervisele sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, kopsuvähk) 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste errosiooniga jne. Atmosfääriõhu saasteineteks on näiteks süsiniku-, väävli-,
Ka ühe puu järglased on pärilikult erinevate omadustega. Üks on kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, üks vajab rohkem niiskust ja valgust, on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse, sest mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikesel alal ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad).
ädallill ja sügiseti sügisene seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised. Valgus Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub. Kuigi tuntud on ka puurinne, esineb viimast ikkagi tunduvalt vähem. See omakorda annab võimaluse väga mitmetele taimedele, sest mugavad kasvutingimused on nii varju- kui ka valgust armastavatele liikidele. Valguslembesed on näiteks harilik jalakas ja harilik haab, varjulembesed aga sinilill, laanelill ja jänesekapsas. Ka enamik sõnajalgu on varjutaimed. Päikeselises kasvukohas muutuvad nende lehed kuival ajal pruunilaiguliseks ja kahvatuks. Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealist...
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks (HNO3, H2SO4). Atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6 (CO2 sisalduse tõttu), kuid lisandunud lämmastiku ja väävli ühenditega on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi, jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsmelat troposfääri, "saaste" on
Idanemise kestus oleneb eelkõige temperatuurist. (Eestis 7-17 päeva) 2.Tärkamine-lehe mulla pinnale jõudmine. Esimene leht kaetud sinkaga, mille kasv peatub mulla pinnal. Esimene leht kasvab 6-14 päeva. Samal ajal kasvavad ka juured. 3.Võrsumine-uute külgvõrsete ja lisajuurte moodustumine. Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis on taimel väga oluline organ (varuainete kogum) Siit alguse saanud kasvukuhik on õisiku algmeks. Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused. 4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv. 5.Loomine-ülemisest lehetupest ilmub õisik, st. pool õisikust on välja tulnud. Sel ajal taime intensiivne kasv jätkub. Kui sel ajal toitaineid ja vett vähe, jääb saak napiks. Õisikute tüübid *pea-lüliline peatelg, millele kinnituvad pähikud (nisu, rukis, oder)
Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk loomtoidulistest loomadest ehk ,,teistest tarbijatest" esineb vihmametsade aladel tiigreid, jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Peamised taimeliigid on: viigipuud, palmid, banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2] Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
Pärast sigade äraajamist teise sigalasse puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse tühjaksjäänud sigala. See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha ka remonditöid. 16. Sigade pidamisviisid, seasulud sulgude põrandad (vabad ja tiined emised, sugukuldid, imetavad emised, võõrdepõrsad, nuumikud). Erinevate seagruppide pidamisel kasutatavad sulutüübid Siga sünnib ja kasvab sulus. Seepärast peab sulg kindlustama sigadele head kasvutingimused. Sigala töö ratsionaalsel korraldamisel on oluline otstarbekas sulutüübi valik. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmistatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pida-
haigustele vastuvõtlikum jne. Looduslikus olelusvõitluses jäävad alles need genotüübid, mis paremini sobivad antud keskkonnatingimustesse. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad).
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmide...
(palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil (10-30 cm). Esinevad õhukesed paepealsed (K’’) või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad (K’’ K’’’). Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Varjus
poolest. Eriti oluline on erinevus sademete hulgas. Sellest sõltuvad paljud teised tingimused ja juba väikesed erinevused loovad soodsa elukoha erinevatele loomadele ning taimedele. Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne. Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud.
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari.........................................
Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Puude kasvutingimused halvenevad ka sel juhul kui põhjavesi asetseb liiga sügaval. Kirjanduse andmetel on männi kasv turbamaadel parim 40...50 cm põhjavee sügavuse juures. Kui põhjavesi asetseb 1,2 m sügavusel, siis niiskusreziim halveneb. Sellepärast, kui põhjavee sügavus vegetatsiooniperioodil on alla 0,4 m, ei ole metsa kasvutingimuste parandamiseks kuivendamine vajalik. Eesti Metsainstituudis on kogutud andmeid selle kohta, kui sügavale võib rabas langeda vee
tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt. Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises
ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada. Puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste ja kahjurite esinemisest; metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Hooldamine eesmärgiks on luua puudele soodsad kasvutingimused, hooldamise viis valitakse lähtuvalt metsa seisundist vanusest ja liigilisest koosseisust. Hooldamise viisid on: 1) pinnase hooldamine- kobestatakse mulla pealmist kihti ja hävitatakse umbrohi. 2) Täiendamine ja koosseisu reguleerimine 3) väetamine 4) keemiline töötlemine 5)kaitseabinõud loomade vastu 6) tulekaitseabinõud. 21. Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamine on õigustatud kui: muld on väheviljakas, ja ala ei ole
lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse *Transistjõed: pikad ja aeglase vooluga, läbivad teel erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. 18. MULD- JA TAIMKATE Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas? Laiusvööndilisus on hästi välja kujunenud Ida-Euroopa lauskmaal, lääne pool segavad vööndilisust mägised alad ja Atlandi ookean, mis ühtlustab kliimat Mille poolest erinevad taimede kasvutingimused tasandikutundras ja mäginiitude vööndis? Tundras esineb igikelts ja gleimuldade kiht on õhuke aga mäginiitudel on mulla kiht paksem ja huumuserikkam Kuidas muutub taimkate ühe loodusvööndi piires läänest itta liikudes? ? Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes? Mida põhjapoolsem on mäestik, seda vähem on kõrgusvööndeid 18 KOKKUVÕTE Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:*1)taimekooslused*2)lähtekivim
põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi (Calmia). Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse, ning maa põõsaste ümber kaevatakse läbi (Sarapuu, 1983). Kastmisel tuleb jälgida nõuannet, et pigem kasta harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe. Sagedasemalt tuleks kasta linnasaastega kokkupuutuvaid taimi. Kastmisvesi ei tohi olla veevärgivesi, sest too on külm ning tihti sisaldab kloori. Saastealas kasvavaid
radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: · Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; · Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: · Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA Transkriptsioon -RNA
· Piirkonnad: Bordeaux, eriti Pomerol, St Emilion, Fronsac, Côtes de Castillon; Itaalia, eriti Bolgheri; Sveits, eriti Ticino; Bulgaaria; Rumeenia;Moldova; California; Washington; New York, eriti Long Island; Tsiili; LõunaAafrika. Pinot Noir Vana sort (üle 2000 aasta), alguse saanud metsviinapuust. Temast on välja kasvanud 3 mutanti Pinot Blanc, Pinot Meunier ja Pinot Gris. Pinot Noir on väga pretensioonikas sort. Kui talle ei sobi kasvutingimused, siis saab temast kohutava veini. Ideaalse saagi saamiseks vajab jahedamat piirkonda, kus ta saaks pikalt küpseda. Tema töötlemine peab olema väga ettevaatlik, sest tegemist on õrna sordiga. Samuti nõuab ülimat täpsust tema laagerdamine, mis teeb selle veini ka üsna kalliks. Kui aga kõik tingimused on kenasti täidetud, saab temast ideaalse kerge veini. · Välimus: kahvatupunane, harva mustjaspunane. · Lõhn: vaarikas, kirss, ploom.
radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA Transkriptsioon -RNA
o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st
piirkonnas on vanade ja ohtlike puude langetamine on seganud küll looduslikku tasakaalu, kuid on kasu toonid inimesele. Kõige rikkam muld huumusainete poolest on uuritavatest muldadest leetjas muld, millel on seetõttu ka paremad soojusomadused ning biokeemilised protsessid kulgevad kiiremini. [7][4] 5.5 Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus Looduslikud mullad reguleerivad end ise, kuid põllu- ja metsamehed kasvatavad neid kultuurtaimi, millele nad on eelnevalt soodsad kasvutingimused loonud. Erinevus põllu- ja looduslike muldadega on selles, et põllumuldi haritakse. Metsamullad on kindlasti happelisemad, kui põllumullad, sest haritavaid muldi lubjatakse, et parandada vee- ja õhurežiimi ning suurendada kasulike mikroorganismide arvukust. Samas on metsamuldades kasulike mikroorganismide levik vähenenud ning lisaks levivad seal taimehaigusi põhjustavad 19 seened
varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test
puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik III. Niidud 1. Niitude kujunemine, ökoloogia Niitude jaotus inimmõju alusel. Põhjendused. -pool-looduslikeks - kultuurniitudeks Niitude jaotus kasvutingimuste alusel. -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niitude püsimise tingimused. Inimmõju Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see
Esinevad õhukesed või huumuslik (L(k)) leedemuld või sekundaarne jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, paepealsed (K'') või õhukesed kuni keskmise leedemuld (L(s)). koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, tüsedusega rähkmullad (K'' K'''). Tüsedama Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. happeline (3,5-5,0). Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt Puistutest domineerivad männikud II-III bon., samblarinne pidev. esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse raieküpse puistu tagavara 250-350 m 3 /ha. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja
Salmonella spp. + + Verotoksikogeenne E. coli + + Campylobacter jejuni/coli + Yersinia enterocolitica mittekohustuslik + Listeria monocytogenes + Inkubeerimise tingimused. Pärast tassidele külvamist peab võimaldama sihtmärk- organismidele parimad kasvutingimused. Alati on võtmefaktoriks inkubatsiooni- temperatuuri kontroll, seda nii otsitavate organismide kasvu soodustamiseks kui mittesoovitavate organismide pärssimise seisukohalt. Soovitud tulemuste saa- miseks on oluliseks faktoriks ka optimaalne gaasiline keskkond. Kui soovitakse aeroobseid kasvutingimusi, peab tagama hapniku takistuseta juurdepääsu. Seega ei tohiks liiga tugevalt sulgeda ei plastikaatkotte ega anumaid, mille kasutamist metoodika eeldab
been shown on the ordination field (Figure 1). Selliste eriliste niiskustingimuste tõttu ei ole selle tüübi metsade asukoht kaardil näidatud (pilt 1). The conditions of growth of this forest community depend largely on the thickness of the layer soil with fine texture and the duration of the period of superfluous 2 moisture. (Metsa kasvutingimused sõltuvad suuresti peene struktuuriga mullakihi tüsedusest ja liigse niiskusperioodi kestusest.)(Seda tüüpi metsade kooslus sõltub mullakihi tüseduasest ja peene tekstuuriga mullakihist, liigniiske perioodi kestvusest. The stands are mostly sparse pine forests belonging to the quality class IV ...V. Puistud on enamasti hõredad männimetsad, kuuludes boniteediklassi IV..V. The undergrowth consists of juniper, mountain currant, guelder rose, alder
· Patogeenid on suure peremehespetsiifilusega (süüfilisse loodad ei nakatu) o Põhjuseks võib olla: Spetsiifiliste retseptorite esinemine/puudumine bakteri seostumiseks Toksiini märklaua esinemine/puudumine Keha temperatuur · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste o liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega o sõltub tugevasti virulentsusfaktoritest (kultuuri vanus, kasvutingimused, sööde jne) · Virulentsus sõltub: o Mikroobi seostumisvõimest o Levimisvõimest e invasiivsusest o Võimest võidelda fagotsütoosi vastu o Toksigeensusest o Võimest panna vastu antibiootikumidele o Nakatava organismi kaitsevõimest · Virulentsusfaktorid võivad olla kodeeritud: o Bakterikromosoomis o Plasmiididel o Transposoomidel o Mõõduka suurusega faagi genoomis
Väline kvaliteet tihedalt seotud kaubanduslikkuse mõistega. Välise kvaliteedi määravad: - kuju, - suurus, - koore omadused, - idu- ja nabaaukude sügavus, - defektide esinemine, - vigastused, - moonded jne. Välist kvaliteeti mõjutavad sordi geneetilised omadused ja kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist. Kasvutingimuste halvenemine (kivised, tihenenud mullad) võib muuta mugula kuju ebanormaalseks. Mugul võib moonduda tavapärasemat lapikumaks, piklikumaks, ebasümmeetrilisemaks. Kuju võivad muuta haigused ja kasvuseisakud. Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse kasvulõhed, paksendid, laiendid, tühimikud. Suuremate mugulate eeliseks väiksem koorimiskadu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
