Sahhalini saar (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

REFERAAT
Sahhalini saar
VARSTU
Sisukord

Asend lk 3

Pinnamood lk 4

Kliima lk 5

Veestik lk 6

Mullastik lk 7

Taimestik lk 8

Loomastik lk 11

Inimtegevus lk 15

Kasutatud kirjandus lk 16
1.Asend
1.1 Mandri kaart
(12)
1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril , Aasia maailmajaos . Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18)
Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaidō saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4)
1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18)
1.4 Kaugus minu kodukohast: 8925km (18)
2.Pinnamood
2.1 Saar on mägine, kõrgeim tipp Lopatini mäetipp on 1609 m kõrgune. (4)
Lõunaosa on mägine, põhjaosa tasasem. (2)
Suurema osa saarest hõlmavad kaks paralleelset keskmise kõrgusega mäestikku – Lääne- ja Ida-Sahhalini mäestik. Neid lahutab lai nõgu – Tõmi-Poronai madalik , kus elab põhiosa saare rahvastikust. (3)
2.2 Sahhalini saar asub maavärinate alas. (18)
Tuulemurdude massilisuse poolest kuulub Sahhalin tsooni, kus saare idametsi kahjustavad mitmepäevased taifuunid korduvad perioodiliselt 50 aasta, regionaalsed taifuunid 11-13 aasta järel, lokaalsed igal aastal. (5)
3. Kliima
3.1 Sahhalini saare kliimat mõjutab Ohhoota meri, külm Kuriili hoovus, mis mõjutab omakorda Ohhoota merd. Märgatavalt mõjutavad kliimat mäed. Nad peavad kinni ookeanilt saabuvat niiskust. Seetõttu sajab merepoolsetel idanõlvadel palju rohkem kui läänenõlvadel. (3)
3.2 Kliima on üpris külm, kuigi märgatavalt soojem kui sisemaal Siberis . Duis on aasta keskmine temperatuur 0.5 °C (jaanuaris -15.9 °C; juulis 16.1 °C), Kusunais 1.7 °C ja Anivas 3.1 °C (jaanuaris -12.5 °C; juulis 15.7 °C). Aleksandrovsk-Sahhalinskis Dui lähedal on iga-aastane vahemik 27 kraadist juulis kuni -39 kraadini jaanuaris, samal ajal kui Rykovski sisemuses miinimum on -45°C. Aastane sademete hulk on 570 mm. (9)
Sahhalin asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhumassiks on PÕM (parasvöötme õhumass), valdavad on läänetuuled. Sademeid aasta ringi piisavalt, talvised sademed lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. (8)
(1)
3.3 Et Sahhalini saar asub laiuskraadidel 45-55° pl ja 142-144° ip, seega on seal parasvöötme mereline kliima. (18)
4. Veestik
4.1 Mägedest algavad jõed, mis suubuvad meredesse. Suuri järvi aga pole.
4.2 Peamised jõed: Tõmi jõgi, 400 km pikk ja laevatatav jõgi väiksemate laevade ja parvede poolt 80 kilomeetril, voolab põhja ja kirdesse koos rohkearvuliste koskede ja madalikega ning suubub Ohhoota merre. Poronai jõgi voolab lõunakagust Shichiro lahte kagu rannikul. Kolm väiksemat jõge suubuvad laia poolringikujulisse Aniva lahte saare lõunapoolsemasse kaugemasse punkti. (9)
4.3 Jõe käitumine sõltub peamiselt kliimast . Jõgede režiimi mõjutavad ka geoloogiline ehitus, reljeef, taimkate ja muud looduslikud iseärasused. Lume sulamisel kerkib jõe veetase keskmisest kõrgemaks. (3)
4.4 Suuri järvi Sahhalini saarel ei ole. (18)
4.5 Tõmi jõgi on laevatatav väiksemate paatide ja parvede poolt. Saarel on majanduse jaoks väga tähtis. Veel suurem tähtsus on mereteedel. (9)
5. Mullastik
5.1 Metsavööndile on iseloomulikud leetmullad. (3)
5.2 Et sademete hulk ületab võimaliku auramise , toob see kaasa muldade tugeva läbiuhtmise, eriti kevadise suurvee ajal. Vees lahustuvad ained satuvad sel kombel ülemisest huumushorisondist alumistesse mulla- horisontidesse. Õhukese huumushorisondi all tekib hele pleekinud väljauhtehorisont. See horisont meenutab oma helehalli või hallikasvalge, vahel ka kollaka värvusega natuke tuhka . Väljauhtehorisondi teine nimetus leethorisont on andnudki leetmuldadele nime. (3)
Jenisseist ida pool, kus taiga saavutab eriti suure ulatuse , takistab igikelts mulla läbiuhtmist. Lisaks sellele on seal sademeid vähe. Seetõttu on levinud nõrgalt leetunud taiga-keltsmullad. (3)
5.3 Mulla väetamise korral annavad leetmullad häid kartuli-, lina- ja heinasaake. Teraviljadest kasvavad leetmuldadel hästi rukis , oder ja kaer . Leetmuldade lupjamise korral kasvab hästi ka nisu.(3)
6. Taimestik
6.1 Põhja-Sahhalinil peremehetseb kuriili lehis. Metsa pindalast kuulub talle tubli veerand ja varudest üks kolmandik. Väärtuslikku toorainet arenenud tselluloosi- ja paberitööstusele annavad saare metsade kõige levinum puu – ajaani kuusk(kõrgus 35 meetrit, tüve läbimõõt vahel üle ühe meetri) ja Mayri nulg ja sahhalini nulg.
Sahhalinil kasvab ka kivikask. Kivikase tüvi haruneb mehekõrguselt, isegi madalamalt kõverikeks oksteks. Tema kasvuala algab pool kilomeetrit merepinnast kõrgemal. Sahhalini metsade üldpindalast võtavad kivikase tihnikud enda alla umbes viiendiku.
Ainulaadse taimekoosluse maailma mastaabis moodustavad kuused, nulud koos saasabambusega. Saasabambus katab tihedalt raiesmikke ja põlendikke, ajuti tungib ka puurindesse. Meenutab meie pilliroogu, kuid puitunud varre tõttu pole murtav ja tihnikuna tõsine taksistus inimese ning loomade teel. (5)
Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad , kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18˚C) edelaosas on liigirikkad segametsad , nõlvul bambusepadrikud, orgudes lopsakas kõrgrohustu. Mäestikevahelisel Tõmi-Poronai madalikul laiuvad niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa . (7)
Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas , jõhvikas, kukemari , pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9)
6.2
Gmelini lehis
Larix gmelinii
Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandžuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit : dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis.
Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni.
Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega.
Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun , madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranžpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid.
Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul.
Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid , vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule.
Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat.
Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka keskkonnakaitseline tähtsus.
Kasvatamine Eestis: levinud ilupuuna, tahab viljakamaid pinnaseid. Kõige paremini sobib Eestisse kuriili lehis. Tihemetsa metskonda on möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud kaks olga - vana nimega korea - lehise kultuuri, mis on kasvult ületanud samal ajal istutatud jaapani ja siberi lehise omi. (6)
(13)
Kääbus-seedermänd
Pinus Pumila
(14)
Igihaljas roomav okaspõõsas kõrgusega 40-50 cm männiliste sugukonnast . Võrsed roomavad mööda maad, on veidi tõusvad . Pungad on terava tipuga, tugevalt vaigused. Okkad (pikkus 4-8cm) on 5 kaupa kimbus, sinakas -rohelised, karmid , kolmekandilised, servast peenetäkilised; püsivad okstel 2-3, mõnikord 3-4 aastat. Noored emakäbid on violetjas-purpursed, küpsed aga helepruunikad, läikivad, pikkusega 4-5 cm, laius 2-3 cm, nendes on 35-40 söödavat seemet (pähklikest). Seeme pikkusega 5-6 mm ja laiusega 2-3 mm on pruun, ilma tiivakeseta. Seemnekandvus algab mitte varem kui 25-35 aasta vanuses, sõltuvalt ökoloogilistest tingimustest. Kannab vilja pea igal aastal, kuid vähe, suuremad saagiaastad on kord 2-3 aasta järel. Seemneid levitavad vöötoravad ja pähklimänsakad. Annab võrsikuid, võib moodustada lisajuuri (eriti sambla -tundras). Juurestik on enamasti pindmine ja aeglase kasvuga, täiesti külmakindel ja vastupidav külmade meretuultele.
Kasvab Siberis idast kuni Taga-Baikalini, Ohhoota mere rannikul, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel, Hiinas, Koreas , Jaapanis , moodustades tavaliselt tihedaid läbipääsmatuid tihnikuid. Kasvab nii kivistel, rähksetel, liivastel pindadel, samuti edukalt ka igikeltsa tingimustes. Kääbus- seedri puit on väga hea küte. Roomava seedermänni seemnetest saadakse toidu –ja tehnilist õli. Pähkleid töötleb kohalik elanikkond, tööstuslikku tootmist peaaegu ei ole. Kultuuris leidub kääbus –seedermändi harva. Ta pakub huvi kaljuste pindade ja liivaste alade taimestamise , alpiaedade kujundamise ja põhjaalade parkide haljastamise seisukohalt.
Kääbus-seedermänni iseloomulikuks ökoloogiliseks eripäraks on tema võime külmade tulekul vastu maad nihkuda. Nii elab ta edukalt lumekatte all üle karmid talved oma looduslikus kasvukohas. (15)
7. Loomastik
7.1 Sahhalini lähedal on suurimate loivaliste – kotikute ja sivutšide – lesilaid, seal on kohatud ka üliharuldaseks jäänud merisaarmast. (2)
Karud, rebased , saarmad ja sooblid on arvukad, nagu ka põhjapõder põhjas ning muskushirv, jänesed, oravad , rotid ja hiired igal pool. Linnu fauna on ühine Ida-Siberi omaga . Jõed kihavad kaladest, eriti lõhe liikidest. Arvukad vaalad külastavad mererannikut, kaasa arvatud kriitiliselt ohustatud hallvaal, kellele Sahhalini rannik on ainuke teadaolev toitumisala. (9)
7.2
Kalaan
Selts: Kiskjalised
Sugukond : Kärplased
Perekond ja liik: Enhydra lutris
(16)
Kalaan on ainus saarmaliik, kes elutseb ainult meres. Vees, kus ta palju osavamalt liigub kui maismaal, veedab ta suurema osa oma elust.
Kalaan asustab Vaikse ookeani põhjaosa kalarikkaid vesi. Tema tihe karvastik võimaldab tal külmas vees ujuda ja sukelduda.
Keskkond. Kalaan elab erakuna rannikuäärsetes vetes. Ta on kõige pisem imetaja , kes peaaegu terve elu meres mööda saadab . Kaldast eemaldub ta kõige rohkem kilomeetri kaugusele, äkiliste tormide ajal aga varjab end kaljude vahel või koobastes.
Kiindumus rannikuäärsetesse vetesse tuleneb kalaanil pigem tema nõudmistest toidu suhtes kui ujumisoskuse puudulikkusest.
Maismaal liigub kalaan pikaldaselt ning üsna raskepäraselt, siin ei näita ta välja niisugust osavust nagu vees.
Toitumine. Kalaani rikkalikust menüüst ei puudu kalad , merisiilikud , vähilaadsed ja limused – ranna-, kamm - ja südakarbid ning merikõrvlased. Kuna küttimine ja ujumine külmas vees nõuavad palju energiat, sööb kalaan iga päev ära nii suure hulga toitu, mis vastab neljandikule tema kehakaalust.
Kalaan on vastupidav ja kiire ujuja . Ta liigub edasi, tagumiste jalgadega tõugates, varvaste vahel on näha aga ujulesti. Aitab kaasa jämeda saba kiirete, sõudvate liigutustega. Ujumisoskus võimaldab tal sukelduda tähelepanuväärsesse sügavusse: tihti sukeldub ta 20 meetri sügavusele.
Kalaan peab vee all hingamata vastu üle minuti, seejärel aga on sunnitud veepinnale uue õhuvaru järele tulema . Saarmas tassib saagi veest hammaste vahel välja, kalaan aga transpordib saaki väikeste, küünistega varustatud esikäppade vahel hoides . Ta haarab aeglaselt ujuvaid kalu ning vähilaadseid ja okasnahkseid, mida ta põhjast korjab .
Kalaan kasutab kivi limuste kodade avamiseks. Ta asetab kivi rinnale nahakurdu ja kolgib sellega limuseid.
Paljunemine. Kalaani innaaeg sõltub ilmastikutingimustest ning antud hooaja toiduvõimalustest. Pojad võivad sündida aastaringselt .
Enamuse aastast elavad emas- ja isasloom eraldi karjades. Nad kohtuvad vaid lühikeseks ajaks innaajal . Paaritumise järel naasevad isased „meestekarjadesse“. Emased koos poegadega elavad oma individuaalsetel lõikudel.
Kalaani omapäraks on see, et nende tiinus võib väldata 6 kuni 12 kuud. Emasloom on võimeline loote arengut pidurdama nii, et poeg sünniks kõige soodsamal ajal, kui toitu on nii ema kui poja jaoks piisavalt. Kuigi on teada kaksikute sündimise juhtumeid, sünnib reeglina siiski vaid üks poeg – emasel on raske kahe poja eest hoolitseda. Poeg tuleb ilmale maismaal või merel. Vastsündinu on karvaga kaetud ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja mass 1,5 kilo. Emakalaanid hoolitsevad poja eest väga hoolsalt. Vahel võtab selili ujuv ema poja käppade vahele ja hellitab teda. Poeg hakkab ujuma 2-3 nädala vanuselt. Umbes 6 kuu vanuselt hakkab ta sukelduma , ent joob veel emapiima 6.-8. elukuuni. (11)
Kotik
Selts: Loivalised
Sugukond: Kõrvukhülglased
Perekond ja liik: Callorhinus ursinus
(17)
Kotik on sivutši lähisugulane. Kuna tema keha on tiheda karvaga kaetud, on ta üks kaheksast loivalisest, kellele peetakse endiselt jahti karusnaha pärast. Võimsad isased kotikud kaaluvad emastest viis korda rohkem ning vanasti arvati, et emased ja isased on erineva liigi esindajad. Isased kaitsevad pühendunult oma territooriumi.
Eluviis. Emastel ja isastel kotikutel on erinev eluviis. Täiskasvanud isased ei lähe Beringi mere saarte piirkonnast kunagi eriti kaugele, kus paiknevad nende kurameerimispaigad. Nad liiguvad vaid veidike lõuna poole. Emasloomad ning mittesuguküpsed isendid aga suunduvad ookeanile ringkäike tegema ja kala püüdma, ujudes välja isegi kuni California rannikuni.
Kotikud on palju liikuvamad kui hülged, kuna nad on võimelised suruma oma tagajäsemed kere alla ja kasutama neid nagu tõelisi jalgu , mis keha kannavad ja võimaldavad kiiresti lühikesi vahemaid läbida. Ka vees liiguvad nad teisiti: aerutavad eesjäsemete ringjate liigutustega, tagajäsemed on tüüri rollis. Hülged aga liiguvad vees vaid tagajalgade abil.
On teada, et kotikute kuulmine , maitsmine ja nägemine on kõrgelt arenenud, kuid hetkel pole õnnestunud kindlaks teha, mismoodi nad vee all orienteeruvad. Oletatakse, et nad on võimelised eristama üksikute merehoovuste lõhnu ja maitseid.
Toitumine. Kotik veedab suurema osa oma elust Vaikse ookeani põhjaosa äärmiselt kalarikastes vetes. Just kalad ongi tema põhitoiduks. Kotikud peavad veel jahti peajalgsetele ja vähilaadsetele. Toidu hankimisel abistavaid neid kompimiskarvad, mis saagi lähenedes vee lainetuse tagajärjel värisema hakkavad.
Innaajal käivad emasloomad regulaarselt söömas, naastes kaldale vaid poega imetama. Nende teekonnad vältavad keskmiselt 7-8 päeva ja siis eemalduvad emased kotikud rannikust ainult kuni 160 kilomeetri kaugusele. Vees nad ujuvad , puhkavad ning magavad, kuni nad jõuavad välja toiduküllastesse kohtadesse . Alles siis hakkavad nad jahti pidama.
Kotikud püüavad kala peamiselt öösiti ning suudavad sukelduda umbes seitsmeks minutiks. Olles piisavalt söönud, naasevad emasloomad poja juurde.
Paljunemine. Veel enne, kui emased kotikud kohale ujuvad, teevad isasloomad algust kahevõitlustega, et endale välja võidelda piisavalt suured lõigud. Kurameerimise ajal koguvad nad enda ümber umbes 40 emasloomast koosneva haaremi.
Esimese kahe päeva jooksul pärast lesilasse jõudmist toob emane ilmale üheainsa, musta värvi karvastikuga kaetud poja, olles tiine olnud ligi aasta. Mõni päev pärast sünnitust paaritub emasloom domineeriva isasega, seejärel ujub mitmeks päevaks kala püüdma. Merelt naaseb ta vaid poega imetama. Kolme kuu vanune poeg võõrutatakse ning ta suudab ema lõunamaateekonnal saata.
Isasloomad kaitsevad oma territooriumi ägedalt, seetõttu pole neil kolm kuud aega süüa. Nüüd suunduvad nad nõrkadena merele jõudu taastama . (10)
8. Inimtegevus
8.1 . Sahhalin on tähtis kala- ja krabipüügipiirkond. Kütitakse ka vaalu ja kotikuid. Saarel kaevandatakse kivisütt, naftat ja maagaasi, peetakse veiseid ning kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (2)
8.2 Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. Seal kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (7)
8.3 Seedermänd, nulg, amuuri korgipuu , mandžuuria pähklipuu ja teised väärtuslikud puuliigid on hinnaliseks puiduallikaks. Metsades elab palju karusloomi. Kaug-Ida majanduses on suur tähtsus kala- ja krabipüügil, kogutakse ka merevetikaid ja limuseid. Kütitakse ka haruldasi mereloomi – kotikuid ja kalaane, kel on väärtuslik, vastupidav ja ilus karusnahk. Nende loomade laskmine on aga piiratud ja seadusega rangelt reguleeritud. (3)
Leidub naftat ja maagaasi (saare põhjaosas ja Aniva lahe šelfil), kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda. (7)
8.4 Merisaarmaste küttimine. Kalaani nahk on äärmiselthinnatud. Seetõttu kütiti teda alates 18. sajandi keskpaigast nii halastamatult, et 1910. aastaks oli elus vaid umbes 1000 looma. Kalaanide kaitse alla võtmisega hakkas nende arvukus pikkamööda kasvama ning jõudis 100 000 isendini. (11)
Tänapäeval on kalaanide suurimaks ohuks merede reostus. (11)
Kasutatud kirjandus
1. http://www.klimadiagramme.de/Asien/juschnosachalinsk.html
2. Eneke 3, kirjastus „Valgus“ 1984, Tallinn
3. „NSV Liidu füüsiline geograafia. VII klassile“ A.Solovjov, N.Dik, G.Karpov, I.Matrussov, „Valgus“, Tallinn 1985
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Sahhalin
5. „Sahhalin – kild idaservast“, T.Makk, „Eesti raamat“, Tallinn, 1984
6. http://www.tihemetsa.ee/dendro/GMELINI_LEHIS.ht m
7. „Eesti entsüklopeedia 8“, Tallinn „Eesti entsüklopeedia“, 1995
8. „Maakera loodus- ja inimgeograafia VIII klassile“; J. Jõgi, L. Pihlak, A. Tõnisson; Tallinn, „Koolibri“, 1998.
9. http://en.wikipedia.org/wiki/Sakhalin
10. Kogumik „ Loomariik “, rühm 1, kaart 25.
11. Kogumik „Loomariik“, rühm 1, kaart 139.
12. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Euraasia.jpg
13. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=Larix+gmelin ii
14. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=pinus+pumila
15. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6705
16. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&lr=&q=Enhydra+lutris&btnG=Otsi+pilte
17. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&lr=&q=Callorhinus+ursinus++++++&btnG=Otsi+pilte
18. „Maailma atlas “, Jana Seta , „Eesti entüklopeediakirjastus“
16

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helen80 Õppematerjali autor

REFERAAT

sahhalin saar referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

& Zucc.) Carrière ajaani kuusk Võrsed paljad, läikivad, hele-kollakaspruunid (hele-hallikaspruunid). Okkad lamedad (õhukesed), kuni 0,2 cm laiad, 1...2 cm pikad, kaarjad, tömpja tipuga, alt sinakasvalged. Pealmised okkad ettepoole suunatud. Käbid 3...8 cm pikad, silinderjad, noorelt purpurjad, valminult pruunid, seemnesoomused kitsad, hambulised, sageli lainja servaga, läbimõõt 2,5...3 cm. H= 25...30 (50...60) m. Areaal: Ohhoota rannikuala, Kaug-Ida, Mandzuuria, Põhja-Korea, Sahhalin, Kuriili saared, Hokkaido. Eestis väga haruldane. Perekond Pseudotsuga Carr. EBATSUUGA © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 17 Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad

Dendrofüsioloogia

doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis............................

Bioloogia

doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

ning aktsenttaimedena. Korginulgu kahjustab veel ka villtäi (nagu ka palsaminulgu ja fraseri nulgu). Nulgusid võib kahjustada ka juurepess. Seega tutvutakse käesoleva õppeaine praktikumides järgmiste nululiikidega: Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A.holophylla - mandzuuria nulg A.koreana - korea nulg A.veitchii - jaapani nulg A.sachalinensis sahhalini nulg ning Abies alba'ga - (eneseharimise mõttes) Ühtekokku on nulgusid umbes 50 liiki. Nululiikidel esineb ka mõningaid sorte ja vorme, kuid mitte nii rohkelt, kui näiteks kuuseliikidel. 3.2. Perekond kuusk - Picea Ühtekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kõik esinevad põhjapoolkeral ning valdavalt mäestikes. Ka kuused on kõrged, korrapärase koonusja võraga puud ning enamik neist on ka suhteliselt varjutaluvad. Kasvukohanõuded on sarnased nulgudega, kuid

Dendroloogia

docx

Dendroloogia eksami konspekt

· Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. · Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 10. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) ja siberi lehis (Larix sibirica) Larix gmelinii var. japonica - Areaal Lõuna-Kuriilid, Sahhalin, Kamtsatka. Kõrgus 25...30 m. Ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad. · Okkad 20...40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1...2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised.

Dendroloogia

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Näiteid erinevatest puuliikidest valgusnõudlikkuse järgi: Valgusnõudlikud - lehised, kask, harilik mänd ja mägimänd, torkav kuusk, haab Poolvarjutaluvad - elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, harilik toomingas Varjutaluvad - harilik kuusk, siberi nulg ja euroopa nulg, harilik jugapuu, harilik pärn, harilik pöök Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmisel: lehised -> arukask -> harilik mänd -> harilik haab -> harilik tamm -> harilik saar -> hall lepp -> sanglepp -> jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök -> siberi nulg -> harilik jugapuu Kus lehised on kõige valgusnõudlikumad ning harilik jugapuu kõige varjutaluvam. Temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult

Dendroloogia

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2...3 (4) m kõrguse üsna tihedavõrselise, tõusvate okstega põõsana. Tsoon III. 1817. Areaal: Kodumaaks on Ida-Siber, kasvades Baikali järvest ja Leena jõest läänes kuni Ohhoota mereni idas, samuti Kamtsatka, Sahhalini ja Kuriili saared, Jaapan, Kirde-Hiina ja osaliselt ka Korea poolsaar. Võrsed: 1. aastal rohekad, 2. aastal hallikaspruunid, tugevad, lühikesed, peenkarvased. 12 Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg

Dendroloogia

doc

Dendroloogia

12. Alpi ja kääbusseedermänd Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2...3 (4) m kõrguse üsna tihedavõrselise, tõusvate okstega põõsana. Tsoon III. 1817. Areaal: Kodumaaks on Ida-Siber, kasvades Baikali järvest ja Leena jõest läänes kuni Ohhoota mereni idas, samuti Kamtsatka, Sahhalini ja Kuriili saared, Jaapan, Kirde-Hiina ja osaliselt ka Korea poolsaar. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: 1. aastal rohekad, 2. aastal hallikaspruunid, tugevad, lühikesed, peenkarvased. Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg tumeroheline ilma õhulõheribadeta, alakülg sinakasroheline õhulõheribadega Käbid: munajad, 3 kuni 5 cm pikad, 2..

Dendroloogia

Rohkem sarnaseid