Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aktinomütseedid (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nad domineerivad mullas?
Vasakule Paremale
Aktinomütseedid #1 Aktinomütseedid #2 Aktinomütseedid #3 Aktinomütseedid #4 Aktinomütseedid #5 Aktinomütseedid #6 Aktinomütseedid #7 Aktinomütseedid #8 Aktinomütseedid #9 Aktinomütseedid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sherik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. ­ Maa vanus · 4.4 miljardit a. ­ kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi ­ tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. ­ kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a ­ Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a ­ esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a ­ A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a ­ Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 ­ Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a ­ hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et el

Mikrobioloogia
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
thumbnail
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Protein

Mikrobioloogia
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR ­ organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani

Mikrobioloogia
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed ­ Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ­ ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline s

Mikrobioloogia
thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

September 2009 · · Bakterid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. Kerabakterid ehk kokid 2. Pulkbakterid ehk batsillid 3. Kruvibakterid ehk spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. Keeritsbakterid ehk spiroheedid · · Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad

Mikrobioloogia
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Kruvibakterid jagunevad kuju ja keerdude arvu järgi: vibrioonideks ­ ühe keeruga, komasarnased, nt kooleratekitaja; spirillideks ­ mitme keeruga ümber kesktelje; spiroheedid ­ paljude keerdudega keeritsbakterid, nt tüüfuse tekitaja. niitjad vormid. Suuruse järgi jaotatakse bakterid : väikesed (kuni 1,5 µm), keskmised (1,5 -- 3 µm), suured (4,0 -- 10 µm). Baktereid jaotatakse järgnevatesse alarühmadesse: aktinomütseedid, riketsiad, mükoplasmad. Aktinomütseedid - (kreeka keelest, kus actis tähendab kiirt ja myces seent) ehk kiirikseened. Nad meenutavad seente välisehitust ja on üheraksed organismid. Rakul on prokarüootse raku ehitus. Seetõttu ei saa neid seenteks pidada. Aktinomütseedid paljunevad hüüfi otstest eralduvate rakkudega või hüüfi jagunemisega. nt Actinomyces globisporus -- toodab streptomütsiini. Riketsiad - on lihtsa ehitusega G--bakterid

Mikrobioloogia
thumbnail
21
docx

Patogeensed bakterid

Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA ­ FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA ­ GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ­ ORDO; KLASS ­ CLASSIS; HÕIMKOND ­ PHYLUM; RIIK ­ REGNUM; Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si

Bioloogia



Lisainfo

Actinobacteria (aktinomütseedid) tutvustus

Kommentaarid (1)

katatriinu profiilipilt
katatriinu: väga hea!
21:01 17-01-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun