õlimaale, joonistusi ja visandeid. Innustust sai Itaalias õppides ja täiendas oma teoseid saksa tõsiduse ja täpsusega. Madalmaade erinevus Itaaliast seisnes selles, et perspektiivi kujutati vaatlemise teel, mitte reeglite järgi, maaliti enam õlivärvidega (sealt levis üle Euroopa), mitte temperaga. Ajastu säravaimad värvid maalis Jan van Eyck ja esimese olustikumaali ,,Abielupaar Arnolfini portree", imetäpse, sümbolitest rikka taustaga kantsler Rolini madonna; koos vend Hubertiga ,,Genti altari". Hugo van der Goes maalis Firenzes töötades Portinari altari, mis hämmastas itaallasi ülima täpsuse ja inimese ebatraditsioonilise kujutamise poolest. Enneolematu fantaasiaga Hieronymus Bosch maalis palju moraliseerivaid ja kummalisi pilte, seejuures mitmeid triptühhone (kolmeosalisi pilte). Tema looming kubiseb sümbolitest ja väljamõeldud koletistest, fantaasiaelukatest ja
Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju (VVS §50 lg 2) · Ministri määrus on õigustloov akt (VVS § 51 lg 1) * Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2) * Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes» (VVS § 51 lg 4) * Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras Ministri käskkiri (VVS § 52) · (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. · (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine
Jah, omal vabal tahtel. IV Funktsioon §135 Majanduskontroll ehk audit, nii tulemuslikkuse kui õiguspärasuse kontroll. Infotehnoloogia usaldatavuse kontroll. V Pädevus §133 Üleregulatsiooni näide: tulemuslikkuse kontrolli KOV suhtes läbi viia ei tohi. Ei oleks tohtinud katalogiseerida. VI Riigikontrolli korraldus §136 lg2 Samad õigused, mis ministril ministeeriumi juhtimiseks. Ekslik, kuna minister teeb poliitikat ja ministeeriumi juhib kantsler. Ministeerium teenindab ministrit. Viide ei ole korrektne. §52 Õiguskantsler I Sätestus 12 ptk. + Õiguskantsleri seadus. II Staatus Sõltumatu organ (triias). III Ametisse nimetamine §140 Teiseks ametiajaks on väga raske saada, kuna sel juhul ei täida oma funktsiooni, kuna peaks meeldima Riigikogule. IV Funktsioonid Normikontrolli algataja: PS-e advokaadi funktsioon §139 lg1. Ombudsman: kaebuste vastuvõtmine ja menetlemine §139 lg2. Immuniteediprokurör: §139 lg3.
liikmete arv olla üle 15. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Peaminister esindab valitsust, juhatab selle istungeid ning juhib ja ühtlustab valitsuse tegevust. Valitsus annab seaduse täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, pea- minister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister annab välja määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondadeks, mille struktuuriüksusteks on talitused ja bürood. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib kantsler, tema äraolekul asekantsler. Kantsler annab välja käskkirju. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad veel mitme- sugused ametid ja inspektsioonid (ametit ja inspektsiooni juhib peadirektor, bürood juhataja või direktor). Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti Vabariigi vä- lisesindused. Valitsuse juures asub ka riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja peaministri asja- ajamist ning tehnilist teenindamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab
Kantsleri pädevust puudutab ka rahvahääletuse seadus. Õiguskantsleri pädevuses on: 1.põhiseaduse kohaselt teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide üle. Õigustloovate aktidena käsitletakse üldakte ehk normatiivakte, konkreetselt seadused, presidendi seadlused, valitsuse, ministrite, omavalitsuste volikogude määrused. Üksikaktide üle kantsler praegu järelevalvet ei teosta. PS ei piira kantsleri järelevalve-alast pädevust sõltuvalt sellest, kas õigustloov akt on jõustunud või mitte, 2 eriseadust aga lubavad kantsleril teostada järelevalvet üksnes juba jõustunud õigustloovate aktide üle. Sellega on kantsleri pädevust põhiseadusega võrreldes piiratud. Iseenesest miski ei tohiks takistada teda kasutada kogu põhiseadusega antud pädevust ja teostada õigustloovate aktide üle mitte
Euroopas olid 17. sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust ja ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut; Poolaaegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Uppsala ülikooli kantsler Skytte eestvõttel rajati 1630. a Akadeemiline gümnaasium Tartusse, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale, ja 1631. a Tallinnasse (hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) ja Riiasse juba 1631. a esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks ja järgmise aasta juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule 15. oktoobril 1632. a avati Academia Gustaviana, kus oli Euroopas levinud tava kohaselt 4
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunas...
Peaministri nimetamine on riigipea kohus. 14 o Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. o poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, selleks peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel) Valituse ülesanneteks on riigi sise- ja välispoliitika ellu viimine, suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide täitmist. Valitsus asub ametisse ametivande andemisega Riigikogu ees. Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu.
rüütelkond. Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.) Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Piiblikonverentsid-sisuliselt meie esimesed keelekonverentsid, kus vaieldi eesti keele kirjaviisi üle. NIMED Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner. Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolfi kasvataja. Tema eestvõttel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium ja Tartu Ülikool. Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal
protsendi ulatuses rahvusliku keskpanga varadega. Seega ainuke muutus on raha nimetus. Euro emiteerijaks jäi Eesti Pank, kuid emissioon toimub Euroopa Keskpanga loal. Seega on ka euroalal Eesti Panga varad vajalikud käibiva raha ning pangasüsteemi toimumise tagamiseks. Et eurole ülemineks oleks sujuv ja selleks vajalik tegevus kooskõlastatud, moodustas valitsus 2004. aastal eurole ülemineku asjatundjate komisjoni, mida juhib rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Komisjoni juhtimisel koostati eurole ülemineku plaan, mis sisaldas suuniseid valitsusasutustele ja teavet laiemale üldisusele. 22 Asjatundjate komisjoni juurde on loodud seitse euro kasutuselevõtmisega seotud küsimustega tegelevat töögruppi. Eurole üleminek on üritatud inimeste jaoks võimalikult lihtsaks teha. Euro sularaha saab
Kindralkuberneriks määrati Gustav Adolfi kasvataja ja õpetaja Johan Skytte, kes aastal 1632 sai Tartu ülikooli esimeseks kantsleriks. Ülikooli avamisel pidas ta kõne, mis on pälvinud suurt tähelepanu, kuna selles esines aadlile suunatud terav manitsus: ülikool pole mõeldud ainult aadli ja linnakodanike, vaid ka talurahva jaoks. See väide oli esitatud selgesti demonstratiivselt, millega taheti rõhutada keskvõimu suhtumist, sest kantsler teadis väga hästi, et eestlaste ja lätlaste lastel polnud senini olnud võimalik hankida ülikooli pääsemiseks vajalikke eelteadmisi ja keeleoskust. Heinrich Stahl Sündinud Tallinnas, õppis Rostocki ülikoolis. Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch
Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
loobunud ja saadetud Elba saarele. See oli kokku kutsutud selleks, et luua uus Euroopa poliitiline korraldus. Seal osalesid kõikide Euroopa riikide esindajad va Türgi. Reaalsed otsustajad olid Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Sest nad olid suuriigid ja nende panus Napoleoniaegse Prantsusmaa purustamisel võeti arvesse. Kongressi võõrustajaks oli Austra kantsler peaminister Metternich. Ta tegutses selle nimel, et vabameelsed ja rahvuslikud taotlused jääksid kõrvale. Viinis kujundati süsteem, mis kannab nimetust Viini kongressi süsteem e Metternichi süsteem. Kongressi keskeks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa. Rakendatud põhimõtted: 1) legitiimsuse põhimõte taastati enne revolutsiooni valitsenud dünastiate võim. Prantsusmaa jaoks tähendas see Bourbonide dünastia taastamist
1632. aasta juunis kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform, Abirahade vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2
Ettevalmistused sõjaks 1935 36 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% 1935. Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 1935. Göring teatas Luftwaffe olemasolust 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria liitmine Märts, 1938 Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14.03.38 Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled Austria muudeti III Reichi liidumaaks Ostmark Müncheni konverents Saksamaa rahustamise poliitika tipphetk 30. sept 1938 Müncheni kokkulepe Chamberlain, Daladier, Mussolini, Hitler Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
või VV määrusega pandud alluvatele ametiasustusele või ametnikele Veel ministri pädevusi: - valitsemisala riigiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine (va valitsusasutused) - olulisemad ametisse nimetamised - valitsemisala eelarve koostamine ja kinnitamine - valvab valitsemisala riigiasutuste ülesannete täitmise üle minister vastutab peaministi, VV ja RK eest ministrit asendab PM määratud teine ministier kantsler (viimased kaks juhivad vastava valdkonna teed, kuid ei saa ministrit asendada) asekantsler Klassikalised 5 ministeeriumi, mis peavad olemas olema: - välisministeerium - kaitseministeerium - justiitsministeerium - siseministeerium - rahandusministeerium Riigikantselei PS § 95: VV juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär Toetab VV ja PM poliitika kujundamisel ja elluviimisel
seisukord, eriolukord; promulgeerimismenetlus; absoluutne veto, suspensiivne veto; ametiaeg; nõuded riigipea kandidaadile: kodakondsus, eatsensus; täidesaatev riigivõim - riigi valitsus (keskvalitsus): valitsus, ministrite kabinet, ministrite nõukogu, sõjakabinet; võimu sekundaarne allikas; valitsus: ametnike, spetsialistide, parlamentaarne ehk poliitiline, presidentaalne, “ayes have it”, impeachment-menetlus; valitsuse juht: peaminister, kantsler, ministrite kabineti või ministrite nõukogu esimees, president valitsusjuhina; primus inter pares; haldusakt, määruseandmisõigus; avalik haldus (avalik-õiguslik haldus), avalik teenus, avalik sektor; heaoluühiskond (hüveoluühiskond), arenduskeskus, sotsiaalne iseregulatsioon, thatcherism, tarbijakaitse, töövõtjad ja tööandjad, kategooriline imperatiiv (imperatiivne ettekirjutus), soft
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
Vabariigi President Seadlus Otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus Määrus Korraldus Minister (kui ta on ministeeriumi juht) Määrus Käskkiri Peaminister Korraldus Riigisekretär Käskkiri Ministeeriumi kantsler Käskkiri Ameti peadirektor Käskkiri, ettekirjutus, otsus Inspektsiooni peadirektor Maavanem Korraldus KOV volikogu Määrus Otsus KOV valitsus Määrus Korraldus
kuue nädalaga lüüa, Napoleon langes vangi ning Pariis piirati ümber, mis tõi kaasa Prantsusmaal vabariigi kuulutamise ning Saksamaal pakkusid nüüd Lõuna-Saksa vürstid Preisi kuningale Saksamaa keisri krooni, kes seekord selle vastu võttis, sest sai piiramatu võimu. 18. jaanuar 1871 Versailles' lossis, mis sellel aastal oli Saksamaa triumfiks, kuulutati välja Saksa-Keisririik. Nüüd saigi Preisi kuningast Saksamaa keiser ning Bismarckist kogu Saksamaa kantsler. Prantsusmaa jaoks oli see viimane sõda väga laostav, sest nüüd pidi Prantsusmaa maksma Saksamaale viis miljardit kuldfranki, mis oli üks põhjuseid, miks Saksamaa majandus nüüd nii kiirelt kasvama hakkas. Teine kaotus oli ka see, et Prantsusmaa pidi Saksamaale loovutama Elsas-Lotringi. Rahvusvahelised suhted * Viini kongressist kuni 19. sajandini oli stabiilsus Euroopa riikide vahel, kuid see stabiilsus kadus seoses Krimmi sõjaga 1853-56 aastatel
Valitsuse struktuur: Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministreeriumi valimisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn porfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantsler, lisaks võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsiooni (välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti välisesindused). Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo Koordineerib hariduselu Justiitsminister - Kristen Michal Riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine Kaitseminister - Urmas Reinsalu Riigikaitse, ajateenistus, Kaitsevägi jne Keskkonnaminister - Keit Pentus
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
2) kriminaalvastutusele võtmise asemel kõneleb Kriminaalmenetluse seadustik süüdistusakti koostamisest. Seadustiku järgi saab Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantsler teeb Riigikogule nimetatud ettepaneku riigi peaprokuröri taotluse alusel. Enne ettepaneku tegemist kontrollib õiguskantsler süüdistusakti ja läbiviidud menetluse vastavust Kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Kantsler ei saa kontrollida ega hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid. Ta ei saa võtta seisukohta süü olemasolu või puudumise kohta. Kui süüdistusakt või läbiviidud menetlus pole kooskõlas Kriminaalmenetluse seadustiku nõuetega, siis tagastab kantsler peaprokuröri taotluse, esitades oma motiivid. Pärast Riigikogu nõusoleku saamist toimub asja edasine menetlemine Kriminaalmenetluse seadustiku järgi. Riigikogu nõusolek ei peata Riigikogu liikme ametikohustuste
okt 1632- Tartu ülikooli avamine, seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks, avakõnes öeldi, et seal võivad õppida peale aadlike ja linnakodanike ka talupojad, kuid tegelikult ei olnud talupoegade võimalusi kõrgkooli pääsemiseks; koolis oli 4 teaduskonda filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. *Johann Skytte Liivimaa esimene kindralkuberner, haritud noormehena oli olnud Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, ning tema palvel muudeti see üsna pea Tartu ülikooliks 26. Põhjasõda 1700-1721 Lk. 125-130 Põhjasõja kaart, peamised lahingud (Peeter I, Karl XII, Narva lahing 1700, Erastvere lahing 1701, Kastre lahing 1704, Tartu vallutamine 1704, Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks, 29. sept. 1710 kapitulatsioon, Uusikaupunki rahu 1721) *Peeter I- Vene tsaar Põhjasõja ajal.
Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas lisaks seadustele ka Vabariigi Presidendi seaduste ja Vabariigi Valitsuse määrusega. Ministrite määrustel on normatiivne, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja nendele kirjuta alla minister. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutava alla
asus diktaatorina valitsema; pärast Dollfussi mõrvamist 1934. aastal asus võimule austrofašistlik, ultrakonservatiivne katoliiklik Vaterländische Front; ainuparteirežiim kestis kuni Anschlussini; 1945. asusid Austriat tsoonidena administreerima liitlasväed; valimistel tuli võimule sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide koalitsioon; 1940ndate lõpul majandusprobleemid, isegi nälg; saab abi Marshalli plaanist; kantsler Julius Raab ajab pigem neutraliteedipoliitikat; 1955. aastal lõppeb liitlasvägede okupatsioon, „igikestev neutraliteet“ kirjutatakse põhiseadusse; 1970ndatel sotsiaaldemokraatide valitused, sotsiaalpoliitika rõhutamine; 1980ndatel-1990ndatel sotsiaaldemokraatide ja teiste (konservatiivid / kristlikud demokraadid) koalitsioonid; 1990ndatel kristlike demokraatide ja konservatiivide valitsused; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 40. Hispaania XX sajandil Hispaania – USA sõda 1898
Seega osundatud seadused võivad olla seaduseandja varasema tahte vastu, kuid peavad olema kooskõlas nüüdse tahtega. Praeter legem-määrused on sellised , mida antakse küsimuste laehendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Riigikogu – seadus, otsus President – seadlus e. dekreet, otsus, käskkkiri Valitsus – määrus, korraldus Minister – määrus, käskkiri Peaminister - -, korraldus Riigisekretär - - , käskkiri Ministeeriumi kantsler - -, Käskkiri Ameti või inspektsiooni peadirketor - -, käskkiri, ettekirjutus, otsus Maavanem - -, korraldus Valla- ja linnavolikogu – määrus, otsus Valla- ja linnavalitsus – määrus, korraldus Vallavanem, linnapea - - käskkiri 24. ÕIGUSSUHTE OBJEKTID Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerum, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui
sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry palgasõdurite hankimiseks ja vältides nõnda aadlikkude möödahiilimist sõjaväeteenistusest. Thomas Becket inglise kirikutegelane, aastast 1155 kuningas Henry II kantsler. Saanud 1162 Canterbury peapiiskopiks, asus kaitsma katoliku kiriku traditsioonilisi, eriti kohtupidamisalaseid õigusi. Vastustas kuninga maksustamispoliitikat. Sattus kuningavõimu lepitamatusse vastuollu ja Henry II rüütlid tapsid ta Canterbury katedraalis. Püüdis kirikuvõimu kuningavõimust kõrgemale seada. Richard Lõvisüda (1183-1199), Henry II poeg, kes sai kuningaks tänu ta vanema venna enneaegsele surmale
Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president. Rahvasteliidu idee väljatooja Lev Trotski - Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Benito Mussolini - Itaalia peaminister ja diktaator. Juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Adolf Hitler - Austriast pärit Saksamaapoliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Jossif Stalin - Nõukogude Liidu diktaator Vjatseslav Molotov - Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. MRP-pakt Francisco Franco - Hispaania riigipea Neville Chamberlain Joachim von Ribbentrop - Saksamaa poliitik, välisminister. MRP-pakt Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Prantsuse president Winston Churchill - Suurbritannia poliitik ja peaminister Carl Gustav Mannerheim
märgiks, mis tõi kaasa tagakiusamise. Proua de Chevreuse ja proua de Vernet pagendati. Ka La Porte ei varjanud oma käskijanna eest, et ta iga hetk vangistamist ootab. Sel hetkel kui kuninganna oli sügavatesse ning süngetesse mõtetesse vajunud, avanes toa uks ja sisse astus kuningas. Ettelugeja vaikis silmapilkselt, kõik daamid tõusid püsti ja tekkis sügav vaikus. Kuningas ei vaevunud olema viisakas. Ta jäi kuninganna ette seisma ja ütles külmalt: «Madame, härra kantsler tuleb teie juurde ja teatab teile mõningatest asjaoludest, mis ma olen talle ülesandeks teinud.» Õnnetu kuninganna, keda lakkamatult ähvardati, küll lahutuse, küll pagenduse ja isegi kohtuga, kahvatas mingi all ja ei suutnud küsimata jätta: «Kõrgus, aga milleks niisugune visiit? Mis on härra kantsleril mulle teatada, mida ei võiks teie ise mulle teatada?» Sõnalausumata pöördus kuningas kannal ringi ja peaaegu samal hetkel teatas
? Court ruling kohtuniku tehtud otsus Statute statuut To administrate law seaduste/õiguste tagamine, Civil disputes tsiviilvaidlus Uniform application seaduste 1kordne rakendamine Doctrine of precedent pretsedendi doktriin Was bound kohustatud Binding kohustuslik, siduv Unless otherwise provided by law kui seaduses pole teisite märgitud The court of equity parema äratundmise järgi otsustav kohus Equitable - õiglane Appealing - appelleerima Chancellor kantsler Solve disputes vaidlust lahendama Enforce sundima Fulfill a contract lepingut täitma Pay damages kahjutasu maksma Beneficiary kellegi kasuks Bring actions kohtuasja algatama Breach of contract lepingu rikkumine Specific performance täitmine natuuras Trust hooldusel olev ese või vara Trust deed volikiri Source of law õiguse allikas Avoid the obligation to kohustust välitma Computer theft arvuti abil kahju tegemine (nt häkkimine) Former, ex endine
nõu järgi. Ja näe, pesa saigi õhtuks valmis. Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3
- Põhjas konkurendiks Arhangeisk, lõunas Poola ja Kuramaa - Tallinna kaotus ja Narva tõus Narva õitseng 17. Saj II poolel · Transiitkaubandus ja garnison · Tõus algad Vene ülemvõimu ajal(1558-1581) · Ingerimaa kindralkubermangu pealinn, kus ainsana Baltikumis kehtis Rootsi linnaseadus · Ehitati kivist: 17 saj ,,baroki pärl" · Kantsler A. Oxenstierna kavandas Narva edutamist Rootsi riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas viibid iga neljandal aastal ühe aasta(ei teostunud) Kirikuelu Rootsi ajal · Rootsis valitses range luteri usu purism ja teised religioonid keelatud · Eesmärgiks usulise kontrolli ja homogeensuse kehtestamine sõdadest kurnatud Eesti- ja LM-l, kus esialgu valitses veel usuline segadus ja korralagedus: - Paganluse(mh nõiaprotsessid) ja LM katoliikluse
riigisekretär. Valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse ka Riigi teatajas. 2) Ministritel Minister annab määrusi ja käskkirju ja jällegi seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Ka ministrite määrustel on normatiivne iseloom, käskkirjadel aga mitte. Oma positsioonist tulenedes peavad ministri määrused olema kooskõlas seadustega, presidendi seadustega aga ka valitsuse aktidega. Määruse kirjutavad alla minister ja kantsler ja määrused avaldatakse Riigi teatajas. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja nendele kirjutab alla ainult minister. 3) kohaliku omavalitsuse volikogul ja täitevorganil (vallavalitsus või linnavalitsus) annavad normatiivsete aktidena samuti määrusi. Mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja omavalitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsuste aktid peavad olema
Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüdluste (konstitutsiooni kehtestamise) vastu. Ajastu sandarmid ja tagurluse tugipunktid keiserlikud impeeriumid Venemaa ja Austria (Püha Saksa- Rooma keisririik oli likvideeritud 1806). Austria kantsler Matternich. Välispoliitikas kehtis Viini Kongressi süsteem: hakkas lagunema äärealadelt, mh Ladina-Ameerika iseseisvumine (1818-1824) ja Kreeka vabadussõda (1821-1829), Belgia (1830). Krimmi sõda 1853-56, kus Venemaa jäi üksi, tõestas, et Püha liidu vaim on surnud. Euroopa olulised revolutsiooni aastad: 1830 ja 1848. Algasid Prantsusmaalt, Euroopas nõuti põhiseaduslikku monarhiat ja demokraatiat. 1848 liberaalsed, rahvuslikud ja sotsiaalsed
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
- § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia
- § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia
ja Lõunadimensiooni poliitikaga on viimaseid rahvusvahelisi sündmusi arvestades (Ukraina konflikt, Euroopa põgenikekriis, “Islamiriik ISISe “ tegevus jne) küll oluliselt vähenenud. Ent tema jätkamise vajalikkuses ei kahtle senini ükski EL-i liikmesriik. Viimaste aastatega on Põhjamöötme raames rakendatud tööle uued partnerlusvormid. Nii näiteks teatas 2010. aasta novembris äsja Põhjamõõtme välisministrite Oslo kohtumiselt tulnud tollane EV Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk, et Eesti näeb peatselt tööle hakkavas Põhjamõõtme kultuuripartnerluses olulist koostööpotensiaali. Tollal M. Kokk toonitas, et Eesti loodab Põhjamõõtme arenemist elujõulise ja dünaamilise poliitika- ja koostööraamistikuna. Ta leidis, et just kultuuripartnerlus annab Põhja- Balti regioonile ja ühtlasi ka Eestile võimaluse kogu regiooni loomemajanduse arendamiseks, et saaksime loomemajanduse
Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe (1503-13) Niccolo Machiavelli (1469-1527) Lahendus kriisisituatsioonis? 1498-1512 Firenze vabariikliku valitsuse 2. kantsler, dipl. missioonid 3 erinevat retsepti 3-lt kaasaegselt humanistilt: 1512 Medicite restauratsioon, M. vangistati, seejärel “asumisel”. 1513 Utopism. Thomas More “Utoopia” 1516. Radikaalselt erinev “Valitseja” (ilmus 1532). Pühendatud võimu taastanud Giuliano di Medici’le ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas 1531 “Discorsi e
feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry palgasõdurite hankimiseks ja vältides nõnda aadlikkude möödahiilimist sõjaväeteenistusest. Thomas Becket inglise kirikutegelane, aastast 1155 kuningas Henry II kantsler. Saanud 1162 Canterbury peapiiskopiks, asus kaitsma katoliku kiriku traditsioonilisi, eriti kohtupidamisalaseid õigusi. Vastustas kuninga maksustamispoliitikat. Sattus kuningavõimu lepitamatusse vastuollu ja Henry II rüütlid tapsid teda. Püüdis kirikuvõimu kuningavõimust kõrgemale seada. Richard Lõvisüda (1183-1199), Henry II poeg, kes sai kuningaks tänu ta vanema venna enneaegsele surmale
Demokraatia punhul võime rääkida personaalsest ja sisulisest legitimatsioonist. a. Personaalne legitimatsioon tähendab seda, et rahvas valib oma esindajad riigivõimu teostama. Tegemist võib olla ka kaudse legitimatsiooniga rahvas valib riigikogu, riigikogu annab peaministrile nõusoleku valitsuse moodustada, president nimetab ministrid. Minister nimetab valitsuse nõusolekul kantsleri ning kantsler nimetab ametisse suurema osa ministeeriumi ametnikest. b. Sisulise legitimatsiooni puhul teeb rahvas otsuse valimistel, millist poliitilist platvormi toetada, ning selle tulemusena viib riigikogu ja valitsus ellu poliitikat Tänapäevane demokraatia mõiste ei tähenda enamuse absoluutset võimu, sest see võib üsna kergesti türanniaks osutada. Seetõttu sisaldubki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
