MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU.
KÜLMA SÕJA ALGUS
Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele
20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda
Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945
hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas
surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV
Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu
juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid
suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune
taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma
peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati
plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta
juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid,
ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii
lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega.
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja
tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele
dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased
esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mia155
Õppematerjali autor
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960. Aastail; selle järgi on Lääne-Saksamaa ainuke seaduslik Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür-peale teist maailmasõda tekkinud sakslastele maa jaotus, kurikuulus Berliini müür ida- ja läänesektorite vahel. Uus idapoliitika- 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga Saksamaa taasühinemine- 1989. aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksamaa taasühinemise läbirääkimised lõppesid sellega, et ühinemise
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. a
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid