Eesti hoiab senist kaitsekulutuste taset 2% SKTst. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised: · Julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi. · Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel. · Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus.
· kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine · loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Põhimõtted: · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. · Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused Kaitstavad loodusobjektid Kaitsealad: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse
massiteabevahendites on keelatud 45. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud, ajutised liikumispiirangus rännete ajal, surnud loomast tuleb viivitamatult teatada, 46. Millised on üldised piirangud liikide kaitsel? Kaitsealuseid loomi ei tohi püüda, tappa, häirida, jälitada ega vangistuses pidada. Kaitsealuseid seeni ja taimi ei tohi välja kaevata Keelatud on kaitsealuste liikidega kaubitsemine Keelatud n maaparandus, kaevandamine, mürkide ja väetiste kasutamine ja rahvaürituste korraldamine ohustatud liikide kasvukohas. 47. Mida saab igaüks teha ohustatud liikide kaitseks? Enne puude langetamist, kontrollida ega see kellegi pesapuu ei ole, I ja II kategooria
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
massiteabevahendites on keelatud 44. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud, ajutised liikumispiirangus rännete ajal, surnud loomast tuleb viivitamatult teatada, 45. Millised on üldised piirangud liikide kaitsel? Kaitsealuseid loomi ei tohi püüda, tappa, häirida, jälitada ega vangistuses pidada. Kaitsealuseid seeni ja taimi ei tohi välja kaevata Keelatud on kaitsealuste liikidega kaubitsemine Keelatud n maaparandus, kaevandamine, mürkide ja väetiste kasutamine ja rahvaürituste korraldamine ohustatud liikide kasvukohas. 46. Mida saab igaüks teha ohustatud liikide kaitseks? Enne puude langetamist, kontrollida ega see kellegi pesapuu ei ole, I ja II kategooria
Haridus- ja Teadusministeeriumile jms). Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda temaga kokku leppida. Võimalus rikkujaga kokku leppida on kõige odavam ja vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Enda jaoks peaks eelnevalt läbi mõtlema mida taotleda ja milles kokku leppida. Soovitatav on nõu küsida õigusharidusega isikult, advokaadilt või juristilt.30 Autoreid abistavad rikutud õiguste kaitsel ka autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate organisatsioonid.31 Kui kokkuleppe teel õiguste kaitse ei õnnestu, siis on põhimõtteliselt võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjon ja pressinõukogu.32 Kõige kindlama ja kõrgemal tasemel õiguste kaitse tagab kohus. Samas on see kõige kallim ja aeganõudvam õiguste kaitse viis, mis praktikas võib võtta aastaid. Kuna tsiviilmenetlus on
45. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud, ajutised liikumispiirangus rännete ajal, surnud loomast tuleb viivitamatult teatada, 46. Millised on üldised piirangud liikide kaitsel? Kaitsealuseid loomi ei tohi püüda, tappa, häirida, jälitada ega vangistuses pidada. Kaitsealuseid seeni ja taimi ei tohi välja kaevata Keelatud on kaitsealuste liikidega kaubitsemine Keelatud n maaparandus, kaevandamine, mürkide ja väetiste kasutamine ja rahvaürituste korraldamine ohustatud liikide kasvukohas. 47. Mida saab igaüks teha ohustatud liikide kaitseks?
taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. (väljendub toote hinnas) Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus osalejad annavad parima tulemuse. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Tootmistsüklite sulgemine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
värbamiseks prioriteetsete üksuste komplekteerimiseks ja tagada reservüksuste komplekteerimine. Eesti hoiab senist kaitsekulutuste taset 2% SKTst. 8.4. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised: 1 Julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi. 2 Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel. 3 Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus.
7) isikulultus ühe inimese fännlus 8) haridussüsteem on range kontrolli all. 9) teisitimõtlejate füüsiline hävitamine Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) mõiste mida kasutatakse tänapäeva esindusdemokraatia iseloomustamiseks, ühiskond kus on kõrge elanike aktiivsus oma huvide kaitsmisel kus on võimalik inimeste ühinemine või koondumine erinevatesse ühingutesse. tekkivaid rühmitusi nimetatakse huvi või mõjugruppideks. mõju avaldamine võimule oma huvide kaitsel ja poliitikas esinevaid mõjugruppe nimetatakse erakondadeks huvigruppide moodustamine ühiskonnas on vaba. võimalused kuidas huvigrupid saavad mõjutada riigi võimu. a)seestpoolt valitakse oma esindajad riigi võimu juurde b)väljastpoolt lobism parlamendi saadikute mõjutamine väljaspoolt istungite saali enne otsustavat hääletamist. demokraatia säilitamise nimel on vajalik saavutada erinevate huvigruppide tasakaal, väga
a. kevadel: Harju Viru ja Järva vasallid, Tallinna linn andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla · 1561. a. sügisel: alistusid Kettler ja Riia peapiiskop Poola kuningale (kes oli ühtlasi ka Leedu suurvürst) Võitlus Vana Liivimaa pärandi ümber · Mõisameeste aeg (Põhjamaade seitsmeaastane sõda 1563-1570) · Liivimaa kuningriigi asutamine, pealinn Põltsamaa · 1577 Tallinna teine piiramine, mis kestis 7 nädalat (50000 vene-tatari sõjameest), Ivo Schenkenbergi salk Tallinna kaitsel · 1579 Poola uue kuninga Stefan Batory edukas tegevus venelaste vastu · Põhja Eesti, Haapsalu, Rakvere ja lõpuks ka Narva läksid Rootsi vägede kätte Liivi sõja lõpp: Eesti jagamine kolme kuninga vahel · 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale · 1583 Pljussa vaherahu Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja Eestis ja Läänemaal · Saaremaa jäi taanlastele. 20. Eesti minek kolme kuninga valdusse- Aastaks 1561
hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi. See hõlmas aga ainul Kesk-Balkani ja Väike-Aasia lääneosa. 13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel – see on impeeriumite puhul haruldane (ilmselt seepärast, et oli tegelikult Rooma impeeriumi jäänuk). Bütsantsi säilimine osutus võimalikuks tänu väga osavale diplomaatiale (divide sed non impera) ja majanduslikule ning kultuurilisele üleolekule vaenlastest. Luure ja spionaazh. Mitut masti barbarid sageli osteti ära. Sarnasus Hiinaga. Suutis 700 aastat pidurdada islami pealetungi. 7.2 Islami teke ja levik Sai alguse 622. enne meie aega.
Zn, Al jt. Plaat PROTEKTOR PILT: Mõlemal juhul suureneb elektronide juurdevool metallesemele, mis hoiab ära korrosiooni. NT kasutati protektorkaitset esmakordselt 1824 a sõjalaevadel, kus nad olid kaetud vasega. Vaskkate ühendati tsinkelektroodiga ja selles galvaanpaaris oli lahustuvaks elektroniks tsink: Cu+Zn, Zn loovutab 2 elektroni-> Zn2+ Elektrokeemilise kaitse meetodeid rakendatakse torujuhtmete kaitsmiseks niiskes pinnases, laevkerede kaitsel ja nt. aurukatelde vee trumlisse asetatakse tsinkplaadid ja kontakt katlametalli rauaga ja moodustunud Zn+Fe galvaanielemendis korrodeerub Zn
hooldamise ning käitamise, käitise tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi. - Võimalik tehnika tähendab käitajale mõislikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Kompleksluba • Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk,vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi; • kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid; • kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis-ja omaseiresüsteemi kirjeldust; • kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le üleminekutegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses; • kompleksluba on tegevuskoha keskne; • kompleksluba on tähtajatu;
1930.te lõpul jätkus lääneriikide lepituspoliitika Saksamaaga kuni Tsehhoslovakkia okupeerimiseni sakslaste poolt. Eestil ei jäänudki muud üle, kui laveerida Vene ja Saksa vahel. EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL Sõja aeg 01.09.1939- Baasid ja ajajärk Pärast Saksamaa aktiviseerumist Tsehhis ja ultimaatumi esitamist Poolale, asusid Inglismaa ja Prantsusmaa otsima liitlasi Saksamaa pidurdamiseks- kuidas Poolat abistada. Parmaks liitlaseks Poola kaitsel pidasid lääneriigid N Liitu. Vastavad läbirääkimised algasid Moskvas 1939 kevadel, kuid jäid venima selle tõttu, et kuidas Nõukogude väed saaksid läbi Baltikumi rünnata Saksamaad. Stalin lubas garanteerida Balti riikide neutraliteedi. Kuigi sellesse ei usutud, oleksid lääneriigid seda võimalust kasutanud. Poola keeldus N Liidu abi kasutamast ja Moskva nõupidamine lõppes tulemusteta. Kujunenud olukorda kasutas ära Saksamaa ja tegi
õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus, kaitstes nii riigi kui ka indiviidiõigustatud huve, peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Eesti karistusõiguse põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti
ORGANISATSIOONID. KESKKONNAKAITSEALASED KONVENTSIOONID. Kriteerium: Osata põhjendada rahvusvahelise keskkonnakaitsealase koostöö vajadust, põhimõtteid ja põhilisi koostöövorme. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule, keskkonnaseisundi parandamisele ning säästva arengu põhimõtete juurutamisele nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on: 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes. 3. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. 4. Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga.
16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Kuigi tegemist oli raske ülesandega, olid sakslased edus kindlad. Luftwaffe oli lahingutes karastunud, tema käsutuses oli rohkeim lennukeid kui inglastel. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, seetõttu olid nende kaotused suuremad. Samas olid inglased suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Ka suutsid nad Inglismaa kaitsel oskuslikult kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi.
täita temale pandud teenistuskohustust. (2) Tulirelva võib kasutada: 1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu; 2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel; 3) pantvangi vabastamisel; 4) politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel; 5) konvoile või konvoeeritavale isikule kallaletungi tõkestamisel; 6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel; 7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
o loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine looduskaitse põhimõtted: o loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega o looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: o objekti: ohustatus haruldus tüüpilisus teaduslik või ajaloolis-kultuuriline väärtus või esteetiline väärtus
Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika
· Tõeline armastus Kolmanda osapoole maksed: Enamasti kindlustusfirmad, võib tegemist olla ettemaksuga, järelmaksuga. APA eetikakoodeks *Psühholoog tunnustab inimväärikust ning inimõigusi. *Selleks kaitseb psühholoog igati isikuid, kes vajavad nende teenuseid või keda nad uurivad. *Oma oskusi kasutab psühholoog eesmärkidel, mis on kooskõlas eelnimetatud väärtustega ega võimalda ka teistel neid valesti kasutada. *Nende ideaalide kaitsel lähtub psühholoog põhimõtetest järgmistes valdkondades: *vastutustunne *pädevus *kõlbelised ja õigusnormid *avalikud ülesastumised *konfidentsiaalsus *kliendi heaolu *kutsealased suhted *hindamismetoodikate kasutamine *uuringud inimestega *loomade kasutamine ja hooldamine Skandinaavia psühholoogide eetikakoodeks Oma tegevustes lähtub psühholoog eetilistest põhimõtetest järgmistes valdkondades: 1. Kohustused 2. Pädevus 3. Kohustused klientide ees 4
miRNAd toimivad läbi RNA interferentsi, kus miRNA efektorkompleks ja ensüümid saavad seonduda komplementaarsele RNAle ja blokeerida mRNA transleerimist või kiirendada mRNA degradatsiooni 2. siRNA – väike interfereeriv RNA on lühike kaheahelaline RNA. Neid tekib nii viriaalsete RNAde lagundamisel kuid on ka endogeenseid siRNAde allikaid. 3. piRNA – osaleb transposoonide kaitsel 4. Antisenss-RNA – enamus surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid. Seondub mRNAle, moodustub dsRNA, mille lagundavad ensüümid. 5. CRISPR RNA – paljudel prokarüootidel, moodustavad RNA interferentsile sarnase süsteemi 6. lncRNA • • “Molekulaarbioloogia keskne dogma” • DNA ↔ RNA valk. Ehk DNAst transkribeeritakse RNA ja RNAst transleeritakse valku
asendis, kus nad hakkavad tööle, so kandma ehitisest tulevat koormust. Kõigi kohtvaiade valmistaviisi üldine põhimõte on ühesugune pinnasesse mingisugusel viisil moodustatud vertikaalne süvend täidetakse betooniga, mis enamasti armeeritakse pikivarraste ja rangidega. Kohtvaiade erinevaid valmistaviise on väga palju. Üldiste põhimõtete järgi võib kohtvaiad jaotada erinevatesse gruppidesse: pinnast asendavad vaiad; puurvaiad; manteltoruga puurvaiad; savilahuse kaitsel valmistatavad puurvaiad; Loeng 5-2 46. Kruvivaiad 47. Kiilvaiad Pikisuunas ühtlase põiklõikega vaiade kõrval kasutatakse mõnikord ka muutuva põiklõikega vaiu püramiidseid, kiilukujulisi, laiendatud pea või põhjaga, pinnasesse kruvitavad, süvistamisel hargnevad jne. Püramiidsed ja kiilvaiad tihendavad pinnasesse rammimisel ümbritsevat pinnast suurendades selle vastupanuvõimet ja kannavad koormust pinnasele lisaks hõõrdele
di lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamisega kimist ja süvenemist ning sõjalise jõu liikmesriikide poolt ning tagab kollek- kasutamist riikide vahel. Rahvusvaheli- tiivse kaitse süsteemi alusel heidutuse, se ja eelkõige regionaalse kaitsekoostöö sõjalise iseloomuga kriiside ohjamise ja abil on võimalik ressursse koondades eduka sõjalise kaitsetegevuse Eesti rii- välja arendada sõjalised võimed, mille gi ja tema NATO liitlaste kaitsel. Sõja- saavutamine piiratud rahvusliku res- lise rünnaku puhul näeb Eesti sõjaline sursi tõttu ei ole Eestil üksinda võima- kaitselahendus ette riiklike vahendite ja lik. NATO liitlaste vahendite koordineeri- Et kaitseväel on olemas valmiduses tud kasutamise sõjaliste operatsioonide elavjõud ning sõjaliste ülesannete täit- korraldamisel, mille eesmärk on säi- miseks soetatud vahendid ja tehnika, litada riigi territoriaalne terviklikkus
värbamiseks prioriteetsete üksuste komplekteerimiseks ja tagada reservüksuste komplekteerimine. Eesti hoiab senist kaitsekulutuste taset 2% SKTst. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised: · julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ja vastupidi; · solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel; · usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus;
Georgi kuldmõõga. O. Heinze lahkus 1918. aastal sõjaväeteenistusest ja asus elama Narvasse. Astus sama aasta 1.novembril vene valgete Põhka-armee üksikkorpusesse ( hilisem Loodearmee ), kus oli 20. detsembrini 3. Rezitsa polgu ülem. Järgmisel päeval, 21. detsembril 1918, tuli Eesti sõjaväkke ja määrati 1. jalaväepolgu ülemaks. Osales oma polguga Eesti puhastamises punaväest ja Viru rinde kaitsel. 21. oktoobril 1919 määrati ta 1. diviisi ülema abiks ja seejärel sama diviisi ülemaks. 13. veebruaril 1920 ülendati ta kindralmajoriks. Vabadussõja teenete eest sai O. Heinze Vabadusristid I/2 ja II/3, Läti Karutapja ordeni III ja II järgu, Poole Sõja Risti ja talumaa. 1920. aasta lõpul viidi O. Heinze üle 2. diviisi ülemaks ja sealt juulis 1921 uuesti 1. diviisi ülemaks, millist ametit pidas 1. oktoobrini 1921; seejärel oli ta Sõjaministeeriumi Nõukogu alaline liige. 17
§ 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. b.3) Kohustuste kollisioon (KarS): on mitu kohustust, kus ühe kaitsel, jätab teist kaitsmata. § 30. Kohustuste kollisioon Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. b.4) Või muus seaduses olemas olevad asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasust. Nt
Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20
Litosfääris esinevat vett. Krüoloogia – õpetus lumest, jääst ja igikeltsast. Geokrüoloogia – teadus külmunud pinnastest (igikeltsast). Hüdromeetria – tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste mõõtmise ja registreerimisega. Hüdrogaafia - Füüsilise ehk loodusgeograafia haru, mis tegeleb veekogude mõõtmise, kirjeldamise ja kaardistamisega. Rakendushüdroloogia – hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamisel ja kaitsel vajalike hüdroloogiliste arvutusteg Uurimismeetodid: vaatlus, eksperiment, füüsikalis-matemaatiline analüüs, modelleerimine, kaartide kasutamine statistiline analüüs, 2. Eesti pinnaveevarud ja nende jaotumine. Eesti veevarud moodustuvad pinna- ja põhjaveest. Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta
ees, aga siis on veel mingi väikese molekulmassiga hüdrofiilne ühend. 3.tsüklised lipiidid = tsükliline alkohol+rasvhappejääk. Füüsikalis, keemilised omadused: · Hüdrofoobsus · Veest väiksema eri tihedusega · Olek: õlid-tavaliselt vedelad ja omased taimedele, aga õlisi on ka loomades näiteks kalaõli, loomades tahked lipiidid=rasvad(kakaovõi tahke) · Lipiide iseloomustab hüdrolüüsus: oluline seedimisel ja naha kaitsel. · Rääsumine: rasvhapete osaline laugunemine valguse, hapniku, temp, metalliioonide toimel -> tagajärjeks vabad radikaalid. Õlide, rasvade biofunktsioonid: 1. energeetiline · 1g -> annab umbes 9kcal energiat, tekib CO2 + H2O ja toimub mitokondrites. · Inimese ööpäevase energiakulu peab katmas lipiidid umbes 30%. · Energiaallikana hakkab organism lipiide kasutama umbes 20....30 minutiga.
- plaanipärane kapitali vähendamine . selts luuaks eselleks, et ta pannakse mingil ajal kinni. Meil pole see reguleeritud. Se eon see juhtum, kui kaevandatakse maavarasid. Kaevanduse eesmärk on see, et lõpus pannakse see kinni. - ülekapitaliseerimine meil pole nii palju vahendeid, on nt algselt valesti planeeitud. See menetlus käib üldkoosoleku otsuse alusel erandeid pole. Samad põhimõtted, nagu lapitali suurendamise kohta. Probleemid tekivad: aktsionäride kaitsel. Emspilgul võiks nähtuda, et see on võlausaldajate kaitse pigem. Vähemuse kaitse aktsionäride puhul. Probleem on sarnane, mis on kapitali suruendamise juures. Kui kap suurendatakse,siis 33 seaduse eeldusel kõigi osalus suureneb proportsionaalselt. Vähendamise juures on küsimus sama. Ma ei saaks apitali vähendamise kaudu nt vähemust välja süüa või välja arvata ühingust
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga. Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist
Kutsehaigestumine Tööõnnetus Ajutise töövõimetuse liigid ja hüvitamine Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või Kuni 182 päeva Haigekassa maksab alatest 2. päevast haigestumine 46 Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel Alla 12 aastase lapse põetamine Kuni 14 päeva Haige perekonnaliikme põetamine kodus Kuni 7 päeva Hooldusleht Alla 3 a. lapse või alla 16 a. puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või Kuni 10 päeva Haigekassa maksab alatest 1. päevast sünnitusabi osutamise ajal
käitlemiseka nn. keskkonnakompleksluba Keskkonnaload · Vee erikasutusluba · Loodusvarade kasutus-,kaevandamise ja uurimisload · Maa-ainese kaevandamise luba · Maavara kaevandamise luba · Geoloogilise uuringu luba · Kalapüügiluba · Jahiluba · Metsa raieõigus · Saasteload · GMO Kompleksluba · Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk, vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi · kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid; · kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja omaseiresüsteemi kirjeldust; · kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le ülemineku tegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses · kompleksluba on tegevuskohakeskne · kompleksluba on tähtajatu;
- majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Vajadusel tuleb riigil sekkuda vabaturumajandusse, piirata ja suunata ettevõtlust; - keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu; keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel.. Keskkonnanõudeid tuleb kajastada ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes. - keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest. - koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonna-probleemide lahendamisel ning riigipiire ületava negatiivse keskkonnamõju tõkestamisel on riikidevaheline koostöö paratamatu;
samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga. Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist
äratundmisele, et kaitset väärivad mitte üksnes silmailu pakkuvad maastikud ja objektid, vaid kõik väärtuslikud biotoobid. Soode tähtsus turbavarude seisukohalt on üldteada. Ent sood on samavõrd olulised ka jõgede valgalade vee loodusliku puhastajana ja puhta vee reservuaaridena, hapniku allikana ja süsihappegaasi ning teiste kasvuhoonegaaside sidujana ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagajana. 7.2. Kaitset vajavad sootüübid ja kaitsealused sood Eesti soode kaitsel on üsna pikk ajalugu. Esimene Eesti sookaitseala rajati Ratva rabasse 1937.a., esimese sõjajärgse looduskaitse seadusega (1957) loodi raba (koos kõige selle juurde kuuluvaga) hoidev Nigula ja allikasoid hõlmav Viidumäe looduskaitseala. Üldrahvalik arutelu soode kaitse üle 1970. aastate algul lõi eeldused paljude sookaitsealade loomiseks 1980.aastatel. Hiljem on lisandunud Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark. On algatatud soode
öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest sinimustvalgete lippude lehvides ööd läbi laulsid ja tantsisid (ALGUS). Lauluväljakutel korraldati poliitilisi diskussioone ja meeleavaldamisi. 17. juuni Tallinna lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus sruvealadusest võidurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales 150 000 inimest. Rahvas esitas ENSV juhtkonnale selged poliitilised nõudmised: seista Moskvas Eesti huvide kaitsel. ENSV Ülemnõukogu Presiidium tunnistas sinimustvalget ametlikult Eesti rahvusvärvideks, lipp samuti. 1988 "Eestimaa laul", sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, millest võttis osa kuni 300 000 inimest EHK Laulva revolutsiooni kõrgpunkt. Loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes. Vahetati välja Karl Vaino aegne juhtkond. Ühiskonna politiseerumine: Ühiskond tegeles aktiivselt poliitikas, see viis
Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83, Entry into force: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54546) · Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 , Entry into force: 01/03/2007; Reference: (MNE(2007)52936) Minu arvamus ja ettepanekud Ma arvan, et tööandjal on suur osa töökeskkonna kaitsel Euroopa Liidu direktiivides. Ma arvan, et ka Eestis võiks olla rohkem seadusakte, et tagada töötajatele parem töökeskkond.
Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Juamalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti,
puhkuseosakuleping, üür ja rentimine, töövõtu- ja käsunduslepingud jm; b. Deliktiõiguslik reguleerimine toote ohutus, tootjavastutus; c. Turundusõiguslik reguleerimine reklaam, nõuded kaubandus- ja toitlustusettevõtetele, kauba käsitlemise ja pakendamise nõuded, teatud kaubagruppide suhtes kehtestatud erinõuded (tubakas, lõhkeained jm). Tarbijapoliitika roll tarbija huvide kaitsel Võib eristada tarbijapoliitika teostamise kolme olulisemat põhisuunda: tarbija kaitse, tarbijauurimused ja tarbijakasvatus. Tarbijapoliitikat võib käsitleda otseses ja laiemas tähenduses. Otsene tarbijapoliitika hõlmab õiguslikke, ohutusalaseid ja majanduslikke tegevusi, mis on seotud tarbimisega. See hõlmab ka tarbijauurimusi, -haridust, -kasvatust ja terviseedendust, samuti tarbijate ühistegevust.
Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Ameerika Ameerika pidas vabadusvõitlust Inglise kuningavõimu alt 18. sajandil, mil ajalehed said rahva püüdluste kandjaks ja väljendajaks ning kolooniate ühendajaks. 1783, pärast iseseisvussõda tunnustas Inglismaa Ameerika iseseisvust. 1791 jõustusid Ameerikas esimesed kümme konstitutsiooniparandust (Bill of Rights), neist esimene garanteeris sõna- ja trükivabaduse. Ajakirjandus oli enne iseseisvumist seisnud lugejate õiguste kaitsel ja seega sooviti, et USA Kongress ei võtaks vastu ühtki seadust, mis ajakirjanduse vabadust piiraks. Samas oli alanud äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, kes juba enne iseseisvussõda olid erinevatel positsioonidel. Pärast iseseisvumist said väljaanded kahe suure poliitilise partei, Föderalistide ja Vabariikliku partei propagandavahendeiks. Lehtede keelekasutus muutus agressiivseks, ei põlatud isegi valesid, kuulujutte ega vastaseid avalikult mustavaid kirjatükke
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used durin...
Heausksus on juriidiline mõiste: asjaõiguse seaduse §85 - valdus on heauskne siis, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega ka siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alati tuleb eeldada, et tehing on heauskne, kui ei ole teisiti tõestatud. Ka tsiviilõiguste teostamisel ja kaitsel on kehtivad hädakaitse ja hädaseisundi mõisted. Tsiviilõigust võib kaitsta kohtus või poolte kokkuleppel vahekohtus. Tsiviilõiguste kaitse viisid on: 1. õiguste tunnustamine 2. rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine 3. rikkumiseelse olukorra ennistamine 4. kahju hüvitamine 5. kohustuste täitmiselt sundimine 6. muul seaduses sätestatud viisil
Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu. See peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme
aktsepteeritud 13 vähemusrahvuse õigusi, sh kohanimede osas. Kohalikele omavalitsustele on pandud kohustus kasutada neid nimesid avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustel. Teistest arvukamalt on Ungaris horvaadi-, saksa- ja slovakikeelseid kohanimesid. Eestis puudutab vähemusrahvuste kohanimede kaitse eeskätt eestirootsi kohanimesid Vormsil, Ruhnus, Noarootsis ja Loode-Eesti rannaaladel, samuti vene kohanimesid Petserimaal ning Peipsi ääres. Oluline osa on põliste kohanimede kaitsel. Vähemusrahvuste asualade määramisel arvestatakse 1939. aasta septembriks kujunenud rahvastiku paiknemist (§ 14 lg 2). Pärast seda hakati seoses Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega maa-alasid ulatuslikult tühjendama ning immigratsiooni soodustamisega asustuspilti vägivaldselt muutma. Seadus võimaldab seega kaitsta Ida-Virumaa eestikeelseid kohanimesid ja Loode-Eesti rannikualade eestirootsi kohanimesid, kuigi mõlema piirkonna rahvuslik koosseis on viimastel aastakümnetel tugevalt
Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu. See peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
