Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Harjutustöö: 2 (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Ergonoomika - Ergonoomika
4 HEA
Punktid
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid
  • Council Directive 89/391 - " Framework Directive"
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 5
    Üldsäte
    1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides
    tööga seotud aspektides .
    2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid
    teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas
    vastutusest.
    3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei
    mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab.
    4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette
    tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul,
    kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel
    ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille
    tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest
    abinõudest.
    Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada.
    Artikkel 6
    Tööandjate üldised kohustused
    1. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja
    tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide
    ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja
    vajalike vahendite tagamine.
    Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama , et
    võtta arvesse muutunud asjaolusid, ja olukorda parandama.
    2. Tööandja rakendab lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmeid
    järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
    a) riskide vältimine ;
    b) vältimatute riskide analüüs;
    c) riskide tõrjumine nende tekkefaasis;
    d) töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade kujundamise,
    töövahendite valiku ning töö- ja tootmismeetodite valiku osas,
    pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise
    leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude
    vähendamist;
    e) kohandamine vastavalt tehnika arengule;
    f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega;
    g) sellise ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab
    tehnikat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga
    seotud tegurite mõju;
    h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele;
    i) töötajatele asjakohaste juhiste andmine.
    3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist,
    peab tööandja ettevõtte ja/või asutuse tegevuse laadi arvesse võttes:
    a) hindama ohtu töötajate ohutusele ja tervisele, muu hulgas töövahendite
    valikul , keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade
    sisustamisel.
    Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed
    ning tööandja rakendatavad töö- ja tootmismeetodid:
    — tagama töötajatele pakutava ohutuse ja tervise kaitse taseme paranemise ,
    — olema kaasatud ettevõtte ja/või asutuse kõikidesse tegevusaladesse
    kõikidel hierarhilistel tasanditel;
    b) töötajale ülesannet andes võtma arvesse töötaja sobivust tervise ja
    ohutuse seisukohast ;
    c) tagama, et enne uute tehnoloogiate kavandamist ja rakendamist
    konsulteeritakse töötajate ja/või nende esindajatega küsimustes, mis
    käsitlevad seadmete valiku, töötingimuste ja töökeskkonna mõju
    töötajate ohutusele ja tervisele;
    d) võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et aladele, kus esineb tõsine
    ja konkreetne oht, pääseksid ainult asjakohaseid juhiseid saanud
    töötajad.
    4. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad,
    peavad tööandjad tegema koostööd ohutust, tervishoidu ja tööhügieeni
    käsitlevate sätete rakendamisel, kooskõlastama oma tegevusala laadi
    arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse- ja ennetusmeetmed
    ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate
    esindajatele kõnealustest riskidest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi
    muude sätete kohaldamist.
    5. Tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitlevad meetmed ei või
    mingil juhul tuua töötajatele kaasa rahalisi kulusid.
    Artikkel 7
    Kaitse- ja ennetusmeetmed
    1. Tööandja määrab ühe või mitu töötajat, kes tegelevad ettevõttes
    ja/või asutuses kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega,
    ilma et see piiraks artiklites 5 ja 6 nimetatud kohustuste
    täitmist.
    2. Määratud töötajad ei või kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate
    kaitse- ja ennetusmeetmetega seotuse tõttu ebasoodsasse olukorda
    sattuda.
    Määratud töötajatele tuleb võimaldada piisavalt aega käesolevast direktiivist
    tulenevate kohustuste täitmiseks.
    3. Kui kõnealuste kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist ei ole
    võimalik korraldada põhjusel , et ettevõttes ja/või asutuses puuduvad
    selleks pädevad töötajad, kasutab tööandja pädevaid majaväliseid teenistusi
    või isikuid.
    4. Kui tööandja kasutab selliseid teenistusi või isikuid, teavitab ta
    neid teadaolevatest teguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate
    ohutust ja tervist, ning kõnealustel teenistustel ja isikutel peab
    olema juurdepääs artikli 10 lõikes 2 nimetatud teabele.
    5. Kõikidel juhtudel:
    — peavad määratud töötajatel olema vajalikud oskused ja vahendid,
    — majavälised teenistused või isikud, kellega konsulteeritakse, peavad
    selleks sobima ning neil peavad olema vastavad töötajad ja kutsealased
    vahendid ning
    — määratud töötajate ja konsulteeritavate majaväliste teenistuste või
    isikute arv peab olema piisav,
    et kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist korraldada, võttes arvesse
    ettevõtte ja/või asutuse suurust ja/või ohte , millega töötajad kokku
    puutuvad, ja nende ohtude levikut kogu ettevõttes ja/või asutuses.
    6. Käesolevas artiklis käsitletavate tervise- ja ohutusriskide suhtes
    kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmete eest vastutab üks või mitu
    töötajat või langeb vastutus ühele või mitmele ettevõtte- ja/või asutusesisesele
    või majavälisele teenistusele.
    Töötaja(d) ja/või teenistus (ed) peavad vajaduse korral koos töötama.
    7. Pidades silmas tegevusalade laadi ja ettevõtete suurust, võivad
    liikmesriigid määratleda ettevõtteliigid, mille puhul tööandja võib ise
    võtta vastutuse lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamise eest, tingimusel
    et ta on selleks pädev.
    8. Liikmesriigid määratlevad lõikes 5 nimetatud vajalikud oskused ja
    sobivuse.
    Liikmesriigid võivad kindlaks määrata, milline on lõikes 5 nimetatud
    piisav arv.
    Artikkel 8
    Esmaabi, tulekustutustööd ja töötajate evakueerimine, tõsine ja
    otsene oht
    1. Tööandja:
    — võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks ,
    tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed,
    mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja
    suurusele,
    — korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega, eelkõige seoses
    esma- ja kiirabi ning pääste- ja tulekustutustöödega.
    2. Lõike 1 kohaselt määrab tööandja esmaabi andmiseks, tulekustutustöödeks
    ja töötajate evakueerimiseks töötajad, kes vastutavad kõnealuste
    meetmete rakendamise eest.
    Selliste töötajate arv, nende väljaõpe ja varustus peavad olema piisavad ,
    võttes arvesse ettevõtte ja/või asutuse suurust ja/või konkreetseid ohutegureid.
    3. Tööandja:
    a) teavitab võimalikult kiiresti kõiki tõsise ja otsese ohuga kokku
    puutuvaid või kokku puutuda võivaid töötajaid ohust ja rakendatud
    või rakendatavatest kaitsemeetmetest;
    b) võtab meetmeid ja annab juhiseid, mis võimaldavad töötajatel tõsise,
    otsese või vältimatu ohu korral töötamise peatada ja/või töökohast
    viivitamata lahkuda ja turvalisse paika minna;
    c) välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhul, ei nõua töötajatelt
    töö jätkamist olukorras, kus tõsine ja otsene oht püsib.
    4. Töötajad, kes tõsise, otsese ja vältimatu ohu korral oma töötamiskohast
    ja/või ohtlikust piirkonnast lahkuvad , ei või oma käitumise tõttu
    ebasoodsasse olukorda sattuda ning neid tuleb kaitsta kahjulike ja
    ebaõiglaste tagajärgede eest kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või
    tavadega.
    5. Tööandja tagab, et kõikidel töötajatel on nende ja/või teiste isikute
    ohutust ähvardava tõsise ja otsese ohu korral ning juhul, kui vahetu
    vastutav ülemus ei ole kättesaadav, võimalik võtta asjakohaseid meetmeid
    vastavalt oma teadmistele ja nende käsutuses olevatele tehnilistele
    vahenditele, et ära hoida kõnealuse ohu tagajärgi.
    Nad ei või oma tegevuse tõttu ebasoodsasse olukorda sattuda, välja
    arvatud juhul, kui nad on tegutsenud hooletult või ettevaatamatult.
    Artikkel 9
    Tööandjate muud kohustused
    1. Tööandja:
    a) käsutuses on töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskide analüüs, mis
    käsitleb muu hulgas eririske, millega töötajate rühmad kokku
    puutuvad;
    b) otsustab kaitsemeetmete võtmise ja vajaduse korral kaitsevahendite
    kasutamise;
    c) peab nimekirja tööõnnetustest, mille tagajärjel on töötaja kaotanud
    töövõime rohkem kui kolmeks tööpäevaks;
    d) koostab pädevatele asutustele ja kooskõlas siseriiklike õigusaktide
    ja/või tavadega aruanded tööõnnetuste kohta, milles tema töötajad
    on kannatada saanud.
    2. Pidades silmas tegevusalade laadi ja ettevõtete suurust, määratleb
    liikmesriik kohustused, mida erinevad ettevõtteliigid peavad täitma
    seoses lõike 1 punktides a ja b sätestatud dokumentide koostamisega
    ja lõike 1 punktides c ja d sätestatud dokumentide ettevalmistamisel.
    Artikkel 10
    Töötajate teavitamine
    1. Tööandja võtab asjakohased meetmed, et ettevõtte ja/või asutuse
    töötajad ja/või nende esindajad saavad kooskõlas siseriiklike õigusaktide
    ja/või tavadega, mis võivad muu hulgas arvesse võtta ettevõtte ja/või
    asutuse suurust, kogu vajaliku teabe, mis käsitleb:
    a) ohtusid tervisele ja ohutusele ning kaitse- ja ennetusmeetmeid ja -
    tegevust nii ettevõtte ja/või asutuse kui ka iga töökohaliigi ja/või töö
    seisukohast;
    b) artikli 8 lõike 2 alusel võetud meetmeid.
    2. Tööandja võtab asjakohased meetmed, et tema ettevõttes ja/või
    asutuses töötavate teiste ettevõtete ja/või asutuste töötajate tööandjad
    saavad kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega asjakohast
    teavet lõike 1 punktides a ja b nimetatud küsimuste kohta, mis tuleb
    edastada kõikidele kõnealustele töötajatele.
    3. Tööandja võtab asjakohased meetmed, et töötajatel, kellel on
    töötajate ohutuse ja tervise kaitse seisukohast eriülesanded, või töötajate
    esindajatel, kellel on töötajate ohutuse ja tervise eest erivastutus, oleks
    oma ülesannete täitmiseks ja kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või
    tavadega juurdepääs:
    a) artikli 9 lõike 1 punktides a ja b nimetatud riskianalüüsile ja kaitsemeetmetele;
    b) artikli 9 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nimekirjadele ja aruannetele;
    c) teabele, mis on saadud kaitse- ja ennetusmeetmete kohaldamise tulemusel
    kontrolliasutustelt ning ohutuse ja tervishoiu eest vastutavatelt
    asutustelt.
    Artikkel 11
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    1. Tööandjad konsulteerivad töötajate ja/või nende esindajatega ning
    võimaldavad neil osaleda kõikidel aruteludel, mis käsitlevad töötervishoiu
    ja -ohutusega seotud küsimusi .
    See eeldab, et:
    — töötajad kuulatakse ära,
    — töötajatel ja/või nende esindajatel on õigus teha ettepanekuid ,
    — osalus on tasakaalustatud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või
    tavadele.
    2. Töötajad või töötajate esindajad, kellel on töötajate ohutuse ja
    tervishoiu eest erivastutus, osalevad tasakaalustatult vastavalt siseriiklikele
    õigusaktidele ja/või tavadele aruteludes või tööandja konsulteerib
    nendega eelnevalt ja aegsasti küsimustes, mis käsitlevad:
    a) kõiki meetmeid, mis võivad ohutust ja tervishoidu oluliselt mõjutada;
    b) artikli 7 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 nimetatud töötajate määramist ja
    artikli 7 lõikes 1 nimetatud meetmeid;
    c) artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 nimetatud teavet;
    d) vajaduse korral pädevate majaväliste teenistuste või isikute kasutamist
    vastavalt artikli 7 lõikele 3;
    e) artiklis 12 nimetatud väljaõppe kavandamist ja korraldamist.
    3. Töötajate esindajatel, kellel on töötajate ohutuse ja tervishoiu eest
    erivastutus, on õigus nõuda tööandjalt asjakohaste meetmete võtmist ja
    esitada talle ettepanekuid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks
    ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks.
    4. Lõikes 2 nimetatud töötajad ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud töötajate
    esindajad ei või lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuse tõttu sattuda
    ebasoodsasse olukorda.
    5. Tööandjad peavad võimaldama töötajate esindajatele, kellel on
    töötajate ohutuse ja tervishoiu eest erivastutus, piisavalt tööst vaba
    aega, ilma et need seejuures töötasus kaotaksid, ja andma kõnealustele
    esindajatele vajalikud abivahendid , et võimaldada neil kasutada oma
    õigusi ja täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid.
    6. Töötajatel ja/või nende esindajatel on õigus esitada kooskõlas siseriiklike
    õigusaktide ja/või tavadega kaebus töötervishoiu ja -ohutuse
    kaitse eest vastutavale ametiasutusele, kui nad leiavad, et tööandja
    võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -
    ohutuse kindlustamiseks piisavad.
    Töötajate esindajatele tuleb anda võimalus esitada oma märkused
    pädeva asutuse kontrollkäikude ajal.
    Artikkel 12
    Töötajate väljaõpe
    1. Tööandja tagab, et kõik töötajad saavad tervishoiu ja ohutuse
    küsimustes asjakohase väljaõppe, eelkõige nende töötamiskohale või
    tööle eriomase teabe ja eriomaste juhiste vormis:
    — töölevõtmise ajal,
    — üleviimise või töövahetuse korral,
    — uute töövahendite kasutuselevõtmise või vahendite vahetamise
    korral,
    — uue tehnoloogia kasutuselevõtmise korral.
    Koolitust tuleb:
    — kohandada uute või muutunud ohtude arvessevõtmiseks ja
    — vajaduse korral regulaarselt korrata .
    2. Tööandja tagab, et tema ettevõttes ja/või asutuses töötavad teiste
    ettevõtete ja/või asutuste töötajad on tema ettevõttes ja/või asutuses
    töötamise ajal tõepoolest saanud asjakohaseid juhiseid tervise ja ohutusega
    seotud ohtude kohta.
    3. Töötajate esindajatel, kellel on töötajate ohutuse ja tervishoiu
    kaitse eest erivastutus, on õigus saada asjakohast väljaõpet.
    4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud väljaõpe ei või toimuda töötajate või
    nende esindajate kulul.
    Lõikes 1 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal.
    Lõikes 3 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal ja kooskõlas siseriiklike
    tavadega kas ettevõttes ja/või asutuses või väljaspool seda.
    Eesti õigusakt:
     Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal : Elektrooniline Riigi Teataja , Publication date : 01/06/2002; Reference : (MNE(2003)54752)
     Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54545)
     Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377)
     Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    Legal act: seadus, number: RT I,1999, 60, 616; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I, 1999, 60, 616, Publication date: 01/07/2003; Reference: (MNE(2003)54299)
     Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301)
     Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus
    Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 , Entry into force : 15/07/2004; Reference: (MNE(2004)51242)
     Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord
    Legal act: Sotsiaalministri määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54319)
     Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54347)
     Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54349)
     Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54353)
     Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54304)
    1.2
    1.2.01 Council Directive 89/654/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Esmakordselt kasutusse võetavad töökohad
    Töökohad, mida kasutatakse esimest korda pärast 31. detsembrit 1992,
    peavad vastama I lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetele.
    Artikkel 4
    Juba kasutuses olevad töökohad
    Töökohad, mis on kasutuses juba enne 1. jaanuari 1993, peavad
    vastama II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetele hiljemalt
    kolme aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast.
    Portugali Vabariigi puhul peavad enne 1. jaanuari 1993 kasutuses
    olevad töökohad vastama II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetele
    hiljemalt nelja aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast.
    Artikkel 5
    Töökohtades tehtavad muudatused
    Kui töökohtades tehakse muudatusi, laiendusi ja/või ümberkorraldusi
    pärast 31. detsembrit 1992, võtab tööandja vajalikud meetmed, et tagada
    selliste muudatuste , laienduste ja/või ümberkorralduste vastavus I lisas
    sätestatud asjakohastele miinimumnõuetele.
    Artikkel 6
    Üldnõuded
    Töötajate ohutuse ja tervise kaitseks peab tööandja tagama, et:
    — evakuatsioonipääsud ja -teed on kogu aeg vabad,
    — töökohta, eelkõige I ja II lisas nimetatud seadmeid ja vahendeid
    hooldatakse tehniliselt ja kõik leitud puudused, mis võivad töötajate
    ohutust ja tervist mõjutada, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti,
    — töökohta, eelkõige I lisa punktis 6 ja II lisa punktis 6 nimetatud
    seadmeid ja vahendeid puhastatakse regulaarselt piisava hügieenitaseme
    saavutamiseks,
    — ohtude vältimiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud, eelkõige I ja II
    lisas nimetatud ohutusvahendeid ja -seadmeid hooldatakse ja kontrollitakse
    regulaarselt.
    Artikkel 7
    Töötajate teavitamine
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse
    töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida
    töökohas seoses tervishoiu ja ohutusega võetakse.
    Artikkel 8
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    käesoleva direktiivi ja selle lisadega seotud küsimustes toimub direktiivi
    89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti õigusakt:
     Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54545)
     Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 28.06.2007, 42, 305 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 28.06.2007, 42, 305 , Entry into force: 01/07/2007; Reference: (MNE(2007)55022)
    1.2.02 Council Directive 89/655/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Üldised kohustused
    1. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõttes ja/või
    asutuses töötajate kasutusse antavad töövahendid sobivad tööülesande
    täitmiseks või on selleks nõuetekohaselt kohandatud ning töötajad
    saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata.
    Töötajate kasutusse antavate töövahendite valikul peab tööandja
    pöörama tähelepanu töötajate turvalisust ja tervist ohustada võivatele
    spetsiifilistele töötingimustele ja -laadile ning ettevõttes ja/või asutuses,
    eelkõige töökohal esinevale ohule ning samuti muudele kõnealuste
    töövahendite kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele.
    2. Kui ei ole võimalik täielikult tagada, et töötajad saavad töövahendeid
    kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata, peab tööandja
    võtma asjakohased meetmed ohtude minimeerimiseks.
    Artikkel 4
    Töövahendeid käsitlevad eeskirjad
    1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, peab tööandja hankima
    järgmised töövahendid ja/või neid kasutama:
    a) töövahendid, mis juhul, kui need on ettevõtte ja/või asutuse töötajate
    kasutusse antud esimest korda pärast 31. detsembrit 1992, vastavad:
    i) asjakohastele ja kohaldatavatele ühenduse direktiividele;
    ii) ►M1 I lisas ◄ sätestatud miinimumnõuetele, kui muid ühenduse
    direktiive ei kohaldata või kohaldatakse osaliselt;
    b) töövahendid, mis juhul, kui need on antud ettevõtte ja/või asutuse
    töötajate kasutusse 31. detsembriks 1992, vastavad ►M1 I lisas ◄
    sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta pärast alates
    kõnealusest kuupäevast;
    c) ilma et see piiraks punkti a alapunkti i kohaldamist ja olenemata
    punkti a alapunktist ii ja punktist b, vastavad I lisa punkti 3 nõuetega
    kooskõlas olevad eritöövahendid, mis juba on antud ettevõtte ja/või
    asutuse töötajate kasutusse 5. detsembriks 1998, I lisas sätestatud
    miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta pärast alates kõnealusest
    kuupäevast.
    2. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et töövahendeid
    hoitakse kogu kasutusaja jooksul asjakohase hoolduse abil sellisel tasemel,
    mis vastavalt vajadusele on kooskõlas kas lõike 1 punktiga a või b.
    3. Liikmesriigid kehtestavad pärast tööturu osapooltega konsulteerimist
    ja siseriiklikke õigusakte ja/või tavasid arvesse võttes II lisas nimetatud
    eesmärkidele vastava ohutustaseme saavutamist võimaldavad
    menetlused.
    Artikkel 4a
    Töövahendite kontrollimine
    1. Tööandja tagab, et kui töövahendite ohutus sõltub nende paigaldustingimustest,
    kontrollivad siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele
    vastavad pädevad isikud neid eelnevalt (pärast paigaldamist ja enne
    esmakordselt kasutusse võtmist) ja pärast nende kokkupanemist uues
    kohas kindlustamaks, et töövahendid on paigaldatud õigesti ja toimivad
    nõuetekohaselt.
    2. Tööandja tagab, et siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele
    vastavad pädevad isikud kontrollivad töövahendeid, mida mõjutavad
    tingimused, mis neid kahjustavad ja millega võib kaasneda ohtlik
    olukord:
    — regulaarselt ja vajaduse korral katsetavad neid,
    — erandkorras juhul, kui erandlikud asjaolud nagu ümberseadistamine,
    õnnetused, loodusnähtused või pikaleveninud tööseisak võivad
    töövahendite turvalisust ohustada,
    et tagada tervishoiu- ja ohutustingimuste täitmine ning töövahendite
    kahjustuste õigeaegne avastamine ja parandamine.
    3. Kontrollitulemused tuleb registreerida ja need peavad olema asjaomaste
    asutuste käsutuses. Kontrollitulemusi tuleb säilitada piisava aja
    jooksul.
    Kui töövahendid asuvad väljaspool ettevõtet, peab nendega kaasas
    olema tõendusmaterjal kontrolli toimumise kohta.
    4. Liikmesriigid määravad kontrollide toimumise tingimused.
    Artikkel 5
    Töövahendid, millega kaasnevad eririskid
    Kui töövahendite kasutamine toob tõenäoliselt kaasa eririski töötajate
    ohutusele või tervisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et:
    — töövahendite kasutamine oleks piiratud nende isikutega, kellele on
    antud ülesanne neid kasutada,
    — parandus-, ümberseadistamis-, hooldus- või teenindustöid teeksid
    ainult selleks konkreetselt määratud töötajad.
    Artikkel 5a
    Ergonoomia ja töötervishoid
    Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõudeid kohaldades peab tööandja
    võtma täielikult arvesse töötajate tööasendit ja kehahoidu töövahendite
    kasutamisel ning ergonoomia põhimõtteid.
    Artikkel 6
    Töötajate teavitamine
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist,
    võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et töötajate käsutuses on
    piisav teave ja, vajaduse korral, kirjalikud juhised tööl kasutatavate
    töövahendite kohta.
    2. Teave ja kirjalikud juhised peavad sisaldama vähemalt piisavat
    tervishoiu ja ohutuse alast teavet, mis käsitleb:
    — töövahendite kasutamise tingimusi,
    — prognoositavaid ebatavalisi olukordi ,
    — töövahendite kasutamise kogemustest vajaduse korral tehtud järeldusi.
    Töötajad peavad olema teadlikud neid puudutavatest ohtudest, tööpiirkonnas
    või -kohas asuvatest töövahenditest ja neid mõjutavatest muudatustest,
    niivõrd kui need muudatused mõjutavad töötajate vahetus
    tööpiirkonnas või -kohas asuvaid töövahendeid, isegi kui nad neid otseselt
    ei kasuta.
    3. Teave ja kirjalikud juhised peavad olema asjaomastele töötajatele
    arusaadavad.
    Artikkel 7
    Töötajate väljaõpe
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, võtab
    tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et:
    — töötajad, kellele on antud ülesanne töövahendeid kasutada, saavad
    piisava väljaõppe, sealhulgas töövahendi kasutamisega kaasneda
    võivate ohtude kohta,
    — artikli 5 teises taandes nimetatud töötajad saavad piisava eriväljaõppe.
    Artikkel 8
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    käesoleva direktiiviga ja selle ►M1 lisaga ◄ seotud küsimustes
    toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti õigusakt:
    Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377)
    1.2.03 Council Directive 89/656/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 4
    Üldsätted
    1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse
    sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu.
    Kõik isikukaitsevahendid peavad:
    a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada;
    b) vastama olemasolevatele tööoludele;
    c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötaja tervislikku
    seisundit ;
    d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima.
    2. Kui töötaja peab rohkem kui ühe ohuteguri tõttu kandma samaaegselt
    mitut isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima ja säilitama
    tõhusa kaitse kõnealus(t)e ohu või ohtude eest.
    3. Isikukaitsevahendite kasutustingimused, eelkõige nende kasutusaeg,
    määratakse kindlaks vastavalt ohu suurusele, ohuga kokkupuutumise
    sagedusele, töötaja töökoha omadustele ning isikukaitsevahendi
    kasutegurile.
    4. Isikukaitsevahendid on üldjuhul ette nähtud isiklikuks kasutamiseks.
    Kui asjaolud nõuavad, et isikukaitsevahendit peab kasutama mitu
    töötajat, võetakse tarvitusele meetmed tagamaks, et selline kasutus ei
    põhjusta isikukaitsevahendi kasutajatele ei tervise- ega hügieeniprobleeme.
    5. Ettevõttes ja/või asutuses tuleb tagada ja kättesaadavaks teha
    küllaldane teave lõigetes 1 ja 2 ettenähtud isikukaitsevahendite kohta.
    6. Isikukaitsevahendi annab töötajale tasuta kasutamiseks tööandja,
    kes tagab vajaliku hoolduse, remondi ja asendamisega selle heas
    töökorras oleku ja rahuldavad hügieenitingimused.
    Liikmesriigid võivad kooskõlas siseriiklike tavadega siiski ette näha, et
    juhul kui isikukaitsevahendit ei kasutata üksnes töökohal, tasub osa selle
    maksumusest töötaja.
    7. Tööandja teatab töötajale eelnevalt ohtudest, mille eest isikukaitsevahend
    töötajat kaitseb.
    8. Tööandja tagab töötajale väljaõppe ja korraldab vajaduse korral
    isikukaitsevahendi kasutamise näitliku esitluse .
    9. Välja arvatud teatavad erandolukorrad, võib isikukaitsevahendit
    kasutada üksnes selleks ettenähtud eesmärgil.
    Isikukaitsevahendit peab kasutama vastavalt selle kasutusjuhendile.
    Kasutusjuhend peab olema töötajatele arusaadav.
    Artikkel 5
    Isikukaitsevahendite hindamine
    1. Tööandja peab enne isikukaitsevahendi valimist hindama, kas
    kasutada kavatsetav vahend vastab artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
    nõuetele.
    Hindamise käigus tuleb:
    a) analüüsida ja hinnata ohutegureid, mille mõju pole muul viisil
    võimalik vältida;
    b) määratleda omadused, mis isikukaitsevahendil peavad olema tagamaks
    tõhusat kaitset punktis a nimetatud ohtude eest, võttes arvesse
    ohtusid, mida vahend ise võib põhjustada;
    c) võrrelda kättesaadava isikukaitsevahendi omadusi punktis b nimetatud
    omadustega.
    2. Lõikes 1 ettenähtud hindamist tuleb korrata, kui lähteandmed on
    muutunud.
    Artikkel 6 (*)
    Kasutuseeskirjad
    1. Ilma et see piiraks artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid,
    et kehtestatakse isikukaitsevahendite kasutamise üldeeskirjad
    ja/või eeskirjad, millistel juhtudel tööandja peab tagama isikukaitsevahendi,
    võttes arvesse ühenduse õigusakte isikukaitsevahendite vaba liikumise
    kohta.
    Kõnealustes eeskirjades näidatakse eelkõige asjaolusid või ohuolukordi,
    mille puhul, vaatamata ühiskaitsevahendite eelistamisele, on vaja kasutada
    isikukaitsevahendeid.
    I, II ja III lisas, mida võib käsitada juhendina, sisaldub selliste eeskirjade
    kehtestamiseks vajalik teave.
    2. Lõikes 1 nimetatud eeskirjade kehtestamisel võtavad liikmesriigid
    arvesse olulisi muutusi, mida tehnoloogiline areng võib kaasa tuua
    ohutegurite ning ühis- ja isikukaitsevahendite osas.
    3. Liikmesriigid konsulteerivad lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeskirjade
    suhtes tööandjate ja töötajate organisatsioonidega.
    Artikkel 7
    Töötajate teavitamine
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse
    töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mis
    võetakse töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks seoses isikukaitsevahendite
    kasutamisega.
    Artikkel 8
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva
    direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub
    direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti õigusakt:
    Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301)
    1.2.04 Council Directive 90/270/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Töökohtade analüüs
    1. Tööandjad on kohustatud korraldama töökohtade analüüsi, et
    hinnata töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi, eelkõige seoses võimalike
    nägemist ohustavate teguritega ning füüsilise ja vaimse ülekoormatusega.
    2. Tööandjad peavad võtma asjakohased meetmed lõikes 1 nimetatud
    hindamise käigus leitud ohtude kõrvaldamiseks, võttes arvesse leitud
    ohtude täiendavaid ja/või koosmõjusid.
    Artikkel 4
    Esmakordselt kasutusse võetavad töökohad
    Tööandjad peavad võtma asjakohased meetmed tagamaks, et töökohad,
    mida kasutatakse esimest korda pärast 31. detsembrit 1992, vastaksid
    lisas sätestatud miinimumnõuetele.
    Artikkel 5
    Juba kasutuses olevad töökohad
    Tööandjad peavad võtma asjakohased meetmed tagamaks, et töökohti,
    mis on kasutuses 31. detsembril 1992 või enne seda, kohandatakse nii,
    et need vastavad lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta
    pärast alates kõnealusest kuupäevast.
    Artikkel 6
    Töötajate teavitamine ja väljaõpe
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist,
    antakse töötajatele teavet kõikide nende töökohaga seotud tervishoiu ja
    ohutuse alaste aspektide kohta, eelkõige töökohtade suhtes kohaldatavate,
    artiklite 3, 7 ja 9 alusel rakendatavate meetmete kohta.
    Igal juhul teavitatakse töötajaid või nende esindajaid kõikidest kooskõlas
    käesoleva direktiiviga võetavatest tervishoiu- ja ohutusmeetmetest.
    2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist,
    saavad kõik töötajad väljaõpet töökoha kasutamise kohta enne vastava
    töö alustamist ja pärast oluliste muudatuste tegemist töökohal.
    Artikkel 7
    Igapäevatöö
    Tööandja peab töötaja tegevuse kavandama nii, et igapäevatöö kuvariga
    vaheldub puhkepausidega või muu tegevusega , vähendades kuvariga
    töötamise aega.
    Artikkel 8
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt käesoleva direktiiviga
    reguleeritud küsimustes, kaasa arvatud selle lisa.
    Artikkel 9
    Töötajate silmade ja nägemise kaitse
    1. Töötajatel on õigus asjakohasele silmade ja nägemise kontrollile ,
    mille teostab vajaliku pädevusega isik:
    — enne kuvariga töötamise alustamist,
    — pärast seda regulaarsete ajavahemike järel ja
    — kui töötajatel on nägemishäireid, mis võivad tuleneda kuvariga
    töötamisest.
    2. Töötajatel on õigus silmaarsti läbivaatusele, kui see on lõikes 1
    nimetatud kontrolli tulemuste põhjal vajalik.
    3. Kui lõikes 1 nimetatud kontrolli või lõikes 2 nimetatud läbivaatuse
    tulemusel ilmneb, et see on vajalik, ja kui tavapäraseid nägemisteravust
    korrigeerivaid abivahendeid ei ole võimalik kasutada, tuleb töötajatele
    tagada asjaomase töö jaoks sobivad nägemisteravust korrigeerivad erivahendid.
    4. Käesoleva artikli kohaselt võetud meetmed ei või mingil juhul
    tuua töötajatele kaasa täiendavaid rahalisi kulusid.
    5. Töötajate silmade ja nägemise kaitse võib olla riikliku tervishoiusüsteemi
    osa.
    Eesti õigusakt:
    Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54348)
    1.2.05 Council Directive 90/269/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Üldsäte
    1. Tööandja peab võtma asjakohased korralduslikud meetmed või
    kasutama asjakohaseid, eelkõige tehnilisi abivahendeid, et töötajatel
    poleks vaja raskusi käsitsi teisaldada.
    2. Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole
    võimalik vältida, peab tööandja, võttes arvesse I lisa, võtma asjakohased
    korralduslikud meetmed, kasutama asjakohaseid abivahendeid või varustama
    töötajad selliste vahenditega, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega
    kaasnevaid ohte.
    Artikkel 4
    Töökohtade korraldus
    Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik
    vältida, korraldab tööandja töökohad nii, et teisaldamine oleks võimalikult
    ohutu ja tervisele kahjutu, ning:
    a) võttes arvesse I lisa, hindab, võimaluse korral eelnevalt, kõnealuse
    töö ohutus- ja tervishoiutingimusi ning eelkõige uurib põhjalikult
    raskuste omadusi;
    b) võttes arvesse I lisa, püüab vältida või vähendada eelkõige töötajate
    seljavigastuse ohtu ja võtab asjakohased meetmed, arvestades
    eelkõige töökeskkonna eripära ja tegevusele esitatavaid nõudeid.
    Artikkel 5
    Viide II lisale
    Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti b ning artiklite 14 ja 15
    rakendamisel tuleks arvesse võtta II lisa.
    Artikkel 6
    Töötajate teavitamine ja väljaõpe
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist,
    teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida
    käesoleva direktiivi kohaselt seoses tervise ja ohutuse kaitsega võetakse.
    Tööandjad peavad tagama, et töötajad ja/või nende esindajad saavad
    üldisi juhiseid ja võimaluse korral täpset teavet:
    — raskuse massi kohta,
    — raskeima külje raskuskeskme asukoha kohta, kui raskus on keskmest
    väljas.
    2. Ilma et see piiraks direktiivi 83/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist,
    peavad tööandjad I ja II lisa arvesse võttes tagama, et töötajad saavad
    lisaks nõuetekohast väljaõpet ja teavet selle kohta, kuidas raskusi õigesti
    teisaldada ja mis ohud neid ähvardada võivad, eriti juhul, kui nad oma
    ülesandeid õigesti ei täida.
    Artikkel 7
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    käesoleva direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub
    direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti õigusakt:
    Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Sotsiaalministri määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54330)
    1.2.06 Directive 2004/37/EC of the European Parliament and the Council
    Tööandja kohustused:
    Eesti õigusakt:
    Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI 2005, 69, 539 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI 2005, 69, 539 , Entry into force: 30/12/2005; Reference: (MNE(2005)60699)
    1.2.07 Directive 2000/54/EC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 5
    Asendamine
    Tööandja väldib kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, kui tegevuse laad seda võimaldab, asendades need bioloogiliste mõjuritega, mis olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole kasutamisel ohtlikud või on vastavalt olukorrale vähem ohtlikud töötajate tervisele.
    Artikkel 6
    Ohtude vähendamine
    1. Kui artiklis 3 osutatud hindamise tulemustest ilmneb oht töötajatele või nende tervisele, tuleb vältida töötajate kokkupuudet mõjuritega.
    2. Kui see ei ole tegevuse laadi ja artiklis 3 osutatud ohuhindamist arvesse võttes tehniliselt võimalik, tuleb kokkupuudet mõjuriga vähendada nii palju, et asjaomased töötajad ja nende tervis oleksid piisavalt kaitstud, eelkõige järgmiste meetmete abil, mida tuleb kohaldada artiklis 3 osutatud hindamise tulemusi silmas pidades:
    a) mõjuritega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik;
    b) töömenetluste ja tehnilise kontrolli meetmete kavandamine eesmärgiga vältida või viia miinimumini bioloogiliste mõjurite pääs töökohale;
    c) ühiskaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed, kui kokkupuudet ei ole muul viisil võimalik vältida;
    d) hügieenimeetmed, mis vastavad eesmärgile ära hoida või vähendada bioloogilise mõjuri juhuslikku ülekandumist või pääsu töökohast muusse keskkonda;
    e) II lisas näidatud hoiatusmärgi "Bioloogiline oht" ja muude asjakohaste hoiatusmärkide kasutamine;
    f) tegutsemisplaanide koostamine bioloogiliste mõjuritega seotud õnnetuste puhuks;
    g) vajaduse ja tehnilise võimaluse korral kontroll, kas tööl kasutatavaid bioloogilisi mõjureid esineb väljaspool neile algset füüsiliselt eraldatud ruumi;
    h) vahendid, mis võimaldavad töötajatel jäätmeid ohutult koguda, ladustada ja kõrvaldada, vajaduse korral pärast nende asjakohast töötlemist, sealhulgas kinniste ning märgistatud mahutite kasutamine;
    i) bioloogiliste mõjurite ohutu käitlemise ja veo korraldamine töökohas.
    Artikkel 7
    Pädeva asutuse teavitamine
    1. Kui artiklis 3 osutatud hindamise tulemustest ilmneb oht töötajatele või nende tervisele, esitavad tööandjad pädevale asutusele tema nõudmisel järgmise asjakohase teabe:
    a) hindamise tulemused;
    b) tegevus, mille käigus töötajad puutusid kokku või võisid kokku puutuda bioloogiliste mõjuritega;
    c) mõjuritega kokkupuutunud töötajate arv;
    d) töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutava isiku nimi ja ametikoht ;
    e) võetud kaitse- ja ennetusmeetmed, sealhulgas töövõtted ja -meetodid;
    f) operatiivplaan töötajate kaitseks kokkupuute eest 3. või 4. rühma bioloogiliste mõjuritega, mis võib tekkida, kui nad neile füüsiliselt eraldatud ruumist välja pääsevad.
    2. Tööandjad teatavad pädevale asutusele viivitamata kõikidest õnnetustest või ohtlikest juhtumitest, mis võisid tuleneda bioloogilise mõjuri pääsemisest muusse keskkonda ja mis võivad inimestel põhjustada tõsist nakkusohtu ja/või haigust.
    3. Artiklis 11 nimetatud loetelu ja artiklis 14 nimetatud tervisekontrolli kaart tuleb vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale anda pärast ettevõtte tegevuse lõpetamist pädeva asutuse käsutusse.
    Artikkel 8
    Hügieen ja isikukaitse
    1. Kõikide tegevuste puhul, mis hõlmavad tööd bioloogiliste mõjuritega ja on sellest tulenevalt ohtlikud töötajatele ja nende tervisele, on tööandja kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et:
    a) töötajad ei söö ega joo tööruumides, kus valitseb bioloogiliste mõjuritega saastumise oht;
    b) töötajatele antakse asjakohane kaitse- või muu eririietus;
    c) töötajatele nähakse ette asjakohased ja adekvaatsed pesu- ja tualettruumid, kus võivad olla silmadušid ja/või antiseptilised nahapuhastusvahendid;
    d) kõiki vajalikke kaitsevahendeid:
    - hoitakse õigesti täpselt määratletud kohas,
    - kontrollitakse ja puhastatakse võimaluse korral enne ja igal juhul pärast iga kasutust ,
    - defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutust;
    e) täpsustatakse inim- ja loomset päritolu proovide võtmise, käitlemise ja töötlemise kord.
    2. Töörõivastus ja kaitsevahendid , sealhulgas lõikes 1 osutatud kaitserõivad, mis võivad saastuda bioloogiliste mõjuritega, tuleb tööruumidest lahkudes seljast võtta ja enne teises lõigus osutatud meetmete rakendamist ülejäänud rõivastest lahus hoida.
    Tööandja peab tagama, et sellised rõivad ja kaitsevahendid dekontamineeritakse ja puhastatakse või vajaduse korral hävitatakse.
    3. Töötajatelt ei tohi nõuda lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete kulude kandmist.
    Artikkel 9
    Töötajate teavitamine ja koolitus
    1. Tööandja võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad küllaldase ja asjakohase väljaõppe kogu olemasoleva teabe alusel eelkõige teatiste ja juhistena, mis käsitlevad:
    a) võimalikke ohte tervisele;
    b) kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavaid ettevaatusabinõusid;
    c) hügieeninõudeid;
    d) kaitsevahendite ja - riietuse kandmist ja kasutamist;
    e) meetmeid, mida töötajad peavad võtma ohtlike juhtumite puhul ja nende ärahoidmiseks.
    2. Koolitust tuleb:
    a) anda, kui alustatakse tööd, mis hõlmab kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega;
    b) kohandada uue või muutunud ohu arvessevõtmiseks ja
    c) vajaduse korral reeglipäraselt korrata.
    Artikkel 10
    Töötajatele erijuhtudel antav teave
    1. Tööandja annab töökohal kirjalikud juhised ja vajaduse korral paneb välja teadaanded, milles on ette nähtud vähemalt kord, mida tuleb järgida järgmistel juhtudel:
    a) raske õnnetus või ohtlik juhtum seoses bioloogilise mõjuri käitlemisega;
    b) 4. rühma bioloogiliste mõjurite käitlemine.
    2. Töötajad peavad kõigist bioloogiliste mõjurite käitlemisega seotud õnnetustest või ohtlikest juhtumitest viivitamata teatama juhtivale isikule või töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavale isikule.
    3. Tööandjad teatavad töötajatele ja/või töötajate esindajatele viivitamata kõikidest bioloogilise mõjuri keskkonda pääsemisega seotud õnnetustest ja ohtlikest juhtumitest, mis võivad inimestel põhjustada tõsist nakkusohtu ja/või haigust.
    Lisaks sellele teatavad tööandjad ettevõtte või asutuse töötajatele ja/või nende esindajatele nii kiiresti kui võimalik raskest õnnetusest või ohtlikust juhtumist, selle põhjustest ning olukorra parandamiseks võetud või võetavatest meetmetest.
    4. Igal töötajal peab olema juurdepääs artiklis 11 osutatud loetelus olevale isiklikult temaga seotud teabele.
    5. Ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel peab olema juurdepääs üldisele anonüümsele teabele.
    6. Tööandjad peavad töötajatele ja/või nende esindajatele nende taotluse korral andma artikli 7 lõikes 1 osutatud teavet.
    Artikkel 11
    Mõjuritega kokkupuutunud töötajate nimekiri
    1. Tööandjad peavad 3. ja/või 4. rühma bioloogiliste mõjuritega kokkupuutunud töötajate nimekirja, näidates tehtud töö liigi ja võimaluse korral bioloogilise mõjuri, millega nad kokku puutusid, samuti vastavad andmed kokkupuute, õnnetuste ja ohtlike juhtumite kohta.
    2. Lõikes 1 osutatud nimekirja säilitatakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale pärast kokkupuute lõppu vähemalt 10 aastat.
    Kokkupuute puhul, mis võib põhjustada nakkusohtu:
    a) bioloogiliste mõjurite tõttu, mis teadaolevalt võivad tekitada püsivat või varjatud nakkust;
    b) mis olemasolevate teadmiste kohaselt on diagnoositav alles mitmete aastate pärast, kui haigus ilmneb;
    c) millel on enne haiguse ilmnemist eriti pikk inkubatsiooniperiood;
    d) mis põhjustab haigusi, mis hoolimata ravist pika aja jooksul uuesti välja löövad, või
    e) millel võib olla pikaajalisi tõsiseid järelhaigusi,
    säilitatakse nimekirja vastavalt pikema aja jooksul ehk kuni 40 aastat pärast viimast teadaolevat kokkupuudet.
    3. Lõikes 1 osutatud nimekirjale on juurdepääs artiklis 14 osutatud arstil ja/või töötervishoiu alal pädeval asutusel ning kõigil muudel töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavatel isikutel.
    Artikkel 12
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Artikkel 13
    Pädevale asutusele teatamine
    1. Järgmiste mõjurite esmakordsest kasutamisest antakse pädevale asutusele eelnevalt teada:
    a) 2. rühma bioloogilised mõjurid;
    b) 3. rühma bioloogilised mõjurid;
    c) 4. rühma bioloogilised mõjurid.
    Teatada tuleb vähemalt 30 päeva enne töö alustamist.
    Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb eelnevalt teatada ka iga järgmise 4. rühma bioloogilise mõjuri ja kõigi järgmiste uute 3. rühma bioloogiliste mõjurite esmakordsest kasutamisest, kui tööandja ise kõnealuse bioloogilise mõjuri ajutiselt liigitab.
    2. Laboritelt, mis osutavad 4. rühma bioloogiliste mõjurite suhtes diagnostikateenust, nõutakse üksnes nende kavatsuse esialgset teatavakstegemist.
    3. Kõikidel juhtudel, kui on toimunud olulised töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt tähtsad muudatused protsessides ja/või menetlustes, mis muudavad teadaande aegunuks, tuleb teadaanne uuesti esitada.
    4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teadaannetes peab olema näidatud:
    a) asjaomase ettevõtte ja/või asutuse nimi ja aadress;
    b) töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutava isiku nimi ja ametikoht;
    c) artiklis 3 osutatud hindamise tulemused;
    d) bioloogilise mõjuri liik;
    e) kavandatud kaitse- ja ennetusmeetmed.
    Eesti õigusakt:
     Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54576)
     Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1» muutmine
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2006, 19, 155 , Entry into force: 01/07/2006; Reference: (MNE(2006)53046)
    1.2.08 Directive 92/58/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Üldeeskirjad
    1. Tööandjad kannavad hoolt käesoleva direktiiviga ettenähtud ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide eest, kui ohte ei saa vältida või piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu.
    Tööandjad võtavad arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti a kohast riski hindamist.
    2. Ilma et see piiraks V lisa kohaldamist, paigaldatakse maantee -, raudtee -, siseveekogude-, mere- ja õhutranspordi reguleerimiseks kasutatavad märgid, kui see on sellise transpordiliigi puhul vaja lik, ettevõttesse ja/või asutusse.
    Artikkel 4
    Esmakordselt kasutatavad ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid
    Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab ohutus- ja/või tervisekaitsemärk, mida kasutatakse töökohas esmakordselt pärast artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva, vastama I–IX lisas sätestatud miinimumnõuetele.
    Artikkel 5
    Juba kasutatavad ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid
    Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab ohutus- ja/või tervisekaitsemärk, mida kasutati töökohas juba enne artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva, vastama I–IX lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt kaheksateistkümne kuu möödumisel nimetatud kuupäevast.
    Artikkel 6
    Erandid
    1. Võttes arvesse asjaomaste ettevõtete tegevuste liike ja/või suurust, võivad liikmesriigid täpsustada, millistesse kategooriatesse kuuluvatel ettevõtetel on lubatud asendada käesolevas direktiivis sätestatud valgustatud märgid ja/või helisignaalid täielikult, osaliselt või ajutiselt alternatiivsete abinõudega, mis tagavad kaitstuse sama taseme.
    2. Liikmesriigid võivad pärast tööturu mõlema osapoolega konsulteerimist kalduda kõrvale VIII lisa punkti 2 ja/või IX lisa punkti 3 kohaldamisest, kui nad kehtestavad alternatiivsed abinõud, mis tagavad sama kaitstuse taseme.
    3. Liikmesriigid konsulteerivad lõike 1 rakendamisel tööandjate ja töötajate organisatsioonidega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
    Artikkel 7
    Töötajate teavitamine ja juhendamine
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida võetakse seoses ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidega töökohal.
    2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, tuleb töötajatele anda sobivad juhised, eeskätt konkreetsete suuniste vormis, seoses ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidega töökohal.
    Eelkõige hõlmab esimeses lõigus osutatud juhiste andmine märkide tähendust (eriti juhul, kui märk sisaldab sõnu) ning üldisi ja konkreetseid käitumisjuhiseid.
    Artikkel 8
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes, kaasa arvatud I–IX lisa.
    Eesti õigusakt:
    Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
    Legal act: Sotsiaalministri määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 16/02/2004; Reference: (MNE(2003)54750)
    1.2.09 Council Directive 92/85/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Juhendid
    1. Liikmesriikidega konsulteerides ning tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõuandekomitee abiga koostab komisjon juhendid artiklis 2 määratletud töötajatele ohtlikuks või tervistkahjustavaks peetavate keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite ning tööstusprotsesside hindamiseks.
    Esimeses lõigus viidatud juhendid käsitlevad ka liigutusi ja asendeid, vaimset ja füüsilist väsimust ning muud tüüpi vaimset või füüsilist stressi, mis on seotud artiklis 2 määratletud töötajate tehtava tööga.
    2. Lõikes 1 nimetatud juhendite eesmärk on olla aluseks artikli 4 lõikes 1 viidatud hindamisele.
    Sel eesmärgil juhivad liikmesriigid vastavas liikmesriigis kõikide tööandjate ja kõikide naistöötajate ja/või nende esindajate tähelepanu nendele juhenditele.
    Artikkel 4
    Hindamine ja teavitamine
    1. Kõikide tegevuste puhul, mis võivad tõenäoliselt kaasa tuua konkreetse ohu sattuda kokkupuutesse ohutegurite, protsesside või töötingimustega, mille mittetäielik loetelu on esitatud I lisas, hindab tööandja kas otse või direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7 nimetatud kaitse- ja ennetusmeetmete abil nende iseloomu, määra ja mõjuaega artiklis 2 määratletud töötajatele asjaomases ettevõttes ja/või asutuses, selleks et:
    - hinnata mis tahes riski artiklis 2 määratletud töötaja ohutusele või tervisele ning võimalikku mõju tema rasedusele või rinnaga toitmisele,
    - otsustada, milliseid meetmeid tuleks võtta.
    2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse vastava ettevõtte ja/või asutuse artiklis 2 määratletud töötajaid ja töötajaid, kes tõenäoliselt võivad olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, ja/või nende esindajaid lõikes 1 nimetatud hindamise tulemustest ja kõikidest meetmetest, mida rakendatakse ohutuse ja tervise tagamiseks tööl.
    Artikkel 5
    Lähtuvalt hindamistulemustest võetavad meetmed
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 kohaldamist, kui artikli 4 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemused toovad ilmsiks ohu artiklis 2 määratletud ohutusele või tervisele või mõju tema rasedusele või rinnaga toitmisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomase töötaja töötingimuste ja/või töötundide ajutise reguleerimisega oleks töötaja kokkupuude sellise ohuga välistatud.
    2. Kui töötingimuste ja/või töötundide reguleerimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, võtab tööandja vajalikud meetmed, et viia asjaomane töötaja üle teisele tööle.
    3. Kui teisele tööle üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, antakse asjaomasele töötajale puhkust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kogu ajavahemikuks, mis on vajalik tema ohutuse või tervise kaitsmiseks.
    4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui artikli 6 kohaselt keelatud tegevusalal töötaja rasestub või hakkab rinnaga toitma ja teatab sellest tööandjale.
    Artikkel 6
    Juhud, mil kokkupuude ohuteguritega on keelatud
    Lisaks töötajate kaitset käsitlevatele üldsätetele, eriti neile, mis on seotud töökeskkonna ohutegurite piirväärtustega:
    1. artikli 2 punktis a määratletud rasedaid töötajaid ei tohi mingitel asjaoludel kohustada täitma ülesandeid, mille puhul hindamine on toonud ilmsiks ohu puutuda kokku II lisa A jaos loetletud ohtlike või tervistkahjustavate tegurite ja töötingimustega;
    2. artikli 2 punktis c määratletud rinnaga toitvaid töötajaid ei tohi mingitel asjaoludel kohustada täitma ülesandeid, mille puhul hindamine on toonud ilmsiks ohu puutuda kokku II lisa B jaos loetletud ohtlike või tervistkahjustavate tegurite ja töötingimustega.
    Artikkel 7
    Öötöö
    1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 nimetatud töötajaid ei kohustata tegema öötööd raseduse ajal ning sünnitusele järgneval ajavahemikul, mille määrab kindlaks riigi pädev tööohutus- ja töötervishoiuasutus, kui vastavalt liikmesriikides sätestatud korrale esitatakse arstitõend selle kohta, et see on vajalik asjaomase töötaja ohutuse ja tervise tagamiseks.
    2. Lõikes 1 nimetatud meetmed peavad sisaldama võimalust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kas:
    a) minna üle päevasele tööle või
    b) saada puhkust või pikendada rasedus - ja sünnituspuhkust, kui selline üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik.
    Artikkel 8
    Rasedus- ja sünnituspuhkus
    1. Liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus saada vähemalt 14 nädala pikkune katkestamatu rasedus- ja sünnituspuhkus enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
    2. Lõikes 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus peab sisaldama vähemalt kahenädalast kohustuslikku rasedus- ja sünnituspuhkust enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
    Artikkel 9
    Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 2 punktis a määratletud rasedatel töötajatel oleks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele õigus saada vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, ilma et nad kaotaksid töötasus, juhul kui selline läbivaatus peab toimuma tööajal.
    Artikkel 10
    Vallandamise keelamine
    Selleks et tagada artiklis 2 määratletud töötajatele nende käesoleva artikli alusel tunnustatud tervise- ja ohutusalaste õiguste kasutamine, sätestatakse, et:
    1. liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata artiklis 2 määratletud töötajate vallandamine ajavahemikus nende raseduse algusest kuni artikli 8 lõikes 1 nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud nende olukorraga ja mis on lubatud siseriiklike õigusaktide ja/või tavade alusel ning võimaluse korral tingimusel, et pädev ametiasutus on andnud oma nõusoleku;
    2. artiklis 2 määratletud töötaja vallandamise korral punktis 1 nimetatud ajavahemikus peab tööandja kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse;
    3. liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta artiklis 2 määratletud töötajaid sellise vallandamise tagajärgede eest, mis on punkti 1 alusel ebaseaduslik.
    Artikkel 11
    Tööalased õigused
    Selleks et tagada artiklis 2 määratletud töötajatele nende käesolevas artiklis tunnustatud tervise- ja ohutusalaste õiguste kasutamine, sätestatakse, et:
    1. artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel peavad töölepinguga seotud tööalased õigused, sealhulgas töötasu säilimine ja/või õigus piisavale toetusele, olema tagatud artiklis 2 määratletud töötajatele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või siseriiklikele tavadele;
    2. artiklis 8 nimetatud juhul peab olema tagatud järgmine:
    a) artiklis 2 määratletud töötajate töölepinguga seotud õigused, välja arvatud need, millele on viidatud allpool punktis b;
    b) artiklis 2 määratletud töötajate töötasu säilimine ja/või õigus piisavale toetusele;
    3. punkti 2 alapunktis b nimetatud toetust loetakse piisavaks, kui see tagab sissetuleku, mis on vähemalt võrdne sellega, mida asjaomane töötaja saaks siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ülemmäära piires, kui ta katkestaks oma tegevuse tervislikel põhjustel;
    4. liikmesriigid võivad muuta õiguse saada töötasu või toetust, millele on viidatud punktis 1 ja punkti 2 alapunktis b, sõltuvaks sellest, kas asjaomane töötaja vastab siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustele, mis annavad õiguse saada selliseid soodustusi.
    Need tingimused ei tohi mingitel asjaoludel ette näha, et töötamisperiood vahetult enne eeldatavat sünnituskuupäeva peaks olema pikem kui 12 kuud.
    Eesti õigusakt:
     Soolise võrdõiguslikkuse seadus
    Legal act: seadus, number: RTI, 21.04.2004, 27, 181; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 21.04.2004, 27, 181, Entry into force: 01/05/2004; Reference: (MNE(2003)55399)
     Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta» muutmise seadusS
    Legal act: seaduse muutmise või täiendamise seadus, number: RT I 2004, 37, 256 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2004, 37, 256 , Entry into force: 01/05/2004; Reference: (MNE(2004)57698)
     Töötervishoiu ja tööohutuse seadus muutmise seadus
    Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 , Entry into force: 15/07/2004; Reference: (MNE(2004)51242)
     Töö- ja puhkeaja seadus
    Legal act: seadus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 17/03/2003; Reference: (MNE(2003)54342)
    Puhkuseseadus
    Legal act: seadus, number: RTI, 22.12.2003, 82, 549; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 22.12.2003, 82, 549, Entry into force: 01/01/2004; Reference: (MNE(2003)54312)
     Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54304)
     Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    Legal act: seadus, number: RT I,1999, 60, 616; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I, 1999, 60, 616, Publication date: 01/07/2003; Reference: (MNE(2003)54299)
    1.2.10 Council Directive 92/91/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Üldkohustused
    1. Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks võtavad tööandjad kõik meetmed, et kindlustada järgmine:
    a) töökohtade projekteerimine , ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine selliselt, et töötajad saavad oma tööd teha ilma enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata;
    b) selliste töökohtade käitamine, kus on töötajaid, toimub vastutava isiku järelevalve all;
    c) konkreetsete riskidega seotud töö usaldatakse ainult pädevale personalile ning sellise töö teostamisel järgitakse antud juhtnööre;
    d) kõik ohutusjuhendid on kõigile asjaomastele töötajatele arusaadavad;
    e) asjaomased esmaabivahendid on kättesaadavad;
    f) regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused.
    2. Tööandja tagab direktiivi 89/391/EMÜ artiklites 6, 9 ja 10 sätestatud asjaomaseid nõudeid hõlmava ohutust ja tervist käsitleva dokumendi, edaspidi "ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument", koostamise ja ajakohastamise.
    Ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument peab näitama eelkõige seda, et:
    - ohud, millega töötajad töökohal kokku puutuvad, on kindlaks tehtud ja neid on hinnatud,
    - käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on võetud piisavad meetmed,
    - töökoha ja seadmete disainilahendus, kasutamine ja hooldamine on ohutud .
    Ohutust ja tervist käsitlev dokument tuleb koostada enne tööde alustamist ning kui töökohas tehakse suuri muudatusi, töökohta laiendatakse või see ehitatakse ümber, tuleb see läbi vaadata.
    3. Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest.
    Tööandja, kes siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt vastutab töökoha eest, koordineerib kõigi töötajate ohutuse ja tervisega seotud meetmete rakendamist ning sätestab ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis eesmärgi tegelda kõnealuse koordineerimisega ning meetmed ja korra selle eesmärgi elluviimiseks.
    Koordineerimine ei mõjuta üksikute tööandjate kohustusi, mis on sätestatud direktiivis 89/391/EMÜ.
    4. Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest viivitamata pädevale asutusele.
    Vajaduse korral ajakohastab tööandja ohutust ja tervist käsitlevat dokumenti ning kannab sellesse võetud meetmed, et vältida kordusi.
    Artikkel 4
    Kaitse tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest
    Tööandja võtab tarvitusele toimingute laadile vastavad meetmed ja ettevaatusabinõud:
    - tulekahjude ja plahvatuste tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks
    ja
    - plahvatusohtliku ja/või tervistkahjustava keskkonna tekkimise takistamiseks.
    Artikkel 5
    Evakuatsiooni- ja päästevahendid
    Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast.
    Artikkel 6
    Side-, hoiatus - ja häiresüsteemid
    Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus- ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud.
    Artikkel 7
    Töötajate teavitamine
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mis võetakse seoses tervise ja ohutusega töökohtades, eelkõige meetmetest, mis on seotud artiklite 3–6 rakendamisega.
    2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.
    Artikkel 8
    Tervisekontroll
    1. Siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt kehtestatakse meetmed, millega tagatakse töötajatele tervisekontroll, mis on vastavuses ohtudega, mida nende töö tekitab tervisele ja ohutusele.
    2. Lõikes 1 osutatud meetmed on sellised, et igal töötajal on õigus tervisekontrollile või talle tehakse tervisekontroll enne, kui ta määratakse täitma artiklis 2 osutatud toimingutega seotud ülesandeid, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike tagant.
    3. Tervisekontroll võib moodustada osa riiklikust tervishoiusüsteemist.
    Artikkel 9
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Artikkel 10
    Ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuded
    1. Töökohad, mida kasutatakse esimest korda pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 12 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad vastama lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele.
    2. Töökohad, mida kasutatakse juba enne kuupäeva, mil vastavalt artikli 12 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele vastama võimalikult ruttu ja hiljemalt viie aasta jooksul pärast nimetatud kuupäeva.
    3. Kui töökohas tehakse muudatusi, seda laiendatakse ja/või ehitatakse ümber pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 12 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused muudatused, laiendused ja/või ümberehitused vastavad lisades sätestatud miinimumnõuetele.
    Eesti õigusakt:
    • Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded 1

    Legal act: Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus, number: RTL 2004, 112, 176; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTL 2004, 112, 176, Entry into force: 27/08/2004; Reference: (MNE(2004)52298)
    • Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1

    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI 2004, 51, 358 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI 2004, 51, 358 , Entry into force: 01/07/2004; Reference: (MNE(2004)52299)
    1.2.11 Council Directive 92/104/EEC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 3
    Üldkohustused
    1. Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks võtavad tööandjad kõik meetmed, et kindlustada järgmine:
    a) töökohtade projekteerimine, ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine selliselt, et töötajad saavad oma tööd teha ilma enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata;
    b) selliste töökohtade käitamine, kus on töötajaid, toimub vastutava isiku järelevalve all;
    c) konkreetsete riskidega seotud töö usaldatakse ainult pädevale personalile ning sellise töö teostamisel täidetakse antud juhtnööre;
    d) kõik ohutusjuhendid on kõigile asjaomastele töötajatele arusaadavad;
    e) asjaomased esmaabivahendid on kättesaadavad;
    f) regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused.
    2. Tööandja tagab direktiivi 89/391/EMÜ artiklites 6, 9 ja 10 sätestatud asjaomaseid nõudeid hõlmava ohutust ja tervist käsitleva dokumendi (edaspidi "ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument") koostamise ja ajakohastamise.
    Ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument peab näitama eelkõige seda, et:
    - ohud, millega töötajad töökohas kokku puutuvad, on kindlaks määratud ja neile on antud hinnang,
    - käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks võetakse piisavad meetmed,
    - töökoha ja seadmete disainilahendus, kasutamine ja hooldamine on ohutud.
    Ohutust ja tervist käsitlev dokument tuleb koostada enne tööde alustamist ning kui töökohas tehakse suuri muudatusi, töökohta laiendatakse või see ehitatakse ümber, tuleb see läbi vaadata.
    3. Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest.
    Tööandja, kes siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt vastutab töökoha eest, koordineerib kõigi töötajate ohutuse ja tervisega seotud meetmete rakendamist ning sätestab ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis kõnealuse koordineerimisega tegelemise eesmärgi ning meetmed ja korra selle eesmärgi elluviimiseks.
    Koordineerimine ei mõjuta üksikute tööandjate kohustusi, mis on sätestatud direktiivis 89/391/EMÜ.
    4. Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest võimalikult kiiresti pädevale asutusele.
    Artikkel 4
    Kaitse tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest
    Tööandja võtab tarvitusele toimingute laadile vastavad meetmed ja ettevaatusabinõud:
    - tulekahjude ja plahvatuste tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ja
    - plahvatusohtliku ja/või tervistkahjustava keskkonna tekkimise takistamiseks.
    Artikkel 5
    Evakuatsiooni- ja päästevahendid
    Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast.
    Artikkel 6
    Side-, hoiatus- ja häiresüsteemid
    Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus- ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud.
    Artikkel 7
    Töötajate teavitamine
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mis võetakse seoses tervise ja ohutusega töökohtades, eelkõige meetmetest, mis on seotud artiklite 3–6 rakendamisega.
    2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.
    Artikkel 8
    Tervisekontroll
    1. Siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt kehtestatakse meetmed, millega tagatakse töötajatele tervisekontroll, mis on vastavuses ohtudega, mida nende töö tekitab tervisele ja ohutusele.
    2. Lõikes 1 osutatud meetmed on sellised, et igal töötajal on õigus tervisekontrollile või talle tehakse tervisekontroll enne, kui ta määratakse täitma artiklis 2 osutatud toimingutega seotud ülesandeid, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike tagant.
    3. Tervisekontroll võib moodustada osa riiklikust tervishoiusüsteemist.
    Artikkel 9
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Artikkel 10
    Ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuded
    1. Töökohad, mida kasutatakse esimest korda pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 13 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad vastama lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele.
    2. Töökohad, mida kasutatakse juba enne kuupäeva, mil vastavalt artikli 13 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele vastama võimalikult ruttu ja hiljemalt üheksa aasta jooksul pärast nimetatud kuupäeva.
    3. Kui töökohas tehakse muudatusi, seda laiendatakse ja/või ehitatakse ümber pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 13 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused muudatused, laiendused ja/või ümberehitused vastavad lisades sätestatud miinimumnõuetele.
    Eesti õigusakt:
    Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI 2004, 51, 358 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI 2004, 51, 358 , Entry into force: 01/07/2004; Reference: (MNE(2004)59410)
    1.2.12 Council Directive 93/103/EC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 8
    Töötajate teavitamine
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida võetakse töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks laeva pardal .
    2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.
    Artikkel 9
    Töötajate väljaõpe
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, tagatakse töötajatele nõuetekohane väljaõpe, eelkõige täpsete, arusaadavate juhistena, mis käsitlevad tervise ja ohutuse tagamist laeva pardal ja eriti õnnetusjuhtumite vältimist.
    2. Lõikes 1 nimetatud väljaõpe käsitleb eelkõige tuleohutust, päästevahendite kasutamist ja asjaomaste töötajate osas püügivahendite ja haalamisseadmete kasutamist ning erinevat liiki märguandeid, sealhulgas käega antavaid märguandeid.
    Väljaõpet ajakohastatakse vajalikul määral, kui seda nõuavad muudatused laeval toimuvas tegevuses.
    Artikkel 10
    Üksikasjalik väljaõpe isikutele, kes võiksid vajadusel laeva juhtida
    Ilma et see piiraks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõike 3 kohaldamist, korraldatakse kõikidele isikutele, kes võiksid vajadusel laeva juhtida, üksikasjalik väljaõpe järgmises:
    a) kutsehaiguste ja tööõnnetuste vältimine laeval ning õnnetusjuhtumite korral võetavad meetmed;
    b) laeva püstuvuse ja hoolduse tagamine kõikides tõenäolistes laadimistingimustes ja kalastustegevuse ajal;
    c) raadionavigatsioon ja raadioside , kaasa arvatud nende kasutamise kord.
    Artikkel 11
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiivi ja selle lisadega seotud küsimusi käsitlevates aruteludes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Artikkel 12
    Lisade kohandamine
    Lisade puhttehnilised kohandused, milles võetakse arvesse:
    - laeva pardal ohutuse ja tervisekaitse teatavate aspektide tehnilist ühtlustamist ja standardimist käsitlevate direktiivide vastuvõtmist
    ja/või
    - tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides või teadmiste täienemist laeva pardal ohutuse ja tervisekaitse tagamise valdkonnas,
    võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korra kohaselt.
    Eesti õigusakt:
    Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54349)
    1.2.13 Council Directive 98/24/EC
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 4
    Ohtlikest keemilistest mõjuritest tuleneva riski kindlaksmääramine ja hindamine
    1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustusi täites teeb tööandja kõigepealt kindlaks, kas töökohas on ohtlikke keemilisi mõjureid. Kui neid esineb, siis hindab ta nende keemilistest mõjuritest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele, võttes arvesse:
    - nende ohtlikke omadusi,
    - tarnija esitatud teavet seoses ohutuse ja tervisega (näiteks asjakohased ohutuskaardid kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ või direktiivi 88/379/EMÜ sätetega),
    - selliste mõjuritega kokkupuute taset, liiki ja kestust,
    - selliste mõjuritega seotud töötingimusi, kaasa arvatud mõjurite hulk,
    - kõnealuse liikmesriigi territooriumil kehtestatud ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas või bioloogilisi piirnorme,
    - võetud või võetavate meetmete toimet,
    - senise tervisekontrolli põhjal tehtud otsuseid, kui need on kättesaadavad.
    Tööandja saab riski hindamiseks vajalikku lisateavet tarnijalt või muudest kergesti kättesaadavatest allikatest. Vajaduse korral peab selline lisateave sisaldama erihinnangut kasutajatele tuleneva riski kohta, nagu on kehtestatud keemilisi mõjureid käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel.
    2. Tööandja pädevuses peab olema riski hindamine vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikliga 9 ning ta teeb kindlaks, millised meetmed on võetud kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riski hinnang dokumenteeritakse vastavalt siseriiklikele normidele ja tavale ning selles võib sisalduda tööandja põhjendus selle kohta, et keemiliste mõjuritega seotud riski laad ja ulatus teeb edasise üksikasjaliku riski hindamise tarbetuks. Riski hindamine toimub ajakohaselt, eelkõige siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist , või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik.
    3. Riski hindamisse kaasatakse teatud tööd ettevõttes ja asutuses, nagu hooldustööd, mille puhul võib ette näha, et on võimalus oluliselt kokku puutuda ohuteguritega, või mille tagajärjeks võib muudel põhjustel olla isegi pärast kõigi tehniliste meetmete võtmist kahjulik toime ohutusele ja tervisele.
    4. Kui töö käigus puututakse kokku mitme keemilise mõjuriga, hinnatakse riski kõigi nende keemiliste mõjurite koosmõjust tuleneva riski alusel.
    5. Ohtlike keemiliste mõjuritega seotud uue töö korral alustatakse tööd alles siis, kui kõnealuse töö riski on hinnatud ja kindlakstehtud ennetusmeetmed on rakendatud.
    6. Riski kindlaksmääramise ja hindamise praktilised juhendid ja nende läbivaatamise ning vajaduse korral kohaldamise kord töötatakse välja artikli 12 lõike 2 kohaselt.
    Artikkel 5
    Üldpõhimõtted ohtlike keemiliste mõjuritega seotud riski vältimiseks ja käesoleva direktiivi kohaldamiseks riski hindamisel
    1. Täites oma kohustust tagada töötajate tervis ja ohutus ohtlike keemiliste mõjuritega seotud tööl, võtab tööandja direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vajalikud ennetusmeetmed ja käesolevas direktiivis sätestatud meetmed.
    2. Ohtlike keemiliste mõjuritega seotud risk tööl töötajate tervisele ja ohutusele kõrvaldatakse või vähendatakse miinimumini järgmiste vahendite abil:
    - töökohas tööprotsessi kavandamine ja korraldamine,
    - keemiliste mõjuritega töötamiseks sobivate vahendite kasutamine ja nende korrashoid , mis tagab töötajate tervise ja ohutuse tööl,
    - ohtlike mõjuritega kokkupuutuvate või tõenäoliselt kokkupuutuvate isikute arvu vähendamine miinimumini,
    - ohtlike mõjuritega kokkupuutumisaja ja intensiivsuse vähendamine miinimumini,
    - asjakohaste hügieenimeetmete võtmine,
    - töökohas asjaomaseks tööks vajaliku keemiliste mõjurite koguse vähendamine miinimumini,
    - sobivad tööprotseduurid, kaasa arvatud töökoha piires ohtlike keemiliste mõjurite ja selliseid keemilisi mõjureid sisaldavate jäätmete ohutu käitlemise, ladustamise ja veo korraldamine.
    Riski kontrollimiseks võetavate ennetusmeetmete praktilised juhendid töötatakse välja artikli 12 lõike 2 kohaselt.
    3. Juhul kui artikli 4 lõikes 1 osutatud hindamise tulemustest ilmneb töötajate ohutusele ja tervisele tulenev risk, kohaldatakse artiklites 6, 7 ja 10 sätestatud kaitse-, ennetus - ja järelevalvemeetmeid.
    4. Juhul kui artikli 4 lõikes 1 osutatud riski hindamise tulemustest ilmneb, et töökohal esineva keemilise mõjuri koguse tõttu tuleneb sellest töötajate ohutusele ja tervisele vaid väike risk ning käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt võetud meetmest piisab riski vähendamiseks, siis artiklite 6, 7 ja 10 sätteid ei kohaldata.
    Artikkel 6
    Spetsiifilised kaitse- ja ennetusmeetmed
    1. Tööandja tagab, et töötajate ohutusele ja tervisele ohtlikest keemilistest mõjuritest tulenev risk tööl on vähendatud miinimumini.
    2. Lõiget 1 kohaldades kasutatakse eelistatavalt asendamist, millega tööandja väldib ohtliku keemilise mõjuri kasutamist, asendades selle niisuguse keemilise mõjuri või menetlusega, mis kasutamistingimuste nõudeid järgides ei ole ohtlik või on töötajate ohutusele ja tervisele vähem ohtlik niisuguses olukorras.
    Juhul kui töö laad ei luba artiklis 4 osutatud tööd ja riski hindamist arvesse võttes kõrvaldada riski asendamise abil, tagab tööandja riski vähendamise miinimumini, kohaldades kaitse- ja ennetusmeetmeid, mis on kooskõlas riski hindamisega artikli 4 kohaselt. Nimetatud meetmetes sisalduvad tähtsuse järjekorras:
    a) asjakohaste tööprotsesside ja tehniliste kontrollide kavandamine ning sobivate vahendite ja materjalide kasutamine, et vältida või vähendada selliste ohtlike keemiliste mõjurite väljalaskmist, millest võib tuleneda risk töötajate ohutusele ja tervisele tööl;
    b) ühiskaitsemeetmete kohaldamine riski esinemiskohas, näiteks piisav ventilatsioon ja asjakohased korraldusmeetmed;
    c) juhul kui kokkupuudet ohtlike mõjuritega ei ole võimalik ära hoida muul viisil, siis individuaalsete kaitsevahendite kasutamine, kaasa arvatud isikukaitsevahendid.
    Riski kontrollimiseks võetavate kaitse- ja ennetusmeetmete praktilised juhendid töötatakse välja artikli 12 lõike 2 kohaselt.
    3. Kui see on vajalik riski laadi arvestades, kaasneb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmetega tervisekontroll vastavalt artiklile 10.
    4. Kui tööandja ei tõenda selgelt teiste hindamisvahenditega, et lõike 2 kohaselt on saavutatud piisav riski ärahoidmine ja kaitse, teeb tööandja töökohal töötajatele terviseriski põhjustavate keemiliste mõjurite mõõtmisi regulaarselt või siis, kui töötingimustes toimub muutusi, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet keemiliste mõjuritega, vastavalt vajadusele, eriti seoses ohtlike ainete piirnormidega töökeskkonnas.
    5. Artiklis 4 sätestatud või sellest tulenevate kohustuste täitmisel võtab tööandja arvesse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud menetluste tulemusi.
    Iga kord, kui liikmesriigi territooriumil kehtestatud ohtlike ainete piirnormi töökeskkonnas on ületatud, peab tööandja kõnealust piirnormi arvesse võttes olukorra viivitamata parandama, rakendades ennetus- ja kaitsemeetmeid.
    6. Artiklites 4 ja 5 osutatud riski üldhinnangu ja ärahoidmise üldpõhimõtete alusel võtab tööandja toimingu laadiga sobivaid tehnilisi ja/või organisatsioonilisi meetmeid, kaasa arvatud ladustamine, käitlemine ja omavahel kokkusobimatute keemiliste mõjurite eraldamine, tagades töötajate kaitse keemiliste mõjurite füüsikalis-keemilistest omadustest tuleneva ohu vastu. Eelkõige võtab ta tähtsuse järjekorras meetmeid, et:
    a) hoida ära kergestisüttivate ainete ohtlike kontsentratsioonide või keemiliselt ebastabiilsete ainete ohtlike koguste esinemine töökohas või seal, kus töö laad seda ei luba,
    b) vältida selliste süüteallikate esinemist , mis võivad tekitada tulekahjusid ja plahvatusi, või ebasoodsate tingimuste esinemist, mis võivad põhjustada keemiliselt ebastabiilsete ainete või ainesegude poolt kahjulike füüsiliste tagajärgede tekitamist,
    c) vähendada töötajate tervisele ja ohutusele kahjulikke tagajärgi kergestisüttivate ainete süttimise tõttu puhkenud tulekahju või plahvatuse korral või keemiliselt ebastabiilsete ainete või ainesegude põhjustatud kahjulikke füüsilisi tagajärgi.
    Tööandja poolt töötajate kaitseks ettenähtud töövahendid ja kaitsesüsteemid vastavad tervise ja ohutusega seoses kujundust, töötlemist ja tarnimist käsitlevatele asjakohastele ühenduse sätetele. Tööandja poolt võetud tehnilised ja/või organisatsioonilised meetmed võtavad arvesse potentsiaalselt plahvatusohtlikus atmosfääris kasutamiseks ettenähtud vahendeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta 23. märtsil 1994 antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdirektiivi 94/9/EÜ [19] I lisas esitatud vahendite grupeerimist ja on sellega kooskõlas.
    Tööandja võtab meetmeid, et tagada piisav kontroll tootmisettevõtte, vahendite ja seadmete üle või plahvatust summutavate või plahvatuse survet vähendavate toimingute sooritamiseks.
    Artikkel 7
    Õnnetuste, vahejuhtumite ja eriolukordade puhul tegutsemise kord
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 8 sätestatud kohustusi, peab tööandja töötajate ohutuse ja tervise kaitseks töökohal olevate keemiliste mõjuritega seotud õnnetuste, vahejuhtumite või eriolukordade eest kehtestama korra (tegevuskava), millest juhindutakse vastava olukorra tekkimisel, et võtta asjakohaseid meetmeid. Nimetatud kord sisaldab asjakohaseid regulaarselt korraldatavaid tööohutusõppusi ja asjakohaste esmaabivahendite olemasolu tagamist.
    2. Lõikes 1 nimetatud olukorra tekkimisel astub tööandja viivitamata samme, et juhtumi tagajärgi vähendada ning informeerida sellest asjassepuutuvaid töötajaid.
    Olukorra normaliseerimiseks:
    - rakendab tööandja olukorra parandamiseks sobivaid meetmeid nii kiiresti kui võimalik,
    - lubatakse kahjustatud piirkonda vaid neid töötajaid, keda on vaja paranduste ja muude vajalike tööde tegemiseks.
    3. Töötajatele, kes on lubatud töötama kahjustatud piirkonnas, tagatakse asjakohane kaitseriietus , isikukaitsevahendid, eriohutusvahendid ja - seadmed , mida nad peavad kasutama olukorra lõppemiseni; kõnealune olukord ei tohi jääda kestma.
    Kaitsmata inimestel ei lubata kahjustatud piirkonnas viibida.
    4. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 8 kohaldamist, võtab tööandja vajalikke meetmeid, et võtta kasutusele hoiatus- ja muud edastamissüsteemid, mis on vajalikud selleks, et anda märku suurenenud riskist ohutusele ja tervisele ning võimaldada asjakohaselt reageerida ja alustada vajaduse korral kohe parandusmeetmete võtmist, abiandmist, evakueerimis- ja päästeoperatsioone.
    5. Tööandja tagab, et ohtlike keemiliste mõjuritega seotud eriolukorda käsitlev teave on kättesaadav. Nimetatud teavet võivad kasutada asjaomased ettevõttesisesed ja -välised päästetalitused. Selles teabes peab sisalduma:
    - eelteade asjaomaste tööalaste ohtude, ohu kindlakstegemise korra, ettevaatusabinõude ja menetluste kohta, nii et päästetalitused saavad valmistada ette oma tegutsemiskorra ja ettevaatusabinõud,
    - kogu kättesaadav teave, kaasa arvatud vastavalt käesolevale artiklile väljatöötatud kord, mis käsitleb õnnetuse või eriolukorra ajal tekkivaid või tekkida võivaid ohte.
    Artikkel 8
    Töötajate teavitamine ja koolitus
    1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 10 ja 12 kohaldamist, tagab tööandja, et töötajatele ja/või nende esindajatele antakse järgmist teavet:
    - käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt saadud andmed ning lisateated alati, kui suurem muutus töökohal toob kaasa ka nimetatud andmete muutumise,
    - teatud töökohal esinevate ohtlike keemiliste mõjurite kohta, nagu näiteks nimetatud mõjurite nimetus, sellest tulenev risk tervisele ja ohutusele, asjakohased ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja muud seadusandlikud sätted,
    - koolitus ja teave sobivate ettevaatusabinõude ja võetavate meetmete kohta enda ja teiste töötajate kaitsmiseks töökohas,
    - võimalus tutvuda kõigi ohutusandmetega, mis tarnija esitab kooskõlas direktiivi 88/379/EMÜ artikliga 10 ja direktiivi 92/32/EMÜ [20] artikliga 27;
    ning et see teave on:
    - esitatud käesoleva direktiivi artikli 4 järgi toimunud riski hindamise tulemustekohasel viisil. Sõltuvalt nimetatud artiklis nõutud hindamisel ilmnenud riski laadist ja tasemest võib see viis varieeruda suulisest edastamisest kirjaliku teabega varustatud individuaalse juhendamise ja koolitamiseni,
    - ajakohastatud, võttes arvesse muutuvaid asjaolusid.
    2. Juhul kui tööl kasutatavad mahutid ja torustik ei ole märgistatud asjakohaste keemiliste mõjurite märgistamist ja ohutusmärke töökohal käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaselt, tagab tööandja eespool nimetatud õigusaktides ettenähtud erandite kohaldamist piiramata, et mahutite ja torustike sisaldis ning nimetatud sisaldise laad ja kõik sellega seotud ohud oleksid selgelt kindlaks tehtavad.
    3. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et tööandja võiks taotluse korral saada eelistatavalt tootjalt või tarnijalt kogu ohtlikke keemilisi mõjureid käsitleva teabe, mis on vajalik käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaldamiseks, niivõrd kui direktiivid 67/548/EMÜ ja 88/379/EMÜ ei sisalda teabe andmise kohustust.
    Eesti õigusakt:
    Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54353)
    1.2.14 Directive 2002/44/EC of the European Parliament and the Council
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 4
    Riskide kindlaksmääramine ja hindamine
    1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 nimetatud kohustusi täites hindab ja vajaduse korral mõõdab tööandja mehhaanilise vibratsiooni taset, millega töötajad kokku puutuvad. Mõõtmine toimub vastavalt vajadusele käesoleva direktiivi lisa A osa punkti 2 või B osa punkti 2 kohaselt.
    2. Mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taset võib hinnata, jälgides konkreetseid töötavasid ja kasutades asjakohast teavet konkreetsetes tingimustes kasutatavate seadmete või seadmetüüpide põhjustatava vibratsiooni arvatava suurusjärgu kohta, kaasa arvatud seadmete tootja antavat teavet. See toiming eristub mõõtmisest, mis nõuab eriaparatuuri ja sobivate meetodite kasutamist.
    3. Lõikes 1 nimetatud hindamist ja mõõtmist kavandavad ja teostavad pädevad teenistused sobivate vaheaegadega, võttes eeskätt arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid vajalike pädevate teenistuste või isikute kohta. Mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobivas vormis, mis võimaldab hilisemat konsulteerimist.
    4. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riski hindamisel erilist tähelepanu järgmisele:
    a) kokkupuute tase, tüüp ja kestus, kaasa arvatud igasugune kokkupuude katkendliku vibratsiooni või korduvate põrutustega;
    b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja kokkupuute rakendusväärtused;
    c) igasugused mõjud eriti riskitundlike töötajate tervisele ja ohutusele;
    d) kõik kaudsed mõjud töötajate ohutusele, mis tulenevad mehhaanilise vibratsiooni ja töökoha või muude töövahendite koostoimest;
    e) töövahendite tootjate vastavalt asjakohastele ühenduse direktiividele esitatud teave;
    f) mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu;
    g) üldvibratsiooniga kokkupuute pikendamine üle tavalise tööaja tööandja vastutusel;
    h) erilised töötingimused, nagu madal temperatuur;
    i) asjakohane tervisekontrollilt saadud teave, võimaluse piires kaasa arvatud avaldatud teave.
    5. Tööandja pädevuses peab olema riski hindamine vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a ning ta teeb kindlaks, millised meetmed tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskihinnang registreeritakse sobival kandjal vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale; see võib sisaldada tööandja põhjendust, et mehhaanilise vibratsiooniga seotud riskide laad ja ulatus teevad edasise üksikasjaliku riski hindamise tarbetuks. Riskihinnangut ajakohastatakse korrapäraselt, eelkõige siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis võivad põhjustada selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik.
    Artikkel 5
    Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
    1. Võttes arvesse tehnika arengut ja riski allika juures ohjeldamise meetmete kättesaadavust, tuleb mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuutest tulenevad riskid kõrvaldada nende allika juures või neid miinimumini vähendada.
    Selliste riskide vähendamine põhineb direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud riski vältimise üldpõhimõtetel.
    2. Artiklis 4 nimetatud riskihinnangu alusel, kui artikli 3 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b ettenähtud kokkupuute rakendusväärtused ületatakse, rajab ja rakendab tööandja tehniliste ja/või korralduslike meetmete programmi, mis on kavandatud vähendama miinimumini kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga ja kaasnevaid riske, võttes eriti arvesse:
    a) muid töömeetodeid, mis nõuavad väiksemat kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga;
    b) selliste sobiva ergonoomilise disainilahendusega asjakohaste töövahendite valikut, mis tehtavat tööd arvestades tekitavad võimalikult vähe vibratsiooni;
    c) abiseadmete tagamist, mis vähendavad vibratsioonist põhjustatud vigastuste ohtu, nagu istmed, mis vähendavad tõhusalt üldvibratsiooni, ja käepidemed, mis vähendavad kohtvibratsiooni;
    d) töövahendite, töökoha ja töökohasüsteemide sobivaid hooldusprogramme;
    e) töökohtade disainilahendust ja paigutust;
    f) töötajate piisavat teavitamist ja koolitust töövahendite õigeks ja ohutuks kasutamiseks, et vähendada töötajate kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga miinimumini;
    g) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramist;
    h) sobivaid tööplaane koos piisavate puhkeaegadega;
    i) rõivastuse tagamist kokkupuutuvate töötajate kaitseks külma ja niiskuse eest.
    3. Ühelgi juhul ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirväärtust.
    Kui vaatamata tööandja võetud meetmetele käesoleva direktiivi järgimiseks ületatakse kokkupuute piirväärtust, võtab tööandja viivitamatult meetmeid kokkupuute vähendamiseks kokkupuute piirväärtusest allapoole. Ta leiab kokkupuute piirväärtuse ületamise põhjused ning muudab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida selle uut ületamist.
    4. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid eriti ohustatud töötajate vajadustele.
    Artikkel 6
    Töötajate teavitamine ja koolitus
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 10 ja 12 kohaldamist tagab tööandja, et tööl mehhaanilisest vibratsioonist põhjustatud riskidega kokkupuutuvad töötajad ja/või nende esindajad saavad teavet ja koolitust, mis käsitleb käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud riski hindamise tulemusi, eriti:
    a) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid mehhaanilisest vibratsioonist tulenevate riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks miinimumini;
    b) kokkupuute piirväärtusi ja rakendusväärtusi;
    c) vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 4 tehtud mehhaanilise vibratsiooni hindamise ja mõõtmise tulemusi ning kasutatavatest töövahenditest tulenevaid võimalikke kahjustusi;
    d) seda, miks ja kuidas märgata kahjustuste märke ja neist teatada;
    e) asjaolusid, mille korral töötajatel on õigus tervisekontrollile;
    f) ohutuid töötavasid mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute vähendamiseks.
    Artikkel 7
    Töötajate nõustamine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti õigusakt:
     Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83, Entry into force: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54546)
     TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS
    Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 , Entry into force: 01/03/2007; Reference: (MNE(2007)52936)
     TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
    Legal act: seadus, number: RT I,1999, 60, 616; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I, 1999, 60, 616, Publication date: 01/07/2003; Reference: (MNE(2003)54299)
     Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 27.04.2007, 34, 215 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 27.04.2007, 34, 215 , Entry into force: 30/04/2007; Reference: (MNE(2007)53669)
     Töötajate tervisekontrolli kord
    Legal act: Sotsiaalministri määrus, number: RTL 2005, 56, 816; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTL 2005, 56, 816, Entry into force: 01/07/2003; Reference: (MNE(2003)54764)
    1.2.15 Directive 2003/10/EC of the European Parliament and of the Council
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 4
    Ohtude kindlaksmääramine ja hindamine
    1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindavad ja vajaduse korral mõõdavad tööandjad mürataset, millega töötajad kokku puutuvad.
    2. Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevate tingimustega, eelkõige mõõdetava müra omaduste, kokkupuute pikkuse, ümbritsevate tegurite ja mõõtevahendite omadustega.
    Kõnealused meetodid ja seadmed peavad võimaldama kindlaks määrata artiklis 2 määratletud parameetreid ning otsustada, kas asjaomasel juhul on ületatud artiklis 3 kehtestatud väärtusi.
    3. Meetoditena võib kasutada proovide võtmist, mis peab esindama ühe töötaja isiklikku kokkupuudet müraga.
    4. Lõikes 1 osutatud hindamist ja mõõtmist teevad pädevad teenistused kohase sagedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid pädevate teenistuste või isikute kohta. Müraga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobival kujul nii, et nendega oleks hiljem võimalik tutvuda.
    5. Käesoleva artikli kohaldamisel tuleb mõõtmistulemuste analüüsimisel arvestada ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt.
    6. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja ohtude hindamisel eraldi tähelepanu järgmisele:
    a) kokkupuute, kaasa arvatud impulssmüraga kokkupuute ulatus, liik ja kestus;
    b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused;
    c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mis tahes mõju;
    d) kui see on tehniliselt teostatav, töötajate tervisele ja ohutusele müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenev mis tahes mõju;
    e) töötajate tervisele ja ohutusele müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusteohu vähendamiseks antavate helimärguannete koostoimest tulenev igasugune kaudne mõju;
    f) tootjate poolt oma tööseadmete müratasemete kohta antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele;
    g) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete tööseadmete olemasolu;
    h) tööandja vastutusel toimuv müraga kokkupuute tavalisest tööajast kauemaks pikenemine ;
    i) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas olemasolu korral avaldatud andmed;
    j) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolu.
    7. Tööandja valduses peab olema riski hindamine, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile artikli, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5, 6, 7 ja 8. Riski hindamine kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale. Riski hindamist ajakohastatakse korrapäraselt, kuid eriti siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik.
    Artikkel 5
    Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
    1. Arvestades tehnika edusamme ja ohtude eos kontrollimise meetmete olemasolu, kõrvaldatakse müraga kokkupuutest tulenevad ohud eos või minimeeritakse.
    Neid vähendatakse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete järgi, arvestades eelkõige järgmist:
    a) muud töömeetodid, mille puhul on müraga vaja vähem kokku puutuda;
    b) tehtavat tööd arvestades asjakohaste tööseadmete valik, mis tekitavad võimalikult vähe müra, sealhulgas võimalus teha töötajatele kättesaadavaks tööseadmeid, mis vastavad müraga kokkupuute vähendamiseks vastuvõetud ühenduse õigusnormidele;
    c) töökohtade korraldus ja kujundus;
    d) asjakohane nõustamine ja koolitamine , mille käigus õpetatakse töötajaid kasutama tööseadmeid nõuetekohaselt nii, et minimeerida oma kokkupuudet nende seadmete tekitatava müraga;
    e) müra vähendamine tehniliste vahendite abil:
    i) õhu teel leviva müra vähendamine näiteks kilpide, sirmide, piirete, kestade, helikindlate katete abil;
    ii) konstruktsiooni kaudu leviva müra vähendamine näiteks summutamise või isoleerimise teel;
    f) asjakohased hooldusgraafikud tööseadmete, töökoha ja töökoha süsteemide jaoks;
    g) töö korraldamine nii, et väheneb müraga kokkupuude:
    i) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine;
    ii) asjakohased töögraafikud piisavate puhkeaegadega.
    2. Kui artiklis 4 osutatud riski hindamine näitab, et meetmete ülemised lähteväärtused on ületatud, loob ja rakendab tööandja tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi müraga kokkupuute vähendamiseks, arvestades seejuures eelkõige lõikes 1 osutatud meetmeid.
    3. Artiklis 4 osutatud riskihindamise põhjal tähistatakse töökohad, kus töötajad võivad kokku puutuda müraga, mis ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi, asjakohaste märkidega. Need alad tuleb piiritleda ja juurdepääsu nendele piirata, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuute ohu tõttu õigustatud.
    4. Kui töötaja võib oma tööst tulenevalt kasutada tööandja puhkekohti, tuleb neis esinevat müra vähendada tasemeni, mis on kooskõlas nende kohtade kasutusotstarbe ja -tingimustega.
    5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis osutatud meetmed eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustega.
    Artikkel 6
    Isiklik kaitse
    1. Kui müraga kokkupuutest tulenevaid ohte ei ole võimalik vältida muul moel, tehakse töötajatele kättesaadavaks asjakohased, sobivad individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mida nad kasutavad kooskõlas nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/656/EMÜ (töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)) [14] sätetega ning direktiivi 89/391/EMÜ artikli 13 lõikega 2 järgmistel tingimustel:
    a) kui kokkupuude müraga ületab meetmete alumisi lähteväärtusi, teeb tööandja töötajatele kättesaadavaks individuaalsed kuulmiskaitsevahendid;
    b) kui kokkupuude müraga vastab meetmete ülemistele lähteväärtustele või ületab neid, kasutatakse individuaalseid kuulmiskaitsevahendeid;
    c) valitakse sellised individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mis kõrvaldavad kuulmisele avalduva ohu või vähendavad selle miinimumini.
    2. Tööandja teeb kõik endast oleneva, tagamaks et kuulmiskaitsevahendeid kantakse, ning vastutab kooskõlas käesoleva artikliga võetud meetmete tõhususe kontrollimise eest.
    Artikkel 7
    Kokkupuute piiramine
    1. Töötajate artikli 3 lõikes 2 määratletud kokkupuude müraga ei ületa mitte ühelgi juhul kokkupuute piirväärtusi.
    2. Kui käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmetele vaatamata avastatakse kokkupuuteid, mis ületavad kokkupuute piirväärtusi, teeb tööandja järgmist:
    a) võtab kohe meetmeid, et vähendada kokkupuudet kokkupuute piirväärtustest allapoole;
    b) teeb kindlaks ülemäärase kokkupuute tinginud põhjused ja
    c) muudab kaitse- ja ennetusmeetmeid, hoidmaks ära sama olukorra kordumist .
    Artikkel 8
    Töötajate nõustamine ja koolitamine
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12, tagab tööandja, et töötajad, kes puutuvad tööl kokku müraga meetmete alumiste lähteväärtuste tasemel või sellest kõrgemal, ja/või nende esindajad saavad müraga kokkupuutest tulenevate ohtude alast nõustamist ja koolitust, mis käsitleb eelkõige järgmist:
    a) selliste ohtude laadi;
    b) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmed, mis on suunatud mürast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või minimeerimiseks, kaasa arvatud asjaolud, mil neid meetmeid kohaldatakse;
    c) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused;
    d) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud müra hindamise ja mõõtmise tulemused koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega;
    e) kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine;
    f) milleks ja kuidas avastada ja teatada märkidest kuulmiskahjustuste kohta;
    g) tingimused, mil töötajatel on õigus tervisekontrollile, ning tervisekontrolli otstarve vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10;
    h) ohutud töövõtted, mis vähendavad kokkupuute müraga miinimumini.
    Artikkel 9
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud ja eriti järgmistes küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt:
    - artiklis 4 osutatud riskide hindamine ja võetavate meetmete kindlaksmääramine,
    - artiklis 5 osutatud meetmed müraga kokkupuutest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või vähendamiseks,
    - artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud individuaalsete kuulmisekaitsevahendite valimine.
    Eesti õigusaktid:
     Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83, Entry into force: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54546)
     Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 27.04.2007, 34, 214 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 27.04.2007, 34, 214 , Entry into force: 30/04/2007; Reference: (MNE(2007)53925)
    Directive 2006/25/EC of the European Parliament and of the Council of 5 April 2006
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 4
    Kokkupuute kindlaksmääramine ja riskianalüüs
    1. Kui töötajad puutuvad kokku tehislike optilise kiirguse allikatega , peab tööandja direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindama ja vajaduse korral mõõtma ja/või arvutama optilise kiirgusega kokkupuute tasemeid, millega töötajad tõenäoliselt kokku puutuvad, et oleks võimalik kindlaks määrata ja jõustada vajalikud meetmed kokkupuute piiramiseks kohaldatavate piirväärtusteni. Hindamise, mõõtmise ja/või arvutamise metoodika järgib laserkiirguse osas Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni (IEC) standardeid ja mittekoherentse kiirguse osas Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) ja Euroopa Standardikomitee (CEN) soovitusi . Kokkupuutesituatsioonides, mis ei ole hõlmatud nimetatud standardite ja soovitustega ja kuni asjakohased EL standardid või soovitused muutuvad kättesaadavaks, kasutatakse hindamisel, mõõtmisel ja/või arvutamisel kasutusel olevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi teaduspõhiseid juhiseid. Mõlemas kokkupuutesituatsioonis võib hindamisel arvesse võtta seadme valmistaja poolt esitatud teavet, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühenduse direktiividega.
    2. Lõikes 1 osutatud hindamist, mõõtmist ja/või arvutusi kavandavad ja teostavad pädevad teenistused või isikud kohase tihedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 7 ja 11 sätteid pädevate teenistuste või isikute ning töötajatega konsulteerimise ja nende osalemise kohta. Lõikes 1 nimetatud kokkupuute taseme hindamisel saadud andmed, sealhulgas mõõtmisel ja/või arvutusel saadud andmeid, säilitatakse sobival kujul nii, et neid oleks hiljem võimalik kasutada.
    3. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riskianalüüsil erilist tähelepanu järgmisele:
    a) tehislike optilise kiirguse allikatega kokkupuute tase, lainepikkuste vahemik ja kestus;
    b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused;
    c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju;
    d) optilise kiirguse ja valgustundlike kemikaalide omavahelise koostoime poolt töökohal töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju;
    e) kaudsed mõjud nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju;
    f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu;
    g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik;
    h) kokkupuude mitme tehisliku optilise kiirguse allikaga ;
    i) asjakohase IEC standardi kohane laserile kohaldatav klassifikatsioon ja kõik vastavad klassifikatsioonid kõikide tehislike allikate kohta, mis võivad tekitada sarnast kahju kui 3b või 4 klassi laser;
    j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele.
    4. Tööandja valduses peab olema riskianalüüs, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskianalüüs kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale; selles võib sisalduda tööandja põhjendus selle kohta, et optilise kiirgusega seotud riskide laad ja ulatus teeb edasise üksikasjaliku riskianalüüsi tarbetuks. Riskianalüüsi ajakohastatakse korrapäraselt, eriti siis kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et see on vajalik.
    Artikkel 5
    Riskide vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
    l. Arvestades tehnika arengut ja meetmete kättesaadavust riski kontrollimiseks selle tekkimisel, kõrvaldatakse tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevad riskid või vähendatakse neid võimalikult madalale tasemele .
    Tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate riskide vähendamine toimub direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete alusel.
    2. Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud riskianalüüs näitab tehislike optilise kiirguse allikatega kokku puutuvate töötajate osas võimalust, et kokkupuute piirväärtused võivad olla ületatud, loob ja rakendab tööandja piirväärtusi ületava kokkupuute vältimiseks mõeldud tehniliste ja/või korralduslike meetmete tegevuskava, võttes eelkõige arvesse järgmist:
    a) muud töömeetodid, mis vähendavad optilisest kiirgusest põhjustatud riske;
    b) vähem optilist kiirgust tekitavate seadmete valik, võttes arvesse tehtavat tööd;
    c) tehnilised meetmed optilise kiirguse vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral blokeerimisseadmete, varjestusseadmete või nendega sarnaste tervisekaitse seadmete kasutamine;
    d) töövahendite, tööruumide ja töökohasüsteemide sobivad hooldusprogrammid;
    e) tööruumide ja töökohtade kujundus ja paigutus ;
    f) kokkupuute kestuse ja taseme piiramine;
    g) asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus;
    h) seadme tootja juhendid, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühenduse direktiividega.
    3. Artikli 4 kohaselt tehtud riskianalüüsi alusel tähistatakse tööruumid, kus töötajad võivad kokku puutuda tehislikest allikatest eralduvate optilise kiirguse tasemetega, mis ületavad kokkupuute piirväärtusi, asjakohaste märkidega vastavalt nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivile 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). [11] Asjaomased piirkonnad tähistatakse ning neile ligipääsu piiratakse kui see on tehniliselt teostatav ja kui on olemas kokkupuute piirväärtuste ületamise risk.
    4. Töötajate kokkupuude ei tohi ületada kokkupuute piirväärtusi. Kui hoolimata tööandja poolt käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks tehislike optilise kiirguse allikate osas võetavatele meetmetele kokkupuute piirväärtusi ületatakse, võtab tööandja igal juhul kohe meetmeid, et vähendada kokkupuudet allapoole piirväärtusi. Tööandja teeb kindlaks kokkupuute piirväärtuste ületamise põhjused ja kohandab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida piirväärtuste taasületamist.
    5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid vastavalt eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustele.
    Artikkel 6
    Töötajate teavitamine ja koolitus
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12, tagab tööandja, et tööl tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutuvad töötajad ja/või nende esindajad saavad vajalikku teavet ja koolitust, mis on seotud käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud riskianalüüsi tulemustega, mis käsitleb eelkõige:
    a) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid;
    b) kokkupuute piirväärtusi ja nendega seotud võimalikke riske;
    c) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute tasemete hindamise, mõõtmise ja/või arvutuste tulemusi koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega;
    d) seda, kuidas avastada kokkupuute kahjulikke mõjusid tervisele ja kuidas neist teatada;
    e) asjaolusid, mille korral on töötajatel õigus tervisekontrollile;
    f) ohutut töökorraldust kokkupuudest tingitud riskide vähendamiseks;
    g) asjakohaste isikukaitsevahendite nõuetekohast kasutamist.
    Artikkel 7
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti õigusakt:
    Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus
    Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 , Entry into force: 01/03/2007; Reference: (MNE(2007)52946)
    Directive 2004/40/EC of the European Parliament and of the Council
    Tööandja kohustused:
    Artikkel 4
    Kokkupuute kindlaksmääramine ja riskianalüüs
    1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel hindab ja vajaduse korral mõõdab ja/või arvutab tööandja elektromagnetlainete tasemed, millega töötajad kokku puutuvad. Seni kui Ceneleci ühtlustatud Euroopa standardid hakkavad reguleerima kõiki asjakohaseid hindamisi, mõõtmisi ja arvutusi, toimub hindamine, mõõtmine ja arvutamine vastavalt artiklis 3 osutatud teaduslikele standarditele ja suunistele ning vajadusel seadmete tootja antud kiirgustasemeid arvesse võttes, kui see on reguleeritud asjakohaste ühenduse direktiividega.
    2. Kui artiklis 3 osutatud rakendusväärtusi ületatakse, hindab ja vajadusel arvutab tööandja vastavalt lõikele 1 teostatud elektromagnetväljade tasemete hindamise alusel, kas kokkupuute piirväärtusi on ületatud.
    3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamist, mõõtmist ja/või arvutamist ei ole vaja teha üldsusele avatud töökohtades, tingimusel et hindamine on juba teostatud vastavalt üldsuse elektromagnetväljadega (0 Hz–300 GHz) kokkupuute piiramist käsitleva nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituse 1999/519/EÜ sätetele [9] ja selles kindlaks määratud piirangutest peetakse töötajate puhul kinni ja ohutusriskid on välistatud.
    4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamist, mõõtmist ja/või arvutamist kavandavad ja teostavad pädevad teenistused või isikud sobivate vaheaegadega, võttes eriti arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 7 ja 11 sätteid, mis käsitlevad vajalikke pädevaid teenistusi või isikuid ja töötajatega konsulteerimist ja nende osalemist. Kokkupuute taseme hindamisel, mõõtmisel ja/või arvutamisel saadud andmeid säilitatakse sobivas vormis, mis võimaldab hilisemat konsulteerimist.
    5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riskianalüüsil erilist tähelepanu järgmisele:
    a) kokkupuute tase, sagedusspekter, kestus ja tüüp;
    b) käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud kokkupuute piirväärtused ja rakendusväärtused;
    c) mõjud eriti vastuvõtlike töötajate tervisele ja ohutusele;
    d) kaudsed mõjud, näiteks:
    i) elektromeditsiiniseadmete ja seadmete (sealhulgas südamestimulaatorite ja muude implanteeritud seadmete) häired;
    ii) ferromagneetilistest objektidest tulenev pommitavate osakeste oht staatilistes magnetväljades, mille magnetvootihedus ületab 3 mT;
    iii) elektriliselt juhitavate plahvatavate seadmete (detonaatorite) vallandamine;
    iv) indutseeritud väljadest, kontaktvoolust või sädelahendustest tekkinud sädemete tõttu süttinud tuleohtlikest materjalidest põhjustatud tulekahjud ja plahvatused;
    e) elektromagnetväljadega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu;
    f) tervisekontrollilt saadud asjakohane teave, sealhulgas avaldatud teave, kuivõrd see on võimalik;
    g) mitmed kokkupuuteallikad;
    h) üheaegne kokkupuude mitmesageduslike väljadega.
    6. Tööandja hindab riski vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a ning ta teeb kindlaks, millised meetmed tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskianalüüs salvestatakse sobivale kandjale vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale; see võib sisaldada tööandja põhjendust, et elektromagnetväljadega seotud riskide laad ja ulatus muudavad edasise üksikasjaliku riski hindamise tarbetuks. Riskianalüüsi ajakohastatakse korrapäraselt, eriti siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis võivad muuta selle aegunuks, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik.
    Artikkel 5
    Riskide vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
    1. Võttes arvesse tehnika arengut ja meetmete kättesaadavust riski kontrollimiseks selle tekkimisel, kõrvaldatakse elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevad riskid või vähendatakse neid miinimumini.
    Elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevate riskide vähendamine toimub direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete alusel.
    2. Artiklis 4 osutatud riskianalüüsi alusel, niipea kui artiklis 3 viidatud rakendusväärtusi ületatakse, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 4 lõikele 2 teostatud hinnang näitab, et kokkupuute piirväärtusi ei ole ületatud ning et ohutusriskid on võimalik välistada, koostab ja rakendab tööandja tehniliste ja/või korralduslike meetmete tegevuskava, mis on ette nähtud selleks, et kokkupuutel ei ületataks kokkupuute piirväärtusi, võttes eriti arvesse:
    a) muid töömeetodeid, millega kaasneb väiksem kokkupuude elektromagnetväljadega;
    b) vähem elektromagnetvälju tekitavate töövahendite valikut, võttes arvesse tööd, mida on tarvis teha;
    c) tehnilisi meetmeid, et vähendada elektromagnetväljade tekkimist, sealhulgas vajaduse korral blokeerimisseadmete, varjestus - või samalaadsete tervisekaitse seadmete kasutamist;
    d) töövahendite, tööruumide ja töökohasüsteemide sobivaid hooldusprogramme;
    e) tööruumide ja töökohtade kujundus ja paigutust;
    f) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramist;
    g) piisavate isikukaitsevahendite kättesaadavust.
    3. Artiklis 4 osutatud riskianalüüsi alusel tähistatakse tööruumid, kus töötajad võivad kokku puutuda rakendusväärtusi ületavateelektromagnetväljadega, asjakohaste märkidega vastavalt nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivile 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsealaste märkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses), [10] välja arvatud juhul kui vastavalt artikli 4 lõikele 2 teostatud hinnang näitab, et kokkupuute piirväärtusi ei ole ületatud ning et ohutusriskid on võimalik välistada. Kõnealused alad tehakse kindlaks ning neile juurdepääsu piiratakse, kui see on tehniliselt võimalik ja kui on oht, et kokkupuute piirväärtusi võidakse ületada.
    4. Ühelgi juhul ei ületata töötajate kokkupuute piirväärtusi.
    Kui tööandja käesoleva direktiivi järgimiseks võetud meetmetele vaatamata kokkupuute piirväärtusi ületatakse, võtab tööandja viivitamata meetmeid kokkupuute vähendamiseks kokkupuute piirväärtustest allapoole. Ta leiab kokkupuute piirväärtuste ületamise põhjused ning muudab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida väärtuste uut ületamist.
    5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid eriti ohustatud töötajate vajadustele.
    Artikkel 6
    Töötajate teavitamine ja koolitus
    Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 10 ja 12 kohaldamist, tagab tööandja, et tööl elektromagnetväljadest põhjustatud riskidega kokkupuutuvad töötajad ja/või nende esindajad saavad vajalikku teavet ja koolitust, mis on seotud käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud riski hindamise tulemustega, käsitledes eelkõige:
    a) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid;
    b) kokkupuute piirväärtuste ja rakendusväärtuste väärtusi ja kontseptsioone ning seotud võimalikke riske;
    c) vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 4 tehtud elektromagnetväljadega kokkupuute tasemete hindamise, mõõtmise ja/või arvutuste tulemusi;
    d) seda, kuidas märgata kokkupuute kahjulikke mõjusid tervisele ja neist teatada;
    e) asjaolusid, mille korral töötajatel on õigus tervisekontrollile;
    f) ohutuid töötavasid kokkupuutest tingitud riskide vähendamiseks.
    Artikkel 7
    Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
    Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
    Eesti aktid:
    • Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord
    Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83, Entry into force: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54546)
    • Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus
    Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 , Entry into force: 01/03/2007; Reference: (MNE(2007)52936)
    Minu arvamus ja ettepanekud
    Ma arvan, et tööandjal on suur osa töökeskkonna kaitsel Euroopa Liidu direktiivides. Ma arvan, et ka Eestis võiks olla rohkem seadusakte, et tagada töötajatele parem töökeskkond.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 37 lk · .docx · 134 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Harjutustöö-2 #1 Harjutustöö-2 #2 Harjutustöö-2 #3 Harjutustöö-2 #4 Harjutustöö-2 #5 Harjutustöö-2 #6 Harjutustöö-2 #7 Harjutustöö-2 #8 Harjutustöö-2 #9 Harjutustöö-2 #10 Harjutustöö-2 #11 Harjutustöö-2 #12 Harjutustöö-2 #13 Harjutustöö-2 #14 Harjutustöö-2 #15 Harjutustöö-2 #16 Harjutustöö-2 #17 Harjutustöö-2 #18 Harjutustöö-2 #19 Harjutustöö-2 #20 Harjutustöö-2 #21 Harjutustöö-2 #22 Harjutustöö-2 #23 Harjutustöö-2 #24 Harjutustöö-2 #25 Harjutustöö-2 #26 Harjutustöö-2 #27 Harjutustöö-2 #28 Harjutustöö-2 #29 Harjutustöö-2 #30 Harjutustöö-2 #31 Harjutustöö-2 #32 Harjutustöö-2 #33 Harjutustöö-2 #34 Harjutustöö-2 #35 Harjutustöö-2 #36 Harjutustöö-2 #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kertu90 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Harjutustöö EL direktiividega. Hinne: 100%
    el direktiivid ergonoomika

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liidu direktiivid
    7
    docx

    Euroopa Liidu direktiivid

    Direktiivide analüüs 1.1 Framework directive Council Directive 89/391 - "Framework Directive" 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama, et võtta arvesse muutunud asjaolusid, ja olukorda parandama. 3. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad, peavad tööandjad tegema koostööd ohutust, tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel, kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse- ja ennetusmeet

    Ergonoomika
    Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid
    4
    doc

    Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid

    Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ­ ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi dusiruumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigusakt on Tö

    Ergonoomika
    Grupitöö-Euroopa Liidu direktiivid
    10
    docx

    Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“

    Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konvents

    Ergonoomika
    Euroopa Liidu direktiivid
    3
    docx

    Euroopa Liidu direktiivid

    Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 ­ tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate esi

    Ühiskond
    Euroopa Liidu direktiivid
    6
    docx

    Euroopa Liidu direktiivid

    Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Tööt

    Ühiskond
    Euroopa Liidu direktiivid
    6
    docx

    Euroopa Liidu direktiivid

    Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded to workers and are integrated into all the activities of the undertaking and/or establishment at all hi

    Inglise keel
    Erialatööohutus
    13
    docx

    Erialatööohutus

    Võrumaa Kutsehariduskeskus Tursimitool Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris pe

    Tööohutus ja tervishoid
    EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas
    42
    docx

    EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

    EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (3)

    living profiilipilt
    living: Raske leida vajalikke loengumateriale:(
    16:48 16-12-2010
    Hkuuskla profiilipilt
    Hkuuskla: Tänan
    18:12 15-11-2010
    karine profiilipilt
    karine: Aitäh
    14:28 11-04-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun