keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud. Uurimuslikud meetodid olid ainult küsitluslehed, sest neist saadud andmetest piisas andmete võrdluseks, noortele emadele koostatud küsitluslehed olid intervjuu vormis. Materjali leidus kõige enam rasedust puudutavates raamatutes, internet pakkus abi üldjuhul vaid piltide leidmiseks. Suured tänusõnad juhendajale, Liivi Aarele, kes oli väga abivalmis ning kellega oli väga meeldiv koostööd teha kogu uurmistöö koostamise vältel. Samuti tänan kahte noort ema, kes olid nõus vastama küsitlusele, kuigi see võis neid ehk veidi ebamugavasse olukorda panna. 4 1. Viljastumine 1
Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest “sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2
psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab selgeid ja loogilisi määratlusi, tõeseid ja praktikas kontrollitud seaduspärasusi.
organismis tekivad häired näiteks mehel sugulised raskused, suguorganite kõhetus e. atroofia, tekivad termilised häired, häiritud on neerude töö, kahjustub maks suureneb vastuvõtlikkus hepatiidile. · Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks. NB! Juurdelugemiseks intervjuu Düsseldorfi spordimedisiini professori Friedhelm Beukeriga loengus. Huvi korral loe lisaks ,,Doping ja ajalugu" ning ,,Doping ja sport" Mehe üleminekuiga ehk andropaus : · Mehe organism saab küpseks umbes 30dateks eluaastateks ja suguhormoonide tootmine hakkab tasapisi langema, alates 40datest võib väheneda mehe elujõud ja halveneda tervis
Kas arvestada otsusetegemisel ainult oma valla maksumaksjate huvidega või suurema grupi inimestega? Majandusteoreetilisest vaatevinklist tuleks kaasata kõiki inimesi, kes väärtustavad loodusväärtust sõltumata tema elukohast. Praktikas annavad vastuse küsimusele otsusetegijad või uurimuse läbiviijad. Infot hangitakse põhimõtteliselt kolmel viisil: postiküsitlus, telefoni-intervjuu või vahetu suuline intervjuu. Neist küsitlus posti teel on odavaim ja vahetu intervjuu kalleim. Kõikide puhul aga on tarvis hästikavandatud ankeeti. Ankeedi abil saab infot nii vastaja kohta kui ka vastuseid uurimuse küsimuste kohta. Oluline on, et vastajale suudetakse luua keskkonna hüvise kohta mõistlik valikusituatsioon.. teisiti väljendudes, tuleb luua selge stsenaarium selle kohta, millest vastaja peab loobuma ning milline on loobumise sotsiaalne seos hüvega. Selgelt tuleb esitada ka maksmise viis (kas maksude suurendamine või näit hindade tõus).
Aluseks on see mis ’peaks olema õige’ vastavalt inimese eelnevale kogemusele (kultuurilised mõjutused) Suunavad küsimused mõjutavad rohkem ebaoluliste detailide reprodutseerimist kui kesksete detailide mäletamist Paremaid tulemusi mälul põhinevate tunnistuste kogumisel saab siis kui mitte esitada rohkesti küsimusi vaid esitada üldiseid lahtisi küsimusi ning lasta vaba meenutamise põhimõttel pealtnägijal niipalju omapoolset infot anda kui talle vähegi meenub Kognitiivse intervjuu idee: metauuringud on näidanud et see annab 30-40% Kognitiivse intervjuu põhimõtted: Retrospektiivne ja prospektiivne mälu Retrospektiivne mälu – nende asjade mäletamine mis on toimunud või omandau minevikus - Taastab infot vastuseks küsimusele mis? - On palju infot sisaldav - On rohkem meenutusajendeid Prospektiivne mälu – nende asjade meelespidamine mida tehakse tulevikus - Vastab küsimusele millal? - Informatiivne sisu on madal
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Ki...
! MEMUAARID, AUTOBIOGRAAFIAD ajalise intervalliga ja mitte nii usaldatavad kui kirjad ja päevikud. Võrreldes päevikut ja biograafiat leiame olulisi erinevusi; surmajärgsed ja läbiredigeeritud memuaaridesse tuleb eriti kriitiliselt suhtuda, on vaja arvestada ka toimetaja arvamusega asjast. SUULINE AJALUGU- omaette teemavaldkond; sekundaarne teave ja intervjueeritav võib rääkida juttu, mida arvab kuulajat kuulda tahtvat . Usaldusväärseim on väljatrükitud ja allkirjastatud intervjuu. AJALEHED & TRÜKISED massilised, ka kohaajaloo allikad, probleemiks fragmentaarsus ja toimetamine ning ka pealesurutud maailmavaade. Ei tohi lahutada teavet teabekandjast, sest ajalehe vaadete taust läheb kaduma. BIOGRAAFILISED MATERJALID trükitud teatmikud, nekroloogid, autasude lehed, teenistuslehed, vanglatoimikud. Kuna kõik vähegi aktiivsemad said tsaarilt mõne ordeni, niisama tublid ja aktiivsed olid kirjas muudes nekroloogides ja vangitoimikutes on pätid,
BAHA'I USK Aastatöö SISUKORD SISSEJUHATUS OO INIMESE POEG! Sinu loomist Mina armastasin, seepärast lõingi sinu. Armasta niisiis Mind, et võiksin mainida sinu nime ja täita sinu hinge eluvaimuga. -Baha'u'llah (Peidetud Sõnad, Araabia # 4) Religioon on üldtuntud mõiste terves maailmas. Selle sõnaga viidatakse neile uskumustele, käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele, mis seonduvad arutlustega järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Oma teemaks võtsin baha'i usundi, kuna tahtsin selle usu kohta kõike teada. Baha'i on alles noor usund, kuid sellegi poolest väga levinud kogu maailmas. Mind huvitas, mida baha'i usk õpetab, et see inimestele nii vastuvõetav on. 2 Töö eesmärk on teada saada, ...
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmär...
Tallinn, 7. mai. - Oja, S. (2010). Mari-Liis Rüütsalu, Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht: ''Kõige kuluefektiivsem turunduskanal e-mail'', URL (kasutatud mai 2010) http://est.best- marketing.com/?lang=est&main_id=156&id=57. - Pruulmann-Vengerfeldt, P. & T. Kalvet (2008). Infokihistumine: interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Praxise toimetised nr 41. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. - Rüütsalu, M. (2010). Autori intervjuu. Tallinn, 31. mai. - Sotsiaalne meedia ON oluline. Eriti firmadele. (2008). URL (kasutatud mai 2010) http://www.kommunikatsioon.com/2008/10/sotsiaalne-meedia- on-oluline-eriti.html. 81 - Tammeoks, K. (2010). Turundus sotsiaalmeedias: eesti ettevõtete kogemus – põhjused, info ja tulemused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. - Tammert, T. (2008). Isiklikud blogid Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu
Disaini protsess (tööjaotus, ajakava, meetodid) Disaini protsessi resultaat (rakenduse visandid, vaheversioonid, lõplik rakendus) Hindamine e. evalvatsioon (rakenduse testimine, hindamine lähtuvalt standarditest, kasutajate tagasiside) Rakenduslik uurimus Kirjeldav statistika § Uurimisprobleem – küsimus, hüpotees, eesmärk § Valikumeetod – juhuslik valim, üks juhtum, mitu juhtumit § Andmekogumis meetod(id) – struktureeritud ankeet, struktureerimata intervjuu, ... § Andmeanalüüsi meetodid – statistilised meetodid, kodeerimine § Tulemused/järeldused – kirjeldused, empiirilised üldistused, seaduspärasused,... K.Niglas Empiiriline uuring Kirjeldav statistika § Igas uuringu põhiskeemis on teatud alametappidel vajalik rakendada kõrvalolevatele uuringutüüpidele omaseid mõtlemis- või tegutsemisviise. – näiteks on hea arendusuuringu lahutamatuks osaks • valdkonnaga seotud teooriate läbitöötamine
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
metoodilised päringud. Päringud jagunevad: · faktipäringud · teemapäringud · dokumendipäringud ehk teavikuotsing Hea tava: Infoasutused ei tohiks kunagi suunata kliente ise pöörduma päringuga teiste organisatsioonide poole; kõik nõutavad andmed tuleks hankida ise ja seejärel vastata päringu esitajale. Soovitus: Talletada sageli korduvad päringud. Päringuintervjuu on otsingueelne intervjuu, see on täpsustavate küsimuste esitamine infovajajale, et selgitada kliendi täpset infovajadust. 8 Interneti olemus, teenused ja otsivahendid. Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid:
inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8. Sooline identiteet on – Seotud soorolli tõlgendamisega 9. Piaget kasutas moraalse arengu uurimiseks poolstruktureeritud intervjuu meetodit, mis sõltub – Lapse verbaalsest väljendusvõimest 10. Dunn uuris kaheaastaste laste moraalset mõistmist ja leidis, et – Lapsed võivad olla häiritud sellest, kui normide kohaselt ei käituta; On teadlikud reeglitest ja nende järgimise nõudest. SOTSIAALNE ARENG Piaget’ järgsed seisukohad Margaret Donaldson: Lapsi tuleks testida ülesannetega, mille sõnastus on lapsele igapäevaelust tuttav Hughesi katse lapseea egotsentrismist: 3,5aastased lahendavad 90%
lastekaitsesüsteemis oluline roll (sotsiaalkindlustusamet, tervise arengu instituut ja sotsiaalministeerium), keda seaduse jõustumine otseselt puudutab (linnade liit, maaomavalitsuste liit) või kellel on kogemus hinnatava süsteemiga teatud aspektist sarnase stuktuuri või teenuse pakkumisega. Üks intervjuudest toimus grupiintervjuuna, ülejäänud personaalintervjuudena. Iga intervjueeritava jaoks koostati individuaalne intervjuu kava, mille fookus sõltus intervjueeritava tööst. Lisaks küsiti intervjueeritavatelt tagasisidet nende osaluse kohta LKS eelnõu väljatöötamises; selle asutuse rolli kohta uues süsteemis, mida intervjueeritav esindas ning planeeritava süsteemi rollijaotuse selguse kohta. Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi. Intervjuud transkribeeriti. Fookusgrupid
Usaldussuhete loomine g. Teiste mõjutamine h. Eestvedamine ja innustamine i. Konfloktide lahendamine j. Läbirääkimiste pidamine 3. Enesearendamise oskused juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles siis saab juhtida teisi. a. Juhtimise õppimine b. Kultuurierinevsute arvestamine c. Eetilised väärtused d. Loovuse arendamine e. Initsiatiivikus f. Intervjuu läbiviimine g. Firma poliitika mõistmine h. Mentorilt õppimine i. Olla liidrina alluvate teenistuses j. Saada 21. saj juhiks Covey väga efektiivse inimese 7 harjumust: 1. Isiklkik või a. Olge proaktiivne b. Alustage lõppeesmärki silmas pidades c. Seadke esmatähtis esikohale. 2. Avalik Võit teiste inimestega seonduvad harjumused a. Mõelge ,,võida-võidan" b
[WWW] http://www.kaubamaja.ee/11185?id=11903 (20.04.2007) Raudseps, P. (2006) Las head ajad kesta! Aga kui kaua? Diplomaatia Nr 38 · November 2006, [e-ajakiri] http://www.diplomaatia.ee/est/artikkel.php?id=183 (24.04.2007) Riikoja, H. (2004) Kauplused laiendavad valmistoidu valikut. Postimees online. 13.04.2004 [e-ajaleht] http://www.postimees.ee/130404/esileht/majandus/131471.php (24.03.2007) Saar, M. (2007) Selveri laienemine Läti turule. G-A. Aaslaid intervjuu. Üleskirjutus, Tallinn 04. aprill. A-Selver AS Keskus Samli, A.C., Still, R. Hill, J.S. (1993) International marketing: planning and practice. New York: Macmillan Selver. [WWW] http://www.selver.ee/?id=1044 (20.04.2007) 37 Strods, J. (2006) Economic development of Latvia. Report. Ministry of Economics The world facktbook. Latvia (2007) CIA https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/lg.html (22.04.2007) Tonndorf, H.G
Kõige tõenäolisemalt materjali segiajamise ja kadumise tõttu. Alternatiivselt leiti, et võibolla üritab inimene vastata nii nagu temalt oodatakse. Teine põhjus on, et vastatakse nii kuidas arvatakse et on õigem. Samuti segavad suunavad küsimused. Kuivõrd võivad meenutused olla mõjutatud uuringus kasutatavast küsitlusprotseduurist? Võivad olla. Iseloomustage kognitiivset intervjuud ja selle erinevusi rutiinsest küsitlusprotseduurist! Kognitiivse intervjuu skeem põhineb eeldustel et: - Tunnistaja püüab taastada kogu sündmuse toimumise konteksti - Tunnistaja räägib kõigest mis talle sellega seoses meenub, püüdmata seada loogilisse järjekorda - Tunnistava ajab korduvalt tunnistusi detailide kohta, iga kord erinevas järjestuses - Püütakse vältida sekkumist - Palutakse tunnistajal rääkida rahulikult ja aeglaselt, küsitleja hoidub hinnangutest ja kommentaaridest
Praeguseks on selles valdkonnas välja kujunenud kolm peamist müstilise kogemuse uurimismeetodit: avatud küsimustikud, retrospektiivsete kirjelduste analüüs ja müstika mõõtmisskaalade kasutamine. ● Avatud küsimustikud- s. t, et inimesele esitatakse üldist laadi küsimusi võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on nii sisus kui ka vormis vabad. Metoodiliselt võidakse seda teha nii kirjalikult kui ka suulise intervjuu käigus. Kogutud materjali analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil. Tulemuseks on tavaliselt mingi kontseptuaalne üldistus või tüpoloogia. ● Retrospektiivsete kirjelduste analüüs- s. t ennekõike autobigraafiliste (endaelulooliste) kirjelduste analüüsimist. Analüüsimaterjaliks võivad olla elulood, päevikud või ka lihtsalt ülestähendused. (Üheks näiteks sellisest metoodikast on eelpool esitatud uurimus usulise kogemuse ja elukogemuse
..+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ... Miks on vaja eristada hinnangu tuletamist (computing) selle meenutamisest (recalling)? Kumb protsess toimub krooniliselt kättesaadava (chronically accessible) infoga? Vastuse vormistamine. Kuidas mõjutab vastusevariantide hulk ja sõnastus sobiva variandi valikut? Vastuse kohandamine. Millisel juhul võiks eeldada, et vastaja nimetab end näost-näkku intervjuu käigus õnnelikumaks kui anonüümses küsitluses? Millisel juhul võiks oletada vastupidist? Isetekkeline valiidsus. Kuidas võib küsimustikule vastamine mõjutada vastaja hilisemat käitumist? Märksõnad loengust: Kuidas inimesed vastavad isiksusetesti küsimustele Küsimustik on "võõrastevaheline struktureeritud vestlus", mida mõjutavad tavalistes vestlustes ette tulevad suhtlemisprobleemid Küsimusele vastamise etapid (Tourangeau, Rips & Rasinski, 2000)
kristlaseks. «Oleme asutanud kultuurikeskuse, kus pakume tegevust nii lastele kui täiskasvanutele. Korraldame igasuguseid loenguid, õhtuid, ringide tööd. Me ei räägi seal ainult usust, vaid laiemalt inimlikest väärtustest,» selgitab Sarmiento. Peruulanna räägib eesti keelt «Meie esimene mure oli leida hea eesti keele kursus. Tollal tundus natuke kahtlane, et keegi tuleb välismaalt ja tahab kohe eesti keele selgeks õppida. Minuga tehti väga pikk intervjuu, sest taheti aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,» muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi samme Eestimaal. Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas. Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma. Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits
tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure)
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejoo...
Foto 5. Võru Sümfoonia Muusika Seltsi orkester. E. Tamm istub esimese reas vasakult kuuendana. Autor ja aeg teadmata. Foto pärineb Võrumaa Muuseumist. Juubelipidustuste tipphetkeks võib lugeda Võru Sümfoonia Muusika Seltsi orkestri poolt esitatud linnale pühendatud orkestrijuhi Eduard Tamme poolt loodud juubelimarss ,,Võru linna 150. aasta juubelimarss", mille publik võttis vastu suure rõõmuhüüdega. Sama pala esitati ka Võru linna 200. juubelipidustuste ajal ning siis tehti ka intervjuu järelejäänud kahe orkestriliikmega: Dmitri Helind (löökpill) ja Evald Neumann (I viiul). Helind kirjeldas Eduard Tamme loomingut järgmiselt: ,,Marss ise läks esiettekandele just linna juubelil 54 Wõru linna juubelipidustuste kawa. (16. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3; Võru 150 a. juubelipidustuste kawa täna volikogus. (20. juuli, 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 20 ,,Kandle" saalis
Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine 57-63 teaduse v teaduslikkuse etapp, semioloogia 66-70 Teksti etapp, postrukturalistlik uus etapp algas 70-ndate lõpus, tagasipöördumine, postpoststrukturalistlik /1978 intervjuu Humanite'le/ "Mütoloogiad" 1957 aastast, kus ta käsitleb müüdiga seonduvat. Terminil on laiem tähendus kui seda oli Levi-Strauss'il -- müüt on nii sõna kui ka ütlus; nii verbaalne kui ka visuaalne. Müüdi uurimine kuulub semioloogia, mitte lingvistika valdkonda. 1963 aastal kirjutatud artiklis "Strukturalism kui tegevus" määratleb Barthes strukturalismi mõiste. See pole liikumine ega koolkond. Strukturalismi iseloomustamiseks ei kõlba terminid märk,
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
hetkel on nihestatus, mis viib kõik absurdini. Unenäo loogika). Selline lähenemine läheb Nõukogude Eesti kirjandusse. Arvo Valton (1935 ... ) Lühivormide viljeleja. Prosaist. Novellikogu ,,Veider soov". Hakkab muutma seniseid suundi Eesti kirjanduses. Teda ei huvitanud töö eesrindlane vaid pööras pilgu lihtsa inimese poole. ,,Veider soov" räägib sellest kuidas ajakirjanik läheb kolhoosi ja teeb intervjuu väga lihtsa tööinimesega mitte kõige tublima/kangelasega. Püüab tabada midagi uut inimese elus, väikeseid nüansse. Leebe huumor saadab seda kõike. Klassikuks sai 68ndal aastal ,,Kaheksa jaapanlannat" novell. Suurde tehasesse tulevad 8 jaapanlannat, väliskülalised. NL oli rasketööstus arendatud. Külaliste saabudes anti lihtsale töölisele Georgile tutvustada tehast ja tutvustada igat ruumi, et 8J'nnat saaksid võimalikult suure ülevaate. Rasketööstus, õlised
potentsiaalselt andekaid lapsi ja pooled IQ alusel aga kindlasti sama palju ka õpetajate hinnangu alusel. Arvesse tuleks võtta ja muid näitajaid (enesehinnang, sõprade või vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide) mudel (Ziegler, Ströger 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 1) väitel (Sepp 2010: 63). Tabel 1. Andekate identifitseerimise ENTER-mudel
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Värskeima info kättesaadavus Jah Ei Allikate paljusus Ei Sageli Salastatus konkurentidele Jah Ei Tabel 2 Intervjuude, kirja ja telefoni teel tehtavate küsitluste võrdlus Küsitlus Küsitlus Silmast-silma intervjuu kirja teel telefoni teel Vastajate protsent kõrge Madal kõrge Kulukus kõrgeim Madal kõrge Intervjueerija mõju tulemusele esineb Puudub esineb Tulenevad küsimused, vastastikune väga hea Puudub võimalik mõju, paindlikkus
Erinevaid sektorarengukavu kohalikus omavalitsuses Jäätmekava Alushariduse arengukava Kooli arengukava Sotsiaalhoolduse arengukava Noorsootöö kava Teehoiukava Ühistranspordi arengukava Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Keskkonnamõju hindamine Meetodid kaasamiseks otsustusprotsessi Ajurünnak Rühmatöö Rollimäng Alternatiivsete stsenaariumite genereerimine Töökoosolek Rahvakoosolek Ettekandekoosolek Avalik arutelu Seminar Konverents Delphi meetod Intervjuu võtmeisikuga Avaliku arvamuse uuring Fookusuuring 73
.............6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR...............................................................................
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Kütte-, ventilatsiooni-ja kliimaseadmete paigaldus, häälestus ja remont, 20-49 töötajaga ettevõtted. Järve, V. Likviidsus, vara käibimise kiirus. Raamatupidamisuudised 1998, nr 4, 39-47 lk. Krediidiinfo. (2006). Pankrottide arv Eestis väheneb. [http://www.krediidiinfo.ee/index.php?idb=3b543e6f951608ad28993c04dedb293d&select ed=9557e53344bf142df5e4d09e642540f8&selected1=7b8c737818653cfc4a1eff53912cc32 c&selected2=3b543e6f951608ad28993c04dedb293]. 07. mai 2006. Laving, J: Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 3.mai 2006. Pankrotiseadus. RT I 2003, 17, 95. Raamatupidamise seadus. RT I 2002, 102, 600. 48 LISAD Lisa 1 ASi Even bilansi horisontaalne analüüs 2003-2005 Bilanss (kroonides) 2004 2005
tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta) Miks vaimsed häired tekivad? · Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused Miks vaimsed häired tekivad? · Stress-diatees mudel Soodumus e diatees Momendil mõjuvad pingetegurid e stress Kuidas diagnoositakse? · Patsiendiga tehakse intervjuu · Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom · Oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne. · Sümptomid kokku moodustavad häire (näiteks depressioon) Vaimsete häirete klassifitseerimine · Kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks. Diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel, DSM-V ja RHK-10 Selgituseks
mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik);
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
puhul vastamistase kõrgem kui kirja teel küsitlemisel. Puudused: inimesed ei lase meeleldi võõraid enda juurde koju; see meetod on kallis ja aeganõudev. 3. Telefoniküsitlus. Võimaldab parema ligipääsu kaugetele/ohtlikele piirkondadele, lahendab suletud uste probleemi ja võimaldab küsitleda ka neid, kes kodus ainult õhtuti; küsitlus kiirem kui isikliku intervjuu puhul, parem kontroll küsitlejate üle. Puudused: mitte kõigil pole telefoni, kõik ei soovi pikalt vestelda. Küsitlusandmeid mõjutavad tegurid. 4. Vastuse stiil: nõustumine ("jah"-stiil), vastuvaidlemine ("ei"-stiil), sotsiaalse soovitavuse alusel vastamine. Mõju vähendamiseks valikvastused. 5. Vabatahtlike probleem. Inimesed, kes alati valmis vastama, on intelligentsemad, parema haridusega, paremini
133-139. 20. Storbacka, K; Lehtinen, J. R. (1997) Kas klientsuse reeglid või tants klientide pilli järgi. Tallinn: Aspectum Eesti OÜ ja WSOY. 178 lk. 21. Tampere, K. (2002) Teenindusvalmidus määrab teenindaja taseme. “Äripäev“ 22. oktoober: lk. 18 22. Teeninduskvaliteedi uuring EMT müügivõrgus. (2002) Koostanud EMOR AS. Oktoober. 23. Vadi, M. (2000) Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 330 lk. 24. Vään, P. (2002) Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tallinn: 31. oktoober. ANALYSIS OF THE STRATEGIC SERVICE CONCEPT USING THE EXAMPLE OF ESMOFON LTD Summary 66 Development in the Estonian telecommunication market has reached to the point, where companies have to reposition their activities from supplying new customers to serving existing customers. As the companies are in the competitive environment they have go
(Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. Tavainimesed ei tunne valetamist ära, kuna inimesed usuvad et valetamine on stereotüüpne käitumine. Inimesed usuvad, et valetajad käituvad stereotüüpselt väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad tegelikkuses nad ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel stressis. Tänapäeval on pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. Vrij jt, 2010. Katse: intervjuu ajal hoida silmsidet ja räägi. Need kes valetasid, neil oli raskem silmsidet hoida. Kui palju inimesed pingutavad. Igasuguse tõe ümberpööramine nõuab suuremat pingutamist. Välja töötatud on strateegiad, mille abil tuvastatakse kui palju inimesed pingutavad. Nt tagurpidi rääkimise strateegia. Kasutatakse politseis. Omistamine e atributsioon Et saada aru, mis meie ümber toimub, püüavad inimesed mõista teiste inimeste käitumist.
Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus. 3 Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: Küsitlus nt ankeetküsitlus (tüüpiline) kogum standardiseeritud küsimusi. Küsimused on enamasti suletud, vastusevariandid on ette antud. Intervjuu inimest küsitletakse põhjalikumalt, tegetud on avatud küsimustega. Võimaldab saada põhjalikumat infot, samas pole võimalik niipalju inimesi uurida. Olulisemad mõisted: Populatsioon e üldkogum inimeste hulk, kelle kohta tahetakse infot saada. Valim inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme. Kas valim esindab ikkagi populatsiooni? Probleem Valimi representatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab.
minule kui ümbrusele? • Kas mu fantaasiad on seda väärt, et nende nimel vaeva näha ja pingutada? Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 25 4. Probleemid ja eesmärgid Meetod sobib eesmärgi seadmiseks ja tegevusplaani kavandamiseks. Intervjuu ülesehitus: • probleemi sõnastamine; • olukorra täpne kirjeldamine: kes kus millal tegi; • kuidas käitusid ise; • kuidas käitusid teised; • milline oleks soovitatav, oodatav situatsioon; • mis oleks esimene samm soovitud tulemuse suunas; • milline oleks heakskiidetav tulemus; • mida oled valmis tegema, et situatsiooni soovitud suunda pöörata. 5. Mõttekaart
Allikate paljusus Ei Sageli Salastatus konkurentidele Jah Ei Tabel 2 Intervjuude, kirja ja telefoni teel tehtavate küsitluste võrdlus Küsitlus Küsitlus Silmast-silma intervjuu kirja teel telefoni teel Vastajate protsent kõrge madal kõrge Kulukus kõrgeim madal kõrge Intervjueerija mõju tulemusele esineb puudub esineb Tulenevad küsimused, vastastikune väga hea puudub võimalik mõju, paindlikkus
Halb mina – ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus. Mitte mina – parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. ”liigutan kätt, aga seda ei tee mina.” Tulevad esile kriitilistes situatsioonides. Stereotüübid. IV PSÜHHOTERAAPIA: Patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist. Psühhiaatriline intervjuu. Grupiteraapia, suhete muutmine. V KONTSEPTSIOONI EDASIARENDUS: Eric Berne. Games people play. 1964. Transaktsioonid.. ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA.
mete testid jms). Ta rõhutab, et nimekiri peab olema alati avatud ja kõik kohalikud. normid peavad olema kohalikud. Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimi- seks psühhomeetriliste testidega ja – nagu eespool mainitud – pole see alati ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvasta- miseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi1 (tlk sisenemine) mudel (Ziegler & Ströger, 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 2).
Elektrooniliste kanalite täiendamiseks ilmuva siselehe kavandamisel tuleb kindlaks määrata lehe sihtgrupid, maht, ilmumissagedus, eesmärk, nimi, trükiprotsess, stiil ja formaat, levitamine, eelarve, töömaht jm. Täiendava siselehe puhul ei ole ilmumissagedus väga oluline, sest lood kirjutataksegi siselehele ja seetõttu ei aegu need liiga kiiresti. Siselehe rubriike · Persoonilugu või intervjuu · Uudised toodete ja teenuste kohta · Kaasautorite artiklid · Organisatsiooni info · Järelkaja ettevõtte üritustest · Uued töötajad, töökohavahetused ettevõttes · Erialarubriik · Üldhuvirubriik · Lugejakirjad ja tagasiside · Meelelahutus · Teated ja õnnitlused Kui eelarve lubab, võib siselehe väljaandmiseks kasutada koostööpartnereid ja tellida siselehe
17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika. Kuidas? • Uurimismeetodid: protseduurid usaldusväärse teadmise saamiseks inimestevaheliste suhete kohta • Mida/keda uskuda? • Uurimistöö: kontrollitavate sammude jada küsimusest usaldusväärse vastuseni • Konstruktid, faktid ja teooriad SP meetodid • Vaatlus. Visuaalne infokogumine, salvestamine, töötlemine, analüüs • Dokumentide analüüs. Sisuanalüüs. • Verbaalsed uurimismeetodid. Intervjuu, küsitlus, fookusgrupp, eksperthinnang • Standardiseeritud verbaalsed uurimismeetodid. Skaala. Test. • Eksperiment. Loomulik eksperiment, laboratoorne eksperiment. Eetikanõuded • Mida tohib/ei tohi teha haritum, teadjam, kompetentsem inimene? • Teadja positsioon sisaldab alati ohtu – ärakasutamiseks, manipulatsiooniks, oma huvide realiseerimiseks • Eetikanõuded nii uurivale psühholoogile kui praktilisele psühholoogile
6) Vanusegruppidest jäävad kiirlaenudega enim hätta noored inimesed (vanuses 25-39). Teine eristuv grupp on pensionieelikud, kelle sissetulekud tööturul on kokku kuivanud. 7) Kiirlaenu võtmise sagedasemate põhjuste seast saab esile tuua: a. Vajadus katta elamiskulusid (kommunaalkulude tasumiseks, toidu ostmiseks) – noored emad, paljulapselised pered b. Tarbekaupade soetamiseks (rõivad/jalatsid, elektroonika) c. Teiste võlgade maksmiseks Intervjuu käigus toodi lisaks esile, et SMS-laen võib eriti noorte inimeste puhul olla võetud ka peo käigus, järelemõtlematult. 15 8) Võlgnikud ei ela sageli rahvastikuregistris asuval aadressil ja seega ei saa meeldetuletuskirju, kohtumenetluse algatamise teateid jne kätte või saavad need kätte hilinemisega. Lisaks ei ole nad piisavalt õigusteadlikud, et osata esitada vastuväidet,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
