Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kiirlaenuturg – analüüs ja
ettepanekud
Veebruar 2014
Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea
Palm , Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt ( Thomas
Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt
(Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt ( Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi
Koora).
Sisukord
1.
LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2
1.1.
Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2
1.2.
Turu maht ................................................................................................................................ 2
1.3.
Intressid ja krediidikulukus ...................................................................................................... 4
1.4.
Turu koosseis, äritegevuse tasuvus ......................................................................................... 5
2.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 62 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stanislav.izmaildzan
Õppematerjali autor
- puudub emotsionaalne seotus Ohud: kliendi soovide mittetundmine, moonutatud info, kliendi ja esindaja erinevad eesmärgid Jälgida, et: - välditaks „soovmõtlemist“ - lähenetaks probleemidele „lahtiste silmadega“ - kokkulepe põhineks objektiivsetele alustele - jäädaks professionaalseks, korrektseks ja eetiliseks - ei eeldataks midagi! Kahtluse korral tuleb üle küsida 9. Kiirlaen ja sms - laen. Ohud kiirlaenu võtmisel. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Hetkel reguleerimisel! SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
Ise võib ka mõistlik olla. Kuidas ühiskonnas lugupeetud isik käitub. Saab raha tagasi küsida ja punkt. 09.09.20 Võlaõigusseaduse ülesehitus ● VÕS jaguneb üld- ja eriosa ● VÕS eriosa jaguneb kaheks: lepingud ja lepinguvälised võlasuhted ● Rattamüügi leping ○ VÕS eriosa ○ VÕS üldosa ○ Hea usu põhimõte ● Sõbranna andis sõbrale laenu 10k eurot, suusõnaline kokkulepe, laen 1aastaks, 1 aasta möödas ja tahab raha tagasi, pangaülekanne. ○ Kas A l on õigus nõuda 10k eurot tagasi? ■ Kas poolte vahel on leping? VÕS1027, alusetu rikastumine ■ Kas õigusnormi rakendamiseks on eeldused täidetud? ■ Lepingu olemasoluks peavad olema täidetud (!!!): ● Pakkumus ● Nõustumus ● Oluline on tõlgendada
detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13). 3-2-1-136-12 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) p 24-26 Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski vajalikuks märkida, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja
Antud juhul vahetasid Hageja ja Kostja 28. jaanuaril 2012.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. 2.3 VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tagastada kokkulepitud tähtajaks Hagejale laen ning Kostja ei ole ka asunud lepingut täitma vaatamata laenulepingus kokkulepitud võimalusele tasuda Hagejale laen ositi. Kostja oma 15. oktoobril 2012.a. vastuses ülesütlemise avaldusele tunnistas lepingu rikkumist. Kostja selline käitumine annab Hagejale põhjuse eeldada, et ka edaspidi ei täida Kostja omi kohustusi ning täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks oli VÕS § 196 lg (2) § 116 lg (4) tulenevalt mittevajalik. 2
viivisemäära kui käesolev viivis on vastuvõetamatu. Viivisemäär on ebamõistlikult kõrge või kogusumma (kogunenud viivise summa on nii suur, et see on ebamõistlikult suur; kohtu diskretsioon) (c) kuidas on selgitanud RK laenu refinantseerimisel intressi arvutamise õigust? Laenu refinantseerimise puhul ei ole tegemist mitte uue laenuga (seda juhul kui vana laenu maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen, aga raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt. (d) millistel asjaoludel võib kohus viivist vähendada? VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist VÕS § 162 (käib leppetrahvi kohta, aga sobib ka viivisele) alusel
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid