vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Selle mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast On väga aus ja eetiline Hoolib teistest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ja ressurssidesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning arendab end pidevalt On väga uudishimulik ja huvitub teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ning on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
NÕRKUSED: ignoreerib organisatsiooni eesmärke ja strateegilisi valikuid. 3) Ressurspõhine mudel- Kõik mis inimeste juhtimisega seostub on ressursipõhine. USALDUSLIKKUSELE ülesehitatud. 16. Intelligentsuse olemus. Määratletakse tavaliselt kui üldist vaimset võimekust, mille alla käivad: Loogiliste järelduste tegemise võime Ülesannete lahendamise võime Abstraktse mõtlemise võime jne. 17. Sotsiaalse intelligentsuse olemus ja seosed inimeste edukusega. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. Sotsiaalse intelligentsuse teooria aluseks D.Golemani arvates on inimeste kalduvus suhtlemisele, meie nö valmidust ,,neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimtaju teiste ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida, kas vitamiini või mürgina. 18. Sotsiaalse intelligentsuse tunnused.
• Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 21. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja.
ja kuulsatest peredest pärit töötajad võivad teda kiusama hakata. Samuti ka näiteks kiusamine erinevasse rassi kuulumise tõttu, seksuaalvähemuse esindajaks olemise pärast. · Madal osakonna/struktuuriüksuse moraalitase. Piir niisama lõõpimise ja kiusamise vahel on õrn ning kui töökollektiivis on kombeks üksteise kulul nalja heita, siis see võib mingil hetkel üle kasvada kiusamiseks. 20. Mis on emotsionaalne intelligentsus (EQ)? Millised kompetentsid näitavad kõrget EQ taset? Emotsionaalne intelligentsus on võime teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskus tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid: · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele
seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3. Kasumivalem Kasum=TULUD-KULUD Ettevõtte piirkasum-püsikulud=kasum 4. Ettevõtja omadused ja oskused 1) Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendusmisvõime jne. 2) Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3) Suhtlemisoskus väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4) Kompetentsus oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
Delfiinide põhivaenlaseks on nende sugulane mõõkdelfiin, samuti teised suuremad vees elavad organismid, nagu näiteks haid. Oma tugevate ja teravate koonude ning hammastega on nad grupiti võimelised haisid eemale tõrjuma. Rohkem ohustavad neid aga kalavõrgud, sest võrku kinnijäänuna ei saa nad hingamiseks pinnale tõusta ja upuvad. Lisaks peetakse delfiinidele mõnes piirkonnas jahti. Ohuks võivad olla ka igasugune saastatus ja turism (Warnau, 2004; Põder, 1999; Culik, 2010). 5 Intelligentsus Delfiinid on võimelised õppima märkide keelt ja täitma taltsutajate käemärkide osutatud keerulisi ülesandeid (De Becker, 2011). Nad võivad leida ja tuua teatud värvi asju, samuti suudavad meelde jätta juhuslikke arvude jadasid (Põder, 1999). Harilikke delfiine lühikese nokisega on treenitud üles leidma lõhkeaineid laevade alumiselt poolt, töötama koos sukeldujatega ja esinema Delfinaariumites (Joonis 3; Bahuguna, 2010). 6 Inimene ja delfiin
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus............................................................................................ 4 2 LIIDRI TEOORIAD....................................................................................................5 2.1 Isiksuseomaduste teooriad....................................................................................5 2.2 Käitumisteooriad.............................
tajuja isiksus. Välised faktorid on liikumine, hääled, suurus, taust, lähedus, aeg, koht, kontekst. Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine ja kogemused. Need kõik suurendavad tajumisvõimet. Iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga
vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013. aastal tähistatati ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul tõi „Tannhäuseri“ Estonia lavale rahvusvaheliselt tunnustatud briti lavastaja Daniel Slater, kelle töid iseloomustavad originaalsus, inimlikkus, intelligentsus ja kaasaegsus. Slateri mitmeid auhindu pälvinud lavastusi on menukalt esitatud Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Hispaanias, USAs ja Uus-Meremaal. Wartburgi lossi õukonnast tüliga lahkunud rüütel ja minnesinger Tannhäuser on langenud Veenuse võlude ohvriks ja elab jumalanna juures Veenusemäel (Venusberg). Aasta pärast tüdineb ta jumalikest naudingutest ja palub Veenusel end oma kütkeist vabastada. Jumalanna
Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Need võivad meie organismi mürgitada. Inimene muutub hajevilolevaks, murelikuks ja vererõhk kõrgeks. 2) Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele? Mida tugevamalt me kellegagi emotsionaalselt seotud oleme, seda suurem on vastastikune mõju. Meie kõige võimsa-mad mõttevahetused toimuvad nende inimestega, kellega veedame päevast päeva, aastast aastasse koos
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimeste käitumist analüüsitud ning üritatud sellele tõeseid ja loogilisi põhjendusi leida. Ka rahvasuust on olnud kuulda läbi sajandite sõna ,,hull". Aga just neidsamu ,,hullukesi" on väga seinast seina, tihtipeale ei suudeta inimese käitumiselegi diagnoosi panna. Loomulikult juhul, kui see on olemas. Teema valikult lähtusin eelkõige sellest, et isiksushäired on tegelikult palju levinumad, kui arvatakse. Ja ei saa ka unustada, et inimese intelligentsus sõltub sellest, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Olukord on ka see, kui suhelda inimesega, kellel on tõsine käitumishäire. Ei saa jätta mainimata, et igalühel on olemas pea käputäis isiksushäireid. Erinevus on vaid selles, kui palju mõni kindel häire endast tunda annab ja kui palju mõjutab see isikutevahelist suhtlust ning sellega omakorda inimese enda elukvaliteeti. Ilmselt kõige kuulsama käitumishäirega inimene, kes keskmisele inimesele peaks olema teada, on
-On tegelik pilk maailma... Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajuvalivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine, kogemus...need kõik suurendavad tajumisvõimet. Tajuvalivus see aitabki inimesel tähelepanu koondada tema jaoks olulisele nähtusele, nagu filter Taju omadused Taju terviklikus Taju pöördumine Taju konstantsus maailma nägemise püsivus Goethe: mõtlemine on huvitavam kui teadmine aga mittehuvitavam kui vaatlemine. Tsensoorne isolatsioon hakati uurima seoses kosmoselendudega, totaalne eraldatus
Teiste panuseid tunnustatakse, kui nende sõnade mõju on veelgi suurem. 5. Nad kurdavad nelja silma all. 6. Nad võtavad sõna, kui teised vaikivad. Mõned töötajad ei tunne end koosolekul rääkides mugavalt. Mõnel on ka privaatselt end keeruline väljendada. 7. Neile meeldib ennast tõestada. Enese motiveerimine tuleneb saeli soovist tõestada et nendes kõhklejatel pole selleks alust. Haridus, intelligentsus, anne ja oskused on olulised, kuid ilma teotahteta ei ole neil kaalu. Märimisväärsete töötajate teotahe tuleb nende sisimiast, isiklikust jõust, mis on tugevam kui pelgalt tahe tööd hästi teha. 8. Nad on alati millegagi ametis. Mnda inimest on raske rahuldada (heas mõttes) ning nad nokitsevad alati millegi kallal. Suurepärased töötajad järgivad porotsesse. Märkimisväärsed töötajad otsivad viise, kuidas neid protsesse veelgi paremaks muuta, mitte protsesse veelgi paremaks
noori rüütlihakatisi pühendama oma keha ja vaimu rüütliks olemisele. Kindlasti tuli rüütlitel kaitsta naisi, lapsi ja vaeseid, neid, kes olid trööstitumas seisus. Oluline aspekt oli veel lahkus, seda igas plaanis. Rüütel pidi olema suuremeelne peale nõrgemate ka ligimeste, isanda ja teiste rüütlite suhtes, mis hõlmas ka rahalist lahkust kirikule ja vaesematele ühiskonnakihtidele tuli teha annetusi. Olulisel kohal oli ka intelligentsus, rüütel pidi olema haritud ja laia silmaringiga, kursis maailmas toimuvaga ja sellekohaselt pidevat arengut näitama. Siinkirjutanu arvates on isegi veider, arvestades hierarhilisi suhteid, et rüütel pidi olema valmis ka isandale nõu andma, reeglina ju käsuliin sääraseid mõtteavaldusi ei soosi. Samuti pidi rüütel oskama mõista kohut endast madalamate ühiskonnaliikmete pahede üle.9 Oma positsiooni kindlustamiseks, juhul,
tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni. Termin nimega emalik deprivatsioon, et viidata ema kaotusele või temast eraldamisele, samuti kiindumussuhte mitte tekkimisele. Emaliku deprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. 3. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed. Alaealiste õigusrikkumised, vähenenud intelligentsus, suurenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia. 4. Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga soodustab sisemise töömudeli arengut. See mudel on kognitiivne raamistik, mis hõlmab representatsioone, mille kaudu mõistetakse maailma, iseennast ja teisi. Esmane hooldaja tulevaste suhete prototüüp, mida vahendab sisemine töömudel. Bowlby teooriad on tugevalt mõjutanud: psühholoogiat, haridust, laste eest hoolitsemist ja vanemlikkust. M.Ainsworth –
40. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu moiste parineb spordist, paastab valla inimese sisemise jou ja inimene suudab tanu sellele toimida parimal voimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. * Juhendamine on esmajoones luhiajaline sekkumine eesmargiga parendada töösooritusi voi on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud umbritsevast maailmast. · On vaga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest · Tunneb oma voimete piire · On toeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamoistev ja on suuteline olema ule eelarvamustest. · Voimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob haid suhteid, on hea kuulaja ja kusib suureparaseid nn laserkusimusi. · Jalgib oma vaistu
Pealegi on üldvõimekus kui ka isikuomadused enamjaolt kaasasündinud ning inimene ei saa just eriti palju nende arendamiseks teha. 2001 aastal viis Fontese personaliotsingu ja konsultatsioonifirma läbi uuringu, kus uuriti Eesti edukaid juhte. Milliseid kompetentse Eesti juhid peamiselt oma töös kasutavad. Kompetentsid eristavad juhte rohkem kui see, kui hästi ta ülikoolis õppis või kui hästi ta oma eriala tunneb või kui kõrge on tema üldine võimekus või intelligentsus. Eesti eduka juhi kompetensi mudel. Meeskonna juhtimine 14% Mõjutamine 11% Saavutusorientatsiooniv 10% Initsiatiiv 9% Koostöö 6% Info hankimine 6% Suhtlemistundlikkus 6% Direktiivsus 5% Äriline oreintatsioon 4% Analüütiline mõtlemine 4% Organisatsiooniteadlikkus 4% Eneseusk 3%
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
Teatud ametid on omased meestele, teised naistele. Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana. Organisatsiooni huvid on õigustatud põhjuseks sekkumaks inimese eraellu. Vähem naisi kvalifitseeritud ja paremini tasustatud töökohtadel. Kõrge tööstress MADAL MASKULIINSUS - Rootsi, Norra, Taani 35. Mida nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks? Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid?
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. E...
See selleks , miks mulle Binet meeldis oli tema järgmise katse pärast kui ministeerium andis talle käsu mõelda välja teooria mille alusel saab laste hariduse taset mõõta . Nii Binet mõtles välja erinevad testid mille alusel laste taset mõõta . Katse käigus sai ta aru ,et on lapsi kes saavad testis häid tulemusi ja on lapsi kes saavad kehvasid tulemusi aga mis kõige tähtsam ta oli mees kes mõtles loogiliselt . Lõpuks ometi sai keegi aru ,et teadmine või intelligentsus sõltub laste minevikust , keskkonnast ,päritavusest . Juhtus nagu alati midagi halba , psühholoogid hakkasid neid teste kasutama kurjalt , nimelt kui Binet ütles ,et nende testide tulemustega ei tohi liigitada inimesi vaid nendega saadakse teada laste haridus vajalikkusest siis psühholoogid tegid just vastupidi koos õpetajatega ,et hakkasid lapsi liigitama nende testide põhjal . Peale seda muutusid IQ testide kasutamine tohutult laialdaseks , neid kasutati siis nii headel kui
- meeleolu (pikemat või lühemat aega kestev); - ärevus (ootuse, ebamäärasuse, hirmu seisund); - frustratsioon (psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel); - stress (emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom) - kirg (sügav, tugev, pikaajaline seisund) Emotsionaalne intelligentsus on oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine. Oskus end rahustada, oskus toime tulla oma raskemeelsuse või ärritusega. Kolm positiivset baasilist hoiakut enese suhtes: - enesearmastus (pean endast ja teistest lugu sellisena, nagu olen ja nemad on); - sallivus (selle aktsepteerimine, et sa oled ainulaadne ja sellisena väärtuslik); - eneseusaldus (julgen proovida ja katsetada, usaldan enda ja teiste valikuid).
personaalselt kõige sobivam. 15.Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele, kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldises maailma arengusurves. Selleks on vaja: arendada oma oskusi, parandada töösooritust, maksimeerida oma potentsiaali, saada selliseks isiksuseks, kelleks soovitakse saada. 16.Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi.
Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest Eliidi teooriatest on tuttavlik lähenemine, mis jagab inimesed ühiskonnas laias laastus kahte lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007); säärast suhtumist eliidi vajalikkuse osas võiks pidada varasemas kirjanduses, mis käsitleb eliidi temaatikaid, valdavaks. Täpsema massi ja eliidi määratlusega tuleb välja Mosca, kes kirjeldab protsessi, kus igas ühiskonnas (olenemata selle arengutasemest) eristub kaks peamist klassi: valitsev ja valitsetav klass. Valitsev klass on alati väiksem, täidab poliitilist funktsiooni, monopoliseerib võimu ja naudib hüves...
Valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule. 15) Stress on sotsiaalne – kuidas seda mõista? Negatiivsed suhted nõrgendavad immuunsüsteemi ehk oleme vastuvõtlikumad haigustele. 16) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega? Sest solvaja arvab, et võib järgmine kordki solvata; solvatava vererõhk tõuseb palju; 17) Millisest viiest põhikomponendist koosneb emotsionaalne intelligentsus? Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse
Firmad, kes soovivad jääda eksisteerima ka viie aasta pärast ja tahavad olla edukad, rakendavad sageli valemit 0,5 : 2 : 3. Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kaks korda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri isikuomadusi (5). 1. osavõtlikkus 2. usaldusväärsus 3. avatus ja tasakaalukus 4. koostöö 5. suhtlemisoskus TEEMA: Sotsiaalne ja emotsionaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Naine, kes oma tõelisi tundeid alla surus, tundis vestluses pinget ja ebamugavust, oli hajevil ja mures. Tema vererõhk tõusis vestluse käigus pidevalt. Häirivate tunnete allasurumisel oli füsioloogiline tagajärg tema kõrgenenud vererõhk peegeldas seda emotsionaalset pingutust. 2) Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele?
teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel.
. Iga emotsioon kannab bioloogilist signatuuri, mis tähendab, et teatud muutused haaravad keha oma valdusse, kui emotsioon meis esile kerkib, ja et keha saadab automaatselt välja teatud signaale, kui emotsioon on meid vallanud. Kasutatud kirjandus 1. Psüholoogia alused. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2. Mõtlemise salapära. Gunnar Aarma. 3. Kuidas ärksalt õppida. Anti Kidron. 4. Emotsioonide psühholoogia. Aino Lunge. 5. Emotsionaalne intelligentsus. Daniel Goleman. 6. Emotsioonid ja pedagoogika. V. Pinn
· Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) · Verb ,,coach"- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? 3. Tulemusliku coachi eeldused- · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja.
- 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus - Täiskasvanuks saamise kriteeriumid iseseisvus otsustes ja majanduslik iseseisvus - Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel tehakse ja jõutakse palju - Käeline tegevus langeb alates 30ndast - Kuulmine hakkab langema 20ndates Kognitiivne areng - Intelligentsus kasvab 30-40 aastani - Erivõimete nt loovus kõrgpunkt peale 30ndaid Postformaalne mõtlemine: - Formaalsete operatsioonide staadium - Pragmaatiline mõtlemine - Mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut - Fischer: abstraktne mõtlemine:; printsiibid - Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine - Schaie -funktisonaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria - Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest
arvestada ka energiat ja pingutusmäära, mis tegevusel sooritati. Võimed on isikuomadus, millest oleneb tegevuse edukus. Võimed arenevad ja avalduvad ainult tegevuse kaudu. Võimed on potentsiaal(mitte oskused, vilumus, teadmised). Teadmised tulevad kogemuste kaudu ning see pole sama. Üksikvõimed neid ei saa jagada väiksemateks; erivõimed seotud kindla valdkonnaga; üldvõimed = intelligentsus. Stern võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme...Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Liikuvusintelligentsus (test selle kohta) mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud intelligentsus mis areneb elu jooksus koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim. Gfaktoriks. See seos erivaldkondade vahel üldvõimekus.
292. Liidriks sünnitakse, mitte saadakse Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete poolest. 293. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 294. K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon, hoiak inimsuhetele. Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus- ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras. 295. 63. Juhtimise käitumisteooriad 296
function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is töötab samaaegselt hulk protsessoreid. // Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne sum : INTEGER := 0; programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele begin automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. for i in 0..n loop Prolog on esimene -- ja siiani väga populaarne -- loogilise programmeerimise keel. Prolog-i põhi-idee on nõuda otsitava sum := sum + i; lahenduse kirjeldamist esimest järku predikaatarvutuse keeles. Sellegipoolest ei ole Prolog siiski automaatse
grupitöö, testid jms), sageli ka erinevaid hindajaid. Valiku kriteeriumiteks on: Oskused ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused, Isiksuseomadused vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus Töötulemused töö efektiivsus (kvantiteet, kvaliteet), töötulemused Vaimsed omadused intelligentsus, tunnetusvõimed Füüsilised omadused füüsiline võimekus, psühhomotoorsus Taust ja kogemused elulugu, perekond, haridus, töökogemus Praegune staatus ja elustiil töökoht, kindlustatus, elustiil Valimisel tuleks hinnata koostöövõimelisust, pingetaluvust, paindlikkust, kohanemisvõimet, emotsionaalse sideme tekkimise võimalikkust. Juht peaks valima inimesi väärtushinnangute järgi. Kui valime ainult kompetentsi, siis võime minna
ringse toidu. 7 Hunt ja inimene Inimesed on hunti alati kartnud. See tõttu on tal ka rahvasuus nii palju nimesi: hallivatimees, võsavillem, kriimsilm, kuna kardeti et teda nimetades ta ka kohale tuleb. On olemas ka ütlus: ,,Kus hundist räägid." Hunte on palju kütitud tema nahkade pärast ja ohust kariloomadele. Täielikust hävingust on neid päästnud ainult nende intelligentsus ja oskus kohaneda uute keskkonnatingimustega. Samas pelgavad hundid ise ka inimesi, eelkõige mehi. Ükski jutt inimsööjatest huntidest pole Eestis kinnitust leidnud, kuigi neid lugusid liigub palju ringi. Loomad, kes tulevad inimasustuse lähedale on tavaliselt karjast ära aetud noorloomad või haiged isendid, kes loodavad prügilatest ja kariloomadest omale hõlpsasti midagi hamba alla leida. Sellest hoolimata tuleks hundiga kohtudes
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
Olen saanud, aitasid 0 5 10 15 20 Millised oleksid Teie arvates notarile vajalikud juhtimiskoolitused? Emotsionaalne intelligentsus Teiste maade notaribüroode juhtmismudelid Klienditeenindus Delegeerimine
seksuaalsuhtes osaleda nii nagu ta sooviks. (Kliinikum, 2011) Seitsmenda rühma moodustavad isiksushäired ning muud käitumishäired, mida iseloomustab inimese tuim ja ühetaoline reaktsioon erinevates olukordades. Nii isiklikes kui ka sotsiaalsetes. Isiksushäired tekitavad hingevalu ning häirivad sotsiaalset käitumist, kuid see ei pruugi alati nii olla. (Kliinikum, 2011) Kaheksanda rühma moodustavad erinevad vaimsed alaarengud. See tähendab, et isikul on puudulik areng ehk tema intelligentsus tasandid: tunnetus, kõne, motoorika, sotsiaalne suhtlemine on madalal tasemel. (Kliinikum, 2011) Eelviimase ehk rühma F8 moodustavad psüühilise arengu spetsiifilised häired. Neid iseloomustab aju bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või 6 kahjustus, paljudel juhtudel kehv kõne,- ja ruumitaju. Tavaliselt ilmneb vaimse arengu pidurdus
1. Mõisted: personalijuhtimine vs inimressursijuhtimine, erisuse põhjendus Inimressursijuhtimine - (strateegilise) juhtimise valdkond, mille sisuks on inimeste kui (strateegilise) ressursi juhtimiseks efektiivsete süsteemide loomine eesmärgiga rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal ettevõtte eesmärkide teenistusse. Kõigi juhtide vastutus ja kohustus. Personalijuhtimine - organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest. Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses: · Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala. · Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaa...
töötajate võimet näha terviklikku pilti. Sellega seoses leitakse, et 21. sajand seab ka juhile nõude omandada administratiivsed, sotsiaalsed ja meeskonnatöö oskused ning enesearendamise oskused (Kreitner, 1998). Üha laiemalt levib arusaam, et juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles seejärel saab juhtida teisi. Seda seisukohta toetavad ka levinud õpetused nagu Stephen R. Covey Väga efektiivse inimese 7 harjumust ning Golemani emotsionaalne intelligentsus. Tänapäeval eelistatakse nimetuse "juht" asemel nimetust "liider", kes: soovib pigem teenindada kui juhtida; sõnastab eesmärke, loob usaldussuhteid; oskab kuulata ja anda positiivset tagasisidet; tugineb prognoosidele ja rõhutab isiklikku arengut. E-juhile vajalikud oskused E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. Firmad, mis kulutavad 3-4 kuud otsuste vastuvõtmisele, võivad avastada, et teised on selle aja jooksul
vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng Eelsoodumus teatud haigustele(skisofreenia, alkoholism) Kehaehitus– füüsilised omadused Teatud isiksuseomadused:temperamenditüüp, sotsiaalsus–ekstravertsus, introvertsus, intelligentsus (päritavus 0.70), homoseksuaalsus (päritavus 0.78, düsleksia (päritavus 0.85) Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja samaaegne keskkonnatingimuste mõju. Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas ja mil määral need eeldused avalduvad.Inimestel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum. Arengu kiirus on oluliselt mõjutatud keskkonnast (kasvatus, koolitus, motivatsioon jm),
tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Juhtimise komponendid: keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal Juhtide rollid ja oskused - Suhtlusrollid: esindaja, estvedaja, sidepidaja - Info rollid: vastuvõtja, jagaja - Otsustusrollid: läbirääkija - Oskused: tehnilised, suhtlusalased Mida nõutakse juhtidelt? EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS: - Eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, enesemotivatsioon, empaatia, suhtekorraldus Karismaatiline liider - Loob visiooni, inspireerib, väärtustab Juhtimisteooriate areng 1911- Frederic Taylor Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus, vastutus 5) Juhtkonna roll, töölise roll Max Weber BÜROKRAATLIK juhtimine:
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse instituut Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson Referaat Tartu 2011 RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samu...
(Cialdini 2005: 158) Peaksime tähele panema ja aru saama, et me ei tohiks oma otsustes ja käitumistes võtma sarnaseid seisukohti, üksnes teiste käitumise põhjal. MEELDIVUS Inimesed eelistavad pigem neile vastu tulla, keda nad tunnevad või kes tundub neile meeldivana. On oletatud, et füüsiline atraktiivsus või füüsiline ilu, hea välimus annab palju eeliseid sotsiaalsetes suhetes. Paratamatult omistatakse neile inimestele positiivseid iseloomuomadusi: andekus, lahkus, intelligentsus. Ja seetõttu on atraktiivsematel inimestel lihtsam teisi veenda veenda või mõjutada. Teiseks on sarnasus- me tahame sarnaneda nende inimestega, kes meiega sarnanevad, kellel on meiega lähedased mõtteviisid ja maailmanägemus. Väga suurt rolli mängib ka söök. Viimastel aegadel on saanud tavaks koolitustel või bankettidel pakkuda süüa ja juua. See on kaval nipp, kuna söök, tekitab meis nii heaolu- kui ka poolehoiutunnet. Tekib vastastikkuse reegel.
Olen saanud, aitasid 0 5 10 15 20 Millised oleksid Teie arvates notarile vajalikud juhtimiskoolitused? Emotsionaalne intelligentsus Teiste maade notaribüroode juhtmismudelid Klienditeenindus Delegeerimine
käitumisviise ·Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotsess: ·Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõnel juhul eksperthinnangu ·Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidru omadused Isiksus Vilumused Kohanemisvõime Tarkus, intelligentsus Sotsiaalne tundlikkus Probleemide nägemise oskus Kõrged saavutusvajadused Oskus näha uusi lahendusi Enesekehtestamine Taktitunne, diplomaatilisus Koostöövalmidus Väljandusoskus Domineerimine Teadmised grupiülesannetest Enesekindlus Organiseerimine
4. Mida tähendab indikaatorite indiferentsuse reegel? Indikaatorite indiferentsuse reegel reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid on omavaheliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g- faktoriks 5. Mida tähendab g-faktor? g-faktor tähendab üldfaktorit ehk üldvõimekust. 6. Missugused kolm intelligentsuse liiki, millest kõneleb Robert Sternberg? Analüütiline, kreatiivne ja praktiline intelligentsus. 7. Milliste vaimsete võimete poolest on naised üldiselt meestest paremad? Keele- ja sõnavaraülesannetes. 8. Kuidas on omavahel seotud vaimne võimekus ja ametialane edukus? Vaimne võimekus on seotud tööedukusega. See ei tähenda, et testiga mõõdetud vaimne võimekus määrab tööedukuse, vaid viitab asjaolule, et testis keskmisest parema tulemusega inimeselt on alust eeldada head tööedukust. Kultuur ja sotsiaalne käitumine 1. Millise kultuuri liikmeks pead ennast?
Juhid õpivad ise oma igapäevases töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Toomas Tamsar, Peep Aaviksoo, Riina Varts Emotsionaalne intelligentsus. Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nendesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast. On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi.
SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
