Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimressurssid - kordamine eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Mõisted: personalijuhtimine vs inimressursijuhtimine , erisuse põhjendus
    Inimressursijuhtimine - (strateegilise) juhtimise valdkond , mille sisuks on inimeste kui (strateegilise) ressursi juhtimiseks efektiivsete süsteemide loomine eesmärgiga rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal ettevõtte eesmärkide teenistusse. Kõigi juhtide vastutus ja kohustus.
    Personalijuhtimine - organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest.
    Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses:
    • Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala .
    • Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala.
    Mõisteid kasutatakse paralleelselt, konkreetse mõiste kasutamine sõltub teemast ja rõhuasetusest.
  • Inimressursi juhtimist mõjutavad tegurid
    Inimressursi juhtimist organisatsioonis mõjutavad:
    • Organisatsiooni väliskeskkond:
    • Makrokeskkond : rahvusvahelised arengueeldused, majanduslikud arengueeldused, sotsiaal-kultuurilised arengueeldused, poliitilised ja õiguslikud arengueeldused, tehnoloogilised arengueeldused
    • Ettevõtte suurus
    • Arengufaas
    • Kas ettevõte on kodumaine või rahvusvaheline
    • Riigi- või erasektoris
    • Ettevõtte juhtimine, kultuur ja väärtused
    • Personalitöötajad ja nende ettevalmistus
    • Õiguskeskkonna muutumine
    • Uued tehnoloogiad
    • Nõue tulemuslikkusele
    • Kulutuste optimeerimisele
    • Töötajate ootuste teisenemine

  • Ettevõtte strateegia ja personalistrateegia sidustamine: olemus ja vajalikkuse põhjendus
    Personalistrateegia on ettevõtte strateegia üks osa, mille eesmärgiks on inimressursi
    kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt , et ta maksimaalselt toetaks
    ärikontseptsiooni realiseerimist.
    Personaliosakondadel on oluline roll, et aidata organisatsiooni strateegilised eesmärgid viia
    üksiktöötaja tasandile .
  • Missugused inimressursi juhtimise valdkonnad on eriti olulised ja miks erinevate
    äristrateegiate korral: kuluefektiivsusele suunatud strateegia, kvaliteedile suunatud strateegia, innovatsioonile suunatud strateegia. Näide
    Kuluefektiivsusele suunatud strateegia korral on eriti oluline personalitöö eelarve koostamine (koostatakse eelarve, kus on fikseeritud kulutused tööjõule) ja kulude kontrollimine kuna kululiidrite konkurentsieliseks on kõigepealt hind.
    Kvaliteedile suunatud strateegia korral on oluline juhtkonna huvide esindamine kuna kvaliteedile rajatud firmas on kõrge pühendumuse aste nii eesmärgile kui organisatsioonile, mida kõigepealt esitleb juhtkond . Samuti on tähtis töötajate koolituste korraldamine suunatud parema toote kvaliteedi saavutamiseks.
    Innovatsioonile suunatud strateegia korral on tähtis talentide leidmine ja töösuhete korraldus, sest selline organisatsioon eeldab loovat käitumist ja suhteliselt palju koostööd. Näiteks, Skype , mis tegeleb uute tehnoloogiate väljatöötamisega.
  • Ettevõtte positsioneerimine tööjõuturul: mõiste, eesmärgid, tegevused, näide
    Ettevõtte positsioneerimine tööjõuturul - konkurentide määratlemine ning ettevõtte kui tööandja konkurentsieeliste leidmine ja rakendamine.
    Eesmärgid: Töö kohandamine turu nõudmistele, paindlikkus töökoormuses, töökorralduses, adekvaatne ametite kujundamine ja ümberkujundamine.
    Tegevused:
  • Ettevõtte ametikohtade sisene segmenteerimie
    • Põhitööd/ametikohad (A positsioonid)
    • Toetavad tööd/ametikohad (B ja C positsioonid)

  • Ettevõttele olulise tööjõu sihtrühma määratlemine ja kirjeldamine (A positsioon eelkõige)
    • Sihtrühma üldine kirjeldamine: haridus , pakkumine turul
    • Sihtrühma vajadused/eesmärgid: mida ootavad töölt ja tööandjalt

  • Konkurentide määratlemine konkreetses tööjõuturu segmendis:
    • kus ettevõttele vajalikud töötajad veel rakendust võiksid leida

  • Ettevõtte konkurentsieeliste leidmine
    • Miks peaksid need inimesed valima teie ettevõtte: mis eristab teie ettevõtet teistest tööandjatest

  • Konkurentsieelise “müük” tööjõuturul
    • Kus ja kuidas edastame infot meile sobivale sihtrühmale

  • Strateegiliste ametikohtade (A positsioonid) tunnused, näited
    Tunnused:
    • Oluline mõju strateegia elluviimisel ja suhteliselt suur varieeruvus tulemuslikkuses.
    • Keeruline värvata
    • Vale inimese värbamine toob kaasa suured kulud
    • Vead töös lähevad kalliks maksma
    • Vead töös ilmnevad selgelt
    Näited:
    • Firmas, kus tegeletakse tarkvara arendusega, projektijuht on A-positsioonil
    • Firmas, mis pakub raamatupidamisteenuseid, on raamatupidamise osakonna juhataja A-positsioonil

  • Toetavate ametikohtade (B positsioonid) tunnused, näited
    Tunnused:
    • Toetavad A positsioonide tulemuste saavutamist
    • On seotud ettenähtud protseduuride täitmisega
    • Vilets tulemus on märgatav
    • Mittesobiva inimese valik on kergesti parandatav
    • Tulemuste paranemine üle teatava taseme ei loo erilist lisaväärtust
    Enamus ametikohti kuulub B kategooriasse.
    Näited:
    • Firmas, kus tegeletakse tarkvara arendusega, tarkvaraarendaja, testija on B-positsioonidel
    • Firmas, mis pakub raamatupidamisteenuseid, on raamatupidajad B-positsioonidel

  • Personali värbamine: mõiste ja protsessi etapid, vastutajad
    Personali värbamine on protsess, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on organisatsiooni eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud.
    Värbamise protsess:
    Personali värbamise eest vastutab organisatsioonis personalijuht.
  • Nõuded efektiivsele värbamisstrateegiale
    • Võimalikult suur kandidaatide hulk ühe vakantse ametikoha kohta
    • Kriitiliste kompetentside kindel määratlemine
    • Nõutavate kompetentside tasakaalustatus töö nõuetega
    • Diferentseerivate valikukriteeriumide keskendumise kompetentsidele, mida on raske arendada ja muuta
    • Põhjalik värbamise protsess ja valiku protseduur

  • Värbamisallikad ja nende valiku kriteeriumid, näide
    • Sisekuulutus
    • Kuulutus trükimeedias
    • Kuulutus internetis
    • Kuulutused ettevõtte klienditsoonis
    • Koostöö personaliotsingu firmadega
    • Koostöö õppeasutustega
    • Karjääripäevad, messid
    • Koostöö tööturuametiga
    • Oma töötajate kasutamine (networking)
    • Sotsiaalne meedia
    Värbamisallikate valik sõltub ajast, rahast kui ka samuti firma konfidentsiaalsuse poliitikast. Kui organisatsioonil on küllaldane eelarve ja oma personalijuhti pole, siis on mõistlik sisse osta personaliotsingu firma teenust. Kui firma soovib säilitada oma konfidentsiaalsuse, siis oleks mõitslik rakendada networking meetodit.
  • Organisatsiooni sisene ja organisatsiooni väline värbamine: missugustes olukordades kasutada, mis on nende tugevused ja nõrkused
    Organisatsioonisisese värbamise eesmärk on personalivajaduse rahuldamine organisatsiooni töötajate ümberpaigutamise teel.
    Eelised:
    • oma töötajaid, nende võimeid ja töötulemusi teatakse , tuntakse
    • tagab töötajatele motivatsiooni ja eneseteostuse
    Puudused:
    • oma töötajate ümberpaigutamisega liialdamine pidurdab organisatsiooni loovust
    Organisatsioonivälise värbamise eesmärgiks on personalivajaduse rahuldamine töötajate palkamise teel väljastpoolt organisatsiooni. Kasutatakse ettevõtte esmatasandi ametikohtade või uute ja erioskusi nõudvate ametikohtade täitmiseks.
  • Personali valik: mõiste, eesmärgid, meetodid, valiku kriteeriumid
    Personali valik on kohataotlejate hindamise protsess kokkulepitud kriteeriumide alusel ning ametikohale ja organisatsiooni sobivaimate väljavalimine.
    Personali valiku eesmärk on kindlustada ettevõte igal ajahetkel vajaliku hulga, nõutava kvalifikatsiooni ja sobiliku suhtumisega töötajatega ning teha seda optimaalsete kuludega .
    Personalivaliku meetodid:
    • Mitmese regressiooni mudel
    Kõik kandidaadid läbivad konkursi kõik etapid, tulemused summeeritakse.
    • Mitme väljalülitamiskriteeriumiga mudel
    Igale konkursi etapile on välja töötatud kriitiline piir. Kõik kandidaadid läbivad kõik konkursi etapid, kuid lõplik valik tehakse nende vahel, kes kõigis etappides saavutasid tulemuse, mis oli kriitilisest piirist kõrgemal.
    • Mitme tõkkega mudel. Iga valikuetapi järel lühendatakse kandidaatide nimekirja ning arvatakse välja need, kes saavutasid liiga madala tulemuse.
    Personalivaliku kriteeriumid:
    • Oskused (ametioskused, suhtlemisoskused , juhtimisoskused)
    • Isiksuseomadused (loomingulisus, saavutusvajadus , tahtejõulisus, vastutusvõime, sotsiaalsus , võimuvajadus, stressitaluvus)
    • Töötulemused (töö efektiivsus, töö tulemused)
    • Vaimsed omadused ( intelligentsus , loogiline mõtlemine, kontsentreerumine, mälu)
    • Füüsilised omadused (füüsiline võimekus, täpsus, kiirus)
    • Taust ja kogemused (perekond, haridus, töökogemus)
    • Praegune staatus ja elustiil (töökoht, kindlustatus, elustiil)

  • Tööandja bränd: selle olemus ning kujundamise eesmärgid ja võimalused
    Tööandja bränding on pikaajaline strateegia, mille eesmärgiks on juhtida töötajate, potentsiaalsete töötajate ja huvigruppide teadlikkust ning taju konkreetsest organisatsioonist.
    Tööandja brändingu eesmärgid:
    • Konkurentsieelise tekitamine tööjõuturul
    • Värbamisvajaduse rahuldamine
    • Organisatsiooni väärtuste kinnistamine
    • Töötajate sidumine, hoidmine, motiveerimine
    Tööandja brändi kujundamise vahendid (võimalused):
    Sisemine bränd:
    • Töölepingu tingimused
    • Juhtimiskultuur
    • Sisekommunikatsiooni stiil
    • Karjäärivõimalused
    Väline bränd:
    • (Tipp)juhi isik
    • Töökuulutuste stiil
    • Organisatsiooni töötajad kõneisikute ja arvamusliidritena

  • Inimressursi tulemuslikkuse (töösoorituse) juhtimise olemus
    Töösoorituse juhtimine on süsteemne, sihipäraste juhtimistegevuste kogum, mille eesmärgiks on organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine seal töötavate inimeste ja meeskondade suutlikkuse arendamise kaudu. Töösoorituse juhtimine on olemuselt dialoog : pidev tagasiside ja juhtimitegevus jooksva töö käigus ning samuti regulaarne , kindlatele reeglitele toetuv , konkreetses vormis toimuv dialoog.
    Töösoorituse juhtimine eeldab:
    • Tuginemist organisatsiooni eesmärkidele ja strateegiale
    • Süsteemset lähenemist
    • Adekvaatseid mõõdikuid ja kriteeriume
    • Tippjuhtkonna panust
    • Pidevat protsessi

  • Erinevad mudelid tulemuslikkuse ja töösoorituse juhtimiseks; hinnang neile mudelitele
    Kõva” mudel, mille all mõistetakse utilitaarset lähenemist inimesele:
    • Selged, juhtide poolt püstitatud eesmärgid
    • Kindlad tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise kriteeriumid
    • Läbimõeldud kontroll tegevuste üle
    • Kitsalt tööalaselt vajalik koolitus
    • Tulemustest sõltuv tasu
    „Kõva” mudelit on eriti mõistlik rakendada organisatsioonis, kus inimesed on laisad , isekad, neile ei lähe korda organisatsiooni eesmärgid.
    Pehme” mudel, mille all mõistetakse humanistlikku lähenemist inimesele:
    • Eesmärkide püstitamine koostöös töötajatega: kaasamine ja kahesuunaline kommunikatsioon
    • Laiaulatuslik informeeritus ettevõttest
    • Iseseisvus ja vabadus töös
    • Pidev tagasisidestatus
    • Laiaulatuslik, töötaja kui inimese arendamisele suunatud koolitus
    „Pehmet” mudelit on mõistlik rakendada organisatsioonis, kus inimesed on leidlikud, töö võib olla neile loomulik tegevus, inimesed otsivad oma töös vastutust, pingutavad organisatsiooni eesmärkide nimel.
  • Psühholoogiline leping töötaja ja tööandja seisukohalt
    Psühholoogilise lepingu teooria: igasuguse sotsiaalse suhte korral on selle osapooltel teatud ootused partnerite suhtes ning usk, et neid ootusi aktsepteeritakse ja täidetakse.
    Psühholoogiline leping töötaja seisukohalt:
    • Usk, et juhtkond täidab oma lubadused
    • Eeldus, et kohtlemine on õiglane ja järjepidev
    • Töösuhte kindlus
    • Võimalus näidata oma pädevust
    • Ootus karjääri ja arenguvõimaluste suhtes
    • Ootus olla kaasatud
    Psühholoogiline leping tööandja seisukohalt:
    • Töötaja on pühendunud ettevõttele ja tööle
    • Töötaja on ametialaselt pädev
    • Töötaja püüab saavutada parimat
    • Töötaja tegutseb kooskõlas eesmärkide, väärtuste, normidega
    • Töötaja on lojaalne

  • Tulemuslikkust suurendava koolitustegevuse juhtimine
    • Koolitus- ja arendamissüsteem peab olema organisatsioonispetsiifiline
    • Lähtepunkt: organisatsiooni strateegia ja segmenteeritud ametikohad
    • Süsteemi loomisel peab analüüsima:
    • Organisatsiooni strateegilisi eesmärke
    • Üldist keskkonda, eriti tööjõuturgu ja haridussüsteemi
    • Organisatsiooni tehnoloogiat ja protsesse, nende arengut
    • Olemasolevat ja otsitavat tööjõudu
    • Ettevõtte tulemuslikkuse paranemine ei tulene ainult koolituse poolt põhjustatud teadmiste, oskuste ja hoiakute positiivsest muutusest
    • Koolituse tulemuslikkus on tagatud, kui:
    • koolituse eesmärgid ehk soovitud muutus on selgelt läbi mõeldud
    • koolituse sihtrühmad on vastavuses püstitatud eesmärkidega
    • koolituse meetodid on valitud vastavalt eesmärkidele ja sihtrühmale

  • Töötajate motivatsiooni kujundavad tegurid, motiveerimise võimalused ja vahendid
    Tegurid:
    Välise motiveerimise korral inimese tulemuslikkus suureneb/väheneb eelkõige erinevate inimese väliste tegurite mõjul: palk, tulemuspalk , boonused, soodustused, karistused, tunnustused .
    Sisese motiveerimise korral inimese tulemuslikkus oleneb eelkõige tema emotsionaalsetest hinnangutest olukorrale.
    Motiveerimise võimalused/vahendid:
    1. Motiveerimine eesmärkide/ootuste kaudu:
    • Pygmalioni efekt: ootused ja usk kujundavad tegevust ja tulemusi
    • Madalad eesmärgid/eesmärkide puudumine ja usu puudumine annavad nõrga tulemuse
    • Kõrged eesmärgid ja usk nende saavutamisse annavad hea tulemuse
    • Pinge puudumine tekitab pinget
    • Väljakutse tekitab emotsiooni
    2. Inimene vajab „verstaposte“:
    • Tagasiside
    • Tulemuste ja saavutuste (ka väikeste) tunnustamine
    • Karistus - kuid ainult asja eest, on norme loova tähtsusega
    • Motivatsiooni toetav töötasustamise süsteem
    • Head ja halba tööd /töötajat diferentseeriv
    • Seesmiselt tasakaalustatud palgad

  • Motivatsioonisüsteemi olemus ja selle elemendid
    Organisatsiooni motivatsioonisüsteem toetab organisatsiooni personalipoliitikat eesmärgiga kindlustada organisatsiooni strateegiline areng. Motivatsioonisüsteemi eesmärgiks on ligi tõmmata, säilitada ja motiveerida organisatsioonile vajalikke töötajaid, suurendades nende organisatsioonikindlust. Motivatsioonisüsteem on/võib olla organisatsiooni strateegia elluviija. Motivatsioonisüsteem on motivatsiooni mõjutavate tegurite kogum, milleks on tasustamissüsteem, organisatsioonikultuur , töökorraldus, töösoorituse juhtimine ja ressursside jaotamine.
    Motivatsioonisüsteem eeldab kogutasu, mis jaguneb väliseks ja seesmiseks kogutasuks. Välise all mõistetakse välist kogutöötasu, mis saab omistada rahalise väärtuse: hüved ( tervishoid , kindlustus, puhkused jne), tulemustega seotud osa (preemiad, grupi töötasu, tulemustasu), palga põhiosa (tunnitasu, põhitöötasu). Seesmise all mõistetakse väärtused ja motivatsioon : eluviis, tööviss, töö kvaliteet (huvitav töö, autonomia, saavutused), töökeskkond (töötingimused, töövahendid, koolitus, areng jne).
  • Palgapoliitika ja palgakorraldus , olemus, näited
    Palgapoliitika on strateegilise juhtimise vahend, mis mõjutab inimeste tööalaseid otsuseid ja käitumist, kulude struktuuri ja üldmahtu ning ka organisatsioonikultuuri. Selle eesmärgiks on ligi tõmmata, säilitada ja motiveerida organisatsioonile vajalikke töötajaid. Palgapoliitika loomisel tuleb aluseks võtta ettevõtte strateegiline suund ning eesmärgid. Palgapoliitika määratleb kesksed põhimõtted, eesmärgid ja meetodid, millele põhineb organisatsiooni palgakorraldus.
    Palgapoliitika põhimõtted näiteks:
    • Palgasüsteem toetab ettevõtte eesmärkide täitmist
    • Palgasüsteem tagab ettevõtte konkurentsivõime tööjõuturul (palgaturu tasemel või 5 -10% kõrgem)
    • Palk on seotud töötulemustega (tulemuspalk)
    • Palk on õiglane (sõltub töö sisust)
    • Palgasüsteem on paindlik (uueneb)
    • Palgasüsteem on ettevõtte majanduslikke võimalusi arvestav (põhineb majandusnäitajatel ja
    • finantsvõimalustel)
    Palgakorraldus sisaldab:
    • juhendeid,
    • hinnangulehti,
    • dokumente, mille alusel toimub palga määramine, arvestamine ja maksmine organisatsiooni
    Palgakorraldus peab olema:
    • Motiveeriv ja õiglane
    • Selge ja lihtne
    • Ühtne ja terviklik
    • Töötajaid motiveeriv
    • Õigetes suhetes tööturu hindades
    • Mõõdetav ja objektiivne
    • Palgakulusid optimeeriv

  • Töö tasustamist/palga taset mõjutavad tegurid
    Väliskeskkonna tegurid:
    • Tööjõuturuga seotud tegurid:
    • tööjõu pakkumise ja nõudmise vahekord
    • muudatused tööjõu struktuuris
    • majanduslik olukord ja töötute osakaal
    • Geograafilised erinevused palgas
    • Seadusandlus
    • Sotsiaalsed ootused
    Organisatsioonisisesed tegurid:
    • Ettevõtte suurus: suuremates ettevõtetes on palgatase reeglina kõrgem
    • Kollektiivsete töösuhete olemasolu: palgad on kõrgemad ettevõtetes, kus palgatase kujuneb läbirääkimiste käigus töövõtjate esindajatega
    • Majandussektor
    • Ettevõtte strateegia ja sellest tulenevad nõuded tööjõule
    Tööga ja töötajaga seotud tegurid:
    • Ettevõtte palgapoliitika prioriteetsed eesmärgid
    • Töö väärtus ettevõtte jaoks (vt. ametikohtade segmenteerimine )
    • Töötingimused
    • Töö väärtus palgaturul
    • Töötaja sooritustase ( kompetentsid , töötulemused)

  • Mis mõjutab palgasüsteemi väljatöötamist. Näited
    Palgasüsteemi väljatöötamist mõjutavad:
    • organisatsiooni eesmärgid ja tegutsemise strateegia
    • organisatsiooni välis- ja sisekeskkonna muutuseid arvestav personalipoliitika
    • personalipoliitikast tulenev palgapoliitika
    • ametikohtade kategooriad ja töö iseloom
    • mitterahaliste või rahaliste motivaatorite prioriteetsus
    • orientatsioon protsessile või tulemustele
    • organisatsiooni stabiilsus või muutlikkus
    • organisatsiooni elutsükkel:
    • kasvavale organisatsioonile iseloomulik personaalsete palgakokkulepete paljusus , mis teatud arengufaasis viiakse üle ühtsele palgasüsteemile;
    • küpses organisatsioonis kasutatakse enam formaalset astmepalgasüsteemi, mis põhineb töö hindamisel, tulemustel ja töötajate kompetentsusel;
    • taandarenevas organisatsioonis jäetakse traditsiooniline palgakorraldus jälle kõrvale ning toimub palkade diferentseerimine allüksustest või indiviididest lähtuvalt.
    • organisatsiooni tüüp:
    • Bürokraatliku (ministeeriumid ja ametid) iseloomuga organisatsioonis eelistatakse tavapäraselt palgasüsteemi, kus töö väärtus on primaarne inimese väärtuse ning tulemuslikkuse üle. Bürokraatliku organisatsiooni palgasüsteemile on iseloomulik tugev kontroll palkade üle ning piiratud palgatõus väikese ulatusega astmepalga piires.
    • Tootmisorganisatsiooni iseloomustab tavapäraselt palgasüsteem, kus keskastme juhtide ja kontoripersonali tasustamisel kasutatakse sarnaseid põhimõtteid bürokraatliku organisatsiooniga, kuid juhtidel ning müügipersonalil rakendatakse lisaks tulemuspalka ja töölistel sõltuvalt töö iseloomust tükipalka.
    • Müügiorganisatsioonile on iseloomulik ulatuslik tulemuspalga rakendamine ning palgataseme sidumine palgaturuga.
    • Kõrgtehnoloogiaettevõtetes toetatakse palgasüsteemi kaudu töötajate teadmiste, oskuste ja innovatiivsuse väärtustamist.

  • Palgasüsteemi väljaarendamise protsess
    Palgasüsteemi väljatöötamise etapid:
    • Tööde (ametikohtade) hindamine hindamiskomisjonide poolt
    • Palgaskaala koostamine
    • Sarnase iseloomuga ametikohtade koondamine ja palgagruppide loomine
    • Palgakomponentide määratlemine
    • Palgagruppidele palgastruktuuri määretlemine

  • Erinevad palgastruktuurid: olemus ja hinnang sobivusele
    Palgastruktuur on organisatsiooni palgakorralduse ülesehitus, mis määratleb erinevate ametikohtade suhtelise väärtuse teiste ametikohtade suhtes ning on aluseks palgatasemete kujunemisel.
    Erinevad palgastruktuurid:
    Astmeline palgastruktuur
    • Sarnast väärtust omavad tööd koondatakse ühte gruppi
    • Määrateltakse grupi alumine ja ülemine palgatase
    • Tüüpiline erinevus minimaalse ja maksimaalse palgataseme vahel grupis 20-50%
    • Palgaruppide arv sõltub organisatsiooni suurusest ja hierarhilisuse astmest
    Hinnang:
    • Kergesti arusaadav
    • Annab hea kontrollivõimaluse
    • Toob kaasa palkade nihkumise skaala ülemisse otsa
    • Paindumatu: praktikas toob kaasa hulgaliselt erijuhte
    • “Toodab” hierarhilisust, ei sobi madala hierarhilisusega ettevõtetesse
    Lairiba palgastruktuur
    • Sarnast väärtust omavad tööd on grupeeritud gruppidesse , ühte gruppi kuuluvad erinevate väärtustega tööd (grupid on “laiemad”)
    • Tööde grupeerimise aluseks on ametikohtade hindamine, kuid tüüpiliselt lisandub palgaturu taseme arvestamine
    • Palgatasemete vahe grupis on tüüpiliselt 50 – 80%
    • Tüüpiliselt ettevõttes 5 – 6 palgaruppi
    Hinnang:
    • Ei pruugi olla arusaadav kõigile töötajatele
    • Paindlik: võimaldab arvestada isiku rolli ja ei nõua erijuhtude loomist
    • Toetab horisontaalset arengut
    • Sobib organisatsioonidesse, kus palgakorraldus peab olema paindlik
    Tööperekondade palgastruktuur
    • Tööd on grupeeritud perekondadesse töövaldkonnast lähtudes: müügitööd, finantstööd, tootmistöölised, teenindutööd jne.
    • Perekonna siseselt jaotatakse tööd erinevatesse tasemetesse sõltuvalt nõutavatest kompetentsidest ja tööde keerulisusest
    • Palgatasemed varieeruvad tööde perekondade kaupa eelkõige palgaturu olukorrast lähtuvalt
    Hinnang:
    • Annab selge ülevaate karjäärist ja palgatasemete muutusest ühe töövaldkonna piires
    • Toetab konkurentsivõimet tööjõu- ja palgaturul
    • Võib kujundada kogu süsteemi seesmist tasakaalustamatust
    • Sobib organisatsiooni, kus on erinevate tööperekondade tööd ning tuleb konkureerida erinevatel palgaturgudel

  • Tulemuspalga võimalused ja ohud, erinevad tulemuspalga liigid, näited
    Tulemuspalga võimalused tööandja vaatenurgast:
    • Mõjutada inimesi rohkem pingutama, saada paremat/soovitud tulemust
    • Diferentseerida heade ja halbade töötajate tasusid
    • Hoida kontrolli all püsikulusid (eriti olukorras, kus palgaturg nõuab palgatõusu)
    • Teha töötajad osaliseks mingi osa ühiselt loodud tulude jaotamisel
    Tulemuspalga ohud tööandja vaatenurgast:
    • Inimesed on erinevad: kõigile ei sobi või ei meeldi kindla näitaja alusel makstav tulemuspalk.
    • Saavutamatu eesmärk vähendab pingutust oluliselt.
    • Ülejäänud tähtsad asjad võivad jääda kõrvale, kui inimesed keskenduvad mõõdikutele, mille alusel neile tulemuspalka makstakse.
    Tulemuspalga võimalus töötaja vaatenurgast:
    • Võimalus rohkem teenida
    • Selge tunnustus hea töö eest
    Tulemuspalga ohud töötaja vaatenurgast:
    • Toetab tugevamaid töötajaid
    • Võib tekitada kiusatusi pettuseks
    • Distsiplineeriv ja pingutama sundiv
    • Sissetulekute tase ebaühtlane
    • Stress ja pinge, eriti ebareaalsete eesmärkide korral
    Erinevad tulemuspalga liigid:
    • Individuaalne tulemuspalk seostab inimese palga suurenemise (kasv võrreldes baasiga) teatud kokkulepitud tulemuste saavutamisega.
    • Toimimise meetodid
    • palga suurenemine ja selle võimalikud piirid on seotud kehtivate palgagruppidega
    • tulemusest sõltuv palga kasv
    • Meeskondlik tulemuspalk - tasu, mis makstakse meeskonna liikmetele meeskonna poolt saavutatud tulemuste eest.
    • Ettevõtte kui terviku tulemustest sõltuv tulemuspalk (boonus) - sõltub ettevõtte kui terviku tulemustest.
  • Vasakule Paremale
    Inimressurssid - kordamine eksamiks #1 Inimressurssid - kordamine eksamiks #2 Inimressurssid - kordamine eksamiks #3 Inimressurssid - kordamine eksamiks #4 Inimressurssid - kordamine eksamiks #5 Inimressurssid - kordamine eksamiks #6 Inimressurssid - kordamine eksamiks #7 Inimressurssid - kordamine eksamiks #8 Inimressurssid - kordamine eksamiks #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hspe Õppematerjali autor
    TTU inimressursside eksami kordamisleht

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused eksamiks-2021
    14
    docx

    Kordamisküsimused eksamiks-2021

    TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine Kordamine eksamiks 2021 1. Töökorralduse mõiste ja sisu. Mis on töökorraldus? tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise. Mis on töökorralduse elementideks? • Struktuuriüksused • Ametikohad • Tööülesanded • Tegevused • Tööoperatsioonid 2. Mis on põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 3. Mis on tugiprotsess? Tugiprotsessid on tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsessi toimimist (personal, raamatupidamine, asjaajamine jne. 4. Kirjelda töökorralduse kujundamise protsessi Juhtkonna poolt antud strateegil-ised suunad (missioon, visioon, ee

    Keskkonnaökonoomika
    Palgakorraldus-eksami küsimused
    6
    doc

    Palgakorraldus, eksami küsimused

    PALGAKORRALDUS 1. Palgakorralduse eesmärgid · Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine · Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne.) · Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist) · Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel · Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust · Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks · Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi · Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõtt

    Palgakorraldus
    KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS
    11
    docx

    KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS

    KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS 1. Millised on töökorralduse elemendid? Kuidas töökorralduselemendid sisalduvad ametikoha töös, too sellekohaseid näiteid? Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond) Ametikohad (Meditsiiniõde) Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt) Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid ­ tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsess

    Töö- ja palgakorraldus
    Personalijuhtimine-Alas-R
    19
    docx

    "Personalijuhtimine& quot; Alas, R.

    Personalijuhtimine I osa ­ Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk ­ Inimesed ­ Tehnoloogia ­ Struktuur ­ Kultuur ­ Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas ­ seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus ­ indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõ

    Personali juhtimine ja arendamine
    Juhtimise kordamisküsimused 2010
    22
    docx

    Juhtimise kordamisküsimused 2010

    KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane t

    Juhtimine
    Kordamiskusimuste-vastused-personalijuhtimine docx
    10
    pdf

    Kordamiskusimuste-vastuse d-personalijuhtimine docx

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ‘PERSONALI JUHTIMINE' 1. Personalijuhtimise eesmärk Eesmärgiks on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija: 5) Talentide leidja ja juhtija: ● Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad, keda on võimalik tulevikus edutada ● On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6) Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija 7) Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist 8) Suud

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Personalijuhtimisest ja selle põhimõisted
    4
    docx

    Personalijuhtimisest ja selle põhimõisted

    1. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad. Personalijuhtimine­ tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim efektiivsus nii töötajate, firma kui ühiskonna seisukohalt. Personalijuhtimise valdkonnad: -Personali planeerimine, -Töö analüüs, -Personali värbamine, -Personali valik, -Personali hindamine, -Personali koolitus ja arendamine, -Karjääri planeerimine, -Töötasu ja palgapoliitika, -Töökohtade hindamine, -Organisatsiooni arendamine, -Töösuhted. 2. Millised on personalijuhi võtmerollid? Personalijuht peab olema: 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muutuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) organisatsioonisisene konsultatnt ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija 5) talentide leidja ja juhtija 6) Personalitöö eelarve ja koostaja ja kulude kontrollija 7) inimeste ja organisatsiooni ettevalmistaja m

    Juhtimine
    Personalijuhtimine
    6
    doc

    Personalijuhtimine

    I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine ­ töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega ­ kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarvestus; 1

    Majandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun