kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge elu nautimise vs vaoshoituse dimensiooniga riigid. Nautimine (USA, Iirimaa, Austraalia): peetakse silmas ühiskonda, mis peab õigeks elu nautimist ja lõbutsemist; põhiliste ja füüsilistele instinktide järgimist. Vaoshoitus (Hiina, Venemaa, Ukraina): peetakse silmas ühiskonda, kus isiklikud vajadused on allutatud rangetele sotsiaalsetele normidele. 36. Selgitage mõistet emotsionaalne intelligentsus. Sõnastage eluline/praktiline näide. Emotsionaalne intelligentsus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalne intelligentsus tähendab võimet ära tunda oma enda tundeid, ennast motiveerida ja ohjata oskuslikult emotsioone nii meis endis kui ka meie suhtes. 37. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? • Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe
Aleksander Pulver oma raamatus "Toimetulek iseendaga" (Tartu, 1991; lk. 22-23) annab lühiülevaate haavatavust põhjustavatest isiksuslikest ja sotsiaalsetest teguritest järgmiselt: "Isiksuse omadused ja sotsiaalsed tegurid on kaks suurt rühma, mis määravad toimetuleku ebaedu ehk muudavad inimese haavatavaks. Isiksusega seotud tegurid on niisugused: madal enesehinnang, ülikõrge saavutusvajadus, fataalne seletusviis, madal intelligentsus ja täiuslikkuse hoiak. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek (s.t. inimene tegeleb vaid oma tunnetega, nt. süü, häbi, hirm, ega keskendu reaalsele tegutsemisele-kommentaar H. Reiljan), mis paraku ei vii lahedusele.
egotsentriline kõne oluliselt, operatsioonieelsel perioodil on see peamiselt sotsiaalset laadi konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab see sisekõne vormi. · Nüüdisaja uurimused näitavad, et lapsed suudavad siiski rohkem, kui Piaget ja Võgotski seda arvasid, neil on olemas mingid teadmised maailma kohta tavateooriad, mis natukene erinevad õigetest teaduslikest tõdedest. · Fluiidne intelligentsus on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäragaa, siia alla kuuluvad liigutuste kiirus, mälu ja üldistusvõime. · Kristalliseerunud intellignetsus omandatakse hariduse ja igapäevaelu kaudu, võime leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme. · Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel. Fluiidsed võimed suurenevad 20-39 eluaastani kristalliseerunud võimekus
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD
15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise protsessi). Pidurdusprotsessid vähenevad, suureneb inertsus(tahavad palju rääkida), kaotatakse varasemaga võrreldes kiiruses ja ladususes, väheneb nn voolav intelligentsus. • Ei pea paika ütlus: “Mida vanem, seda lollim” • Suureneb kristalliseerunud intelligentsus • Komplekssetel elualadel võivad tulemused paraneda, elutarkus • Ei pea paika arvamus, et vanemad inimesed on õnnetumad ja üksildasemad.
Arupuru Smart dust Ilmar Telga DARPA Smart dust kontseptsioon 1998. aastast USA sõjaliste uuringute agentuuri DARPA poolt Idee oli puistata lennukilt sõjategevuse alale tuhandeid väikesi andureid raadiosaatjaga Jälgivad märkamatult vaenlase tegevust Iseorganiseeruvad andurid moodustavad intelligentse võrgu, mis filtreerib ja töötleb esmased andmed, et saata oluline teave väejuhatusele Algne motivatsioon Sõjalised eesmärgid luure DARPA ,,line in the sand" o Suhteliselt odav & täpne luureinfo vaenlase tagalast 2002 Afganistan 2003 Iraak Line in the sand Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arupuru kübemed...
orgaanilised ja sotsiaalsed vajadused b. orgaanilised ning füüsilise aktiivsuse vajadused c. sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused d. vaimsed e. intellektuaalsed vajadused R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks: a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c
omavahelises seoses. Müüt Tunnete näitamine on nõrkuse märk Tagajärg selliselt mõtleva inimese jaoks tähendab tugev olemine väga suurt enesekontrolli ja tunnete mahasurumist. Väliselt tajutakse teda kinnise ja pinges olevana. Tema seltsis pingestuvad ka töötajad. Tegelikult tähendab tugev olemine oskust oma tundeid teadvustada ja reguleerida. Tunnete adekvaatne väljendamine on küpsuse märk. Müüt emotsionaalne intelligentsus on ette määratud Tagajärg inimene arvab, et selline ma kord olen ja ma pole võimeline arenguks. Ta ei püüagi arendada oma suhtlemisoskusi ja õigustab seda oma iseloomuga. Tal puudub usk ka töötajate arenemisvõimesse. Tegelikult on emotsionaalne intelligentsus elu jooksul väga palju arendatav ja õpitav. Juhil, kes usub arengut, on paremad eeldused luua õppiv ja muutustega kohanev meeskond. USKUMUSTE MUUTMISE VÕIMALUSI
*mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või oimusagar eemaldada. H.M-kui ta vahepeal kolis, siis ta ei leidnud uut koduteed enam üles, kuna ei suutnud uusi mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka. Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu
mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed emotsioonid kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D
omandamiseks pärilikud eeldused. Kognitiivne teooria Bioloogiline teooria Milline on kõne areng raskendatud tingimustes? metsikult kasvanud lapsed, isolatsioon meelepuuete mõju kõne arengule. Kriitilise perioodi olemus ja tähtsus keele arengus. Vaimsed võimed Intelligentsuse mõiste ja liigid. Intelligentsus - tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Analüütiline intelligentsus Loovus ehk keratiivne intelligentsus väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult uutele ja ootamatutelke olukordadele. Praktiline intelligentsus on kasu siis kui tuleb aru saada või lahendada igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Mis on IQ? Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot. Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust
Ta on väga ohjeldamatu vahel, kui miskit teda ärritab siis seda on päris hästi näha. Ta on väga suure töövõimega ja talle ei meeldi kui midagi peaks valesti olema, siis hakkab ta nurisema ja korda looma. Ja ta on valmis vaidlema, kui teab et temal on õigus. Natuke ülbus ja natuke siirust, kõik käib käsikäes. Ta on tagasihoidlik, nõudlik, töökas, natuke laiskust ja sihikindlus. Väga sõbralik ja mõnus pinginaaber. Temas on arukust väga palju. Mu intelligentsus tase on üsna hea, kuna ma suudan kohaneda uute asjadega väga kergelt ja olen võimeline õppima. Mul on enesekontroll, ma suudan end ise maha rahustada ja ei välju kontrolli alt. Ning ma suudan tajuda teist inimest, suudan mõista, ilma et talt peaksin küsima, kuidas ta end tunneb. Minu pinginaaber on samuti väga intelligentne ning tuleb uute asjadega väga hästi toime ja on võimeline õppima. Võimed on temal väga head.
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujune...
realiseerimata jäänud võimalusi nende elus. Vastupidi koertele on inimesed võimelised võrdlema seda, mis juhtus ja seda, mis võinuks juhtuda. Selle tulemusel on nad võimelised tundma seda erilist kurbust kahetsust. VAIMNE VÕIMEKUS Lk. 590591 Intelligentsus on üldine vaimse arengu tase. Kõrge intelligentsuse korral on probleemide lahendamine suhteliselt kerge ja tagajärjekas, s.t. viib sihile kiiresti, vigadeta ja tarbetu tööta. Intelligentsus avaldub kõige selgemini uues olukorras, kus ei saa toetuda varasematele teadmistele ja kogemustele, s.o. üldise vaimse kohanemisvõimena uute ülesannete ja elutingimustega. Intelligentsuse faktorid on loogiline järeldamise võime, mälu, taju eristusteravus ning sõnade, arvuliste sümbolite ja ruumiliste kujunditega opereerimise võime, kõigi nende puhul on oluline tegevuse kiirus ja kvaliteet. EE, 3. kd, lk. 619 (1988)
Saab ise kujundada Tugeva geneetilise mõjuga tunnused Suhtumine, maailmavaade Füsiloogia( silmavärv, temperatuur kehas) Iseloom Morfoloogia( kasv, sugu, kehaehitus jne) Harjumused Temperament( närvisüsteemi iseärasus) IQ, intelligentsus Emotsionaalsed seisundid( tahe, tunded) Immuunsüsteem, tervis MINA Tee järgmiseks korraks selline asi enda kohta. Kirjelda ning hinda neid tunnuseid. ( psühholoogiline profiil) (Eliise) Tüdruk, neiu, eestlane, nooruk, üpilane, laps, tütar, tüdruksõber, eliise, tartukas,
hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada.
väärtused/hoiakud suhtlemine suhtlemine EMOTIONAALNE informatsioon KONTROLLIMINE INTELLIGENTSUS SOTSIAALNE VASTUTUS KONTROLLIMINE informatsioon ÕPPIV RAHVUSVAHELINE KONTEKST ORGANISATSIOONI EETIKA MAJANDUSES TEADMUSJUHTIMINE ORGANISATSIOONIKULTUUR
Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Anton Hansen on üelnud, Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Kuidas muutub ajas see tsitaat? Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui kirjaniku eluajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Katku Villu on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma maa kallal, mis oli kivine, ta oleks saanud ka väga hea tulemuse, kui ta oleks olnud piisavalt ettevaatlik ja ennast mitte sandistanud. Teine asi, mis tundus tuttavana tänapäevast oli see, et oma asjaga on alati suurem motivatsioon tööd teha. Teoses ,,Tõde ja õigus" oli Andres tõeline omanik, kuna muretses iga asja pärast ning tegi kõike nii hästi, kui vähegi oskas. Võimalikult palju asju tegi ta ära ise
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne k...
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, ...
1. Milline neist on tänapäeva trendideks ..... ? laiem juhtimisalus 2. Jooksva kontrolli eesmärgiks on riskide maandamine enne protsessi Väär 3. Impersonaalne kirjalik suhtlus, nt brošüürid, teadetetahvlid jms on suhtluskanali rikkuse mõttes nimekirja allotsas. Tõene 4. Milline neist iseloomustab kõige täpsemalt kommunikatsiooni võtmeelemente? e. kodeerimine, sõnum, tagasiside 5. Vali ainult tõesed väited. a. Organisatsioonikultuuri kohta kehtivad samad põhimõtted, mis rahvuskultuuri kohtagi. d. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. e. Rahvuskultuur ja organisatsioonikultuur on omavahel seotud. 6. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Tõene 7. Kas järgnev lause on tõene või väär? Kolm isiksuse omadust mis on seotud eduka eestvedaja/juhiga ...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
Kuna neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ja samuti varem õpitud uutes olukordades kasutada. Hea kui on toetajaid, sest läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu, mis oleks nende vajadustega kooskõlas ja mis samuti sarnaneks puudeta inimese elu. Kuid siiski vaimupuue ainult piirab inimese tegutsemisvõimalusi osaliselt. Ega vaimupuue ei näita kogu arukuse puudumist, vaid hoopis teatud tüüpi intelligentsuse piiratust. Intelligentsus on see, mis lubab meil edukalt kohaneda olukordades. Vaimupuudeid võib liigitada kolme rühma. Esiteks-praktiline intelligentsus, mis näitab võimet hoolitseda enda eest ja enesega igapäevaselt toime tulla. Teiseks-sotsiaalne intelligentsus, mis näitab võimet mõista sotsiaalseid ootusi ja analüüsida nende põhjal, kuidas olukordades toime tulla, just sotsiaalsetes olukordades. Kolmandaks-üldintelligentsus on hoopis seotud õpivõimega ja samuti ka akadeemilise võimekusega.
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
Koolis töötab sotsiaalpedagoog ning eripedagoog, kes lisaks on põhitööle tegelevad ka ennetus ja teavitustööga, samuti viivad klassides läbi erinevaid tervise ja käitumisega seotud loenguid ning praktikaid. Koolis on samuti „Ei kiusamisele“ programm, mille raames lapsed õpivad üksteistega arvestama ning et tutvuvad erinevate häiretega, mis tõttu võivad kaaslased vahest veidi teistmoodi käituda ( Kehtna põhikool, 2015). 2. Hüpoteesid * Mardil on madalam intelligentsus võrreldes teiste omaealistega, seega ei ole ta suuteline ülesandeid lahendama sama kiiresti, kui teised. Veel enam, kuna ülesanded on tema jaoks keerulisemad, siis on tal raskem järge pidada ning tähelepanu olulisel hoida. Kuna aga Mart on suhteliselt vaike ning tagasihoidlik poiss, siis ei paista tema madal intelligentsus eriti välja (Wilhurst, 2012); * Mart on 4 – lapselise pere vanim laps, mis tõttu on tal sageli vaja oma vanemaid kodustes
Eestlaste õnneindeks (Mental well-being, 2006) · Eestlaste õnneindeks madal · 95 uuritud riigi hulgas 71 74. kohal. · Eesti lapsed Euroopas pea kõige õnnetumad. Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid. · Binet ja Simon` (1904) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed
Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastan ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks (???). W. Stern töötas välja intelligentsus koefitsenti (IQ). IQ= vaimne vanus /(kronoloogiline * 100). Laps, kelle vaimne vanus = kronoloogiline vanus, siis st et ta on keskmiselt intellektuaalne. J.M. Baldwin (1861-1934) peetakse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogiale alusepanijaid. Ta oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja (1805) The Psychological Review. ,,Geneetiline loogika" lapse mõtlemise arengust. Ta pani aluse nende raamatutega lapse teadmiste progressiivse arengu teooriatele
SPIRITISM Mis see on? : See on kristlik usulahk, mis sai alguse Prantsusmaal 19.sajandi keskpaigas. Spiritism tähendab vaimu studeerimist, suhtlemises füüsilises kehas olevate vaimude (s.t. inimeste) ja füüsilises kehas mitteolevate vaimude vahel. Ehk siis usulahk, mis usub vaimude ja inimeste vahelisse suhtlemisse. Selgitab uusi, põhjalikumaid tõekspidamisi Jumalast, universumist, inimesest, vaimudest ja seadustest, mis valitsevad elu üle. Spiritism selgitab veel seda, kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, mis on meie eksisteerimise eesmärk ja mis on valu ja kannatuse põhjus. Spiritism on levinud paljudes maades üle maailma, sealhulgas Hispaanias, USA's, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Argentiinas, Portugalis ja eriti Brasiilias, kus on spiritistide populatsiooni kõige suurem. Ajalugu : 1848. aastal pandi Ameerika Ühendriikides tähele mitmesuguseid imelikke nähtusi, müra, koputusi, tundmatul põhjusel asjade liiku...
● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda ● Põhjapoolne stiil hääbus. Lõunapoolne stiil - 50 stseeni, igal oma pealkiri. Aeglasem, mahedam, populaarsem. ● Kõik lavastused lõppesid õnnelikult ● Detailid olid olulised, liigutused olid loetud nt 20 sõrmeliigutust, 7 käeliigutust. ● Lapsed õpivad koolis 5-13, siis näeb edasi, kas laps suudab konkureerida ● Olemas ka ooperi lasteaiad ● Värvidel tähendused. Punane - intelligentsus, vaprus. Lilla - õiglus. Must - neutraalne. Roheline - vägivald. Kollane - julmus. Valge - kurjus. ● Teksti illustreeriti. Kui näitleja kõnnib ringiratast, siis see tähendab, et ta on kõndinud juba pika maa. Kui piitsaga vehitakse, siis tähendab, et ratsutatakse. Pilt kalaga - vesi. Tegelane on laval aeruga, siis tähendab see paadisõitu, kui ta aga paneb piitsa maha siis see tähendab, et ta sidus oma hobuse puu külge.
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad.
...............................................................................6 2.5Tööaja planeerimine ja kalendri kasutamine......................................................................6 2.6Üldised kokkulepped..........................................................................................................7 2.7Töökoha keskkond.............................................................................................................7 3EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS TEHNIKUTÖÖS.................................................9 4JUHIABI EETIKAKOODEKS...............................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS
kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema
Lastele tuleks õpetada oskusi, mis on vajalikud informatsiooni saamiseks. Lastel ei puudu mõtlemisvõime, vaid jääb vajaka kogemustest. Nad vajavad oskust, kuidas omandada uusi teadmisi. Väga oluline on, et lapse oskusi toetataks nii kodus kui koolis. Ühes uurimuses tõdeti, et paljudes tundides jäeti vestlusele vähe ruumi, ning laps ei pidanud pingutamagi ega enda mõtteid selgitama. Üks peamisi argumente, mis räägib selle vastu, et laste mõtlemisoskust saab parandada, on väide, et intelligentsus on suures osas päritav ja seda ei saa praktiliselt muuta. Kuid ometi on mõeldud palju erinevaid viise, kuidas laste mõtlemisoskust arendada. Selleks et lapsi edasi juhtida, peab teadma, kus nad oma arengus parasjagu on. Selleks et mõtlemist arendada ja õpetada on mitmeid viise. Näiteks tuleks mõelda järgmistele küsimustele: 1. Kumb kraaninupp on kuuma ja kumb külma vee jaoks? 2. Kui murrame paberitüki pooleks ja siis veel kaks korda pooleks- mitu murtud kujundit me saame
Usutavus mõjutamise juures Tunnetatud sarnasus eksisteerib kolm keeldu! Ära kritiseeri üle, ära kiida 3. keda mõjutatakse ehk üle, ära määri pähe! auditoorium Mis mängib auditooriumi ehk mõjutatavate juures rolli? Enesehinnang, intelligentsus, meeleolu, kuulaja varasemad kogemused, kuivõrd ohustab mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine surve avaldamine lubaduste andmine võlgade meeldetuletamine „jalg ukse vahele“ meetod „uksega näkku“ meetod ähvardamine
Kui töö jäi tegemata, siis tasu ei saanud. See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui teoses kirjeldatud ajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Andres on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma maa kallal, ning sai ka päris hea tulemuse. Samas üks tähtis asi, mida raamat meile ütles oli see, et iial ei tohi ületöötada. Tuleb tunda oma võimete piire, ning mitte oma tervisele liiga teha, nagu näitas meile Krõõt Teine asi, mis tundus tuttavana oli see, et oma maa peal on alati suurem motivatsioon tööd teha.
Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad. Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab oma korda eri iseloomu. Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus, antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju. See aitab väga vähe individuaalsete erinevuste mõismisele. Kaksikute uurimist on kasutatud ka noorsookuritegevuse pärilikkuse uurimiseks. Millest selgus, et rohkem loeb mitte geneetiline pärimus vaid mittejagatud kk. Ka avastati, et tugeva ema-imiku kiindumussuhte tüübi esinemine oli sarnane samast soost õdede-vendade ja üheminakaksikute puhul
võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms. Erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal.Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. 7.genealoogiline meetod-suguvõsa uurimine. Kaksikute meetod-ühemunakaksikud(geneeti- liselt identsed, erimunakaksikud(erinevad geneetiliselt samavõrra kui tavalised õed-vennad) Perekonnastatistiline meetod-seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. 8.Hippokrates-arstide vanne. W.M.Wundt- teadusliku psühholoogia rajaja.(sisustas paar ruumi katseseadmietega,millest saigi maailma esimene psühholoogialaboratooriu)m.R. Descartes-Prantsuse filosoof ja mõtleja. F
Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega. Tihti seostatakse usklike inimesi kirikus käimisega ning enamus tegevusi, mis seostub religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks. Arvan, et sellise suhtumise põhjustab madal intelligentsus, sest tavaliselt haritud inimesed on ka lugupidavamad kaaslaste suhtes. Kuna ma ise olen ristitud, siis võin öelda, et olen usklik inimene, aga kirikus käimisega pole minul mingisugust seost, sest tunnen, et kirik on minu jaoks lihtsalt tavaline hoone, või ehitis ning ma ei leia, et pühapäeviti jumalateenistusel käimine teeks mind paremaks inimeseks. Olen tänulik oma vanematele, et nad on mulle jutustanud erinevaid piiblilugusid ning avardanud sellega minu silmaringi, samuti on mul hea
neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Alamskaalad: asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kaalutlemine. Juhile vajalikud isiksuseomadused kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; arendus-, teenindusprotsessi või projektijuhi töökogemusega; initsiatiivikas, energiline, sihikindel ja tulemuslik tegutseja;
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik). · Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus. · Erivõimed : matemaatika, muusika, kunst. · Üldvõimed : kuulub ja intelligentsus e. arukus. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Rahvusvaheline mõõtühik IQ intelligentsuse kvoot. IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 tippandekus · 90-110 keskmine · 75-90 madal · 50-75 debiilsus
Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam uuritud võime, millega kaasaegne psühholoogia tegeleb. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõtühik.] IQ JA EQ
Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned
mõtlemisele.Sümbolid ei ole taandatavad signaalidele. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel aga funktsionaalne väärtus. Katsed on näidanud, et kõrgemat liiki loomad suudavad lahendada üsna keerukaid ülesandeid. Järelikult võib ka loomade puhul rääkida intelligentsusest ja kujutlusvõimest, aga vahe on selles, et loomadel on praktiline kujutlusvõime ja intelligentsus, inimesel aga sümboolne. Inimmaailmas on igal asjal oma nimi sümboolne funktsioon läbib kogu inimese mõtlemise, see ei piirdu erijuhtumitega. Väike laps õpib sõna kasutama kui uut mõtlemise vahendit, mitte kui mehaanilist märki. Just sümboolsuse printsiip oma universaalsuses, üldkehtivuses ja rakendatavuses ongi see maagiline sõna, see ,,Seesam, avane!", mis avab meile juurdepääsu spetsiifiliselt inimlikule valdkonnale, kultuurile (Cassirer, 1999, lk.59)
kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal. Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Seega on intelligentsus vaimsete võimete kogum, mille kõrge tase tagab vaimse tegevuse kerguse ja produktiivsuse. 5.2. Oskused Oskused on töövõtja isiksuse tähtsaim aspekt, sest tööandja enda edukus jääb neist sõltuma. Oskused võib jagada kolmeks funktsionaalsed oskused, eneseohjamise oskused
1. Mis on intelligentne süsteem? Kas ilu on vaataja silmades, samuti ka intelligentsus, ongi õige? Intelligentsel süsteemil on omadusi, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega näiteks, arutlemine ja õppimine. Intelligentset süsteemi võib defineerida ka kui süsteemi, mis põhineb tehisintellekti teoorial ja tehnikatel, sealhulgas reeglipõhistel, õppivatel, arenevatel ja iseorganiseeruvatel süsteemidel. 2. Nimetage mõni intelligentne süsteem ja mõni süsteem, mis seda ei ole. Kas me saame oma väites kindel olla? Miks?
· Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad.
esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenutamise võio meenumise kaudu. 24. Milliseid mäluhäireid esineb? Amneesia ehk mälulünk (edasihaarav, mäletatakse sündmusi enne ajukahjustusi, kuid ei õpita juurde midagi uut ja tagasihaarav amneesia, mille korral ei suudeta meenutada enne ajukahjustust olnud sündmusi). Liigmälu ehk hüpermneesia. Vaegmälu e. Hüpomneesia. Joobe-mälulünk. Hüsteeriline amneesia. Afektiivne mälulünk. 25. Mis on intelligentsus? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 26. Mis on motivatsioon? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 27. Maslow' püramiid (astmed ja lühiseletus) 1.Füsioloogilised vajadused: seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2.Kaitsevajadus: inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3
Töö- kas tõesti hea elu võti ? Mida kõik inimesed elult tahavad ? Kindlasti seda, et neil oleks õnnelik, hea, kindlustatud ning eelkõige ootuspärane elu. Kuid mida peab selleks tegema? Alati räägitakse väikestele lastele, et peab tegema tööd ning õppima, selleks ,et midagi elus saavutada. Töö kiidab tegijat- see põhimõte kehtis juba vanarahva hulgas, kuid peab paika ka praegusel ajal. Tänu tööle oleme me jõudnud sinna, kus praegu oleme. Ilma tööta ei oleks võimalik inimkonna areng ning tehnika pidev täiustumine. Kõigele paneb aluse õppimine. Kuigi vanal ajal tarkust eriti ei väärtustatud, siis praegusel ajal on hoopis vastupidi. Nüüd ei seisne inimeste töö "tasu" selles, kui suur on nende põllu saak, vaid hoopis nende palgast. Kuid tasu võib olla igasugune. Näiteks tantsijal võib seisneda tasu selles, et ta toob naeratuse mõnele vaatajale või näitlejal selles, et keegi vaatajatest hakkab teatud te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
