Suhtlemispsühholoogia eksam. (5)

Q: Kes täiendavad meid?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemispsühholoogia eksam.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Kes täiendavad meid?

Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused
Osa A (teooria)

Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid
• Teabevahetus e. kommunikatsioon
• Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon
• Vastastikune tajumine e. pertseptsioon
informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus , tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine.

Suhtlemisvajadused
Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt:
• Inklusioon – püüd seltsi järele
• Vastastikuste sidemete loomine
• Ärevuse kõrvaldamine
• Kontrollitarve
• Eneseaustuse saavutamine

Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest.

Kommunikatsiooniprotsess , selle osad ja sellega seotud mõisted
Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust.
Komponendid:

Kommunikaator – info edastaja
Retsipient – info saaja
Märk – tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
Teade – märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad
Kodeerimine – tähenduste tõlkimine märkidesse
Dekodeerimine – märkide lahtimõtestamine tähendustesse
Kontekst – taustsüsteem, milles toimub suhtlemine
Kanal – teate (sõnumi) vahendamise viis

Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm)

Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis
Diaadiline – enamasti spontaanne ja mitteformaalne
Grupisisene – grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole
Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne
Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis

Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest

Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed.
Sotsiaalse tasandi reeglid – reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile.
Psühholoogilise tasandi reeglid – on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad

Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine

Verbaalsed (sõnalised)
Mitteverbaalsed (kehakeel)

Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine

Mitteverbaalsed (kehakeel):

• Paralingvistilised – hääle tämber, intonatsioon
• Ekstralingvistilised – hääle tugevus, artikulatsioon, tempo
• Visuaalsed - silmside
• Miimika – näoilmed
• Kineesika – žestid – käte ja käsivarte liikumine, poosid
• Prokseemika – ruumikasutus
Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik.
Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt:
􀂾Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik)
􀂾Sümboolne kommunikatsioon (teadlik)

Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
Spontaane kommunikatsioon:
Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene
tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke žeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik . Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt.
Sümboolne kommunikatsioon:
Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi ning on oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad.

Universaalsed emotsioonid (6)
Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus.

Topeltsõnumi mõiste
Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest.

Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus)

Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje)
Esmamulje efekt – tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda
Korduvtaju efekt – isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka)
Lahkumismulje – viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja
mõeldud lahkumisrituaalid.

Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline)
Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine : seesmised põhjused- isikuomadused , välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused.
Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider)
Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis
Liigid:
Dispositsioonilised (seesmised)
Situatsioonilised (välised)

Peamine omistamisel tehtav viga
omistatakse teistele mingi muu asi. Nt öeldakse osadele et on paremad aga tegelikutl pole siis arvavad , et on ka.
Teaduslikest teooriatest levinud seisukohad tavaelu mõtlemisse (nt psühhoanalüüs).
Antakse edasi perekondlikult või sotsiaalsete institutsioonide poolt. Argimõistus loob samuti “hüpoteese” ja püüab neid tõestada.
Nt. arsti suhtumine patsienti sõltub sellest, missugune on tema “teooria” haiguste tekke kohta.
Nt. õpetajad vaatavad intelligentsust kui “ annet ”, lapsevanemad aga arvavad, et seda tuleb koolis arendada.

Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega
Enesekontseptsioon – isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes.
Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad .
• Mina- teadvus – arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib
umbes kaheaastaselt.
• Eneseteadvus – missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest.
• Mina- identiteet – selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun , peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks
• Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon
• Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised.

Johari aken ja sellest järelduv
Tun Tunnen
Ei t Ei tunne
Teised Teis Teised näevad
Aas Avalik mina
Tea Teadvustamata mina
Teised ei n Teised ei näe
S Salaane mina
Tun Tundmatu mina
Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse.

Mõjutamise viisid
• Sisendamine – eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev – sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat.
• Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam
• Veenmine – mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus
• Tõe tahtlik moonutamine – demagoogia . Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid.
• Veetlemine, mõjutamine välimuse abil - ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni.
• Psüühiline või füüsiline vägivald

Temperamendi tüübid
• koleerik – avatud ja närviline (aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu, muutlik )
• sangviinik – avatud ja tasakaalukas ( jutukas , energiline, elav,muretu)
• flegmaatik – suletud ja tasakaalukas(passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne , kontrollitud, kannatlik )
• melanhoolik – suletud ja närviline (vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik , ärevil, tujukas , tundlik)

Suhtlustasandid Berne’i järgi (laps, täiskasvanu, vanem)
• Lapse tasand – spontaanne käitumine
+ rõõmus, loominguline laps
- viril, hädaldav
• Täiskasvanu – asjalik, ratsionaalne käitumine
• Vanema tasand – kujuneb põhiliselt oma
vanemate käitumise põhjal
+ heasoovlik, nõuandev, kiitev
- kritiseeriv, käskiv, keelav

Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav)
• Alandlik – madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil
• Agressiivne – ründav, oma soovid esiplaanil
• Ennast kehtestav – vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst

Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel
Kuulamise liigid:
• Vaikne kuulamine - igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud , kui partner ei ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida.
• Peegeldav kuulamine:
• Täpsustamine
• Ümbersõnastamine
• Tunnete peegeldamine
• Kokkuvõtete tegemine
• Empaatiline kuulamine ( empaatia – “tunda koos” saksa keeles): eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks.
Kuulamise takistused:
• Lahenduse kõrvaleheitmine: “Ma ei soovi seda sinuga arutada”
• Tunnete eitamine : “teil ei ole põhjust muretseda...”
• Selektiivne vastamine: teatud aspektidele keskendumine
• Ebakompetentsusele rõhumine: “Mina ei ole kompetentne vastama”
• Teema vahetus: muust rääkimine
• Edasi suunamine: “Sa peaksid sellest rääkima arstiga”
• Edasi lükkamine: “Räägime sellest järgmisel nädalal”
• Katkestamine: “Mul on väga kiire. Lähen koosolekule.”

Meeldimine, millest oleneb
Meeldimist mõjutavad faktorid :
◊ füüsiline lähedus – nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad , meeldivad naabrid jne
◊ suhtlemissagedus – mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene
Eksponeerimise efekt – üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust.
Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust.
◊ füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri)
Võrdsuse fenomen – tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga
Atributsioon – füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi
◊ sarnasus – on oluline just tähtsates asjades
Kas meile ei meeldi ka inimesed, kes täiendavad meid?
Sarnasus on domineeriv, täiendamise hüpotees ei ole leidnud kinnitust
Meeskondades on töö aluseks sarnasus, kuid teatud aspektides liikmed täiendavad ükesteist. Kui omistame kellelegi ebasiiruse suhtlemises, siis inimene ei meeldi.
Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad.

Sotsiaalse kompetentsuse mõiste
Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente.

Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine , mõjutamisoskus)
• Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused
• Verbaalne väljendusoskus – rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus ( suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
• Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval
• Mõjutamisoskus – manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena.
• Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu.

Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste
Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes ( Goleman , 1995)

Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused
• Neurootilisus – isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus – tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel.
• Introvertsus – tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja
sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne.
• Madal sotsiaalsus – kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus – vastandomaduseks on leplikkus.
Osa B (ülesanded)

Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt , projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine , tavatõdedest lähtumine)
Stereotüpiseerimine – isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine
• Kehtivad rahvuslikud, soolised , erialased, vanuselised jne stereotüübid.
• Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub.
• Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp
• Eelarvamuste all kannatavad enam rahvusvähemused, naised ja vanemad töötajad.
Ülekanne - Omistame teistele samu jooni ja tundeid, mis enesel (kuidas tunneme ära halva teises?)
• Ütleme – ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise
• Ülekanne toimib ka juhul, kui inimene meenutab kedagi tutvusringkonnast (parataks)
Haloefekt - Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna
• Positiivne ja negatiivne halo
• Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta
tervikuna
• Empaatia – teisesse sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest
• Oluline on ka ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini.
• Empaatiaga liialdamine viib subjektivismi.
Välimuse ja isiksuse omaduste seostamine - Meeldiva välimusega inimesi tajume
meeldivamatena
• Paks-heasüdamlik, prillidega-tark, blond rumal jne
Loogiline järeldamine - Teeme järeldusi loogika põhjal, nt. käitumisest minevikus.
Psühholoogilistest tavatõdedest lähtumine –
• Vaga vesi, sügav põhi
• Käbi ei kuku kännust kaugele
• Kus suitsu, seal tuld

Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine
Efektiivse tagasiside printsiibid :
• Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine
• Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine
• Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon
• Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus
• Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak
• Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine
• Kritiseerimine
Kritiseerimise nõuded:
• Nelja silma all toimumine
• Oma territooriumil
• Faktide kirjeldamine (enne peab olema täiesti kindel!)
• Kokkuleppele jõudmine
• Midagi positiivset lõpuks

Konflikti lahendamise stiilid
Sundimine - toimub forsseerimine ja domineerimine - jõu või võimu kasutamine
selleks, et teine pool aktsepteeriks olukorda:
mõlemad pooled üritavad saavutada ülevõimu ja põhjustada teise poole kaotust.
Kui seda strateegiat kasutavad mõlemad osapooled, siis on sellel negatiivsed tagajärjed - raisatakse aega, energiat, raha - ilma, et kumbki osapool rahule
jääks.
See on tahtmatus loominguliseks lahenduseks, kaotaja on pahane ja pettunud
Sundimist kasutatakse:
o Kui on vajalik kiire ja otsustav tegutsemine
o Ebapopulaarsed otsused
o Olulised situatsioonid, kus otsustaja teab, et
tal on õigus ja vastutus
o Nende vastu, kes kasutavad ära heatahtlikkust
Vältimine - konfliktist tagasi- tõmbumine.
Sellise strateegia puhul püütakse jääda neutraalseks ning sisuliselt ei arvestata ei enda ega ka teise poole vajadustega.
Seda moodust võib proovida kui ajutist alternatiivi, et osapooled võtaksid aega järelemõtlemiseks.
Vältimist kasutatakse:
o Triviaalne probleem
o Näha, et ei ole mõtet sekkuda
o Vastuolu tulemused on halvemad kui
loobumine
o Maha rahuneda
o Teised saavad lahendada paremini
o Kui vastuolu viib edasiste vastuoludeni
 Kohanemine - erimeelsuste eiramine ja üldiste huvide rõhutamine või konflikti
vältimine, mis toob kaasa vastuolulisi tundeid.
Sellise strateegia puhul võetakse arvesse teise poole arvamused, aktsepteeritakse neid, surudes alla enda
vajadused.
Kasutatakse:
o strateegia on kasulik siis, kui on oluline heade suhete säilitamine ja kui konflikt on tekkinud ebaolulisel põhjusel.
 Kompromiss - otsitakse lahendusi, kus mõlemad pooled annaks ja saaks midagi, lõhestades erimeelsusi kui võimalik.
Mõlemal poolel on nii võita kui ka kaotada, ükski pool ei saavuta maksimumi .
o probleeme küll ei väldita, kuid nendega ei tegeleta ka sügavuti ning seda meetodit saab kasutada juhul, mil ressursid on võrdselt jagatavad .
o Keskmine lahendus, mehhaaniline positsioonide jagamine
Kasutatakse:
o Kui oponendid on võrdelt võimukad
o Ajalimiidi tingimustes
o Ajutised lahendused rasketele probleemidele
Koostöö – probleemi lahendamine
energia suunatakse probleemile, põhjusele, aga mitte teise inimese vastu, kasutades avatud informatsiooni vahetust osapoolte vahel.
Seda tehnikat kasutatakse kui
o kui mõlema poole vajadused või arusaamad on
eriti olulised
o kui on vajadus jõuda konsensusele, et tugevdada
pühendumist
o kui on vaja tegeleda tunnetega, mis on põrkunud
o Lähenemine, kus maksimaalselt püütakse arvestada teist osapoolt ja teda usaldatakse
Koosneb kahest faasist:
• Konfrontatsioon - soov parandada suhteid, kirjeldada oma tundeid, konfronteeru käitumise, mitte isikuga ja võimalikult kohe peale juhtunut
• Probleemi lahendamine – defineeri probleemi kui vastastikust, keskendu ühistele eesmärkidele, ole võimalikult paindlik, ole aus oma vajaduste suhtes, ole tundlik teise tunnete suhtes
10

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 425 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

425 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Supercilious Õppematerjali autor

Kordamisküsimused - küsimuste vastused.

teabevahetus suhtlemispsühholoogia inklusioon interaktsioon pertseptsioon kommunikatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimuste vastused

Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsi

Psühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav s

Ajakasutuse juhtimine

doc

Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kom

Suhtlemispsühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemu

Suhtlemispsühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia

Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.

Suhtlemispsühholoogia

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

väiksem on suhtlemisel psühholoogiline distants ja mida lähedasemate tuttavatega lävitakse, seda avatum on ka tekst. Konktekst: üheks keerulisemaks suhtlusnähtuseks on sosttsiaalse kohtumise kontekst. Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tõstab eriti tähtsana esile osa teateid ja teeb osa neist mõttetuks. A. Kirdon.2004. Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Dekoodrid: Kodeerimine ja dekodeerimine. Kodeerimine: on tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde. Dekodeerimine: on kodeerimise vastandprotsess, seega on see sõnaliste või mitteverbaalsete signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga anda neile mõte või tähendus. Dekoodrid: kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, suhtluskogemus. Barjäärid: kommunikatsioonibarjäärid ehk suhtlustõkked on need, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Suhtlemisbarjäärid: 1

Suhtlemispsühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia

Rohkem sarnaseid