Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia eksam. (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes täiendavad meid?

Lõik failist

Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused
Osa A (teooria)
  • Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid
    Teabevahetus e. kommunikatsioon
    • Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon
    • Vastastikune tajumine e. pertseptsioon
    informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus , tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine.
  • Suhtlemisvajadused
    Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt:
    • Inklusioon – püüd seltsi järele
    • Vastastikuste sidemete loomine
    • Ärevuse kõrvaldamine
    • Kontrollitarve
    • Eneseaustuse saavutamine
  • Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
    Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest.
  • Kommunikatsiooniprotsess , selle osad ja sellega seotud mõisted
    Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust.
    Komponendid:
    • Kommunikaator – info edastaja
    • Retsipient – info saaja
    • Märk – tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
    • Teade – märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad
    • Kodeerimine – tähenduste tõlkimine märkidesse
    • Dekodeerimine – märkide lahtimõtestamine tähendustesse
    • Kontekst – taustsüsteem, milles toimub suhtlemine
    • Kanal – teate (sõnumi) vahendamise viis
  • Vasakule Paremale
    Suhtlemispsühholoogia eksam #1 Suhtlemispsühholoogia eksam #2 Suhtlemispsühholoogia eksam #3 Suhtlemispsühholoogia eksam #4 Suhtlemispsühholoogia eksam #5 Suhtlemispsühholoogia eksam #6 Suhtlemispsühholoogia eksam #7 Suhtlemispsühholoogia eksam #8 Suhtlemispsühholoogia eksam #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 424 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Supercilious Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused - küsimuste vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimuste vastused

    Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon ­ püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes ­ eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator ­ info edastaja Retsi

    Psühholoogia
    thumbnail
    7
    doc

    Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

    Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon ­ püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes ­ eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator ­ info edastaja Retsipient ­ info saaja Märk ­ tähenduslikku sisu omav s

    Ajakasutuse juhtimine
    thumbnail
    10
    doc

    Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

    Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon ­ püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes ­ eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kom

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    6
    docx

    Suhtlemispsühholoogia

    Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemu

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    17
    doc

    Suhtlemispsühholoogia

    Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    22
    pdf

    Suhtlemine ja kuulamistõkked

    SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

    Suhtlemine
    thumbnail
    22
    docx

    Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

    väiksem on suhtlemisel psühholoogiline distants ja mida lähedasemate tuttavatega lävitakse, seda avatum on ka tekst. Konktekst: üheks keerulisemaks suhtlusnähtuseks on sosttsiaalse kohtumise kontekst. Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tõstab eriti tähtsana esile osa teateid ja teeb osa neist mõttetuks. A. Kirdon.2004. Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Dekoodrid: Kodeerimine ja dekodeerimine. Kodeerimine: on tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde. Dekodeerimine: on kodeerimise vastandprotsess, seega on see sõnaliste või mitteverbaalsete signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga anda neile mõte või tähendus. Dekoodrid: kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, suhtluskogemus. Barjäärid: kommunikatsioonibarjäärid ehk suhtlustõkked on need, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Suhtlemisbarjäärid: 1

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    17
    docx

    Suhtlemispsühholoogia

    Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

    Suhtlemispsühholoogia




    Kommentaarid (5)

    blondy2323 profiilipilt
    blondy2323: Lihtsa ülesehitusega materjalid.
    22:38 05-01-2013
    Trints profiilipilt
    Trints: Põhjalik materjal, aitäh!
    10:29 29-02-2012
    janelyt profiilipilt
    janely tilk: Väga hea materjal
    13:00 12-12-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun