Kas lennukad ideed kujundavad liidri - Richard Branson (1)

 Eesti Ettevõtluskõrgkool  Mainor
Ettevõtluse instituut
Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson
Referaat
Tartu 2011
RESÜMEE
Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson – valisin selle teema, kuna tahtsin 
teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti  aktuaalne  
mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi 
positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on  liidriks  olemine. Juhil on kohustatud  alluvad , 
kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama 
mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades 
sain   teada,   et   headest   ideedest   ainuüksi   ei   piisa   selleks,   et   saada   liidriks.   Samuti    selgub  
Richard Bransoni näitena see, et ka ilma kõrge  hariduseta  on võimalik tulusat ja head äri teha. 
SISUKORD
RESÜMEE
SISSEJUHATUS........................................................................................................................4
1. RICHARD BRANSON...........................................................................................................5
2. LIIDER....................................................................................................................................6
     2.1.Kes on liider?...................................................................................................................6
     2.2.Kuidas saada liidriks?......................................................................................................8
     2.3.Mis on juhi ja liidri vahe?................................................................................................9
3. LENNUKAD IDEED...........................................................................................................11
     3.1.Millised on lennukad ideed?..........................................................................................11
     3.2.Kas lennukad ideed kujundavad liidri?..........................................................................12
KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13
KASUTATUD ALLIKMATERJALID....................................................................................14
LISA 1. Pilt Richard Bransonist...............................................................................................15
LISA 2. Pilt liidrist ja tema järgijatest......................................................................................16
LISA 3. Kes on juht ja kes on liider – Tiit Rahkema AUDIO..................................................16
SISSEJUHATUS
„Kas lennukad ideed kujundavad liidri?“ teema valisin, sest minu arvates on liidriks olemine 
või saamine tähtis osa juhi elus. Kindlasti  arvab  inimene, kes on juht mingis teatud ettevõttes, 
et oleks hea olla liider. Juht ei pruugi alati olla enda alluvatele eeskujuks, kuid liider vastupidi 
just on seda. Referaadi käigus selgub, kes on liider, millised  isikuomadused  peaksid tal olema; 
kuidas saada liidriks ehk millised oleksid võimalused saavutada liidri positsioon. Samuti saab 
selgeks see, et juht ei ole alati sama, mis on liider. Liidri järgijad on vabatahtlikud, kuid juhi 
alluvad on kohustatud ametikohad. Lennukad ehk head ideed kujundavad liidri ainult siis, kui 
idee on ellu  viidud . Kui see on tehtud, selgub, kas idee on eeskujuks teistele inimestele ning 
kas teised inimesed soovivad seda järgida või ei. Kui selline olukord tekib, siis on idee ja selle 
eestvedaja  teistele inimestele eeskujuks ning liidri positsioon tagatud. 
1.RICHARD BRANSON
Richard Charles Nicholas Branson on sündnud 18.juulil 1950-ndal aastal. Ta on Suurbritanna 
ettevõtja. Eelkõige on ta tuntud tänu  Virgin ’i kaubamärgile, mis sai alguse 1972-ndal aastal 
asutatud plaadipoodide ketist Virgin Megastores. Richard Bransoni asutatud konglomeraati 
Virgin   Group’i   kuulub   ettevõtteid   peaaegu   igast   valdkonnast.   Nende   hulgas   on 
kosmoseturismi   plaaniv   Virgin   Galactic;   Vormel   1    meeskond    Virgin    Racing ;   mitu 
lennukompaniid,   sealhulgas  Virgin   Atlantic   Airways;   lisaks   meelelahutustööstuse,   turismi, 
side, kirjastamise ja toiduainetööstuse alal tegutsevad firmad. (Pilt Richard Bransonist asub 
lisas  nr. 1) 
Sellest, et Richard Branson omal ajal kooli  pooleli  jättis, on räägitud ja kirjutatud. Ta tuli 
keskkoolist   ära   16aastaselt   ja   alustas   tööd   kunsti-   ja   kultuuriajakirjas   Student. 
Kahekümnesena,   1970-ndal   aastal   asutas   ta   plaadijaemüügifirma   Virgin.   Põhjust   kooli 
tagasiminekuks ei olnud. Tänaseks kuulub Virgin Gruppi 200  firmat  30 riigis, seal hulgas on 
nii muusikafirmad, lennufirma kui mobiilifirmad. Lisaks kuulub Bransonile kaks Kariibi mere 
saart ning tema  varanduse  väärtuseks hinnatakse 4 miljardit dollarit. (Liider, mai 2011)
Brandon on püüdnud püstitada mitmeid maailmarekordeid. 
Esimesena tegi ta katse 1985-ndal aastal, kui püüdis saada enda kätte  Sinist  Linti Atlandi 
ookeani kõige  kiirema  ületamise eest. Tema laev Virgin Atlantic Challenge läks Briti vetes 
ümber ja Suurbritanna õhujõud oli sunnitud meeskonna päästma. 
1986-ndal   aastal   püstitas   Branson   enda   Virgin   Atlantic   Challenge   II-ga   üle   Atlandi 
purjetamise rekordi. 
1987-ndal aastal ületas ta kuumaõhupalliga Virgin Atlantic Flyer-iga Atlandi ookeani. Tema 
kuumaõhupall oli esimene, mis ületas Atlandi ookeani.
1991  ületas   Branson Vaikse   ookeani   Jaapanist   Kanadasse  veel   suurema   õhupalliga,   mille 
tippkiiruseks oli 394km/h.
1995-1998   püüdsid   Branson,   Per   Lindstrand     ja   Steve   Fosset    lennata    ümber   maailma 
õhupalliga, kuid see ei õnnestunud. 
2004-nda aasta kevadel sõitis Branson amfiibsõidukil  Gibbs  Aquada mööda vett ja maismaad 
Doverist Calais-sse rekordilise  ajaga  - 1tunni, 40 minuti ja 6 sekundiga .
2.LIIDER
2.1. Kes on liider?
Liider on inimene, keda teised isikud püüavad järgida ning kelleks olemine ei kujuta endast 
ametit vaid kõrgemal positsioonil olemist. Liidri käitumises ja  iseloomus  peavad kindlasti 
esinema  selge vaade tulevikku (omab ettekujutust  tulevikust , kuid samuti oskab arvestada ka 
minevikus toimunut),  vastastikune  usaldatavus ,  julgus  (avaldada enda avamust, kindel oma 
seisukohtades), täielik pühendumus (mõttega  asja juures) ning  moraalne  küpsus ( kajastub  
moraalsete tõekspidamiste ja veendumuste kujunemises, mis tagavad indiviidile normaalse 
lülitumise ühiskonda ja inimkollektiividesse). (Pilt liidrist ja tema järgijatest asub lisas nr. 2)
Liidri omadused ja tunnused (Daft, 1998, 66)
Füüsilised omadused
Isiksuse omadused
Sotsiaalsed tunnused
• aktiivsus
• erksus (alertness)
• koostöö
 
ja 
• energia
•  originaalsus , loovus
poolehoid   (ability 
• isiksuse   terviklikkus, 
to
 
enlist 
eetilisus
cooperation )
• eneseusaldus
• koostöövõime
• populaarsus, 
prestiiž
• isiksustevahelised 
oskused
Sotsiaalne taust
• seltskondlikkus
• mobiilsus
•  diplomaatia , 
taktitunne
Intelligentsus  ja võimekus
Tööga seotud tunnused
• teadmised
• saavutuse
 
ja 
• otsustusvõime
silmapaistmise 
• kõneosavus
vajadus
• eesmärgile 
orienteeritus
 
ja 
konkreetne vastutus
Liider tekib, teda ei koolita ega  kasvata , see oleneb inimese omadustest ja ambitsioonidest. 
Kui vaadata lapsi, siis tunneb alati ära, kes on liider, kuigi nad ei ole jaotatud juhiks ja 
mittejuhiks.   Liidrid   mängivad   küllalt   olulist   rolli   ettevõtte   igapäevase   töö   korraldamisel. 
Eelkõige on nad olulised raskemate  muudatuste  elluviimisel ettevõttes. Rutiinse töö juures on 
liider   veidi   tagaplaanil,   seal   on   kõigi   ülesanded   selgelt   jaotatud.   Liidrile   ei   tuleks   anda 
tööülesannete koormat, vaid ta peaks olema promootor, kes asja läbi viib. Oma üleolekut ei 
peaks liider rõhutama. On palju liidreid, kes ise ei tunnistagi, et nad selles rollis on. Palju on 
ka neid, kes küll üritavad rõhutada oma üleolekut, aga kellel liidriks olemisest jääb väga palju 
puudu. (Pärjamäe M., Äripäev, 14.06.1999)
Heade juhtide vähesus on ettevõtluses probleemiks, kuigi neile pakutakse korralikku palka, 
autot ja muid soodustusi. Kõikide riikide ajalehtedes on arvukalt kuulutusi, et otsitakse juhte. 
Kandidaate on konkurssidel enamasti piisavalt, kuid nende tase sageli ettevõtte omanikke ei 
rahulda. Paarkümmend aastat tagasi oli  populaarne  liider, keda tunti kui inimest, kes otsustab 
kiiresti, kes teab  paremini ja kelle otsuseid aktsepteerivad alluvad kõhkluseta. Tänapäeva 
arenevas   ja   konkurentsitihedas   maailmas   on   liidri   roll   muutunud.   (Kaarlep   U.,   Äripäev, 
14.06.1999)
2.2.Kuidas saada liidriks?
Liidriks   saamiseks   peab   indiviid   omandama   või   arendama   endale   mitmed   käitumise 
komponendid, näiteks  julguse  ja selge visiooni. Peter Drucker arvab, et iseloom on see, mille 
kaudu   saab   teistele   juhiks   olla.   Mina   arvan,   et   selline   väide   on   täielikult   õige.   Näiteks 
inimene, kes  kardab  sattuda tähelepanu keskpunkti, on sunnitud pidama  kõnet sadade inimeste 
ees. Ta närveerib meeletult, mis on tingitud sellest, et tal puudub  enesekindlus  ja julgus. Kui 
indiviidi iseloomujoonte hulka kuulub just julgus ja enesekindlus, pole tema jaoks mingi 
probleem pidada kõnet või avalikult esineda suure inimhulga ees. Kõik oleneb ja on tingitud 
inimese enda iseloomust. 
Liidriks saamise kõige olulisemaks sammuks on saada iseenda liidriks. Kujundada endale 
ettekujutus  tulevikust, paika panna plaanid nind  asuda  järgemööda neid ellu viima. Tuleb 
endale   selgeks   teha   enda   plussid   ja   miinused,   püüda   nõrkuseid   parandada   või    nendest  
täielikult  vabaneda . Ainult ise saab liidriks olemiseks ennast arendada ja parandada, kuid 
oluline   roll   on   samuti   ka   lähedastel   inimestel,   sõpradel,   perekonnal,   kes   saavad   meid 
arendamise käigus abistada.
Liidrivõimed on seotud inimese isiksusega, see tähendab, et need on kaasasündinud. Mõned 
inimesed on loomult juba liidrid, mõned aga mitte. Ühiskonnas on liidrite osakaal väga erinev. 
Arenenud   riikides    luuakse    eeldused   liidrivõimete   arendamiseks   ning   sellega    saavutatakse  
liidrite   suurem   osakaal.   Oskuste   ja   teadmiste   omandamine   on   lihtsam   kui   arendada 
liidrivõimeid. Sellest tulenevalt tuleb kasutusele võtta mitmesuguseid arendumetoodikaid. 
Arusaamatusi tekitab liidriks olemise ja domineerivuse  vahekord . Mõned inimesed  arvavad , 
et   kui   isikul   on    domineerivus    kaasa   sündinud,   siis   käib   sama   liidriks   olemise   kohta. 
Tänapäeval   ei   ole   domineerivus   liidrite   omadus.   On   mitmeid   domineerivaid   inimesi,   kes 
harva saavutavad liidripositsiooni. On tõsi, et loomade hulgas on domineerivus oluline, kuid 
seda mitte inimeste hulgas. Liidriks olemiseks on inimeste hulgas palju olulisemaid omadusi 
kui domineerivus. 
Liidri rolli täitmiseks:
•
usu, et inimesed on võimelised arenema 
•
väärtusta meeskonna regulaarset kokkutoomist 
suhtle võrdse meeskonnaliikmena 
•
võimalda osaleda, kuula inimeste ideid ja seisukohti 
•
võimalda otsustada, kaasa otsustamisse 
•
võimalda vastutada, las ülesanne esitab väljakutse 
•
ülesandeid  jagades  mõtesta tegevuse vajalikkus 
•
ütle, et ta on ettevõttele oluline 
•
anna tagasisidet tulemustest, progressist, arengust 
•
tekita avatud, usalduslik ja turvaline õhkkond 
•
tunnusta, nii motiveerid saavutatut  kordama
(Äripäev. 14.06.1999)
2.3. Mis on juhi ja liidri vahe?
Juhil on alluvad, liidril aga vabatahtlikud järgijad. Juht on organisatsiooni üks osa, liider aga 
on isik, kes suudab suurel määral kaastöötajate tegevust mõjutada. Juhi ülesanded on kindlad 
ja piiritletud, liidri peamine ülesanne on olla ettevõtte visiooni arhitekt. (Tiit Rahkema kõne: 
kes on juht ja kes on liider asub lisas nr. 3)
Juhi käitumise kaks suundust:
A) Ülesandele ja tulemusele orienteeritud käitumine (management): 
• probleemide tõstatamine
• ülesannete andmine ja võtmine
• uute lahenduste pakkumine
• info otsimine
•  kriitilisus
B) Inimestele ja suhetele orienteeritud käitumine (leadership): 
• osavõtlikkus
• julgustamine
• vastuolude silumine
• tulemustele kannustamine
• naljatamine
• nõustamise demonstratsioon
• kompromissivalmidus
(Kidron, 2000, 7)
Lühike soovitus juhtidele, kes soovivad tõsiseid konflikte ennetada ja konfliktide tekkimisest 
isegi kasu saada, on arendada enda liidrivõimeid. Järgnevalt mõned olulisemad kompetentsid, 
mida on vaja teadlikult arendada. Esiteks peab igal liidril olema oma  juhtimisfilosoofia . See 
on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste  tegutsemist . 
Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei 
saa   olla   keegi,   kellel   pole   oma   ettekujutust   tulevikuarengutest,   või   kes   ei   räägi   oma 
tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. Teine oluline asi on kollektiivi tajumine. 
Edukad  liidrid pööravad palju tähelepanu sellele, milline on ettevõtte psühhokliima. Oskus 
tajuda seda, mida kuskil välja ei öelda, tuleb kogemuste ja enesearendamisega. Liider ei oota, 
millal tema poole pöördutakse, vaid teab, millal on õige aeg mingi teema üles võtta ja selgeks 
rääkida. Tegemist ei ole selge akadeemilise  teadmisega , vaid millegi sellisega, mida saab 
arendada   mitteakadeemilisi    meetodeid    kasutades.    Kolmandaks    on   tähtis    kindlameelne  
empaatia . Liider peab olema iga inimese vastu tähelepanelik. Tihti väldivad juhid inimeste 
mõistmist,   sest   nad   arvavad,   et   probleemi   mõistes   peab   juht   võtma   endale   ka   vastutuse 
probleemi lahendamise eest. Kindlameelne empaatia (tough empathy) tähendab teravdatud 
võimet  mõista,   kuid  samas  jääda   kindlaks  eesmärkidele,  mille   saavutamise   eest  liider   on 
vastutuse   võtnud.   Lõpuks   peab   liider   olema   inimlik,    tajuma    ja   näitama   iseenda   puudusi. 
Paljud juhid arvavad, et nad peavad olema täiuslikud, või mis veelgi hullem – nad arvavad, et 
nad   juba   ongi   täiuslikkuse   saavutanud.   Koos   ametiga   kaasneb   tahtmatult   enesehinnangu 
moondumine. Tagasiside, mida juhid saavad, on paratamatult seotud nende positsiooniga – 
raske   on   saada   enda   kohta   tahtmatult   või   tahtlikult   moonutamata   tagasisidet.   Paraku   on 
kaitsekiht, mida juhid enda ümber tekitavad, püüdes kõigest väest täiuslikud näida, nende 
nõrk koht. Edukas liider demonstreerib teadlikult oma nõrkusi (loomulikult mitte strateegilisi 
nõrkusi), et töötajad tajuksid teda  inimesena , kes vajab teisi inimesi, ja talle tahetaks seetõttu 
järgneda.
(Pärjamäe M., Äripäev, 20.10.2004)
3.LENNUKAD IDEED
3.1.Millised on lennukad ideed?
Ideede grupeerimiseks on mitmeid mooduseid, olenemata valdkonnast võib neid jagada kolme 
gruppi. Enne ideede grupeerimist tuleb töötada läbi kogu nimekiri ning seejärel jagada nad 
oma eksperthinnangu, sisetunde või hoopis osalejate soovi järgi kolme rühma.
Ideede kolm rühma on: 
1. Suurepärased – ideed, mille puhul arvatakse, et neid on võimalik kohe ellu viia. 
Tegelikult võib olukord hiljem osutuda hoopis teistsuguseks, aga grupeerimise ajal 
tunduvad nad teostatavad ja just selle pärast on nad sellise nimega  grupis .
2. Huvitavad – ideed, mida arvatakse toimivat, kuid mis nõuab edasi  arendamist . 
Selles   grupis   olevaid   ideid   ei   saa   küll   koheselt   ellu   viia,   aga   nad   väärivad 
tähelepanu, sest tulevikus võivad nad osutuda kasulikeks.
3. Kasutud – ilmselgelt kuuluvad siia ideed, mis kindlasti ei toimi. Tavaliselt osutub 
just see grupp kõige  suuremaks . 
Ühesõnaga on hea idee selline, mida on võimalik teostada, ning mis tundub teistele huvitav 
või isegi suurepärane. Mehis  Pärna arvab, et heal ideel on kolm  etappi : 
1. See on rumal idee!
2. See on hea idee, aga see on teostamatu!
3. Ma ütlesin kohe alguses, et see on hea idee!
Selleks, et hea idee teostuks, on vaja asjatundlikku ja arukat inimest, kes mingi ideega edasi 
töötaks. Head ideed kasvatavad pidevalt uusi ideid, sest just nimelt võetakse eeskuju nendest 
ideedest,   mis   on   olnud   või   on   edukad.    Scott    Adams   on   öelnud,   et   head   ideed   on 
äravahetamiseni sarnased halbade ideedega  senikaua , kui need hakkavad  toimima . Ta arvab, 
et   mõistlikud   ja   hästi   läbimõeldud   äriprojektid   võivad   teatud   tingimustes   täielikult 
ebaõnnestuda, samas mõned tooted, mille peale enamik inimesi kulmu kortsutaks, müüvad 
end hunnikute viisi. 
3.2.
Kas lennukad ideed kujundavad liidri?
Arvan, et lennukad ehk head ideed kujundavad liidri, kuid seda osaliselt. Kindlasti on suur 
roll isiku oskustel,  teadmistel  ja iseloomujoontel, mis aitavad indiviidil ideed ellu viia. Heast 
ideest    ainuüksi   ei   piisa.   Inimesed   panevad   alati   lootused   just   nimelt   suurepärastele   ja 
huvitavatele ideedele, kuid sellest samuti ei piisa. Indiviid, kes tahab enda lennukat ideed ellu 
viia, peab selleks ise väga palju ära tegema. Kindlasti leidub maailmas inimesi, kes arvavad, 
et kui nende idee kiidetakse ja ülistatakse taevani, on nende panus tehtud, mis tegelikult nii ei 
ole. Hea idee on õnnestunud siis, kui see on ellu viidud tänu mitmele  ressursile ja oskustele.
Lennukad ideed kujundavad liidri ainult siis, kui idee on teoks tehtud. Tänu sellele oleks idee 
elluviija teistele eeskujuks ja nad üritaksid teda vabatahtlikult järgida. Kindlasti peab ka liidri 
idee olema hea ja huvipakkuv teistele inimestele.
KOKKUVÕTE
Richard Branson on inimene, kelle edu ei ole mõjutanud kõrghariduse puudumine. Tema 
loodud konglomeraat on olulisel kohal terves maailmas, olgu siis selleks plaadipoodide kett 
Virgin Megastores või mitmed lennukompaniid. Tema  püstitatud küsimus – kas lennukad 
ideed kujundavad liidri – oli just minu referaadi lõpparuteluks. Liider on keegi, keda teised 
isikud tahavad järgida just nimelt sellepärast, et ta on teistele inimestele eeskujuks. Liidriks 
olemise komponentideks on selge  visioon , vastastikune usaldatavus, julgus, pühendumus ning 
moraalne küpsus. Ekslikult arvatakse, et liider on sama, mis on juht. Lennukad ehk head ideed 
võivad tunduda alguses suurepärased või huvitavad, kuid kui neid ei suudeta teoks teha, pole 
heast ideest mingit kasu. 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID
1. Daft R., 1998. Organization Theory and Practice . South- Western  College Publishing.
2. Kidron A., 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo.
3. Liider,
 
ettevõtete
 
panganduse
 
ajakiri,
 
mai
 
2011. 
http://issuu.com/sampopank/docs/liider [26.09.2011 ]
4. Positiivne   hoiak,   10.08.2010.   Tobedad   ideed,   mis   teenisid   hunniku   raha. 
http://positiivne-hoiak.com/2010/08/tobedad-ideed-mis-teenisid-hunniku-raha 
[26.09.2011]
5. Pärjamäe M., 2007. Kuidas olla liider?   http://www.invicta.ee/?nodeid=102&lang=et 
[26.09.2011]
6. Pärna
 
M.,
 
01.03.2010.
 
Ärge
 
tapke
 
halba
 
ideed! 
http://www.mehisparn.eu/2010/03/arge-tapke-halba-ideed.html [26.09.2011 ]
7.  Reinsalu    A.,   2009.   Peale   ideede   kogumist   grupeeri   need   ja   teosta. 
http://www.ajajuhtimine.ee/ajurynnak-aja-voit/70-peale-ideede-kogumist-grupeer i-
need-ja-teosta.html [26.09.2011]
8. Virovere   A.,   21.03.2008.   Juhi   ja   ettevõtja   võtmekompetentsid. 
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:o0rjD0Iq -
nEJ:www.eek.ee/ dokumendid /201104211200_4daff2372e65b_andres.ppt+kes+on+liid
er&hl=et&gl=ee [26.09.2011]
9. Türk K., 2001. Eestvedamine. Tartu: Tartu Ülikool, majandusteaduskond. 
10. Äripäev, 14.06.1999. Liider käitub võrdse meeskonna liikmena.   http://www.ap3.ee/ ?
PublicationId=31503ED6-39D4-4163- 9D98 -
74AA1E3959CE& code = 1478 %2Frubr_artiklid_147808 [26.09.2011]
LISA 1. Pilt Richard Bransonist
LISA 2. Pilt liidrist ja tema järgijatest
LISA 3. Kes on juht ja kes on liider – Tiit Rahkema. AUDIO
http://juhtimine.ee/kes-on-juht-ja-kes-on-liider