Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne (Referaat) (1)

Keskkool - Inimeseõpetus - Inimese õpetus

1 HALB

Luua Metsanduskool
Maastikuehitus
Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne
Referaat
Ana Tilkson, MEPK I
Lähte 2011
Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………...3

Taju…………………………………………………………………...4

Tähelepanu…………………………………………………………....5

Mälu…………………………………………………………………..7

Tunded ehk emotsioonid ……………………………………………...8

Mõtlemine…………………………………………………………….9

Kõne………………………………………………………………….10

Kokkuvõte……………………………………………………………11

Kasutatud allikad……………………………………………………..12

Lisad…………………………………………………. ……………...13
Sissejuhatus
Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast . tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid , loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki. Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad.
Taju
Taju on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimese käitumist mõjutab see, kuidas ta tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi, iseennast. Sageli leiame end imestamas selle üle, miks üks või teine inimene teatud olukorras just nii käitub? Meie ise oleksime hoopis teisiti talitanud! Probleem on selles, et inimesed tajuvad maailma erinevalt. Näiteks ühele ja samale olukorrale võib erinev tõlgendus olla autojuhil ja politseinikul, õpetajal ja õpilasel, lapsel ja lapsevanemal . Seda aitab selgitada taju valivuse mõiste. Iga päev ümbritseb meid väga palju informatsiooni. Kõike seda vastu võtta pole võimalik ega vajalik. Sellepärast teeb inimene valiku ja seda talle ainuomaste tegurite mõjul. Taju valivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Taju valivust mõjutavad sisemised ja välised faktorid . Sisemised faktorid on hoiak, motiivid, huvid, varasemad kogemused, ootused ja tajuja isiksus. Välised faktorid on liikumine, hääled, suurus, taust, lähedus, aeg, koht, kontekst. Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus , kohanemine ja kogemused. Need kõik suurendavad tajumisvõimet. Iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1).
Tähelepanu
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine , nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime. Tähelepanuvõime paraneb kuni hilise õhtuni, pärastlõunal on aga väike tagasilangus. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8.-12’ni, langeb 12.-15’ni ja tõuseb taas 15.-22’ni. Tähelepanu mõjutavad temperatuur, müra, tunded, välisärritaja vastavus ootustele, ärevus, tervis, alkohol , rahustid , narkootilised ained, magamatus, huvi, ootus, motivatsioon , võistluslikkus. On olemas tahtlik tähelepanu, mis on aktiivne ja kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, näiteks autojuhtimise õppimisel, uue õppetüki omandamisel, igava tegevuse käigus, materjali käsitlemisel, ning huvist selle kõige vastu. Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus millega tähistatakse aktiivsuse- ja tähelepanuhäiret (ATH), mida nimetatakse ka üliaktiivsuseks ja hüperkineetilisuseks. ATH-le on iseloomulik : tähelepanuvõime puudulikus , püsimatus, impulsiivsus . Tähelepanuvõime puuduslikuse tõttu keskendub laps tegevusele lühiajaliselt, suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga, on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitatav, ei suuda jälgida pikemat vestlust, ei märka detaile, jätab tegevused lõpetamata, vaimne tegevus on raske ja vastumeelne, on raskustes oma tegevuste iseseisva planeerimisega, unustab asju ja kaotab esemeid. Daniel Weissmani tehtud teadusuuringust on aga selgunud , et kui igavavõitu tegevuse juures keskendatus kaduma kipub , siis väljendub see ka ajupiirkondade omavahelise suhtluse nõrgenemises. See, et tähelepanu hajudes eri ajupiirkondade aktiivsus muutub, oli üldjoontes ennegi teada, aga Daniel Weissman Ameerika Ühendriikide Michigani Ülikoolist otsustas uurida, kuidas on seejuures täpsemalt lood ajusisese infovahetusega. Ta palus katseisikutel tegeleda tund aega suhteliselt üksluise tööga. Neil tuli üles märkida, millised tähed ekraanile ilmusid. Samal ajal jälgiti aga nende ajutegevust. Nii tuligi välja, et kui katseisiku mõtted rändama läksid, lõpetasid omavahelise suhtluse need ajupiirkonnad, mis tegelevad enesekontrolli, nägemise ja keelelise infotöötlusega.
Mälu
Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu on jälgede ja muljete säilitamine ning reprodutseerimine. Värske närvierutus ei talletu kohe, selleks kulub 15 sekundit kuni 30 minutit. Kui aga ajutegevust häirida siis see ei talletugi ja seda ei saagi enam talletada, sest emotsioonid ja närvis olemine takistab seda. Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast. Mälu on oma võimekuse tipus 25.-30. Eluaastatel, ehk siis suudab aju palju asju hästi talletada. Professionaalne mälu võib aga paraneda ja säilitada oma taseme pikka aega. Mälu säilitamine on uute teadmiste lisamise ja vana taastamise ning meenutamise protsess. Kui mälu ei kahjustu võib olla selle säilivus väga kestev. Unustaminegi on bioloogiliselt vajalik ning kuulub säilitamise juurde. Kui me ei suudaks unustada siis kaoks mõtete konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata . Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. Kuna see on seotud emotsionaalse kogemusega on see suhteliselt kerge. Mälul on kolm erinevalt liiki. On olemas nägemismälu, ehk kõik jääb hästi meelde kui ise teksti loed ning jäädvustub selle käigus hästi. Kuulmismälu aga toimib midagi kuuldes, ehk on väga kerge meenutada, mida keegi rääkinud on. Näiteks Mozart kuulis Roomas kirikus üht teost, mille noote ei avaldatud ja ta kirjutas meloodia koju jõudes ülesse. On ka liigutusmälu, ehk säilib kõik mis on enda poolt ülesse kirjutatud, joonistatud või enda tehtud. Peale traumat võib aga üks neist mälu liikidest aga kustuda ning siis on vaja uuesti õppida.
Tunded ehk emotsioonid
Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Inimese põhilisteks emotsioonideks on õnn, ehk inimese sisemine positiivne emotsioon, imestus ehk ootamatu olukorra puhul tekkiv emotsioon, raev ehk negatiivne emotsioon, mis on suunatud hirmu tekitava põhjuse vastu, põlgus ehk antud objekti suhtes tekkiv negatiivse varjundiga tunne, hirm ehk negatiivse varjundiga emotsioon või tunne mis on seotud reaalse või kujutatava ohu tundega, ning häbi ehk negatiivse varjundiga tunne, mille objektiks on tegu või omadus. Emotsioonide ülekandmise võimaluse : ühe objekti vastu tuntavad emotsioonid teatud määral kanduvad üle sarnaste objektide klassile. Vastastikune toime puhul erinevate ärritajate mõjul tekivad emotsioonid mõjutavad teineteist. Nüristumise korral pikaajaliselt kestvate ärritajate mõjul tunded ja emotsioonid pole enam eredad . Summeerimise puhul ühe või teise objekti poolt süstemaatiliselt esile kutsutavad emotsioonid kogunevad, summeeruvad. Asenduse puhul võib ebaõnn ühes valdkonnas kompenseeruda eduga teises valdkonnas. Ümberlülitumise korral võivad ühe objekti suhtes rahuldamata emotsioonid kanduda üle teistele objektidele. Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonides on kaks komponenti - emotsiooni väljandus ja väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonide liikideks on kirg ehk sügav ja tugev pikaajaline seisund mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks, frustratsioon ehk psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist ning persperktiivsuse tunnetamisel ja ärevus, mis on iseloomulik ootuse ja ebamääraste elamuste ja abitus- ning hirmutunde korral.
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus. Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Mõtlemine on osa õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisimõtlemise võtteid: analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks , koostisest arusaamine (näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa); süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest); võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine; sildistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine — esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia . Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida.
Kõne
Kõne on keele põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus . Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja , et talle vastatakse või antakse tagasisidet Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud " keelepuu " eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, žargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks.
Kokkuvõte
Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia. Kõne on keele põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt.Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks.
Kasutatud allikad
http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/motlemine.html
http://www.slideshare.net/tkvg/emotsioonid
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu
http://www.slideshare.net/aasake/thelepanu-2
http://www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc
http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/taju_20076is.ppt
http://www.referat.ee/ee/doc/tahelepanu.doc
http://www.terviseleht.ee/200102/2_malu.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Taju
http://www.horisont.ee/node/820
http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunikatsioon
http://et.wikipedia.org/wiki/Keel_(keeleteadus)
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5ne
Lisad
Nr.1

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 87 allalaadimist

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #1

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #2

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #3

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #4

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #5

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #6

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #7

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #8

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #9

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #10

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

roosamandariin Õppematerjali autor

Referaat teemal taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne, korrektselt vormistatud koos tiitellehe, sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja lisadega + ka kasutatud allikad.

taju tähelepanu mälu tunded mõtlemine kõne johari aken

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUND ED,MÕTLEMINE JA KÕNE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE Referaat Juhendaja: …. SISSUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………… …………………………1 Taju…………………….. …………………………………………………………………………………..2 Aistingud .……….. …………………………………………………………………………………… ….3

Ühiskonnaõpetus

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:  Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine)  Emotsionaalse protsessidena  Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. 3. Psüühilised omadused – on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Nt võimed, temperament, iseloom, isikususe suundus (huvid,

Üldpsühholoogia

doc

Tunnetus protsessid

Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget

Psühholoogia

doc

Psühholoogia alused

Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939)

Psüholoogia

doc

Psuhholoogia alused

(saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939)

Psühholoogia alused

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine  Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus,

Tsiviilõigus

docx

Psühholoogia alused konspekt

Freudism psühhoanalüüsi tuntuim variant, mille järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid (määravaiks eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt) Neofreudism nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu

Ülevaade psühholoogiast

doc

Konspekt - 10. klass

1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid